5.-7. detsembri torm ja ilm enne seda

Uudisvoog: http://www.ilm.ee/?511878
Tormijutt ja -pildid Suurbritanniast
Eeltalve vaidluste jätkuks: http://www.looduskalender.ee/node/18172
1. detsembri äike, mis Liivi lahel tekkis, jõudis lõpuks Valgevenesse. Äikesest Vilniuses.
Prognoositav torm on tähelepanu köitnud ka teisel pool ookeanit: http://www.accuweather.com/en/weather-news/powerful-northern-european-sto/20547010

7. detsember

See oli juba täiesti talvise meeleoluga päev. Veerennis (Tallinn) kell 15.25:

Öösel arenesid Soome lahel intensiivsed sajualad, mis triivisid edelasse ja puistasid põhjarannikule tihedat lund.

http://testbed.fmi.fi/

Kella 3-4 vahel oli Laagris tõeline padulumi. Tunniga lisandus ligi 5 cm lund.

6. detsember
Kokkuvõte. Intensiivne tsüklon liikus üle Läänemere ja Kuramaa kagusse. Eestis mõõdeti madalaim õhurõhk Sõrves, kus öösel oli see 966 hPa. Arvestades tsükloni trajektoori, siis on selline väärtus väga ebatavaline. Nt Norra merel on selliseid tsükloneid palju rohkem.
Tuul oli tugevaim 5. detsembri õhtul ja järgnenud ööl eeskätt Lääne-Eestis. Tugevaim puhang oli 6.12. öösel Vilsandil (23,8 m/s). Pirital küll justkui mõõdeti rohkem, ent tõenäoliselt on tegu artefaktiga. Päeval jäi tuul nõrgemaks. Mõnel pool sisemaal ei saanud üldse aru (nt Tartus), et tegu on mingi tormi või ebatavaliselt intensiivse tsükloniga.
Tsüklon paistis silma ebatavaliselt väheste sademete hulgaga Eestis. Räägiti isegi ekstreemsest olukorrast. Tõepoolest, sellise tsükloni puhul võiks oodata sademeid vähemalt 20-30 mm, kuid tegelikult tuli 5-10 mm, mõnel pool veelgi vähem. Rohkem sademeid tõi 4.12. osatsüklon ja 5.12. lohk, mis ei olnud otseselt tsükloniga seotud. Samas lumesadu oli lõpuks siiski laialdasem – lumikate tekkis ka mitmele poole sellistesse kohtadesse, kus õieti lund polnud sadanudki.

Sademetehulk 5.-6.12. (arvesse läksid 5.12. lohuga kaasnenud sadu) ja lumikatte paksus 6.12. hommikul. Allikas: Ilmateenistus

Mis saab edasi?
Paar päeva jääb Eesti tsükloni tagalasse, mistõttu põhjast kandub kohale külm õhumass. Rannikualadel on lumesaju võimalus (nt Soome lahel arenenud mõned sajualad). Selline talvine ilm püsib mitu päeva, sest tegu on seeriatevahelise perioodiga.
8. detsembril liigub üle Leedu kagusse osatsüklon, mis hiljem iseseisvub. Sellega seotud lumesadu ilmselt Eestisse ei jõua. Samal ajal liigub Assoori maksimumiga seotud antitsüklon Kesk-Euroopa kohale, kus tugevneb. Niikaua, kui Eesti jääb kõrgrõhuharja teljest ida poole, püsib külm ilm. Kui telg ületab Eesti, jõuab kohale soe õhumass ja läheb sulale.
Antitsükloni lääneservas jõuab mereline troopiline õhumass jätkuvalt suurtele laiusetele, mis algatab uue tsüklonite seeria. Mõne päeva pärast, kui kõrgrõhuharja telg läheb üle Eesti ja põhjatsüklon jõuab Skandinaavia põhjaossa, jõuab väga soe õhumass Eesti kohale. Kuna see tuleb üle Skandinaavia mäestiku, siis avaldab mõju ilmselt fööniefekt, mistõttu allatuult on õhumass soojem.
Arvatavasti püsivalt talvist ilma, st päristalve, veel niipea ei tule, sest ikka ja jälle paistab, et soe õhumass satub külma õhumassiga vastasseisu, mistõttu järjest tekib väga aktiivsed lääne- või põhjatsükloneid, mis trandpordivad sooja õhumassi kaugele itta ja põhja.

11.12. on näha väga sooja õhumassi jõudmine Läänemere regiooni. Kõrgrõhuharja telg on selleks ajaks kaugele Venemaale ja Ukrainasse taandunud, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Öösel langes õhurõhk alates saartest alla 970 hPa. Vihm asendus vähemalt mandril lörtsi ja lumega.

Õhurõhk ja tuulepuhangud kl 3, http://laguja.meteo.net.ee/obs/

5. detsember
Kell 23
Tsüklon hakkab jõudma maksimaalse arengu staadiumisse. Õhurõhk keskmes on 965 hPa, kuid see langeb veel 5-7 hPa võrra. Õhurõhulangus on Eestis kuni 6,3 hPa/3h.
Lääne-Eestis on seoses sooja frondiga kohati üsna intensiivset vihma ja lörtsi hakanud sadama. Siiski on öö jooksul ja hommikul mandril ilmselt ülekaalus lörts ja märg lumi, sest õhumass külmeneb.
Maksimaalsed puhangud on senimaani veidi üle 23 m/s ulatunud (Vilsandi ja Mõntu), kell 22-23 ulatus Vilsandil 23,8 m/s.

Tsükloni pilvemass infrapunapildil, http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3

Tsüklon pärastlõunal, näha on ebapüsivusjoon külma frondi taga, http://www.wetterzentrale.de/pics/dwdana.html

Kell 20
Päev tõi mitmes jaos mõõdukaid ja tugevaid sademeid (lumi ja lörts), mis olid seotud rünksajupilvedega. Lääne-Eestis oli kohati äikest (mitmeid sõltumatuid raporteid Saaremaalt, Paldiskist). Õhtul läks taevas mõnel pool üsna selgeks, kuid läheneva tormitsükloni tõttu on hakanud tuul tugevnema ja õhurõhk ebatavaliselt kiiresti langema (kell 20 Vilsandil tendents -6,8 hPa/3h), kusjuures õhurõhk saarte lääneosas langes juba 980 hPa-ni.
Euroopas tõi lähenev torm kõige tugevamaid tormituuli Madalmaadesse, Taani, Skandinaavia lõunaserva ja Saksamaale, vt http://www.wettergefahren.de/wetter/deutschland/aktuell/beobachtungen.html

Tsükloni liikumine ja tuuled

Õhurõhk ja tuulepuhangud kell 20, http://laguja.meteo.net.ee/obs/

Kell 15
Plahvatusliku tsüklogeneesi ja külma frondiga seotud joonpagi tõttu lisas ESTOFEX koguni 3. astme ohuala, sest tornaadode võimalus on olemas:

http://estofex.org/

5. detsembri pärastlõunal lähenes Põhjamerelt Madalmaadele ja Taanile intensiivne joonpagi.

Tormitsüklon 5. detsembri hommikul, http://www.wetterzentrale.de/pics/dwdana.html

5. detsembril oli mõnel pool saartel (Kuressaares kell 8.35) ja looderannikul (Paldiskis kella 10 paiku) äikest. Fotogeenilisi rünksajupilvi oli võimalik nii mõnelgi pool jälgida, ka Tallinnas:

Konvektsioon Tallinnas kella 11 paiku. Ellu Viburi foto

Tartusse jõudis rünksajupilvedega seotud intensiivne märja lume sadu keskpäevaks. Sadu oli kahes osas ja lühiajaline (10-15 min).

Kell 3
Väga kiire tsüklogeneesi (tsükloni keskmes õhurõhulangus 40 hPa kõigest 24 tunniga) ja ebatavaliselt sügava tsükloniga (vähemalt 50. laiuste kohta) tõttu on võimalus väga tugevateks konvektsiooniga seotud tuulepuhanguteks, pagideks ja isegi madalatipulisteks ülirünksajupilvedeks. Seetõttu on ESTOFEX mõnele poole andnud koguni 2. astme oluala, kusjuures äikesevõimalus ulatub Eestini:

http://estofex.org/

4. detsember
Kell 23
5. detsembril on märkimisväärne äikesevõimalus. See on seotud madalrõhulohuga, mis kannab endaga labiilset õhumassi. See tähendab väga tõenäoliselt rünksajupilvi koos tugevate lörtsi- ja lumesadudega. Ilmselt sajab lühemat aega kui 4. detsembril.

Ilmateenistuse infrapunane satelliidipilt, millelt on näha Skandinaaviast lähenevat konvektiivset pilvemassi, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252

Kell 17
Lumesadu on jõudnud suuremas osas mandrist muutuda lumeks ja lörtsiks, veel Eesti lääne- ja lõunaservas ning saartel on vihm. Lumikatte paksus oli suurim kell 17 Jõhvis (4,8 cm), Harkus ja Väike-Maarjas (4,2 cm).
Kui keskpäeval oli osatsüklon keskmes õhurõhk 1000 hPa, siis kella 17ks oli see langenud juba 996 hPa-ni. Lähema paari tunniga eemaldub rõhkkond juba kagupiiri taha.

5.-7.12. tormi trajektoor ja tuul:

Allikas

Tormi toov tsüklon on praeguseks Gröönimaast lõunas (kaart). Nimeks sai see Xaver, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131204.gif

Kell 14
Süvenev osatsüklon on liikumas üle Eesti. Hommikul olid sademed veel kõikjal vihmana, kuid ennelõunal läks sadu alates Loode-Eestist üle lörtsiks ja vihmaks. Lõuna-Eestis on ilmselt õhtuni vihm.

Selgelt tuleb esile temperatuuri asümmeetria, mis on parasvöötmetsükloni üheks arengu eelduseks. Tähelepanuväärne piir õhumasside vahel tuleb esile Jõgevamaal, eriti kui vaadata siit kl 13 andmeid: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21.

Õhurõhu ja tuule suuna järgi saab üles leida rõhukeskme ja jälgida selle liikumist. http://laguja.meteo.net.ee/obs/

4. detsember oli suurepärane kihtsajupilvede päev. Neid pilte saadeti ka emhi-ee-s loodavale uuele pilvede koolile.

5.-7. detsembri tormi prognoosi osas mingeid erilisi muutusi ei ole. Tõenäoliselt liigub tsüklon üle Läti itta. Läänemerele jõudes tsükloni liikumiskiirus väheneb ja see hakkab okludeeruma. Arvatavasti õhurõhk langeb siiski alla 970 hPa. Aeglasema liikumise tõttu on lund oodata ilmselt 8. detsembrini.

Nagu võis arvata, siis saabuv talveilm püsima ei jää, sest sooja antitsükloni transporditav õhumass satub nädala jooksul taas suuremasse vastasseisu põhjalaiuste palju külmema õhumassiga. See tähendab ikka aktiivset tsüklonaalset tegevust, kuid antitsükloni asukohta arvestades on tegu põhjatüklonitega. Need toovad tugevaid sulasid. 

3. detsember
Animatsioon sünoptilise olukorra muutumisest, sademetest jms lähipäevil: http://www.dmi.dk/vejr/til-lands/vejrkort/

Prognoos lumikatte paksuse kohta, allikas. 

Enne tormitsüklonit paistab, et tulemas on veel kaks olulist sündmust – esimene neist on võimalik intensiivne sadu 4. detsembril. Arvutuste järgi võib-olla sademeid tulla rohkem, kui 5.-7. detsembri tormiga. Selle põhjuseks on osatsükloni teke, mis tekib õhumasside piiril. Sademete faasi prognoosimine on seekord üsna raske, sest oodatav isoterm 1,5 km kõrgusel on -4...-6°C, mis on täpselt lume-lörtsi ja vihma piiriks. Üldiselt näivad mudelid olevat üksmeelel, et Soome lahe lähedal on ülekaalus lumi ja lörts, kuid Lõuna-Eestis ja saartel vihm (lörts), kusjuures õhtul peaks õhumassi jahenedes üle Eesti ülekaalu saavutama lumi ja lörts. Oodatav sademetehulk on väga tõenäoliselt üle 10 mm.
Veel üks märkimisväärne sajuala on prognoositud 5. detsembrile, kui on muuhulgas võimalus äikeseks. Äike on seotud tsüklonaalse arengu ja troposfääri keskossa tunduvalt jahedama õhumassi saabumisega, kuid samal ajal püsib aluspinna lähedal õhumass veel pigem soe – kujuneb labiilne kihistus. Seegi sajuala toob pigem lörtsi ja märga lund kui klassikalist kuiva päristalvele iseloomulikku lund.
Lugeda tasub kindlasti ka nädalaprognoosi: http://www.emhi.ee/?ide=19,250

Eesti jääb arvutuste järgi täpselt sajufaasi piirile, http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183

5. detsembrile on arvutatud äikesevõimalus, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Alles pärast kirjeldatud sündmusi on oodata läänest külma õhumassi kandvat tormitsüklonit. Endiselt on selle keskmes õhurõhuks arvutatud 955-965 hPa. Praktiliselt maksimaalse arengu staadiumis on oodata selle keskme jõudmist Eesti kohale või väga lähedale, mistõttu õhurõhk langeb meil arvatavasti alla 970 hPa.

Kuna õhumass on külmem kui eelmiste tormide ajal, siis peaks arvestama tuisu ja ulatuslikuma lumesajuga, ilmselt tormi lahkudes on kõikjal lumi maas.

Ebatavaliselt sügava tsükloni saabumist on oodata 6. detsembriks. Prognooside kohaselt liigub suurema tõenäosusega üle Eesti või Läti, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

2. detsember
Praeguseks on mudelid väljundites üksteisele lähenenud, pakkudes tsükloni liikumist üle Eesti või Läti ja õhurõhku selle keskmes umbes 965 hPa. Ehkki eemaldumisel on prognoositud õhurõhu kasvu tsükloni keskmes (okludeerumine), jääb see ikkagi ebatavaliselt madalaks ilmselt 7. detsembrini.

5.-7. detsembri tormitsükloni liikumine, allikas

5. detsembril prognoositakse Skandinaaviasse ebatavaliselt sügava tsükloni jõudmist, sest selle keskmes on õhurõhk tõenäoliselt 955-965 hPa. Kuna see tsüklon kannab endas külma õhumassi, siis toob see eelmistest tormidest rohkem lund ja lörtsi ning võib ka tuisata juba suuremal alal. 

Tegu on käimasoleva seeria viimase tsükloniga, mistõttu tsükloni mõju kestab mitu päeva ja loodus omandab pärast 6. detsembrit mõneks päevaks talvise ilme. Edasine ilmastik sõltub sellest, kas algab uus tsüklonite seeria, mida pakub GFS mudel, sel juhul läheb sulale ja eeltalv jätkub või tekib talvine antitsüklon, mis tähendab, et sadanud lumi jääb püsima ja alata võib päristalv, seda pakub Euroopa mudel. Kuuprognoos siiski päristalve saabumist ei luba: http://www.emhi.ee/?ide=19,309,1571,1611

GFS mudel näitab 958 hPa tsüklonit 6. detsembriks, allikas.

See mudel näitab tsükloni keskme üleminekut Eestist, mistõttu tuul väga tugev sel juhul ei oleks, ent õhurõhk ja lumesajud võivad olla erakordsed.

Euroopa mudel pakub talvise ilma stabiliseerumist pärast tormi.