8. märts
Lumepagi üleminek
Hommik oli säravalt päikeseline, temperatuur -18°C ja intensiivse linnulauluga.
Päeva jooksul järk-järgult pilvisus tihenes. Umbes kl 17 oli rünksajupilvede vöönd juba põhjarannikule jõudnud. Eemalt võis näha padulumele viitavaid sajujooni. Lisaks pane tähele seda, et sajujooned jäävad pilvedest maha - viimased liiguvad kiiremini kui õhk aluspinna lähedal.
Õhtune lumekruubi saak
Allikas: FMI
Alates 7. märtsist valitseb Eestis arktiline õhumass. Kuna päikese aluspinda soojendav mõju on tugev, siis tekkis ka konvektsioon:
Lumepagi üleminek
Kella 18ks tumenes taevas põhja poolt ja sünged rünksajupilved helkisid isegi sinakasroheliselt.
Loodest lähenes üsna suvise moega pilvemass - Cumulonimbus arcus. Tuul muutus puhanguliseks.
Õhtune lumekruubi saak
Tsükloniga seoses läheneb rünksajupilvede vöönd: http://testbed.fmi.fi/
Merilaini ilmajutt: http://www.ilm.ee/?511195
***
6. märtsi hilisõhtul põhjustas külma õhumassi pealetung tormi. Rohkem kommentaarides. Uudis, sellele vastav temp.graafik Helsinki kohta:
Allikas: FMIAlates 7. märtsist valitseb Eestis arktiline õhumass. Kuna päikese aluspinda soojendav mõju on tugev, siis tekkis ka konvektsioon:
Aitäh kõigile, kes avaldasid arvamust alternatiivsõna kohta! Kuna tegu on ikkagi oskussõnaga, siis sõna valikul ja kasutuselevõtul tuleb arvestada, et see oleks võimalikult tabav, samas (loodus)teaduslik. Seetõttu langes valik joonpilvele, mis iseloomustab seda pilve kui väga kitsast ja pigem sirgjoonelist, ent on samas mugav kasutada ja piisavalt loodusteaduslik. Kuna aga sõna kondensjälg on juba juurdunud ja paljud inimesed on sellega harjunud, siis vähemalt esialgu oleks õigem jätta uus oskussõna alternatiiviks. Ühtlasi läheb valituks osutunud sõna ´joonpilv´ ka aprilli Loodusesõbra lühiartiklisse.
***
Pärast paaripäevast sula on taas oodata märkimisväärsemat ilma külmenemist. Selle toob üks üle Skandinaavia põhjaossa itta liikuva tsükloni tagala, millele järgneb väga külmas õhumassis antitsüklonaalne areng. See tähendab väga tõenäoliselt esmalt tuulist, aga siis juba vaikset ja selget ilma.
Järgneva ööpäeva jooksul toimuv külma õhumassi sissetung pole ilmselt nii dramaatiline, kui oli veebruari lõpus, sest siia ei jõua erilist tsüklonaalset arengut, vaid jääme põhja pool asuva tsükloni äärmisesse lõunaserva, samuti pole külmema õhu oodatav liikumine Eestisse nii suur kui eelmine kord ja seetõttu jäävad kontrastid väiksemaks. Samuti paistab, et niiskust on oluliselt vähem, mistõttu õhumass on stabiilsem.
Nii USA kui Euroopa mudel on pikemalt püsiva külma osas üht meelt, kuid tsüklonite osas on lahknevusi.
Tulenevalt (tõenäoliselt) pikast külmaperioodist on ka märtsi hooaja väljavaade üpris karm. Allikas: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif
Kui külm kõrgrõhuala kohale jõuab, siis öisel ajal võib oodata udu tekkimist, kuid arvatavasti hommiku jooksul see hajub. Väga sarnane olukord oli 2005. a märtsi esimesel poolel. Päevasel ajal on päikese soojendav mõju tugev ja nii on ööd pakaselised, aga päevad mõne miinuskraadiga. Kui siiski peaks udu pikemalt püsima jääma, eriti veekogude jää läheduses, võib päeval ikkagi -10°C lähedale jääda.
See külm ja talvine ilm võib jääda püsima isegi paariks nädalaks. Esimese hooga näib, et antitsüklonaalse ilmastiku tõttu pole esialgu erilisi sademeid oodata, aga hiljem, kui mõni tsüklon pääseb jälle lähedale või liigub otse üle, siis tuleb lund juurde.
Kuna avaldati arvamust, et sõna ´kondensjälg´ on kohmakas, siis võiks kasutusele võtta selle asemel uue sõna. Lisaboonusena saaks lahti kondensjälje mõistega seostuvatest ebasoovitavatest konnotatsioonidest. Palun valige pakutavast variant, mis meeldib kõige rohkem.
NB! Ma pole kindel, kas blogikeskkonnas alljärgnev küsitlusvorm üldse töötab. Sel juhul avaldage kommentaariumis arvamust. Eelmise postitusega seoses on paar arvamust juba olemas.
Valitud sõna on plaanis koos teiste uute mõistetega ühes Loodusesõbra numbris tutvustada.
44 kommentaari:
"Lintpilve" ei saa kasutada, sest tihti ei meenuta kondensjälg linti, kui see ei haju laiali. Sõna "lennukijälg" on veelgi kohamkas kui sõna "kondensjälg". Sõna "aeropilv" on mitmeti mõistetav ning ilma taustteadmiseta ei pruugi inimene aru saada, millega on tegu, sest sõnaosa "aero" viitab millegi õhulisele. Tuleks valida variantide "triippilv", "joonpilv" ja "juttpilv" vahel.
Küsitlusel puudub "Sisesta" nupp.
Välistaksin ka "lintpilve". Hääldamisel tundub "joonpilv" kõige mugavam.
nimetage seda pilve kuidas tahate, aga see külma sissetung on üsna ebardlik nähtus. Lumi võiks siis juba üldse mais sulama hakata ja augustis uuesti maha tulla.. oleks vähemalt sensatsiooni. :) no offence
kas mereefekt on saabuvas külmas õhumassis loodetuulega tõenäoline?
tehispilv sobiks ka, sest inimene põhjustab selle 'pilve'.
Märts pole meil tavaliselt kevadkuu. Kunagi kirjutas sünoptik I. Klementi: "Astronoomiline kevad pole veel alanud ja talvel on täielik voli ohjad enda kätte haarata. Paistab, et ta ei taha oma õigusi veel pööripäevakski loovutada." See kehtib ka sel aastal. Seega midagi ebardlikku selles pole. Sensatsiooni siin ei otsita.
Kellele ei meeldi, see ärgu lugegu. Postituste eesmärk on hariv ja huviliste lisainfo saamise vajaduste rahuldamine. Kui talve jätkumine on vastumeelne ja ei leia midagi toredat selles, siis tuleb paar nädalat, kui mitte rohkem, ära kannatada.
Mereefektile ei panustaks hetkel, aga ei välista ka. Vaja oleks õhuvoolu kirdest, mille võimalus on ehk nv olemas, kuid jätaks siiski küsimuse lahtiseks.
Aitäh seniste arvamuste eest! Ootan veel homse jooksul laekuvad arvamused ka ära.
Keegi märkis nupu puudumist. Nagu ma kirjutasin postituses, siis siin blogikeskkonnas ei pruugi küsitlus üldse töötada ja vastavat nuppu ei saanud lisada. Lootsin, et kui vajutada linnuke variandi ette, siis see võetakse arvesse ja muutub nähtavaks, nagu Facebook´is küsitluste vastamisel, aga ju siis pole nii.
Olen 'joonpilv' poolt :)
võiks siis uue sõna mõelda ka "äge" asemele.
see titesõna häirib väga, sest "skandinaavia põhjatippu liigub äge madalrõhkkond" tähendab, et "skandinaavia põhjatippu liigub lahe madalrõhkkond" või "skandinaavia põhjatippu liigub vinge madalrõhkkond".
ei kõla hästi ju? sedaenam, et tegemist on teadusharu - meteoroloogiaga, mitte lastemänguga.
Jah, mõjub küll kentsakalt. Sõna "äge" tähendab siiski kahte asja: (a) lahe, vinge ja (b) intensiivne, potentsiaalselt ohtlik.
Mõneti parem oleks näiteks aktiivne tsüklon, kuid see viitab ikkagi sellele, et on olemas veel selgesti aluspinnani ulatuv soe sektor, kuid ei anna nii hästi edasi tsükloni intensiivsust. Üks variantidest, mis mulle pähe tuli, oleks kasutada uue oskussõnana näiteks süvatsüklon. Aga see nõuab ilmselt mõtlemist ja alternatiivide kaalumist.
Minuarust oleks jugapilv väga ok.
See näeb ju välja justkui lennuki tagant paisatav juga.?
John.,
Võib olla oleks mõttekam selle uue sõna valimise konkurss viia läbi näiteks ilm.ee keskkonnas? Auditoorium väheke suurem?
Jugapilve hakataks seostama jugavooluga, mis ei ole minu silmis hea.
Usun, et ilm.ee keskkonnas pole vaja seda arutada, sest just siin blogis ja Facebook-i huvigruppides tegutsevad asjasse rohkem puutuvad isikud.
On pakutud ka sõna "sallpilv". See sõna aga ei ütle võhikule midagi.
pikkpilv võiks ka olla, sest see ulatub vahel horisondist horisondini
irv, ilmajaam lubas tuult max 17 m/s, aga tegelt on lausa 27 m/s!
See oli seotud polaarfrondi ülemineku ja selle tagalas märksa külmema õhumassi saabumisega. Kuna selline olukord valitseb kitsal alal, siis on seda raskem prognoosida.
Kui otsitakse süüdlast või ollakse rahulolematud, siis ei maksa vaadata ainult EMHI poole. Ka FMI lubas tuult maksimaalselt 19 m/s. Suuremad eksimused kuuluvad samuti prognoosimise juurde.
Põhjalikuse huvides toon ära ka EMHI vastuse arupärimisele eilse juhtumi kohta:
Tere Jüri
Esiteks registreeris loodetuule puhanguid 27 m/s vaid Paldiski jaam, aga see ei asu tavapärase 10 m kõrgusel vaid 30 m kõrgusel, sest klindi kõrgus on juba 23 m.
Teiseks juba 6. märtsi varahommikul kell 06.00 kohalik aeg oli antud merealadele ja rannikule lääne ja loodetuul tugevnemine 6.03 pärastlõunal 14-17 m/s so põhituul,
Tegelik tuule kiirus oligi 12-17, puhangud ulatusid 20-24 m/s.
Muidugi prognoosi oleks võinud olla lisatud ka puhangud...
Lugupidamisega
Vaatasin eile üsna sageli lahtisest aknast seda eilset tuult. Pole tükk aega sellist tuult kogenud Kiilis. Viimati oli väga tuuline siin kagutormi ajal.
(Viimatine loodetorm oli 26.10.2012)
Kuna oli pime, siis ei hakanud filmima. Päevasel ajal oleksin küll.
Vedas, et torm ei olnud enne sula, sest muidu oleks korralikult teed kinni tuisanud.
Täna (07.03.2013) on jälle üsna järsult loodetuul tugevnenud.
--------
Loodetavasti toob nädalavahetus öösiti tihedad udud, sest siis on mida hommikul pildistada/filmida - säravvalged puud päikesepaistes, taustaks sügavsinine taevas :).
(EestiLoodus)
Aa, küsin igaks-juhuks: ega uus tugevnemine pole seotud veelgi külmema õhu pealevoolamisega?
Jah, õhumassid liiguvad mingile alale sageli mitmes jaos. Seda on näha ka siit: http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html Oma osa on siiski ka päikesel, sest see suurendab päevasel ajal turbulentsi ja muudab tuule puhangulisemaks.
See oleks kindlasti tore, kui tulevad tuulevaiksed ja selged ilmad. 2005. ja 2006. a märtsis oli ilma poolest olukord väga sarnane. Tallinna kohta saab andmeid nende päevade kohta näiteks siit: http://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2006/3/7/DailyHistory.html?req_city=NA&req_state=NA&req_statename=NA
kas homme on lumepagisid oodata ja kas täna kagus juba oli?
7. märtsil liikus üle Eesti tõepoolest konvektiivne tsoon (mini-ebapüsivuse joon). Õhtul jõudis Lõuna-Soome juba järgmine.
Hindaks 8. märtsil samasuguse või tugevama konvektsiooni võimalust vähemalt sama suureks kui oli 7. märtsil. Lisaks päikese aluspinda soojendavale mõjule soosib seda ka teatav tsüklonaalne areng Soomes.
kas ja kui suur on äikese tõenäosus?
Äikese osas olen skeptiline, pilvede tipud ei ulatu tõenäoliselt piisavalt kõrgele (vähemalt 6 km).
Miks on mõnedel radaritel mõõtühikuks dBZ?
Peegelduvus vastab üldjoontes sademete intensiivsusele, kuid mitte täpselt. Näiteks on peegelduvus suurem rahe, lume- ja jääkruupide korral ning siis, kui atmosfääris on lume sulamise joon (bright band). Seega on mõneti täpsem anda peegelduvus, mitte seda teisendada intensiivsuseks.
Kas see lähenev vöönd on Soomes tugevaid pagisid põhjustanud, või pigem nõrku?
Kas see jõuab Eestisse valgel ajal või pimedas?
Sat24 äikest selles veel ei näita.
(EestiLoodus)
Ma vaatasin Soome vaatlusandmeid, mingeid pagisid ei leidnud, aga sademetehulgaks oli tunni jooksul vähemalt 1 mm (Hämeenlinnas).
Äikest ma ei usu, see tõenäosus on ikkagi väga väike, kuid valge ajal jõuab üle Eesti liikuda.
Kuna tegu on külma frondiga, siis peaks päevane soojenemine suurendama temperatuuri kontrasti ja soodustama konvektsiooni, seetõttu hajumist Eesti kohal ei usu.
arvatavasti on selle talve külmim kuu hoopis kevadkuu, mitte talvekuu :)
Jah, märts paistab lõpuni välja päris karm. Sel aastal seega tõeline talvekuu.
Siit saab võrrelda tegelikku pikaajalise keskmisega: http://average.webuda.com/
Talvekuuks nimetatakse novembrit. Kui mõtlesite detsembri peale, siis see ju jõulukuu. November oli veel soe, lõpus tulid tuisud.
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvakalender
Eestis on tavaliselt talvekuud detsember, jaanuar, veebruar ja märts. Ma ei räägi rahvakalendris kasutatavatest nimedest, vaid aastaaegadest.
kas tänane sajuvöönd oleks suvel äikest ja padukat toonud?
Ei ole selles sugugi kindel. Olukord meenutas ehk 1.8.2008, aga tegelikult on raske võrrelda, kuna tingimused talvel ja suvel on päris erinevad. Praegu soodustas konvektsiooni suhteliselt soe aluspind (kuni 0°C) võrreldes õhumassiga.
Mis puudutab külmalainet, siis 2005 oli ka Märtsi esimesed 2 dekaadi vägagi külmapoolsed. 1.-20. märtsini oli Tallinnas vaid miinuskraadid - keskpeäval keskmisel -4,7 °C. Siis aga toimus pööre ning viimasel dekaadil olid soojakraadid, kuni +8,5 °C. Lund oli Tallinnas 2005 märtsis esimesel kahel dekaadil keskmiselt 23 cm, kuid 20.-st märtsist sulas 20 cm-ne lumi ära 7 päevaga. Seega loodame, et ka see aasta nii läheb, et külmalainele järgneb pööre kevadsoojuse poole!
Aga samas 2007 märts oli selline, mil Tallinnas igapäev olid soojakraadid peävasel ajal, buunusena veel "märtsilõpu kuumus".
Jah, terve rida on aastaid, kui märts oli praktiliselt talvine üsna lõpuni välja, nagu 2004, 2005, aga ka 2010 ja 2011.
2007 oli tõepoolest eriline märts, sest kuu keskelt läks ilm lausa suviseks ja püsis selline aprillini.
Kirjutasin oma blogisse veel veidi märtsikuu ilmast + väga lühidalt 2000-2007 a märtsikuudest: http://geograaf.blogspot.com/2013/03/martsikuu-ilmast-seoses-praeguse.html
Meil pimenes ilm pärast päikeseloojangut 15 minutiga päris järsult. Pärast seda järgnes tihe - umbes pool tundi kestev - lumekruubisadu.
-------------------------------
Päikeseloojang:
youtube.com/watch?v=uuj1jKpxCvY
-------------------------------
Tihe sadu hämaras/pimedas:
youtube.com/watch?v=sUXkdbkbxmw
youtube.com/watch?v=qa5D9nwEXUk
-------------
(EestiLoodus)
ilmastik.blogspot.com/2013/03/ilm-kiili-lahedal-08032013.html
Aitäh linkide eest!
Paksu pilvemassi mõju valgustatusele on väga tuntav just loojuva päikese korral.
Mulle sellised äkkpimenemise olukorrad meeldivad :).
Enda blogis lingid ei tööta, kuna asendab need 'mõttes' kehtetutega.
Soovitan lingid kopeerida aadressiribale.
Parandasin ära. Viga oli selles, et pidin lingid ükshaaval viideteks muutma, mitte korraga.
Aa selge, ega kopeerimine ka mingi eriline tüli ole, kuid hüperlingid on ikka mugavamad. Nüüd töötavad viimased küll.
Postita kommentaar