30. märtsiks on selge, et talv jääb mõneks ajaks veel peale. Tsüklonid toovad lund veel juurde.
Tundub, et talv veab end sel korral aprillini välja. Kuna pakaseline õhumass taandub 23. märtsiks Venemaale ja põhjast saabuv tunduvalt leebem, ehkki ikkagi väga külm õhumass soojeneb veidi, siis pole vast uuel nädalal öösiti enam -20°C oodata ja päeval, kui on vaikne ja päikeseline, on 0 kraadi või veidi enamgi mõnel pool täiesti võimalik.
Tundub, et talv veab end sel korral aprillini välja. Kuna pakaseline õhumass taandub 23. märtsiks Venemaale ja põhjast saabuv tunduvalt leebem, ehkki ikkagi väga külm õhumass soojeneb veidi, siis pole vast uuel nädalal öösiti enam -20°C oodata ja päeval, kui on vaikne ja päikeseline, on 0 kraadi või veidi enamgi mõnel pool täiesti võimalik.
On huvitav, et GFS mudelijooks näitab 22. märtsi kl 18 seisuga 5. aprilliks korralikku kuumalainet. Aprilli algul tähendab 10-kraadine isoterm 850 hPa pinnal 15°...20°C. Kuna jutt on nii kaugest tulevikust, siis ei maksa seda konkreetset prognoosi tõsiselt võtta, aga näitab ometigi seda, et sooja ilma võimalus on aprillis olemas.
23. märtsi seisuga näitab mudelijooks 5. aprilliks vastupidist stsenaariumit. See näitab ilmekalt, kui palju võib kahe nädalase prognoosi viimane osa muutuda iga järgneva arvutusega. Hetkel paistab, et pole erilist põhjust kumbagi stsenaariumit eelistada - mõlemad on võimalikud.
See uudis avaldati ka Facebookis. Huvitava kokkusattumusena tõusis pärast uudise teatamist Loode-Eestis temperatuur äkitselt. Ju siis Ilmataar reageeris sellisele soojale uudisele:
Seetõttu kujunes Eestis väga suur kontrast:
Allikas: EMHI
Temperatuur tõusis seetõttu, et Soomest jõudis kohale sooja frondiga seotud pilvemass. Soome jäi 22.3. üldiselt Koola ps-l asuva tsükloni sooja sektorisse. Nii oli arktilise õhumassi mõjul 22.3. Eestis päevalgi mõnel pool temperatuur -10°C-st madalam, samas kui Soomes tõusis mõnel pool 0°C-ni.
Allikas: FMI
Viimase saja aasta külmim märts oli ilmselt 1942. aastal. Näiteks Türil oli siis märtsi keskmine temperatuur -10°C. Sel aastal tuleb märtsi keskmine Eestis ilmselt -6°...-8°C.
Kui jätkata pisut soojemal lainel, siis otsisin veel välja 5. aprilli päevased maksimumid viimastel aastatel:
2004 - sooja 10...16°C (rannikualadel 5...9°C)
2005 - sooja 13...18°C
2006 - sooja 2...7°C
2007 - sooja 4...11°C
2008 - sooja 5...15°C
2009 - sooja 8...15°C
2010 - sooja 12...15°C (rannikualadel vähem)
2011 - sooja 3...10°C
2012 - sooja 3...9°C
41 kommentaari:
heh, 12.08.2012 oli Eesti kohal 0-i isoterm. meil oli päevamaksimum siis vaid +13..
Jah, eks 10-kraadine soe on ka aprillis päikeselise ilmaga, kui nullisoterm jääb siia.
tänane pilt enam mingit sooja ei luba. talv kestab edasi ka aprillis.
Ei imesta eriti muudatuste üle, sest ikkagi on postituses ju jutt mitmest nädalast. Viimane mudelijooks näitab tõepoolest seda, et kahe rõhkkonna mõjul jõuab aprillis päris arktiline õhumass taas kohale.
Selle uudise peale otsis mu lõputöö juhendaja andmeid 1955. a ja oma kodukoha kohta. Mis siis selgus?
Aprill 1955 Türil, päevamaksimumid (!) alates 1. kuupäevast kuni 30. aprillini:
+1°C
+1°C
+4°C
+2°C
-1°C
-1°C
-3°C
-2°C
-1°C
-1°C
0°C
+3°C
+2°C
+5°C
+4°C
+9°C
+4°C
+2°C
+5°C
+4°C
+3°C
+1°C
+2°C
+5°C
+3°C
+5°C
+5°C
+11°C
+8°C
+13°C
Siit selgub, et alles 28. aprillil oli esimene korda sooja üle 10 °C, kuid kuu keskmine oli -0,8°C ja esimese dekaadi keskmine -5°C.
See, et aprilli keskmine Eestis on kunagi olnud negatiivne, on minu jaoks päris suur üllatus. Mina oma elu ajal pole midagi sellist kogenud. Väga niru iseenesest. Aga midagi pole teha, praegu on isegi Saksamaal paks lumi maas, ja ei mõtlegi sulamisele. See talv on ka seal olnud külm ja Kesk-Euroopa kohta haruldaselt lumerohke. Ennemalt sai mingi seaduspärasuse järgi otsustada, et kui seal on stabiilselt üle 10, siis jõuab ka see mõningase nihkega varsti meile. Aga seekord tunudb, et saab päris huvitav olema.
jüri, võiksite näiteks mõne külmima juuli päevamaksimumid ka välja otsida :)..
Seda kohustust ma endale ei võta. Küllaga tuleb meelde, et näiteks Tartus on vaatlusrea jahedaim juuli olnud 1902. a, kui kuu keskmine oli 14,1°C.
Jah, aprilli keskmine võib-olla Eestis 0°C-st madalam. Nii mõnelgi aastal on lumi sulanud alles maikuus. Lisaks 1966. a-le sulas lumi mais ära ka 1924. a (Vormsil 9. maiks, Tallinnas 3. maiks). Kõige hiljem on lumikate läinud 15. maiks (1927. ja 1935. aastal).
Huvitav on ära märkida, et kuigi 1924.a. kevadel sulas lumi alles mais, järgnes sellele vist kõige soojem talv eelmisel sajandil - 1924/25?
imelik, aprilli omad küll otsisid, juuli omi aga mitte.
tahtlik keeldumine.
Jüri, kumba te isiklikult eelistate, suve või talve?
Jällegi on ka täna mitmel pool hooglund.
põhja-eestis on küll selge..
Kommentaarid tuleb läbi lugeda. Nagu ma ütlesin, ei otsinud MINA, VAID OTSIS MU JUHENDAJA aprillikuu näitajad välja ja seda tegi ta omal algatusel. Lisaks sellele pole kohustust kõikidele soovidele vastu tulla. Veel, kuna andmeid ei hoia mina, vaid EMHI, siis tuleb esitada teabenõue ja põhjendada, miks neid andmeid on vaja. Kui ka need andmed saab, siis on see ju päris suur lisatöö - vaadata ja analüüsida kogu andmemassiiv läbi.
Jah, tõepoolest, külm või pikk talv ei tähenda üldsegi veel seda, et suvi võiks tulla jahe. Ilmal ei ole mälu, kuigi paljud arvavad teisiti. Ilm ja ilmastik on sellised, nagu seda dikteerib tsirkulatsioon ja viimane on teadagi muutlik looduse komponent.
Ma eelistan puhtaid aastaaegu, kui nii võib öelda - suve ja talve. Sügise ja kevade eelistatud omadus on eripalgelisus - ühel ja samal päeval võib olenevalt aastast olla lumi või vastupidi, väga soe ilm, seda eriti just aprillis.
Märtsis ja aprillis on nii, et kui õhumass on väga külm, siis tekib päikese tõttu konvektsioon ja hoogsademed. Isegi stabiilne õhumass muutub aluspinna soojenemise tõttu päeval labiilseks, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud.
Mis puudutab väga jahedat juulit, siis vihjeid võib leida siit: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid/07
Nüüd üks briti allikas lubab hoopis väga sooja aprilli Ida-Euroopale ning väga järsu kevade pealetungiga.. See tooks vist metsikud üleujutused.
Suhteliselt kasutu on üle 10 päeva ennustamine. Seda näitab juba GFS'i ebakindlus, mis iga õhtu ja hommik totaalselt erinevaid toone näitab. Minu jaoks on nii pikad ennustused mitte tõsiseltvõetav meelelahutus.
Üleujutustes küll kahtlen, maa on täiesti sula ja pehme.
Inimestele pakuvad pikad prognoosid suurt huvi. Seda on blogis mainitud väga palju kordi, et pikad prognoosid ei anna infot. Aga huvi on inimestel visa kaduma. Rohkem on sellest siin lõpus: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/01/tuisust.html
Suurvee tagamaadest on midagi siin: http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2012/Randpuu2012.pdf
Varem oli küsimus juuli külmade päevade kohta. Algul arvasin, et see tulenes kommentaarides esitatud 1955. a aprilli andmereast, aga võimalik on seegi, et küsimus oli ajendatud postituses olevast 5. aprilli andmereast.
Isegi kui seada eesmärgiks 2003. a alates külmimad juulipäevad, nõuaks see päris palju läbivaatamist. Ma arvan, et see, kes sellest on huvitatud, saab seda ise ka teha: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072
Kaugemale minemiseks tuleks esitada teabenõue EMHIsse, kusjuures vajalik on põhjendamine, miks see on vajalik. Kui andmed peaks ka saama, siis on tegu juba suuremat tööd nõudva analüüsiga. Pole tahtmist seda ette võtta.
Siin Lõuna-Eestis on ränk lumesadu praegu, kangesti meenutab südatalve. Maa sai uuesti valgeks, kus ära oli sulanud.
Täna on jah Eestis päris korralik konvektsioon, seda ka satpildil näha: http://sat24.com/en/scan
Konvektsioon tekkis päikese ja madalrõhulohu koosmõjus.
Kui palju esineb Eestis keeristorme võrreldes teiste Euroopa riikidega? Olen kuulnud, et oleme sageduselt suhteliselt esireas. Mis on selle rohkuse põhjuseks siin, üpris põhjas?
Euroopas on hinnanguliselt 700 tornaado ümber aastas, neist tegelikult teatatakse umbes 330 korral. Vastavalt ühe 2003. a avaldatud artikli (Dotzek, 2003) põhjal on Euroopa riikide pingerida järgmine.
Suurbritannia 50
Holland 35
Hispaania 30
Saksamaa 30
Prantsusmaa 10-30
Itaalia 12-18
Ungari 10-13
Iirimaa 10-11
Soome 10
Tšehhi 10
Venemaa Euroopa osa 8-10
Eesti 8-10
Kreeka 8-10
Belgia 5-10
Nende hulka on arvatud nii mesotsüklonaalsed kui mittemesotsüklonaalsed tornaadod, kuid ainult maismaa kohal.
Ka Eestis tuleb igal aastal tornaadosid ette, päris suure arvu saame siis, kui loeme tornaadode hulka ka vesi- ja maapüksid (mittemesotsüklonaalsed tornaadod).
Palju on meil tornaadosid aktiivse tsüklonaalse tegevuse ja sealt tulenevate sagedaste frontide ja õhumassivahetuste tõttu. See loob soodsad tingimused keeriste tekkeks. Pidevalt ühesuguses õhumassis oleks see tõenäosus palju väiksem. Suurem osa Eesti tornaadosid on kindlasti mittemesotsüklonaalsed. Troopilise õhumassi sissetungiga on seotud ka üksikud mesotsüklonaalsed tornaadod.
veab ikka, et ma põhja-eestis elan :), sest siin on selge ka siis, kui lõunas sajab. (nt eilne päev: lõunakaar tihedalt suuri rünkpilvi täis - põhjas ja loodes sel ajal pilvitu)
niiet kes varem kevadet ja lumetut maad tahab, tulgu põhja, sest siin paistab ja sulatab päike kogu aeg.
Kagu-Eestis algab kevad keskmiselt nädal aega varem kui Põhja-Eestis. Ega praegused konvektsioonist tingitud sajud ei näita, et põhjas kiiremini kevad hakkaks. Oodake, kuni hakkavad esimesed soojalained lõunast tulema, siis saab alles õiget kontrasti Lõuna- ja Põhja-eesti vahel näha.
Siin on täpsemalt võrreldud: http://www.geo.ut.ee/kera/kliima2.html
Ma olen käinud maakohtades (Harjumaal, Jõgevamaal, Tartumaal) ja päikesele vaatamata pole leidnud jälgegi sulamisest - lumi on kohev ja sätendab. Praegu paistab, et lume sulamine toimub peamiselt asulates, kus on madalam albeedo ja soojasaare efekt. Seega on mõnes kohas sulamine väga petlik - praegu on ikka veel talv.
Konvektsioon tekib ka praegusel ajal maismaa kohal, kus soojenemine on ebaühtlasem ja tugevam. See, et põhjarannikul on ilm selgem, pole märk kevadest, vaid sellest, et õhuvool on põhjast ja kannab tekkinud pilved sisemaale.
Päike määrdumata lund otseselt ei sulata, sest lumel on kõrge albeedo, nii et päikesekiirgus peegeldatakse tagasi. Seetõttu lumi ka ei soojene. Küllaga sulab määrdunud lumi ja lumi siis, kui see on kontaktis mingi tumedama pinnaga (asfalt, katused, kivid jne), nii et päikesesoojus neeldub sel tumedamal pinnal ja see pind sulatab siis lund.
Praegu on tavalisest märkimisväärsem sublimatsioon - lumi aurustub. See on siiski aeglane protsess ja praeguse ilma jätkumisel ei jõuaks 25-30 cm paksune lumekiht ka kuu ajaga täielikult sublimeeruda.
See on jah õige, et lõuna pool saabub klimaatiline kevad varem, seda nii mere regionaalse mõju kui soojema õhumassi sagedasema ettetulemise pärast.
Mina mäletan üht juulikuud millalgi 70-ndate lõpus kui ilm oli päevade viisi selge -päikeseline, ometigi vilu. Vaatasin, et huvitav, taevas pole ühtki pilve, on juuli ja päevane näit vaevu +17. Arvan, et siis oli sarnane olukord praegusega, kus valitsev oli põhjas kujunenud kõrgrõhkkond, sest ka tuul oli põhjast-kirdest.Õhtud läksid väga jahedaks.
Kahtlustada võib sellisel juhul arktilist õhumassi. Temperatuuri fooni määravad õhumassid. Väga jahedas õhumassis võib-olla päikeselise ja vaikse ilmaga maksimaalne temperatuur palju madalam kui soojas õhumassis öine miinimum.
Eriti ilmekalt on õhumasside roll temperatuuri määrajan näha siit: http://www.wunderground.com/history/airport/URSS/2013/3/15/DailyHistory.html
to anonüümne, 27. märts 2013 14:39.
ära oma kontrasti näitega uhkusta midagi siin! lõuna- ja kagutuulega võib põhjas soojemgi olla.
2011. a. juuni alguse soojarekord oli pakri poolsaare tipus. just tänu kagutuulele!
jürile:
aga lume all on ju maapind tume, miks siis lumi ei sula? või sulab altpoolt?
tahtsin seda ka küsida, et millal suur sula saabub? (päeviti +5 kraadi või enam)
to anonüümne, 28. märts 2013 11:52
Mainitud soojarekordi kohta ei oska midagi öelda, kuid enamasti jõuab soe ikkagi lõunasse enne, vaadakem üldiselt mitte erandlikult. Olen mitmeid kordi on täheldanud, et kui Lõuna-Eestis õitsevad sinililled, siis Põhja-Eestis sajab lund. Ka eelmise aasta aprilli alguses oli sama olukord.
See on fakt, et Kagu-Eestis on kevaditi selgelt soojem kui põhjas. Seega olen uhke, et siin elan.
ma olen uhke selle üle, et põhjas paistab päikest rohkem.
väga hea, konvektsioon lõunapool on ja et lund lõunas sajab, mitte põhjas :).
mingit suurt sula enne aprilli lõppu praegune prognoos ei luba, kui muidugi midagi vahepeal drastilist ei juhtu. kõrgrõhkkond on ikka harukordselt stabiilne olnud. tundub, et aprillist kujuneb meie tavaline märts.. suvest ei taha rääkidagi..
Jah, tõepoolest, kui lumikate on piisavalt õhuke, siis jõuab päikesevalgus tumedama aluspinnani ja selle soojenemise arvelt sulab lumi. Lumi sulab ka siis, kui see on määrdunud/saasteainetest tumenenud.
Eks inimeste ootused on ilmale erinevad - kellele meeldib äike, kellele päike või kõrge temperatuur. Ilm aga ei tea inimeste ootustest midagi ja on selline, nagu seda kujundab tsirkulatsioon.
Kui räägime klimaatilistest näitajatest, siis on küll lõunapiiril kevadisel ajal kindlasti soojem kui näiteks põhjarannikul. Aga konkreetsel juhul sõltub näiteks temperatuur mitmest asjaolust - põhjarannikul on maatuule korral soojas õhumassis üsna sageli Eestis kõige soojem. On teisigi võimalusi.
Kui aprillis jääb mõni külm antitsüklon pikaks ajaks püsima, siis see soojeneb aja jooksul ja nii võib alguses pikaajalisest keskmisest külmem ilm osutuda soojemaks. Arktiline õhumass transformeerub polaarseks õhumassiks, mis on juba tunduvalt soojem.
Paistab, et Moskvasse saabub klimatoloogiline kevad juba sel pühapäeval. Vahemere tsüklon toob sinna kevade. Meie peame veel lõdisema.
yr.no valetab lähipäevade prognoosiga ikka päris korralikult. Seda ei saa ju absoluutselt usaldada.
Lubab nimelt lausalist külma päevalgi -7 kraadi. Ometi on päeval plussis.
Kas võib öelda, et oleme nüüdseks juba kevadtalveni vähemalt jõudnud?
Ma algul mõtlesin ka, et juba nädal aega on kevadtalv kestnud, aga maapiirkondadesse ettevõetud käigud on selle teataval määral kahtluse alla seadnud - pole sulamisjälgi ega lume vähenemist, lisaks olen kohalike inimeste tähelepanekuid kogunud. Samas nagu päristalv ka pole. Seega on üsna piiripealne olukord - pole päris õige öelda, et on talv, aga kõhklusi tekitab ka kevadtalvest rääkimine. Suuremates asulates ja veel mõnedes kohtades saame siiski rääkida juba kevadtalvest, sest sulamine on seal selgelt olemas.
Kevadtalvest saame rääkida ka siis, kui üldse ei arvesta tegelikku sulamisolukorda, vaid vaatame ainult vaatlusjaamade andmeid - päeval on ju üle nulli.
Kui räägime õhumassidest ja sünoptilistest aastaaegadest, siis selle järgi on veel kindlalt talv. Nii et kui päris täpne olla, siis on päris raske öelda, mis ta on täpselt.
Yr.no poliitika on selline, et talvel näidatakse kõrgeimat, aga kevadel-suvel tavaliselt madalaimat temperatuuri. Vt siit allpool, kus on detailsem - saab ka maksimumid kätte: http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/long.html
See 70.-ndate lõpu suvi, kus päike paistis, aga samas oli külm, oli 1979.a.
Ja mulle meeldib väljend "puhas aastaaeg"! See on nii selge!
Tundub, et nüüd hakkab küll kevade poole kiskuma. Päike on iga nädalaga järjest soojem ja eredam..mida näitab UV tasegi.
Olen seda asjaolu uurinud. See pole nii. Muide, UV-kiirgus ei mõju lund sulatavalt. Talv kestab veel vähemalt kaks nädalat.
Käisin uurimas 2. aprillil päikese mõju lumele. Tulemused:
Ehkki päikese kõrgus pildistamise ajal oli umbes 32 kraadi horisondist (kulminatsioonikõrgus umbes kl 12.15 36,8 kraadi), mis on võrreldav 9. septembriga, ei sulanud puhas lumi pärastlõunasele päikesele vaatamata.
Värske lume albeedo on üle 0,9, mistõttu väga vähe kiirgust neeldub ja seetõttu päike ei sulata. Et lumi sula polnud, saab aru peamiselt kahel moel: lumi on kohev, ei hakka kokku ja lumi sätendab. Täpselt nii oli pildi tegemise hetkel. Küllaga sulab päikese mõjul vana, firniks muutunud lumi, saastunud ja porine lumi ning lumi, mis on kontaktis mingi tumedama pinnaga, näiteks puutüvede vahetus läheduses, asfaltil jne.
Kui vaatame vaatlusandmeid, siis näeme, et temperatuur oleks justkui üle nulli ja lumi peaks sulama, eriti veel suuremates asulates, kus on madalam albeedo ja tõenäoline soojasaare efekt: http://www.emhi.ee/?ide=21.
Milles siis asi? Ilmselt on võimalikud järgmised asjaolud: a) õhutemperatuur on alla nulli, aga tugeva kiirgusliku mõju tõttu näitab termomeeter, isegi kui see on varjestatud, ikka üle nulli; b) õhutemperatuur on üle nulli, aga mitte vahetult lumikatte kohal; c) lume sulamistemperatuur on vale ja/või muutunud. Et ainult lumikatte kohal on õhuke külma õhu kiht, seda ei usu, sest on tuult ja see segab õhku piisavalt, pigem võiks päikeselise ja vaikse ilmaga ikka pinna kohal sooja õhu kiht tekkida, samuti ei usu, et looduses on mingid seaduspärasused muutunud, nii et ütleks, et kiirguslik mõju instrumentidele on piisavalt tugev.
Puhas värske lumi on hea indikaator, näidates seda, kas temperatuur on hilistalvel (klimaatiline kevad pole ju veel alanud) üle nulli või mitte.
See on õige, olen maal olles sama täheldanud, et päike ei sulata.
Postita kommentaar