23. juunil liikus Eestisse tsüklon, mis tekitas huvitava arutelu, sest liigitasin selle esialgu lõunatsükloniks, kuid esitati vastuargument. See väärib siin äratoomist.
S.-E. Enno: Eitea, kas ikka oli päris lõunatsüklon, neid vist loeti selle
järgi, et lõunapool 47. paralleeli on tekkekoht. Kas see eilne mitte siin samas
Balti-Poola regioonis ei moodustunud?
Mina: Just, et mida lugeda üldse lõunatsüklonite
kriteeriumiteks? Minu meelest võivad lõunatsüklonid tekkida seal, kuhu on
troopiline õhumass levinud ja Atlandi ookeani mõju ei domineeri (jutt ikka
Euroopa kontekstist, ma ei tea, kuidas mujal maailmas). Troopilise õhumassi nõue on tähtis seetõttu,
et lõunatsüklonite moodustumisel on sel tähtis roll, sh nende soe sektor on
troopilise õhuga täidetud. Seetõttu lõunatsüklonid ei teki Skandinaavial, kuna
üldjuhul sinna see õhumass kunagi ka ei levi. Teine tähtis kriteerium - Atlandi
ookeani mõju - väheneb üha ida ja lõuna pool minnes, seetõttu Lääne-Euroopas,
sh Suurbritannia ja Prantsusmaa kohal on lõunatsüklonite asemel tavaliselt
edelatsüklonid, mis ühendavad endas lääne- ja lõunatsüklonite tunnuseid. Vähem
tähtsad, kuid siiski olulised aspektid on trajektoor ja pilvemassi ehitus.
Miks ma siis ikkagi liigitasin 23. juuni oma
lõunatsükloniks? Selle formeerumine algas Saksamaa ja Austria kohal
frontaaltsoonis, mis eraldas lõunapoolset troopilist õhumassi põhjapoolsest
polaarsest. Seega selle tsükloni sooja sektorit täitis troopiline õhumass, vt
ka http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120621.gif
(Ingelore). Sooja sektoris oli hulgaliselt äikest, mis 22. juunil liikusid
Ukraina ja Valgevene kohale. Samal ajal
hakkas tsüklon juba okludeeruma. Sel ajal moodustus lõunatsüklonitele
iseloomulik pilvemass. Nimelt on lõunatsüklonite puhul arenenud pilvemass
keskmine ja ülemine, jääkristallidest koosnev, pilveosa. Samuti on pilvede
ülemine osa nii külm, et vahel määratakse satelliitmeteoroloogiavahenditega see
rünksajupilvede kogumikuks (MCS), seda muide tegi konkreetsel juhul ka see: http://www.knmi.nl/satrep/latest.htm (vt pilte all).
Tegelikult mingit ulatuslikku rünksajupilvede kogumikku ei olnud. Lisaks oli
tsüklonil lõunatsüklonite tüüpiline trajektoor, et liigub kirdesse või põhja
ning suur sajupotentsiaal, mis ka realiseerus. Tekkekoht oli Atlandi ookeanist
piisavalt kaugel, nii et see ei saanud olla läänetsüklon ega ka edelatsüklon.
Nüüd jääb veel see laiuste küsimus. Ma arvan, et see 47. pl
on lihtsalt uurimuse tarbeks kokku lepitud, sest see on hästi praktiline ning
kõrvaldab automaatselt kahtlased juhud,
kas näiteks 48. või 50. pl Ida-Euroopa kohal tekkiv tsüklon on
lõunatsüklon või ei. Seega uurimuse mõttes on selline määratlus (geograafilise
laiuse järgi) kindlasti otstarbekas, kuid minu meelest ei välista see
reaalsuses juhtumid, kui mõni lõunatsüklon tekkiski kaugemal põhjas.
Seega lõppkokkuvõttes võib-olla jääbki antud juhul tsükloni
tüüp lahtiseks.
Samuti annab ju välja mõelda ka uusi võimalusi, mis sobiks
selle 47. pl määratlusega. Üks sellistest oleks lõunatsüklonite omadustega
tsüklonid. Seega on need sellised tsüklonid, mis ei ole lõunatsüklonid, aga
neil on lõunatsüklonite omadused (vt eespool).
11. juunil liikus üle Eesti tsüklon, mida sünoptikud pidasid
lõunatsükloniks. See aga sobib ka 47. pl kriteeriumiga, sest see formeerus
Aadria mere lähedal, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120610.gif.
Aadria meri on muide üks vahemere lõunatsüklonite alltüübi klassikaliseks
tekkekohaks. Lõunatsükloneid on mitut tüüpi, olenevalt tekkekohast ja
trajektooridest. Vahemere lõunatsükloneid on vähemalt kaks alltüüpi, esimene
neist tekib Vahemere lääneregioonis, teine aga idaregioonis. Lisaks on veel mustamere
lõunatsüklonite alltüüp, mis moodustuvad Musta mere regioonis, mõjutades küllalt
tihti ka Eesti ilma, ja lõpuks kõige eksootilisem – kagutsüklonid, mis tekivad
Kaspia mere kohal, kuid need on väga haruldased ja liiguvad erinevalt
eelmistest loodesse või isegi läände. Seega võib Kesk- ja Ida-Euroopa kohal
olevaid lõunatsüklonite omadustega tsükloneid ju pidada üheks lõunatsüklonite
alltüübiks. Seega juba teine alternatiiv, mida võib välja pakkuda.
Satelliidipildid, millel satelliitmeteoroloogiavahenditega on määratud mõningad olulised karakteristikud: CF - külm front; OCCL - okludeerumine ehk tsükloni täitumine; Wave - frontaalne laine (määratud pilvemasside järgi, seetõttu ei pruugi frondiga seost olla), Cb - rünksajupilved; MCS - ulatuslikud rünksajupilvede kogumikud (mesomastaapsed konvektiivsüsteemid).
Allikas: KNMI/Satrep, http://www.knmi.nl/satrep/archive.htm
Satelliidipildid, millel satelliitmeteoroloogiavahenditega on määratud mõningad olulised karakteristikud: CF - külm front; OCCL - okludeerumine ehk tsükloni täitumine; Wave - frontaalne laine (määratud pilvemasside järgi, seetõttu ei pruugi frondiga seost olla), Cb - rünksajupilved; MCS - ulatuslikud rünksajupilvede kogumikud (mesomastaapsed konvektiivsüsteemid).
Viimane määratakse siis, kui on piisavalt hele ja teravalt piiritletud pilvemass. Selline võib-olla ka hästiarenenud kihiliste pilvede puhul, kus pole mingit konvektsiooni. Iseloomulik on see just lõunatsüklonite puhul. Selline iseloomulik tunnus on ka nendel piltidel näha - Läänemere ja Soome lõunaosa kohale on määratud MCS, mis peaks näitama, et seal on ulatusliku konvektsiooniga tegu, kuid tegelikult see ei ole nii.
Allikas: KNMI/Satrep, http://www.knmi.nl/satrep/archive.htm
8 kommentaari:
Mina ei nimetaks ka seda (tüüpiliseks) lõunatsükloniks. Kui igasugu Internetist leiduvat infot mitte vaadata ja jälgida vaid väljas toimuvat, siis oli nagu rohkem läänetsüklon, sest kuuma õhku Eestis või selle lähiümbruses polnud, oli kauakestev laussadu kihtsajupilvedest, temperatuurimuutused olid väikesed. Tüüpiline raevukas lõunatsüklon tuleb rohkem isegi kagust. Nu võib-olla siis see okuleerunud frongiga tsüklon siis ei paistnud minu jaoks piisavalt lõunatsükloni moodi.
Igaks juhuks selgitan asja.
Lõunatsüklonite keskme läheduses ja lääneosas ongi tüüpiliselt selline ilm nagu kogesime, pole vahet, kust see tuleb. See on mingi totakas õpikutõde, et lõunatsüklonitega kaasneb suur temperatuurimuutus, äikesed jmt. See, kas üldse temperatuurimuutus toimub või ei, samuti äikeste olemasolu, sõltub tsükloni trajektoorist ja arenguastmest. Suurema osa lõunatsüklonitega kaasnebki selline ilm, nagu 23. juunil oli, st on kihtsajupilved ja sajab palju. Sama oli ka 11. juunil, kui Tartu kandis oli ilm lihtsalt pilves ja päev otsa sadas lausvihma, samuti lõunatsüklonist põhjustatud.
Ja äikesed, mida sa esile tood, olid selle lõunatsükloni puhul olemas, kuid mitte Eestis.
Postituses on kirjas või vähemalt vihjatud lõunatsükloni tüüpilistele tunnustele.
Igaks juhuks loetlen need siin ilmutatul kujul ära.
Tüüpiline lõunatsüklon:
1) tekib Vahemerel või selle ümbruses;
2) liigub itta või kirdesse (mitte ei liigu loodesse);
3) toob endaga kaasa kihtsajupilved ja rohke laussaju, kui jäädakse keskme lähedale;
4) ei too temperatuurimuutust, vaid ka suvel on väga jahe ilm, kui kese läheb üle või ida poolt mööda;
5) äikesed ja temperatuurimuutus vaid sooja sektori kohalejõudmisel, kuid see pole Eesti puhul kuigi tüüpiline, sest sagedamini jõuab soe sektor Venemaale, Ukrainasse, Valgevene kohale. Et äikesed ja temp.muutus kohale jõuaks, siis peab lõunatsükloni kese sadu km-d lääne poolt mööduma, Eesti puhul siis Rootsi või jääma Poola kohale.
Okludeerumise kohta on sul õigus, see tsüklon oli tõepoolest juba küllaltki okludeeruma hakanud, aga see polnud jaheduse või laussaju põhjuseks.
Ma pean eraldi postituse tegema lõunatsüklonite kohta, sest ikkagi on miskipärast väga palju väärarvamusi. Ometigi olen neid aastaid jälginud ja paljud juhtumid dokumenteerinud, seetõttu saab teha korraliku kokkuvõtte, kuidas on tüüpiliselt ja kuidas mitte.
Muide, kõigele lisaks peab arvestama, suured äikesed ja temperatuurimuutused võivad tulla ka edelatsüklonite ja isegi läänetsüklonitega, taaskord on tähtis trajektoor, arenguaste jne.
Minu meelest lihtsalt aknast välja vaadates ei saagi vahet teha, mis tüüpi on tsüklon, pealegi on nende alltüübid defineeritud ikkagi tekkekohtade ja trajektooride, mitte kaasatoodava ilma järgi (viimane on sekundaarne). Olen avastanud, et ka satelliitmeteoroloogiliselt saab mõningate tsüklonite tüüpidel selgelt vahet teha, kuid selle primaarsus on küsitav.
Aknast välja vaadates ei saa teha kindlaks, kas Eesti läheduses oli soe õhumass või mitte, see nõuab juba mingit lisainfoallikat.
Teeme nii, et see oli edelatsüklon siis :) ...või siis mittetüüpiline lõunatsüklon. Kui vaadata ESTOFEX-i hoiatusi, siis need olid meie kandi kohta liiga tagasihoidlikud (lõunatsükloni kohta). Reedel tehtud hoiatuskaartide seletusel kirjas level 1 kohta, et see suurte sajuhulkade tõttu vaid.
Ikkagi ma ei saa aru, miks peab lõunatsüklonite puhul tingimata olema mingi hull ilm taga ja seetõttu ka hoiatused? Lõunatsüklonid võivad tuua potentsiaalselt ohtliku olukorra, kuid võivad ka mitte. Sugugi mitte kõikidel lõunatsüklonitel polegi mingit potentsiaali ohtlikku ilma põhjustada ja ma ei loeks seda ebatüüpiliseks. Konkreetselt 23.6. tsükloni puhul oli muide see ilm olemas, nimelt Ukraina ja Valgevene kohal, kuhu jäi soe sektor.
Ikkagi, nagu ma ütlesin, on defineeritud tsüklonite alltüübid tekkekoha ja trajektooride järgi, mitte kaasatoodava ilma või potentsiaali alusel.
Siit tekib juba edasi ka küsimus, kui 23. juuni tsüklonit pidada edelatsükloniks, kas siis viimaste puhul on ohtlik ilm tüüpiline või mitte? Ütleksin, et samavõrd, kuivõrd lõunatsüklonite puhul, sest õhumass soojas sektoris on neil samuti troopiline.
Edelatsüklon ta siiski olla ei saanud, sest sel juhul oleks see pidanud tekkima Biskaia lahel või selle ümbruses, kuid tegelikult tekkis Alpide piirkonnas, mis muide on ka üsna sagedane lõunatsüklonite tekkekoht.
Minu meelest on ikkagi konkreetsel juhul tsükloni ebatüüpilisus otsitud, mitte tegelik. Ei näe põhjust pidada seda ükskõik millise tsükloni alltüübi erandlikult või tavatuks juhtumiks, sest ikkagi tekkekoht, trajektoor, kaasatoodud ilm - see kõik on sageli kordunud ja kindlasti kordub ka edaspidi.
Siin peaks muide ka kokku leppima, mida üldse mõelda ebatüüpilise all, kas see on mingite kokkuleppeliste tunnuste puudumine/mitteiseloomulike tunnuste esinemine või tegu on harva ette tulevate juhtumitega? Näiteks 2008. a. novembri lumetorm oli lõunatsüklonist põhjustatud, kuid ma loen seda mittetüüpiliseks lõunatsükloniks, sest esiteks liikus see loodesse, teiseks ei ole lõunatsüklonid tavaliselt nii ulatuslikud ja kolmandaks erakordne intensiivsus, mis ei ole samuti lõunatsüklonitele tüüpiline.
Ma võtan ühes järgmises postituses lõunatsükloni teema ikkagi pikemalt vaatluse alla, sest teema on huvipakkuv ja hästi diskuteeritav.
Võib-olla jah, olen lõunatsüklonit ette kujutamas vähe teisiti kui teoorias seda võib teha. Aga tegemist pidi sel juhul olema juba hääbuva tsükloniga, eks?
Just jah, et ohtliku ilma tekkeks soodsas arengustaadiumis oli tsüklon 22. juunil, kui see veel Eestis polnud. 23. juunil toimus intensiivne okludeerumine - külm front tõrjus sooja frondiga kohtudes õhumassid kiiresti üles ja see põhjustas intensiivseid sademeid.
Ma loodan, et sa valesti ei saanud minust aru, et ma ei tahtnud niisama vaielda vms, vaid ikkagi asi selles, et su toodud argumendid ei olnud piisavalt usutavad ja ei sobi sellisesse konteksti (siin on juttu konkreetsest juhtumist reaalsuses, uurimuse kontektis oleks teine asi). Kui lugeda õppematerjale lõunatsüklonite kohta, siis kirjeldatakse seal juhtumeid, kui see läheks üle oma sooja sektoriga, kusjuures lõunatsüklon on siis alles oma arengu algusjärgus, st soe sektor on lai ja hästi defineeritav. Maksimaalses arengus olles võib-olla soe sektor juba kitsas või isegi kadunud, samuti peab arvestama, et soe õhumass võib-olla stabiilne ja kuiv, sel juhul ei teki ka soojas sektoris ohtlikku ilma.
Üks segaduse allikas on sõnapaar "tüüpiline/ebatüüpiline" ja "tavaline/mittetavaline". Looduse kirjeldamisel on need mõisted väga küsitava väärtusega ja ajavad kergesti segadusse, sh meelitavad võtma seisukoha, et see või teine nähtus on kas tüüpiline või mitte jne. Samas väljendavad ju need sõnad ikkagi vaid inimese suhtumist ja arusaamist, mitte objektiivset olukorda.
Samas peab nõustuma, et teatud juhtudel on sellised mõisted omal kohal ja seda isegi teaduslikes uurimustes, sest ei saa või pole otstarbekas kirjeldada kõiki või vahepealseid juhtumeid ja vajalikud on mingiks konkreetseks analüüsiks kindlad kriteeriumid. Ma olen viimases ehk uurimuse konteksti mõttes Sven-Erikuga nõus, mis puudutab 47. pl kriteeriumit lõunatsüklonite määratlemiseks, sest uurimuses ei saa kõiki juhtumeid käsitleda ja vaja on selgelt uuritav esile tuua/määratleda. See 47. pl kriteerium on konkreetses uurimuses omal kohal, sest aitab kõrvaldada kahtlased ja küsitavad juhtumid.
See aga ei tähenda veel seda, et lõunatsüklon ei saaks 47. pl põhja pool tekkida, sest see kriteerium on ikkagi kokkuleppeline ja inimeste pandud mingiks konkreetseks otstarbeks. Nagu postituses kirjas, määrab lõunatsükloni arenguareaali ikkagi troopilise õhumassi levik, sest see on nende arenguks tingimata vajalik eeldus.
Kiidan, et tõid välja oma arvamuse ja see pani nii mõnegi asja üle põhjalikumalt järele mõtlema!
Vaielda võib ikka. Mul pole probleem, kui ma peaks teise inimese kõrval omama vähem teadmisi mingis teemas. Ja seda ka, et saad harjutada väidetele vastamist.
Ma arvan sama, sest ikka tuleb kasuks ja nii mõnigi huvitav mõte võib nii tekkida või avastada midagi uut endale.
Postita kommentaar