Erakordselt laiad helbed rünksajupilvedest

2. veebruari õhtupoolikul sadas Tallinnas erakordselt suuri helbeid, polegi vist varem nii suuri näinud. Suurimate mõõtmeteks mõõtsin 3x5 cm. Põhjuseks olid külma frondiga seotud rünksajupilved, mis satelliidifotol hästi näha (vt all).

Õnneks sain need hiidräitsakad fotole ja videole, kuigi sealt vist ei tule räitsakate suurus hästi välja. Inimeste reaktsiooni oli ka vahva vaadata, et kuidas neid räitsakaid ainiti vaadati ja see elevust tekitas.

Hommikupoolikul sadas uduvihma, seejärel enne räitsakaid tuli segamini lund, lörtsi ja isegi midagi jääkruupide sarnast, vt esimest fotot.
Hiidräitsakaid sajab tavaliselt tuulevaikse ja kõrge suhtelise õhuniiskuse juures, kui õhutemperatuur on 0°C lähedane. Enamasti on tegu rünksajupilvede või madalate sajupilvedega, kui seal on külma napilt (1,5 km kõrgusel on temperatuur 0°...-5°C), sest keskmiste ja ülemiste pilvede kõrguses pole piisavalt niiskust ja temperatuur on seal samuti üpris madal, mistõttu helbed ei kipu liituma. Siiski, vahel tuleb üsna suuri helbeid ka väga külma ilmaga (peamiselt seoses järveefektiga) ja isegi kõrgkihtpilvedest.

Rünksajupilved Soome lahe suudmes.



















.
.
.
.
.
Jääkruupide hakatised.









.
.
.
Lumetükkide sadu.