Ilm ja inimesed: Fumulus ja kondensjäljed

laupäev, 31. oktoober 2009

Fumulus ja kondensjäljed

Kondensjäljed on pilved nagu kõik teisedki, kuid ometi tekitavad need võõristust. Fumulus on mitteametlik nimetus pilvedele, mis tekivad jõujaamade jt korstnast väljuvast veeaurust, sest kuum gaas jahtub tunduvalt atmosfääri jõudes ja veeaur kondenseerub (Fumulust peetakse Pyrocumuluse vormiks). Vaikse ja külma ilmaga, kui temperatuur langeb kõrgusega, võib Fumulus ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve (vt laienevaid Fumulusi: http://www.flickr.com/photos/tags/fumulus/). Fumulus tuleb sõnadest fume ja Cumulus.

Niisiis võib öelda, et mõlemad pilved on inimtekkelised (antropogeense päritoluga). Ometigi pole eriti kuulnud, et Fumulus tekitaks võõristust või negatiivseid emotsioone, kondensjälgedega on pigem vastupidi (on kõikidest pilvedest ehk kõige ebapopulaarsemad). Milles siis asi?

Siin on kaks võimalikku põhjust. Esiteks, kondensjäljed hakkavad rohkem silma ja need on harjumatud (olemas olnud vähem kui sada aastat), kuid Fumulusi on saanud tekkida juba mõnisada aastast, vähemalt niikaua, kui on tööstus olemas olnud ja oleme nendega enam harjunud. Teist põhjust pean tähtsamaks, mis on samuti harjumisega seotud. Nimelt oleme harjunud, et looduses on geomeetrilised vormid ümarad, ebakorrapärased või fraktaalsed. Tsivilisatsiooni iseloomustavad seevastu sirgjooned, teravnurgad, näiliselt suurem korrapära ja palju lihtsamad vormid, kui looduses. Ka kondensjäljed on enamasti (eriti äsjatekkinuna) sirgjooned taevas ja see on harjumatu - need torkavad teravalt silma. Kui kondensjäljed oleksid teiste kiud-ja kiudrünkpilvedega sarnased, st eriti ei teeks kuju ja vormi poolest vahet, siis oleks võõristus ilmselt väiksem või isegi olemata. Fumulused sarnanevad märksa enam "looduslikele" pilvedele ja eriti pole kuulda olnud, et need kedagi häiriksid.