See on eraldi postituses, sest on ikkagi eraldi kategooria all ja on lihtsam ehk ka otsida, kui keegi huvitub sellest loojangust.
14. augustil oli loojang väga suurejooneline, sarnanedes küll 31.juuli omale, kuid seekord olid punased ka silmapiirist kõrgel asuvad pilved. Sellised loojangud saavad tekkida vaid siis, kui on pilvi, mida valgustada (võivad olla ka õrnad kiudpilved) ja piisavalt niiskust (värviküllased võivad loojangud või tõusud olla muidugi ka pilvedeta, aga siis peab atmosfääris olema piisavalt tolmu vmt osakesi).
Üldiselt on teada, et lühemad lainepikkused hajuvad tugevamalt. Eks suurema niiskuse jne korral jõuavad hajuda lühemad lainepikkused täielikud ja pikemad jäävad alles.
Tegelikult, kui päris täpne olla, siis valgub tundub olevat palju kontrastsem ja soojem, kui taevas on pilvedega kaetud, kuid siiski silmapiiri lähedal paistab päike. Selle teoreetilised alused on suhteliselt keerukad ja nähtust või efekti selgitatakse eksponentfunktsiooniga (eriti hästi sobib selline selgitus oranžide toonide ilmnemisel pilvede all).
14. augustil oli loojang väga suurejooneline, sarnanedes küll 31.juuli omale, kuid seekord olid punased ka silmapiirist kõrgel asuvad pilved. Sellised loojangud saavad tekkida vaid siis, kui on pilvi, mida valgustada (võivad olla ka õrnad kiudpilved) ja piisavalt niiskust (värviküllased võivad loojangud või tõusud olla muidugi ka pilvedeta, aga siis peab atmosfääris olema piisavalt tolmu vmt osakesi).
Üldiselt on teada, et lühemad lainepikkused hajuvad tugevamalt. Eks suurema niiskuse jne korral jõuavad hajuda lühemad lainepikkused täielikud ja pikemad jäävad alles.
Tegelikult, kui päris täpne olla, siis valgub tundub olevat palju kontrastsem ja soojem, kui taevas on pilvedega kaetud, kuid siiski silmapiiri lähedal paistab päike. Selle teoreetilised alused on suhteliselt keerukad ja nähtust või efekti selgitatakse eksponentfunktsiooniga (eriti hästi sobib selline selgitus oranžide toonide ilmnemisel pilvede all).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar