Ilm muutus muutlikuks ja ebapüsivaks juba 11. augusti õhtul. Tegelikult oli piisavalt ebapüsivust üldiselt kogu antitsükloni jooksul (ei saa pidada tavaliseks olukorraks, vt sellest analüüsi varasemast, 7. augusti äikeste postitusest)
13. augustil oli saarte ja Lääne-Eesti kohal tugev ja väheliikuv sajuala. See inhibeeris konvektsioonipilvede arengut päeval, kuid õhtul keskkihi pilved lagunesid ja mere soojuse mõjul arenes mitmel pool rannikul äikesepilvi. Selline olukord, kui mere soojusest piisab äikeste tekkeks, näitab hilissuve algust.
14. augustil arenesid kõige võimsamad konvektsioonipilved, sealjuures võis mitmel korral märgata ilusaid turbulentseid struktuure:
13. augustil oli saarte ja Lääne-Eesti kohal tugev ja väheliikuv sajuala. See inhibeeris konvektsioonipilvede arengut päeval, kuid õhtul keskkihi pilved lagunesid ja mere soojuse mõjul arenes mitmel pool rannikul äikesepilvi. Selline olukord, kui mere soojusest piisab äikeste tekkeks, näitab hilissuve algust.
14. augustil arenesid kõige võimsamad konvektsioonipilved, sealjuures võis mitmel korral märgata ilusaid turbulentseid struktuure:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Põltsamaa lähedal märgati nähtust, mida parimal juhul võib nimetada ka pilvesambaks, kuid nimetati küll keeristormiks, kuid piltide järgi tundub, et funnel-cloud mõiste sobib kõige paremini, sest keerise alumine osa õieti ei puudutagi maapinda ning puuduvad igasugused tõendid, et see oleks mingit kahju põhjustanud. Kui tahame loodusnähtusi kirjeldada võimalikult usaldusväärselt ja täpselt, siis peame loobuma emotsionaalsest väljendusviisist ning olema kriitilised. Mõningane oletamine võib-olla lubatud, kuid see ei tohi kuidagi varjutada kindlalt teadaolevat infot ja peab olema arusaadav, et on oletusega tegemist. Arusaadavalt ei saa näiteks pealtnägijatelt nõuda rohkemat, kui nad tähele panid, kuid uurijal on alati võimalik öeldut analüüsida ja selle üle järele mõelda, milline saadud ütlus on kooskõlas tõenditega ja teinekord loogikaga, milline mitte.
Tähelepanu juhiksin veel sellele, et tehtaks vahet erinevatel keeristel – vesipüks ja tornaado on erinevad nähtused juba tekkeviisi poolest. Kui tornaado on vee kohal, siis tulebki nii öelda (muide, USAs tehaksegi vahet waterspout ja tornado over water; tornadic waterspout (halva ilma vesipüks) – non-tornadic waterspout jne). Sarnane olukord on ka maismaal – tornaadod jaotatakse samuti tüüpides, sealhulgas tehakse vahet supercell-tornado - non-supercell tornado, nii et juba atmosfääri ohtlikkuse hindamisel on selline vahetegemine tarvilik. Tulles tagasi 14. augusti keerise juurde Põltsamaa lähedal, siis tegelikult ei saagi öelda ilma täiendava uurimiseta, millega oli tegemist, kuid ilmselt ei ole vale öelda piltide järgi, et tegemist on pilvevihuriga (funnel).
14. augusti õhtul tekkis Tallinna piirkonnas üksteise järel uusi äikesepilvi, sealjuures kõige huvitavam arenes viimasena. See tekkis u veerand tunniga väikestest rünkpilvekestest. Sadas ka rahet. Mõned pildid:
Tähelepanu juhiksin veel sellele, et tehtaks vahet erinevatel keeristel – vesipüks ja tornaado on erinevad nähtused juba tekkeviisi poolest. Kui tornaado on vee kohal, siis tulebki nii öelda (muide, USAs tehaksegi vahet waterspout ja tornado over water; tornadic waterspout (halva ilma vesipüks) – non-tornadic waterspout jne). Sarnane olukord on ka maismaal – tornaadod jaotatakse samuti tüüpides, sealhulgas tehakse vahet supercell-tornado - non-supercell tornado, nii et juba atmosfääri ohtlikkuse hindamisel on selline vahetegemine tarvilik. Tulles tagasi 14. augusti keerise juurde Põltsamaa lähedal, siis tegelikult ei saagi öelda ilma täiendava uurimiseta, millega oli tegemist, kuid ilmselt ei ole vale öelda piltide järgi, et tegemist on pilvevihuriga (funnel).
14. augusti õhtul tekkis Tallinna piirkonnas üksteise järel uusi äikesepilvi, sealjuures kõige huvitavam arenes viimasena. See tekkis u veerand tunniga väikestest rünkpilvekestest. Sadas ka rahet. Mõned pildid:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Viimased äikesepilved nö selle ebapüsiva ilma foonil tekkisid 15. augustil, kusjuures need äikesed tõid kaasa rohkelt rahet, kus pilved läksid üle. Äikese tugevus oli muutlik, mõnel pool oli nõrk äike, teisal aga üsna intensiivne (pilveelement oli üle keskmise aktiivne).
Kogu perioodi jooksul võis märgata küllaltki läbivat olukorda – sageli oli äikesepilve alus sajujoonteta või nõrkade joontega, sest tõusvad õhuvoolud ei lasknud sademetel alla langeda. Peab lisama sedagi, et selline vaatepilt eemalt võib-olla petlik – sadu võib väga tugev olla, aga on lihtsalt väga kitsal alal ja see jätab mulje, et eriti ei sajagi. Siiski, pilve arenedes sadu progresseerus ja lõpuks ei paistnud pilve alt midagi läbi.
Rohkem pilte ja pikemalt neist päevadest loe siit: http://www.ilm.ee/?46256
Olulised järeldused on toodud seal lõpus, olulisim on poolpaksus kirjas; paar videot on loo alguspoolel, kus juttu 14. augustist ülevaatlikult.
Kogu perioodi jooksul võis märgata küllaltki läbivat olukorda – sageli oli äikesepilve alus sajujoonteta või nõrkade joontega, sest tõusvad õhuvoolud ei lasknud sademetel alla langeda. Peab lisama sedagi, et selline vaatepilt eemalt võib-olla petlik – sadu võib väga tugev olla, aga on lihtsalt väga kitsal alal ja see jätab mulje, et eriti ei sajagi. Siiski, pilve arenedes sadu progresseerus ja lõpuks ei paistnud pilve alt midagi läbi.
Rohkem pilte ja pikemalt neist päevadest loe siit: http://www.ilm.ee/?46256
Olulised järeldused on toodud seal lõpus, olulisim on poolpaksus kirjas; paar videot on loo alguspoolel, kus juttu 14. augustist ülevaatlikult.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar