CAPE on mõiste, mida kasutatakse õhumassi iseloomustamiseks, mille väärtus näitab energiat, kui ta tõuseks vertikaalselt kindlale kõrgusele.
LI mõiste on lihtsam; see näitab tõusnud õhumassi ja ümbruse temperatuuri vahet.
Internetis antakse välja vastavaid prognoose, mis tunduvad olevat ühed usaldusväärsemad. Ehkki võib ju märgata, et 4-5 päeva kaugune prognoos muutub sageli, ei tähenda see ennustuse madalat kvaliteeti, vaid seoseid on Lorenzi kaoseteooriaga (too meteoroloog avastas kaose juhuslikult, kui märkas, et väikesed muutused algandmetes toovad kaasa suure muutuse pikaajalise prognoosi lõpptulemustes; matemaatiline põhjus seisneb hüdrodünaamika võrrandite mittelineaarsuses: mudelites kasutatakse mittelineaarseid diferentsaalvõrrandeid, mille omaduseks on väikeste muutuste kumuleerumine ja avaldumine lõpptulemustes).
Viimastel päevadel on LI olnud positiivne ja CAPE üsna nulli lähedal, mis peaks teoreetiliselt tähendama ilusaid ilmu. Ometi on kohati liikvel suuri pilverünki ja on olnud ka hoovihmu. Tegelikult on asi selles, et esiteks "ebasoodsad" väärtused ei välista mõne üksiku hoogsajupilve teket ja teiseks mudel ei pruugi olla kuigi tundlik kõigi ebastabiilsusliikide suhtes.
Konkreetsel juhul on põhjuseks arktiline õhumass Loode-Venemaal, mis osaliselt valgub Eestisse. Õhumass on küllalt külm, et tekitada öökülmi, kuid raskuskese möödub meist siiski ida poolt. Tegemist on termodünaamiliselt labiilse õhumassiga, mis soojenedes saab piisavalt energiat pilverünkade tekitamiseks. 30. juulil on selle õhumassi mõju ilmselt tugevam, kuid reedel pääseb mõjule hoopiski põhjast laskuv konvektiivne aktiivsus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar