Viimasel ajal teen järjest enam pilte, püüan tabada hetke ning kannan seetõttu fotokat suurema osa ajast kaasas. Olen rääkinud veel mõne inimesega, kel sarnane hobi. Tundub, et neid võib jagada 2 tüüpi: loodusfotograafid ning hetkepiltnikud.
Mina kuulun kahtlemata teisse gruppi. Loodusfotograafid ei pea tingimata loodusest pilte tegema, vaid üldse, nad jälgivad mingit olukorda või lähevad kuskile, et nüüd see(need) pilt ära teha. Hetkepiltnikel pole konkreetseid eesmärke. Neil on fotokas kaasas ja kui nüüd juhtub mingi huvitav/hea hetk nende arvates olevat, hopsti pilt ära ja teema on sellega ammendatud. Nende pildistamine on varia - põhimõtteliselt kõik uus ja/või huvitav, mis ette jääb.
Kui loodusfotograafidesse suhtutakse hästi, et ikka on viitsimist teha, uurida ja käia ning et on kunst saada suurepärast pilti, siis hoopis teisiti suhtutakse hetkepiltnikesse. Ei öelda, aga mõeldakse, et mis sa siin vehid ja pildistad selle fotokaga. Pole harv juhus, kui neid peetakse mitte just väga normaalsetesks inimesteks, mõtlemata selle all otseselt midagi halba. Ka mina puutun pidevalt sarnase suhtumisega kokku ega püüagi seda muuta, sest mõtleme hetke, aga suhtume pideviku.
2 kommentaari:
Jüri, ära põe. Mina olen mitu korda peaaegu peksa saanud selle pärast, et pildistan.
Ega ma põegi, lihtsalt kirjutan oma mõtetest ja teadmiseks nendele, kes ei tea sellest midagi.
Postita kommentaar