6. nädala ilm (5.–11.02.2018)

Kommentaariumi link / Ilmainstituut OÜ

Blogis tekkinud katkestus tekkis Kääriku suusaseminari tõttu, https://drive.google.com/file/d/1rbQTu9CkBPYbe1OJnju5lqRMilEIlHlp/view?usp=sharing. Palume ebamugavuste pärast vabandust!
Intervjuu Hannes Tõnissoniga: https://sport.err.ee/681177/tanaku-ilmaennustaja-ilma-on-voimalik-ennustada-isegi-99-tapsusega. Kogemus on sarnane, ainult selle vahega, et ettevalmistavat aega oli vähem, sest tööpakkumine tuli alles aasta alguses, napilt enam kui kuu aega tagasi.
95...99-protsendiline täpsus on võimalik hetkeennustuses ehk ülilühiajalises prognoosis (nowcasting, vt pikemalt http://www.meteoswiss.admin.ch/home/measurement-and-forecasting-systems/warning-and-forecasting-systems/nowcasting.html, üks vana ettekanne http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/04/mannik_ettekanne_2006.pdf).

Talve tagamaadest: https://heureka.postimees.ee/4400701/riigi-ilmateenistus-reetliku-talve-pohjuseks-on-jaavaba-meri?. Kommentaariks, et talve iseloomu määrab siiski meil globaalne olukord, eriti see, mis toimub põhjapoolkeral: Rossby ehk planetaarsete lainete asend ja dünaamika, polaarpöörise tugevus ja dünaamika (seda väljendatakse AO indeksina) ja selle derivaat NAO indeks (Põhja-Atlandi ostsillatsioon) vs. Siberi antitsüklon (Euraasia mandril toimuv).
Regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus). Mingil põhjusel on Islandi miinimum suures osas nihkunud Teravmägede ja Novaja Zemljani ehk osaliselt kolinud Barentsi mere kohale (T. Soomere ettekanne, slaidid 44 ja 45, kanti ette Nidas http://www.baltic-earth.eu/events/nida2016/presentations.html). Muutliku ja püsimatu talve põhjusi tuleb otsida niisiis eespoolnimetatud asjaoludest.
Kohalikud põhjused, mis puudutavad mõningaid tugevaid lumesadusid, on Läänemere seisund (veetemperatuur, jäätumise aste) ja õhumass selle kohal (see määrab kihistuse tüübi – labiilne, stabiilne või ükskõikne ehk indiferentne) ehk nendevaheline vastastikmõju, mille osas siis räägitakse vahel mereefektist (lake-effect snow, tuleb juttu ka ilm.ee reedeses ilmateates). Vahel toob rohkelt lund ka kohaliku tekkega tsüklon.
Võrreldes eelmiste aastatega on talv saanud üsna tugeva sõnaõiguse ega näi veel niipea lõppevat, sest Siberi antitsüklon on jõudnud Läänemere idakaldale ja tundub, et suudab suunata tsüklonid liikuma põhja. See siiski väga külmi ilmu ei tõota. 24. veebruariks võib juba ilm olla kevadhõnguline, kuid elame-näeme!

Riigi Ilmateenistus · 2017. aastal registreeris põhjamaade välgudetektorvõrgustik NORDLIS Eesti piirkonnas kokku 29957 pilv-maa-välku (terminitest). Seda on märgatavalt vähem perioodi 2005–2017 keskmisest (43000 välku aastas).

Aastane pilv-maa-välkude koguarv oli mullu suurim Maardu ümbruses, kus neid registreeriti ühtekokku 1413. Tallinnast 20 km raadiuses oli 1126 pilv-maa-välku. Kõige vähem lõi välku Lihula, Räpina ja Põlva ümbruses, vastavalt 206, 166 ja 155 välku.

Sveni eksklusiivkommentaar: ATD kaardi põhjal Euroopa välkudest 2017 tundus, et Eestis ei olnud väga oluliselt rohkem välke kui 2016, samas kindlalt enam kui 2015. Ainus vahe, et 2017 tundus, et enim äikest oli Tallinn-Pärnu joonel, samas kui 2016 pigem kagus-idas, põhjuseks ilmselt see suurtorm, mis 12.08. tekitas välke seal joonel eriti palju.

Loe lähemalt: http://www.ilmateenistus.ee/2018/02/2017-aastal-loi-eestis-keskmisest-vahem-valku/

10. ja 11. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu püsis valdavalt pilves ilm, kohati sadas vähest lund (udulumi ehk lumeterad). Puhus idakaartetuul 1–8 m/s (hiljem, 11. veebruaril, oli ülekaalus kagutuul). Õhutemperatuur oli päeval –3...–6 °C, vaid 10. veebruaril oli lääne pool enne päikesetõusu kuni –14 °C.

 Kihtpilved ja udulumi 10. veebruari õhtul Alatskivil.

Kihtpilved 11. veebruaril Alatskivi ja Peatskivi vahel. 

9. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhkkonna hari. Seega oli pilves, selgimistega ilm, üksikutes kohtades sadas veidi lund, saju tõenäosus oli suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 0–8 m/s. Õhutemperatuur oli –4...–11, saartel –1...–4 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerele ulatub Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Nii on valdavalt pilves ilm, kohati sajab vähest lund, on udu ja härmatist. Puhub idakaartetuul 2–8, põhjarannikul ida- ja kirdetuul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on päeval –3...–6 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv. Vähest lund sajab vaid kohati. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –4...–10, päeval –1...–5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon, mille idaserv ulatub üle Eesti – mitmel pool sajab lund. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, päeval 0...–3, saartel kuni 1 °C.

Talve külmim päev härma ja uduga (kihtpilvedega) Laagris.

8. veebruaril tuli kõrgrõhuhari lõuna poolt üle Läänemere. Selle mõjul oli muutliku pilvisusega ilm, mõnel pool oli pikemalt päikesepaistet näha, üksikutes kohtades sadas vähest lund, kohati oli uduvine. Puhus lõunakaartetuul 3–9, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, mis õhtuks nõrgenes. 

Õhutemperatuur oli –1...–10 °C, kuid hommikul mõõdeti sisemaal ida pool kõrgrõhuharja mõjul kuni –15 °C (Tiirikojal –15, Rannu-Jõesuus ja Tartu lähedal Reolas –15,2, Mustvees Piirivalve Kordoni juures –15,8 °C), samal ajal oli vastu Läänemerd üksnes –0 °C. Õhtul langes mitmel pool –10 °C-st madalamale, kuid pärast pilvisuse tihenemist tõusis taas.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuhari tuleb Venemaalt Läänemerele ja levib aeglaselt põhja suunas. Seega on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab veidi lund, saju tõenäosus on suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhub idakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –4...–10, saartel vaid –1...–4 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (10.02.) jääme kõrgrõhkkonna serva. Öösel on sajuvõimalus väike, kuid päeval lisandub pilvi ja kohati võib vähest lund sadada. Puhub nõrk idakaatetuul. Õhutemperatuur on öösel –6...–11, kohati võib langeda isegi –13, ent päeval tõuseb –2...–6 °C-ni.
Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv, kohati sajab vähest lund. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –7...–11, saartel kohati –4 °C, päeval –1...–5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon. Öösel ja ennelõunal on sajuvõimalus väike, aga pärastlõunal on saartele oodata lumesadu, mis õhtuks jõuab mandrile. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, päeval –0...–4 °C.

Ilmakaardilt on näha, et Eesti ilma määras kolm rõhkkonda: 1. Islandi miinimumist lähtuv väheaktiivne lohk, mille mõju vähenes; 2. Venemaalt eriti tugevast antitsüklonist (õhurõhk keskmes vähemalt 1055 hPa) lähtuv üsna kitsas kõrgrõhuhari, mille mõju tugevnes ja 3. Balkanimaadelt Ukraina suunas liikuv madalrõhkkond, mis tõi niiskust ja pilvi (DWD).

7. veebruaril oli siin täituva madalrõhuala lõunaserv, kuid see rõhkkond kadus õhtuks ilmakaardilt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, paiguti oli sadu tugev ja tuiskas kergelt. 

Puhus enamasti edelatuul 5–10, merel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s (alguses Liivi lahel, hiljem Soome lahel). Õhutemperatuur oli –2...–5, saarte rannikul kuni 0 °C, õhtul tõusis vastu Läänemerd 1 °C-ni.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Täituva madalrõhuala lõunaserv, rõhkkond kaob ilmakaardilt. Nii on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib vähest lund sadada. Puhub lõunakaartetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, kuid pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on –2...–7, kohati isegi kuni –10 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Reedel (9.02.) saab ülekaalu Venemaa kõrgrõhkkond, mis tuleb servaga Läänemere äärde. Ilm on enamasti sajuta. Tuul on idakaartest ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel selge taevaga –8...–14, Kagu-Eestis ja saarte rannikul kuni –5 °C, kuid päeval tõuseb –3...–6 °C-ni.

Laupäeval (10.02.) püsib kõrgrõhkkonna serv üle Eesti. Päeval lisandub pilvi, nii et kohati võib vähest lund sadada. Tuul on nõrk ja idakaartest. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel –4...–9, päeval –2...–6 °C.

Pühapäeval (11.02.) tuleb üle Skandinaavia Läänemerele madalrõhkkonna serv ja lõunavoolus lisanduvast niiskusest sajab mõnes kohta nõrka lund, kuid sajuhulk on väike. Tuul asendub kagu- ja lõunas- ning muutub tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kuid selgema taeva all võib veidi alla –10 °C langeda, päeval on oodata –1...–5 °C.

Ellu Vibur. Lumesadu Mooni tänavas.

Eero Hermann. Padulumi Laagris (def. vaata tugeva lumesaju alt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/).

Lõuna pool oli selgem ja kuivem (Tartus).

6. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Eesti Läänemerele. Seetõttu püsis pilves ilm (päike paistis enamasti siiski läbi), aeg-ajalt sadas lund, jälgitavad olid halod.
Puhus muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, ajuti valitses tuulevaikus, õhtupoole peamiselt lõuna- ja kagutuul, mis Soome lahel tugevnes kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli –3...–8 °C.
Mereefekt ja lõunatsüklonist idatsükloniks transformeerunud rõhkkond tegid ilma – sellest allpool pikemalt. Ilmateenistuse arhiveeritud hoiatus: Uuendatud: 06.02.2018, 10:55
6.02. Lumesadu, nähtavus sajus ajuti halb. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-7 cm. Libeduseoht on suur!

Ilm Käärikul: pilvisus tihenes päeva peale ja õhtuks hakkas lund sadama, hiljem hõrenes nii pilvekiht kui sadu uuesti.

5. veebruaril kõrgrõhkkond nõrgenes ja Läänemerele tuli Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv. Viimane tõi lõunatsüklonina Moskvasse üle 20 cm lund ööpäevaga. Seetõttu oli Eestis pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati on tuisku, õhtul arenes mereefekt (vt selgitust allpool), mis tõi kuni 10 cm lund. 

Puhus põhjakaartetuul 5–11, rannikul põhja- ja kirdetuul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev madalrõhuala liigub Venemaalt Läänemere poole. Püsib pilves ilm, aeg-ajalt sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäeval (7.02.) kaldub hääbuv madalrõhkkond Edela-Soome poole ja selle serv ulatub Eesti kohale. Aeg-ajalt sajab lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel –6...–11, saarte rannikutel –3...–5, päeval –1...–5 °C.
Neljapäeval (8.02.) ulatub üle Skandinaavia ja Soome kaugelt Grööni merelt madalrõhkkonna äärmine kaguserv. Samal ajal tugevneb Venemaa kohal kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail asendub senine tuul edela- ja veidi tugevneb. Öösel sajab siin-seal lund, päev on peamiselt sajuta. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel –7...–11, saartel ja läänerannikul –1...–5 °C, kuid päeval tõuseb mandri sisealadel –3...–8, saartel ja läänerannikul 0 °C ümbrusse, aga õhtul langeb märgatavalt.
Venemaal on oodata uue antitsükloni tugevnemist, mistõttu ilm on rahulik, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C (ainult neljapäeval on mere lähedal võimalik sula), pole välistatud, et öösiti on selgema ilmaga kuni –15 °C.
Alles esmaspäeval (12.02.) liigub madalrõhulohk üle Skandinaavia Läänemerele, toob lund, lõuna- ja kagutuul tugevneb, kuid õhutemperatuur tõuseb päeval 0...–5 °C-ni.

Andres Tuzberg. Vasalemmas hetkel [5.02. kell 21:32].

Ain Vindi. Ilm läks külmemaks ja sammas kerkis kõrgemale. Tartu. 5.02.2018.

Ringvaade · Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson andis täna Ringvaates oma prognoosi, milline on Saku-Tallinn tee homme hommikul kell 8. Meil on vaatajatele palve: kui te sinna satute, pildistage olukord üles ja kirjutage meile siia, kui täpne enuustus oli! Täname ette.

Saku-Tallinn lõik, 6. veebruar, hommikul kell 8:

Õhutemperatuur Sakus peaks olema vahemikus –6...–7 kraadi, Tallinnasse jõudes tõuseb temperatuur –4...–6 kraadini (kesklinna pool on soojem). Teepinna temperatuur peaks jääma vahemikku –4...–6 kraadi. Taevas on pilves ja puhub nõrgenev põhjakaartetuul 2...3 m/s. On väga tõenäoline, et öösel algab kerge lumesadu ja kogu tee võib olla kaetud 2–3 cm paksuse värske lumekihiga*, ilmselt moodustub Männiku tee Tallinna-poolse osa keskele väike lumevaal, nii et mõistlik oleks hommikul aega varuda, et jääks aega auto puhastamiseks ja ei peaks lumevaaluga kohas tegema ohtlikke möödasõite. Paar kilomeetrit enne linnapiiri on Männiku tee rohkem avatud ja seal võib ka pisut tuisata. Kuna linnas pannakse rohkelt soola ja see sulatab lund, siis oleks mõistlik kontrollida, et kojamehed töötavad ja aknapesuvedelikku jagub. Kerge kuni mõõdukas lumesadu jätkub ilmselt ka kell 8 ja ka hiljem.

* – Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.

Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks.

Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:

·     kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi.

·     Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.

·     Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 

***

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Nädala alguses kõrgrõhkkond nõrgeneb ja Läänemerele tuleb Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv.
Esmaspäeval (5.02.) kahe rõhuala vastasseis püsib (kõrgrõhkkonna kaguserv) ja kirdetuul on jätkuvalt tugev. Kohati sajab lund, päeval on lumehoogusid enam Ida-Eestis. Õhutemperatuur on –5...–10 °C.

Teisipäeval (6.02.) tuleb nõrgenev madalrõhkkond Eesti kohale, kuid see on eriti külma õhumassiga. Seetõttu on pilves ja lumesajune. Öösel puhub veel võrdlemisi tugev kirdetuul, mis päeval nõrgeneb ja puhub põhjakaartest. Õhutemperatuur on –5...–10 °C, sisemaal võib selgineva taeva all öösel –13 °C-ni langeda. 

Madalrõhkkonna pakaseline õhumass nihkub kirdesse ja asemele tuleb soojema õhumassiga antitsüklon, mis tugevneb Venemaal. Nii muutub ilm rahulikumaks, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C.

***

Ele Pedassaar · DINO ja LOTTI – kaks kanget.

Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnev kõrgrõhuala DINO on laienes (3.02.2018) lõuna suunas ja ühes sellega levis samas suunas külm õhumass. Samal ajal kulges Vahemere äärest üle Balkani Venemaale madalrõhuvöönd ning selle süsteemi tegijaim pööris LOTTI jõudis Balkanile, põhjustades Aadria mere ääres tugevat vihmasadu. Samal ajal on vööndi läänepoolset serva mööda tunginud külmem õhk üle Kesk-Euroopa Püreneeni ja Alpid said oma mitmemeetristele hangedele lund juurde. Sloveenias, Ungaris ja Ukrainas tuli samuti leppida talvise lumesajuga.

Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ja kaugemale sisemaale kandis.
4.02. suurenes kahe erinimelise rõhkkonna vastasseis: kõrgrõhkkond DINO kese nihkus Lõuna-Norra kohale, madalrõhkkond LOTTI sättis ennast Lääne-Venemaale ja Läänemeri sai nende piirialaks. Kirdest enam põhja pöörduv tuul kandis külma juurde ja muutis olemise kõledaks. Plusskraadid on mõneks ajaks unustatud ning uuel nädalal võib ligi hiiliv külm jääda meie kohale paikseks ja isegi süveneda. Kui lähemad paar päeva mööduvad tugeva tuule seltsis –4 ja –10 °C vahel, siis nädala keskpaigas, kui tuul vaibub, langevad termomeetri näidud öösel ka –15 °C-ni, päev toob vähemalt 5 °C võrra leevendust. Vaatamata külmenevale ilmale ei möödu ükski päev lumesajuta, kuigi võimsamad sajuhulgad jäävad meist praegu eemale. 

Igal juhul on talv praegu nii õhus kui pindadel ja õue minnes on vaja soojemaid riideid, liikluses aga harjumuspärasest rohkem aega.

HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas, täiendatud ja kohandatud).

Kairo Kiitsak. Talv Kagu-Eestis Kõvera ümbruskonnas 4.02.2018

5. nädala ilm (29.01.–4.02.2018)

Kommentaariumi link

NB! Seoses erasektorisse minekuga olen asutanud ettevõtte Ilmainstituut OÜ, mille alla on plaan 5 aasta perspektiivis luua nii ilmaterminikomisjon (artikkel värskelt ilmunud Eesti Looduses), ilma-õppekeskus kui vastav huviring. 

Jaanuari lõpus mälestame aastatagust erakordset udu ja jäidet, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/01/.
Avatud on uus temperatuuri statistika lehekülg: https://kliima.000webhostapp.com/.
Vikerhommiku eetris: https://vikerraadio.err.ee/v/vikerhommik/saated/22a3d8d0-6028-461f-8905-d34d0feb6975/vikerhommik-taavi-libe.

4. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati tuiskas veidi, oli pinnatuisku, arenes mereefekt. Puhus kirde- ja põhjatuul 5–12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8, Peipsi ääres kuni –10 °C.
Soome põhjaosas Lapimaal Kevojärvi piirkonnas registreeriti Soome selle talve külmarekord –36,8 kraadi, samal ajal Jõgeval –11,4 ja Alatskivil –9,0 kraadi. Edaspidi on oodata külmade ilmade püsimist ja ka lumelisa. Paiguti võivad miinuskraadid langeda –15 kraadini ja isegi alla selle (ilmub uues postituses).

Einar Laretei. Alatskivi ilmapildid. 4.veebruar tõi ilmamuutuse ja ilm muutus oluliselt külmemaks, sest meie ilmale hakkas mõju avaldama Skandinaavia kohal olev kahe keskmega kõrgrõhkkond. Kirde tuule tugevnemise tõi kaasa samal ajal Kesk-Venemaale liikuva ägeda madalrõhkkonna vastaseis.

Päikesetõus 4. veebruaril 2012 Laagris, kui minimaalne õhutemperatuur langes –30 °C-st madalamale. Päevane õhutemperatuur jäi aga mitmel pool –20 °C-st madalamale. 4. veebruaril 2012 oli Alatskivil –30,4 ja 5. veebruaril –30,5 kraadi.
5. veebruaril mõõdeti Jõgeval –35 °C, mis on 2003. a-st alates madalaim temperatuur nendes vaatlusjaamades, milles mõõdetud lähevad arvesse kui nn ametlikud tulemused. Jaamade representatiivsusest, nõuetest, tüüpidest saab pikemalt lugeda siit: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/ametlikest-ja-mitteametlikest-ilmarekorditest/. 
Mitmel pool mujalgi oli temperatuur –30 °C-st madalam. Ilmad olid aga ebatavaliselt selged, mistõttu olid päevad täis päikest.  Erandiks oli 2. veebruar, kui kagust saabus niiskust ja hakkas lund sadama, kuid temperatuur oluliselt ei muutunud, aga hiljem ilma selginedes langes. 
6. ja 7. veebruaril läks ilm soojemaks, kusjuures saartel oli vaid mõni miinuskraad, aga Ida-Eestis endiselt –30 °C lähedal. 6. veebruari hommik oli märkimisväärne sellepoolest, et Ristna ja Korela vahel oli 30-kraadine õhutemperatuurivahe.

3. veebruaril nõrgenes madalrõhkkond Läänemere kohal. Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnes kõrgrõhkkond. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, kohati olid sajuhood tugevad, päeva esimesel poolel tuli paiguti sekka ka vihma ja oli udu.
Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 2–8 m/s, põhjarannikul tugevnes kirdetuul 7–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C (õhtupoole langes).

Lumine maastik ja täiuslikud kihtpilved Võrumaal (mobiilifoto läbi autoklaasi).

2. veebruaril asetses Läänemere põhjaosa kohal hääbuv madalrõhkkond. Selle mõjul oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas veidi lörtsi ja lund, õhtul oli tugevamaid sajuhooge. Puhus lõuna- ja edelatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C, kuid õhtul langes mitmel pool alla 0 °C ja oli suur libedusoht.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal asetseb hääbuv madalrõhkkond. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, saju tõenäosus on suurem Põhja-Eestis. Puhub idakaartetuul 3–8 m/s, kuid põhjarannikul tugevneb kirdetuul 7–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –3...1 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Pühapäeval (4.02.) tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond, Venemaale jõuab lõuna poolt aktiivne madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail tugevneb kirdetuul sisemaal puhanguti 12, rannikul 15, päeval kuni 18 m/s. Üle Eesti liikuvatest pilvedest sajab kohati kerget lund, kuid Hiiumaa ja ka mandri põhjarannikul tuleb lahe kohal lisanduva pilvemassi tõttu tihedama sajuga arvestada. Õhutemperatuur on –4...–8, Eesti ida- ja lõunaosas võib –10 °C ümbrusse langeda.

1. veebruaril liikus aktiivne madalrõhkkond Taani kohale ja nõrgeneb. Nii oli selle idaservas Eestis peamiselt pilves ilm, sadas lund ja lörtsi, tuiskas, kuid Lääne- ja Lõuna-Eestis sadas ka vihma, oli jäidet.  Pärastlõunal lääne poolt alates sajuvõimalus vähenes ja hakkas selginema.
Puhus kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgenes ja asendus edela-. Õhutemperatuur tõusis –2...3 °C-ni.

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Tartu linnas 1.02.2018

31. jaanuaril liikus üle mere itta kõrgrõhuhari, pärastlõunal jõudis uue madalrõhkkonna idaserv. Seepärast oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm, kohati oli päikeseline. Õhtul jõudis saartele uus sajuala.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärast keskpäeva asendus lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5, hommikul paiguti –8 kraadi, kuid saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Eesti hoiatused. Viimati uuendatud: kolmapäev, 31. jaanuar 2018 kell 19:32
31.01. öö hakul tugevneb kagutuul sisemaal puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Õhtul saartelt algav lumesadu levib öö jooksul mandrile ja muutub intensiivsemaks, tuiskab, saartel on jäiteoht. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 5-10 cm.
01.02. ennelõunal sajab tihedat lund ja tuiskab. Saartel ja läänerannikul sajab lörtsi ja vihma, pärastlõunal suureneb vihma ja lörtsi võimalus ka Lõuna-Eestis. On jäidet ja libeduse oht on suur.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. /Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv./ Nii on peamiselt pilves ilm, sajab lund, tuiskab, kuid Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab ka vihma, on jäidet. Pärastlõunal lääne poolt alates sajuvõimalus väheneb. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgeneb ja asendub edela-. Õhutemperatuur tõuseb –2...3 °C-ni.
Ilm järgmistel päevadel.  Neljapäeval (1.02.) jõuab Põhjamerele uus väga aktiivne madalrõhkkond ja selle lohk liigub üle Eesti. Sajupilved tulevad ida poole ja lumekas muutub pärast keskööd lääne poolt alates tihedaks, tuiskab. Hommikuks jõuab sadu Peipsi äärde. Hiiumaal ja Saaremaal tuleb sekka ka vihma. Jäiteoht suureneb. Kagutuul tugevneb 7–12, puhanguti 15, pärast keskööd saartel ja looderannikul 20 m/s. Õhutemperatuur tõuseb saartel ja läänerannikul 0...1 °C-ni, sisemaal on –1...–5, Virumaal koguni kuni –8 °C.
Ennelõunal sajab tugevat lund ja tuiskab, saartel ja läänerannikul ka vihma. On jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, saartel ja looderannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...2, ida pool –1...–5 °C. Pärastlõunal sajab Põhja- ja Ida-Eestis ikka tihedat lund ja tuiskab ning puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on 0...–3 °C. Samal ajal Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab isegi vihma, kuid saju intensiivsus väheneb ja jäiteoht on suur. Tuul asendub edela- ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0...3 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja selle mõju väheneb. Öö hakul sajab Ida-Eestis lund, lääne pool kohati vihma. Hommikul ja päeval on kohatisi sajuhooge märja lumena, saartel ka vihmana. Tuul rahuneb ja puhub lõunakaartest. Õhutemperatuur on öösel 0...–3, saartel ja läänerannikul kuni 2, päeval –1...2 °C, kuid õhtul langeb kõikjal alla 0 °C. Libeduseoht on suur!

Ele tutvustas 32. jaanuari (1. veebruari) tormi-ilma AK ilmateates (https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/2b85d6bd-f89d-4e52-a5e9-184b2d43b298/aktuaalne-kaamera-ilm).

Andres Kunnus. Supõrkuu* ja maa vari kuu pääl! 31 jaan.2018.
* – termin on ülikuu.

30. jaanuaril liikus madalrõhkkond Läti kohalt itta, öösel on Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Seepärast oli pilves ilm, sadas enamasti lund, kohati tuiskas veidi, kuid õhtuks jäid sajud harvemaks.
Puhus põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5 °C (kõrgeim saarte rannikutel vastu Läänemerd ja madalaim Virumaal).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv. See tähendab, et päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, kuid õhtul jõuab saartele uus sajuala. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6, mis pärast keskpäeva asendub lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 0...–5, saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (1.02.) liigub Läänemere kohale uus aktiivne osatsüklon, mille servas tugevneb kagu- ja idatuul väga tugevaks: puhanguid on 15, saartel ja Soome lahel 20 m/s. Pärastlõunal asendub see tuul Saaremaal ja Eesti lõunapoolses osas lõunakaartega ja nõrgeneb. Sadu tuleb öösel üle Mandri-Eesti, muutudes hommikul tihedaks: sajab lund ja tuiskab, Lääne-Eestis ja õhtul ka lõunapoolsetes maakondades on sadu märjem, saartel ja läänerannikul lisaks sekka ka vihma. Õhutemperatuur on öösel –3...–8, saartel ja läänerannikul –1...1 °C, päeval tõuseb Tallinn-Tartu mõttelisest joonest lääne pool 0...2, kuid ida pool püsib 0...–4 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja jääb vööndina Eesti kohale. Vahete-vahel sajab lund, Lääne-Eestis sekka ka vihma. On jäidet! Tuul puhub lõunapoolsetes maakondades lõunakaartest, olles mõõduka tugevusega, kuid põhjarannikul tõenäoliselt asendub ida- ja kirde- ning tugevneb. Õhutemperatuur on –3...2 °C, Virumaal võib öö hakul natuke madalam olla, õhtul ilmselt langeb.

Ain Vindi. Lumesadu kutsus taas õue macrotoruga kaunist ilu jäädvustama: mingi aeg oli ilusaid helbeid ja siis läks purutamiseks. 29. jaanuari õhtul Tartus

***

Tuleb talvistuva ilmaga nädal.

Suur sula (kuni 6 kraadi 25. jaanuaril) sai nädala alguseks läbi ja asendub aegamööda talvisema ilmaga. See tendents süveneb järgmistel päevadel kiiresti, sest tsüklonid mööduvad Eestist lõuna poolt ja toimetavad oma põhjaservas Eesti kohale arktilise õhumassi. Selle püsimist soodustab ka külmas õhumassis Skandinaavia kohal tekkiv antitsüklon. Paistab, et talve kõige külmemad päevad on ees!

Nii liikus nädala alguses madalrõhkkond Läänemere keskosast üle Läti itta. See tõi 29. jaanuaril pilves ilma ja mitmel pool sajab vähest lund või vihma. Mitmel pool oli udu ja jäidet. Õhtul jõudis Lääne-Eesti saartele ja Liivi lahele uus sajuala, mis nihkus aegamisi kirde suunas. Puhus muutliku suunaga tuul 1–7, põhjarannikul idakaartetuul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C.

30. jaanuaril on pilves ilm, sajab lund, kohati tuiskab, kuid õhtuks jäävad sajud harvemaks. Puhub põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.

Rapla 27.01.2017 keskpäeval (http://ilm.ee/rapla/).

4. nädala ilm (22.–28.01.2018)

Kommentaariumi link

NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 23.–29. jaanuaril Prantsusmaa Alpides Monte Carlo lähedal, lähemalt http://ekspress.delfi.ee/lisalood/juba-teine-eestlasest-ilmatark-sai-m-spordi-palgale?id=80907145.
Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse.

Talv asendub hilissügisese ilmastikuga.

Alates 10. jaanuarist jäi õhutemperatuur peaaegu kõikjal alla 0 °C – seega jäi talv üllatavalt kauaks püsima ja lõpuks tekkis ka arvestatav lumikate, kuid enam mitte.
Nädala alguses liigub kõrgrõhuala Skandinaavialt Leedu kohale. Seetõttu on öö pilves, selgimistega ilm. Kohati sajab lund ja paiguti on udu. Puhub läänekaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8, pikemate selgimiste korral kuni –16 °C. Päeval sajab mitmel pool lund,  lääne- ja edelatuul võib veidi tugevam olla (4–9, Liivi lahe ümbruses iiliti 14 m/s) ja õhutemperatuur on 0...–5 °C.
24. jaanuaril jõuab Norra merele mitmekeskmeline sügav tsüklon (õhurõhk keskmes alla 970 hPa). See avab tee läänevoolule ja nii on 25. jaanuaril vihmane ja erakordselt soe ilm, sest õhutemperatuur tõuseb 2...7 kraadini.
Ilmamuutusega kaasneb 24. jaanuaril sadu ja tuisk: lumesadu levib saartelt mandrile, tuiskab, kuid pärastlõunal muutub sadu alates läänest vihmaks (on jäidet!). Puhub lõuna- ja edelatuul 7–13, rannikul puhanguti 15–20 m/s, aga pärastlõunal lühiajaliselt veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on Ida-Eestis –2...–6, Lääne-Eestis –1...3 °C.
Kuigi nõrgenevas ja hääbus madalrõhusüsteemis õhumass jahtub ja vihma sekka tuleb ka märgi helbeid, ei näi enam möödunud kahe nädalaga sarnanevat talveilma tulevat. Tõenäoliselt jätkub selline ilmastik, nagu oli detsembris või jaanuari alguses: sademeid võib palju tulla, kuid õhk on soe, nii et püsivaks lumikatteks on lootust peamiselt kõrgustikel.

Ott Tuulberg. Kiudpilved rämetasid sajule, nende ilust võis hulluda (rohkem https://maaelu.postimees.ee/4379265/kuidas-ennustada-ilma-kohalike-tunnuste-jargi). Amsterdam Centraal

***

22. jaanuaril liikus madalrõhulohk  Lõuna-Soomest lõuna poole. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, kohati oli tugevat hooglund ja lumekruupe. Puhus lääne- ja edelatuul 4–9, rannikul iiliti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4 °C, ennelõunal kohati rannikutel pisut kõrgemgi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere lõunaosa kohal on kõrgrõhuhari ja Läänemere põhjaosa kohal on madalrõhuala lääneserv. Seepärast on enamasti pilves ilm ja kohati sajab vähest lund. Ennelõunal puhub muutliku suunaga tuul 2–7, pärastlõunal tugevneb edelatuul 5–11, saartel puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4, Kirde-Eestis –6 °C (hommikul võib veelgi madalam olla).
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (24.01.) tuleb madalrõhkkonna serv üle Läänemere. Pärast keskööd hakkab saartel lund sadama, nii et hommikuks jõuab sadu mandrile ja muutub tugevaks, tuiskab. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5–12, saartel ja rannikul kuni 15, puhanguti 20 m/s. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis –2...–7, Kesk- ja Ida-Eestis võimalik –8...–12 °C.
Päeval sajab mandril tugevalt lund ja tuiskab, saartel ja õhtul ka läänerannikul muutub sadu vesisemaks ja seetõttu on jäidet. Puhub lõuna- ja kagutuul 7–12, puhanguti 16, saartel ja rannikul kuni 23 m/s. Õhtul asendub tuul edela- ja üürikeseks nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis ennelõunal –1...–5, kuid pärastlõunaks tõuseb üle 0 °C, Kesk- ja Ida-Eestis on –4...–7 °C ja õhtul tõuseb.
Neljapäeval (25.01.) tekib Skandinaavia keskosa kohal uus osatsüklon, mis liigub edelavoolus edasi Lapimaa suunas ja selle lõunaserva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Aeg-ajalt sajab ja enamasti vihma, vaid öö hakul Ida-Eestis sadu olla veel lume ja lörtsina. On jäidet! Tuul tugevneb uuesti, puhudes öösel edelast, kusjuures sisemaal on puhanguid 15, rannikul 20 m/s, kuid päeva jooksul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 0...5, enne keskööd võib Ida-Eestis veel alla 0 °C olla, seevastu päeval on 2...7 °C. 

Tugev hooglumi 22.01.2018 õhtul Laagris.

23. jaanuaril määras Eesti ilma Valgevene kohal asunud antitsükloni põhjaserv. Ookeani kohal asunud ulatusliku tsükloni idaservas saabus niiskust. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, rannikutel ja kohati lääne pool oli sadu ka vesisem.

Tuul asendus lääne poolt alates edela- ja lõuna- 4–10 m/s, saartel tugevneb puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C, saarte rannikul kohati 1 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Selle mõjul ilm muutub: varahommikul hakkab Lääne-Eestis lund sadama, tuiskab, kuid pärastlõunal muutub alates läänest vesisemaks ja sajuhood harvenevad. Paiguti esineb jäidet.

Lõuna- ja edelatuul tugevneb 6–12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10–15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s, pärastlõunal lühiajaliselt veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0..–3, pärastlõunal tõuseb 0...4 °C-ni, kuid Ida-Eestis –3...–7 °C, õhtul tõuseb.

Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (25.01.) liigub uus aktiivne osatsüklon piki Norra rannikut põhja-kirde suunas ja selle serva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Aeg-ajalt sajab vihma, vaid öö hakul võib Ida-Eestis veel tulla märga lund, on jäidet! Tuul tugevneb uuesti, puhudes öösel lõunast, sisemaal on puhanguid 16, rannikul 20, saartel 23 m/s, kuid hommikul asendub edela- ja nõrgeneb päeva jooksul veidi. Õhutemperatuur on öösel 0...5, Ida-Eestis võib keskööni olla veel kuni –2 °C, päeval on 2...7 °C.

Kõrg-Alpid 23. jaanuaril lennuki pardalt nähtuna.

24. jaanuaril ulatus Läänemere  aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu oli pilves ilm, sadas lund ja tuiskas. Keskpäeva paiku muutus saartel ja läänerannikul vihmaks ja sajuhood nõrgenesid. Mitmel pool sadas jäätuvat vihma ja esines jäidet.

Puhus lõunatuul 7–12, puhanguti 15–17, saartel ja rannikul 12–17, puhanguti 24 m/s, pärastlõunal asendus edela- ja lühiajaliselt veidi nõrgenes. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0...–3, pärastlõunal tõusis 0...4 °C-ni, Ida-Eestis –3...–9 °C, kuid õhtul tõusis samuti.

Dokumenteerimise huvides hapuks läinud hoiatus:
Uuendatud: 24.01.2018, 05:54
24.01. lõuna- ja edelatuul sisemaal puhanguti 15, hommikuks 17 m/s, saartel ja rannikul 15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s.
24.01. vastu hommikut hakkab Lääne-Eestis lund sadama ja tuiskab. Lumesadu liigub edasi üle Mandri-Eesti ja muutub tihedaks. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-8 cm. Pärastlõunal läheb sadu lääne poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. On jäidet.
Lähenev sadu muudab liiklustingimused halvaks! Tihedas sajus on nähtavus piiratud ja tõusva õhutemperatuuri tõttu on libeduse oht suur. Õhtu poole tuul lühiajaliselt nõrgeneb.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval.  Läänemerele ulatub aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Samal ajal liigub uus aktiivne osatsüklon piki Norra rannikut põhja-kirde suunas ja selle serva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Seepärast on pilves ilm, sajab vihma, Ida-Eestis öösel ja hommikul veel kund. Keskpäeval lääne poolt alates sadu järk-järgult lakkab.

Puhub edelatuul 6–11, puhanguti 15 m/s, saartel ja rannikul 10–14, puhanguti kuni 20 m/s, pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1...7 °C.

Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (26.01.) kaugeneb madalrõhkkond üle Lapimaa Barentsi merele. Öö tuleb selle servas veel tugeva edelatuulega, kuid päeval jääb tuul vaiksemaks. Öö on suurema sajuta, päeval sajab Lõuna-Eestis peamiselt vihma. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 1...4 °C.

Edaspidi hakkab ilm külmemaks minema, kuid pole kindel, kas talv suudab end uuesti kehtestada või on tegu vaid paari pisut külmema ja lumisema päevaga.

Ellu Vibur. Tuisumöll Mooni tänavas

25. jaanuaril ulatus Läänemerele aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, saartel selgines, Ida-Eestis sadas kohati vihma, kuid õhtul sadu lakkas.
Puhus lõuna- ja edelatuul 6–11, puhanguti kuni 15 m/s, saartel ja rannikul 10–16, puhanguti kuni 22 m/s, õhtul nõrgenes. Õhutemperatuur oli 2...6 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval.  Läänemerele ulatub aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu on pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm, vaid päeval sajab Kagu-Eestis vihma või märga lund; kohati tekib udu. Puhub edelatuul 6–11, saartel ja põhjarannikul puhanguti 15 m/s, kuid öö jooksul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1...4 °C.

Ott Tuulberg. Taevas käis torm. Ipswich Town Centre 25/01.

26. jaanuaril ulatus Läänemerele täituva madalrõhkkonna edelaserv, samas nihkus lõunast Eesti poole sekundaarne soe front. Seetõttu oli pilves ilm, Kagu-Eestis sadas vihma, õhtul ka märga lund, mitmel pool tekkis õhtuks udu, kohati langes nähtavus udus alla 50 m. 

Puhus edela- ja lõunatuul 4–11 m/s. Õhutemperatuur oli 2...4 °C, õhtul kohati kõrgustikel kuni 0 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerele ulatub täituva madalrõhkkonna edelaserv. Homme areneb Lõuna-Soome kohal uus osatsüklon. Seetõttu on pilves ilm, Kagu-Eestis sajab lörtsi ja lund, mujal võib veidi vihma tulla. Mitmel pool on udu, kohati võib olla jäidet! 

Ka ennelõuna on pilves ja kohati udune, kuid mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, sekka isegi lund, kohati võib olla jäidet. Pärastlõunal on selgimisi ja sadu taandub itta. Lõuna- ja edelatuul asendub alates saartest lääne- ja loode- 4–10, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on 0...3 °C.

Ain Vindi. Täna õnnestus esimest korda seda kasvavat kuud läbi pilvede näha. Samal ajal pudenes vaikselt lund ja maad kattis taas kerge valge kirme. 26.01.2018. 21:21. Võrumaa. Holsta küla.

27. jaanuaril liikus Lõuna-Soome kohalt osatsüklon itta, öösel määrab ilma kõrgrõhuhari, päeval tekib merel uus osatsüklon. Seetõttu oli pilves ilm, vaid saartel oli selgimisi, mitmel pool sadas märga lund ja vihma, mitmel pool oli udu.
Õhtul oli selgimisi mujalgi ja hootised sajud liikusid itta. Puhus enamasti edelatuul 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s, saartel ja läänerannikul asendus lääne- ja loode-. Õhutemperatuur oli 0...3 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Lõuna-Soome kohalt liigub osatsüklon itta, öösel määrab ilma kõrgrõhuhari, päeval tekib merel uus osatsüklon. Seetõttu on pilves ilm, lumesadu levib saartelt itta, saartel ja läänerannikul sajab vihma. 

Alguses puhub edela-, hiljem kagutuul 5–10, rannikul iiliti 15 m/s, õhtu poole tuul nõrgeneb, kuid Saaremaal ja Liivi lahe ümbruses asendub edela- ja tugevneb taas. Õhutemperatuur on –1...3 °C.

Kairo Kiitsak. Tihe udu ja lörts Lääne-Virumaal Emumäel 27.01.2018

3. nädala ilm (15.–21.01.2018)

Kommentaariumi link
Einar täiendas blogi (lõpus): http://einlar.simplesite.com/
17. jaanuar on eriline:
• mälestame rämedat külmalainet: https://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Advektsioon_2006_a_naide.pdf;

• õhutemperatuuri absoluutne miinimum –43,5 ºC 17. jaanuaril 1940 Jõgeval (Petseris olevat olnud –50 °C). Palju õnne!

21. jaanuaril liikus kõrgrõhuala Skandinaavialt Leedu kohale. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kuid lääne pool ja õhtul oli selgem. Kohati sadas vähest lund ja oli udune (peamiselt saartel ja idaservas). Puhus põhjakaartetuul 1–7, põhjarannikul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5 °C.

MNT NR 21175 SÄÄRE TEEKAAMERA 21.01 11:50

20. jaanuaril ulatus Baltimaade kohale nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, kohati sadas vähest lund, lääne pool on udune. Puhus valdavalt muutliku suunaga või kirdetuul 1–5, põhjarannikul kuni 8 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4, õhtul lääne pool kuni –12 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Baltimaade kohale ulatub nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, lääne pool on selgem, kohati sajab vähest lund ja Lääne-Eestis on paiguti udu. 

Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 m/s, põhjarannikul põhja- ja kirdetuul kuni 10 m/s, päeval loode- ja läänetuul 1–7, põhjarannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8, pikemate selgimiste korral kuni –12 °C, kuid päeval 0...–5 °C.

Enamasti oli pilves, vaid lääne pool oli selgem ja udune.

19. jaanuaril oli Poola kohal tsüklon, mis liikus nõrgenedes itta, ja Eesti jäi selle rahulikku põhjaserva. Nii oli pilves, selgimistega ilm, hommikul sadas mitmel pool lund, Pärnumaal oli tugevat hooglund, hiljem oli olulise sajuta, kohati püsis udu. Puhus idakaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, vaid Liivi lahel oli esialgu üle 0 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev tsüklon liigub aeglaselt Valgevene kohalt kirdesse. Seepärast on enamasti pilves ilm, kohati sajab veidi lund (saju võimalus on suurem põhjarannikul). Puhub valdavalt kirde- ja idatuul 1–6, põhjarannikul 3–9 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (21.01.) kaugeneb madalrõhkkond Peipsi järve tagant Kesk-Venemaa poole ja hääbub. Siin tekib vaid mõnes kohas pilvekihti selgeid laike ja saju tõenäosus on väiksem, kuid põhjarannikul võib kerget lund sadada. Tuul on nõrk ja põhjakaartest. Õhutemperatuur on öösel –4...–9 °C (kus sisemaal taevas mõneks tunniks selgineb, siis langeb alla –10 °C), kuid päeval –2...–7 °C.
Esmaspäeval (22.01.) on Eesti kahe rõhuala piirimail. Siin-seal / kohati sajab kerget lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –6...–11, kuid selgineva taeva all võib paar-kolm kraadi madalamale langeda, seevastu päeval –4...–7, saartel ja läänerannikul võib-olla 0...–2 °C.
Pikemalt loe: https://ilm.ee/?516789.
19. jaanuaril tasub meenutada rekordvõimsat märja lume sadu, millest tollane jutt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2008/01/torm-19-2012008.html.

Ebatavaliselt võimas märg lumi 19.01.2008 Laagris

18. jaanuaril liikus hääbuv madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja, kuid aktiivne tsüklon liikus Taani kohalt itta ja nõrgenes aeglaselt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sadas lund (Pärnumaal oli õhtul tugevat hooglund), õhtu oli mitmel pool udune. Puhus lõunakaartetuul 4–10 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–6 °C.
Järgmiste päevade ilma kohta siin sissekandes infot pole!

Laagris oli ajuti selgimisi, kuid seejärel läks pilve ja arenes udu.

Ele Pedassaar · FRIEDERIKE

Samal ajal kui meie saame täna (18.01.2018) Läänemerelt aeglaselt põhja suunas leviva ja hääbuva madalrõhulohu servas üle hulga aja Eestis lund mõõta (1 kuni 9 cm-ni) ja mõtleme juba kapis seisvate suuskade peale, maadleb Lääne- ja Kesk-Euroopa väga raskete ilmaoludega.
Atlandilt öösel Briti saartele jõudnud äge pööris FRIEDERIKE tõi sinna orkaanitugevusega tormituult kuni 36 m/s ning puistas mägistele teedele 20 cm paksuse lumekihi. Hommikul jõudis tsüklon Põhjamerele ning kihutas kagu suunas üle Madalmaade ja Põhja-Saksamaa. Täisjõus madalrõhkkond jätkab oma hävitusmustrit Kesk-Euroopas: lisaks tormituulele ja lumehoogudele paugub Saksamaa sisealadel äike*. Hilisõhtuks jõuab pööris Poola kohale ning rahuneb.
Edasine tee viib FRIEDERIKE homseks (19.01.2018) Leedu aladele ning selle kirde- ja põhjaserv küündib Eestini. Endisest tormitsüklonist on saanud aga leebe madalrõhkkond, mis edasi kirde suunas liikudes lähipäevadel Baltimaadele lund juurde toob. Eestisse on oodata märgatavat lumelisa laupäeval (20.01.2018).

Kohandatud HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas).

Lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

*– Äikeselumega oli hädas ka Suurbritannia (vt https://www.thesun.co.uk/uncategorized/4773791/thundersnow-rare-weather-phenomenon-uk/ ja https://weather.com/en-GB/unitedkingdom/weather/news/2018-01-15-uk-weather-thundersnow-warnings-scotland-england-storm).

Parasvöötmele iseloomulikult lööb Eestis kõige enam välku suvel, maksimum esineb juulis. Äikesehooaeg algab meil tavaliselt aprilli lõpus või mais, kui esimesed äikesed on pigem sisemaa kohal, kuna see soojeneb palju kiiremini kui meri. Äikesehooaja lõpus septembris ja oktoobris lööb seevastu enamik välkudest just merel. Siiski, äike või välgud keset lumesadu või tuisku esineb kusagil Eestis siiski peaaegu igal talvel. Viimastel talvedel on välgutanud-müristanud koguni mitu korda.

Talvine äike võib tekkida (atmosfääri)frondil, võimalusi on seejuures kaks. Esimesel juhul on tegu kiiresti liikuva külma frondiga. Sel juhul sunnitakse frondi ees olevat õhku kiiresti kerkima, mistõttu tekivad rünksajupilved ja isegi äike. Teine võimalus kujuneb siis, kui õhumasside omadused, eriti näiteks (potentsiaalne) temperatuur, on väga erinevad, näiteks külma frondi ees on õhk suhteliselt soe, aga järel eriti külm. Sel juhul suureneb õhumasside eralduspiiril temperatuuri vertikaalne gradient, tekivad tõusvad õhuvoolud ja vahel ka äike. Konvektsiooni ja äikese arengut soodustab frondi suur liikumiskiirus.

Teisel, frontidega mitteseonduval juhul soodustab äikese teket soe ja niiske aluspind, nagu näiteks meri, mille kohal on väga külm õhumass, pikemalt vt allpool mereefekti selgituses (17. jaanuari sissekandes). Kui nendele tingimustele lisandub näiteks madalrõhkkonna mõju, võibki tekkida äike. Selle silmapaistvaks näiteks on 23.10.2010 öö Loode- ja Põhja-Eestis, kui tsükloni tagalas arenes miinuskraadide juures tugev äike.

Talvist äikest võib näha ka sulailmaga. See on seotud tavaliselt mõne sügava okludeeruva läänetsükloni keskme ja selle lähiümbrusega, kus konvergentsi ja väga madala õhurõhu tõttu arenevad konvektsioonipilved. Sellise tekkega äikest võis kogeda Tallinnas 2007. aasta 18. jaanuari õhtul.

Viimaks võib talvist äikest ette tulla lumetormides. Kas seda ikka äikeseks pidada, on iseküsimus, sest lumetormis tekkivad välgud ei pärine ilmselt rünksajupilvedest, vaid tuule ja jääkristallide omavahelisest hõõrdumisest. Sobivad tingimused toob sageli sügav lõunatsüklon, sest nende lääne- ja põhjaosas on talvel ilm väga tuisune. Samuti võib äike tekkida tsükloni keskme läheduses, kui erinevate omadustega õhumassid segunevad, soosides õhu vertikaalset liikumist. 2010. aastal täheldati välkusid 10. detsembri lumetormisel ööl eelkõige Lääne-Virumaal. Toonane tsüklon pärines Atlandi ookeani 40. laiuselt, kus see tekkis polaarfrondil. Tsüklon polnud küll väga intensiivne, lumetormi põhjustasid peamiselt suure temperatuurikontrasti alusel tekkinud võimsad pilvemassid ning suur õhurõhukontrast, millest just viimane sattus Eesti kohale.

Tähelepanekud näitavad, et talvist äikest lihtsalt ei panda tähele või siis aetakse see millegi muuga segamini. Sageli polegi kahe-kolme kilomeetri kaugusel midagi märgata, eriti päeval, sest madalad pilved ja tahked sademed varjavad välgud. Veel üks oluline tegur, miks talvist äikest ei märgata, on lume omadus neelata heli. Kuna äikeselumi on tihti intensiivne, neelatakse müristamine juba mõne kilomeetri jooksul.

Äärmiselt harva registreerivad talvel äikest ka välgudetektorid. Põhjus on selles, et talvine äike piirdub tavaliselt ühe või mõne välguga ja needki on enamasti pilvedes.

Äikeseline öö 23.10.2010 Loode- ja Põhja-Eestis. Pildid on küll kehva kvaliteediga, eriti teine, kuid välke tekkis nii palju, et suurema vaevata ja pika säriajata võis välgukuma pildile saada. 

17. jaanuaril täitus madalrõhulohk aeglaselt Läänemere kohal. Seetõttu oli enamasti pilves ilm,  lumesadu ja tuisk levisid edela poolt üle maa, mõnel pool, näiteks Peipsi ääres, oli sadu isegi tugev, kuid sajuhulk polnud suur. Mereefekt* tõi Rootsi ja Soome rannikule enam kui 20 cm lund.

Puhus kagu- ja idatuul 5–10, rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul tuul nõrgenes. Õhutemperatuur tõusis õhtuks –3...–8 °C-ni.

*– Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.

Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks. 

Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:

• kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi. 
• Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.
• Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 

Einar Laretei. Alatskivi looduspildid.

16. jaanuaril oli Islandi juures väheliikuv madalrõhkkond, mille aktiivne lohk liikus Taani kohalt Läänemerele. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, vaid üksikutes kohtades sadas veidi lund, kuid päeva jooksul ilm selgines.* 

Puhus kagutuul 8–12, puhanguti 15–17, rannikul 15–20, merel puhanguti 22–27 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saartel ja läänerannikul –2...–6 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk laieneb Taani kohalt üle Baltimaade, päeval tekib Leedu kohal uus osatsüklon. Seetõttu pilvisus tiheneb. Saartel hakkab sadama lund ja tuiskab. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 12–17, puhanguti 24, öö hakul kuni 27 m/s, kuid hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –9...–12 °C, kuid saartel on soojem.

Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja kandub vööndina Eesti kohale. Tuul puhub öösel idakaartest, päeval lõunakaartest ja jääb nõrgemaks, ainult Soome lahel on veel kagutuule puhanguid 15 m/s, ent pärastlõunal tugevneb Liivi lahel lõunatuul. Pole välistatud lühiajaline lumesadu. Õhutemperatuur on öösel –2...–6 °C, päeval –1...–4, vaid saarte ja mandri edelarannikul tõuseb 0 °C lähedale.
Reede (19.01.) öösel jõuab Põhjamere äärest Läänemere lõunarannikule uus aktiivne madalrõhkkond ning selle kirdeserv tuleb Eesti kohale. Kagu- ja idatuul tugevneb uuesti. Lumehooge on kohati, hiljem (päeval) liigub madalrõhkkond Leedu kohale ja selle põhjaserva mööda jõuab lumesadu pärastlõunaks Lõuna-Eestisse ja õhtu jooksul edasi põhja poole. Puhub võrdlemisi tugev idakaartetuul. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...–5 °C.
*– Madalaid pilvi ei osata eriti prognoosida, kuid need on vahest kõige määravad selles, millisena ilm meile tundub. Lahendust pakub Poola mudel: palun mine siia leheküljele: http://www.meteo.pl/index_en.php, seejärel vali -> WEATHER FORECAST MODEL UM  Grid: 4km. Forecast lenght 60h. Avaneb kaart, kliki kaardil soovitud kohta või sisesta koordinaadid ja avaneb meteogramm, Tallinna kohta näiteks: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2018011618&row=199&col=297&lang=en. Legend: mida tumedam hall, seda madalamad pilved, mida vähem sinist tausta, seda pilvisem, mida kõrgemad kollased / oranžid tulbad, seda udusem / suurem udu tõenäosus.

Tantsivad ja lindjad joonpilved 16.01.2018 Laagris.

Kairo Kiitsak. Härmas kaskede varjus. Lääne-Virumaa, Tammiku 14.01.2018

Ele Pedassaar · Tormi järel tuleb lumi

Mõned päevad Islandi saare lähedal pöörelnud aktiivne madalrõhuala EVI on tegemas läbimurret Euroopa mandri suunal, kuid Venemaal laiuv kõrgrõhuala (nimeks BORCHERT) ei ole veel alla andnud ning aitas täna (16.012018) päeval näiteks Eesti taeva pilvedest vabastada.
Tuulekoridoriks on kahe võimsa rõhkkonna piiril praeguseks Läänemeri, mille avavete kohal puhus kagutuul keskmise kiirusega 20, iiliti üle 25 m/s. Lained tõusid üle 5 m, üksikud ka üle 9 m. Eesti rannikuvetes ulatusid iilid 20-23 m/s ja peatasid laevaliikluse väikesaarte vahel. Sisealadel oli olukord leebem, kuid 14-17 m/s ulatuvate tuulepuhangute tõttu mitte mugav. Samas Norra rannikul puhus möödunud ööpäeval sama pöörise ees tuul iiliti 40-50 m/s ning ka Shotimaa rannikul registreeriti orkaanitugevusega puhanguid (kuni 36 m/s). Tormi järel on pääsenud arktiline õhk Euroopasse ning ilmaoludki on võtnud talvisema jume: lund on lisandunud kuni 5 cm, mägisemates piirkondades mitukümmend sentimeetrit.
Meie Eestis oleme samuti lume ootel. Võimsa madalrõhkkonna lohus, mis täna Taanist üle Poola Baltimaade suunas on laienemas, areneb homme (17.01.2018) tõenäoliselt Leedu kohal uus osatsüklon ja võtab suuna põhja poole. Esimesed lumepilved jõuavad madalrõhuala servas meie saartele juba öösel. Uue tsükloni sadu laieneb päeva jooksul lõunast põhja suunas. Lisanduva lume hulk ei ole esialgu suur, kõigest mõni sentimeeter, kuid maapind peaks hilisõhtuks valgeks saama üle terve maa. Saartele, kuhu sadu jõuab kõige varem, on homsega lisandumas lund kuni 5 cm. Kagutuul on öösel veel tormine ning ulatub sisemaal 15-17, rannikualadel 22-25 m/s, hommikuks annab järele. Päeval pöördub tuul enam itta ning nõrgeneb järk-järgult. Ka külm laseb meist vähehaaval lahti. Öösel on külma mandril veel alla 10 °C, saarte rannikul 5 °C ümber, päev tuleb mõne kraadi jagu kõrgema õhutemperatuuriga.
Järgnevatel päevadel saame lund juurde, kuid tuult jääb vähemaks ning õhk läheb pehmemaks.

Kohandatud HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2).

15. jaanuaril oli kõrgrõhkkonna lääneserv. Niisiis oli  enamasti pilves ilm ja mitmel pool sadaskerget lund, õhtul pilvisus hõrenes, kuid muid muutusi polnud. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saarte rannikul kohati –3 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk liigub Põhjamerelt Läänemerele. Seepärast on selge või vähese pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, eelkõige saartel 25 m/s, õhtul pole välistatud ka 28 m/s. Õhutemperatuur on –6...–10, saartel ja läänerannikul –5 °C. Laevad jäätuvad.*

Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaossa, tuleb edasi Läänemere lõunavete kohale ning selle servas on öö meil veel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 18, rannikul üle 20, saartel üle 25 m/s, kuid hommikul hakkab tuul nõrgenema. Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, kuid sajuhulk on tõenäoliselt väike. Õhutemperatuur on öösel saartel –3...–6, mandril –8...–11, päeval –3...–8 °C.

Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja venib vööndina Eesti kohale. Tuul rahuneb, puhudes öösel idakaartest ja päeval lõunakaartest. Vahete-vahel sajab lund. Õhutemperatuur on –2...–7 °C, päeval tõuseb saarte ja mandri edelarannikul 0 °C lähedale. 

Kuigi ilm praegu soojeneb, näib, et õhutemperatuur ei tõuse üle 0 °C, samuti ei paista suurt lumesadu ega tuisku. Tundub, et talv on praeguseks kindlustunud,  ent elame-näeme!

* – See tähendab, et lainepritsmed külmuvad laeva kere külge ja kui jääd liiga palju koguneb, siis võib laev ümber minna. Vaata ka: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/laevad-jaatuvad-lummavalt/. 

Einar Laretei. Esimest korda selle talve jooksul on tekkinud Peipsi järvele jää. Samas ei mäleta ma, millal nägin viimati nii kõrget veeseisu Peipsis. Vesi ja lained on hävitanud suurema osa kõrkjastikust, mis vohas Rootsiküla küla ja Nina küla vahelisel rannaalal. Vesi on suurtel aladel tunginud maismaa poole ja suur osa liivarannast on jäänud vee alla.

Ott Tuulberg. Shotley Gate 14/01

***

Tuleb tormine ja külm nädal.

Nädal algab kõrgrõhkkonna lääneservas pilves, hiljem vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilmaga (öösel ja hommikul on siiski mitmel pool kerget lumesadu). Puhub kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10, saarte rannikul kohati –3 °C.

Eriti karm on teisipäev (16.01.), kui madalrõhkkonna serv tuleb üle Läänemere: jätkub kagutuule eriti tugevnemine: sisemaal on puhanguid 17, saartel ja rannikul 22–27 m/s. Seetõttu on tuulekülm kuni –35 ja tajutav temperatuur koguni kuni –40 kraadi, kui koos mõjuksid –17 °C, 27 m/s ja 70% (niiskus tajutava temperatuuri arvutamisel oluline), vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/kuidas-moota-kulmatunnet/ ja https://ilm.ee/index.php?42288. 

On vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on öösel –8...–15, kohati langeb sisemaal –17, saartel ja rannikul –4...–7 °C, päeval saartel ja mandri läänerannikul –3...–9 °C.

Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaosa kohale ja selle servas on ilm öösel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 17, saartel ja rannikul 20–25 m/s. Päeva jooksul tuul nõrgeneb ja asendub ida-. 

Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, sajuhulk on aga tõenäoliselt võrdlemisi väike: pilvisus tiheneb ja edela poolt alates hakkab sadama lund ja tuiskab. Õhutemperatuur on –3...–9 °C.

Ilm soojeneb, kuid veel on ebaselge, kas läheb üle 0 °C või siiski mitte, ent sademeid tuleb veel. Seda täpsustame jooksvalt!

Ain Vindi · Tartu· Taevasel kunstnikul annet jagub. Täna sadas lund veidike ja tuli mõte macrotoru katsetada.

Katrin Tarand. Kl.14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...