Idast tuleb sooja

Siin YLE ilmakaardil on näidatud, et idast tuleb sooja: 

Seega on talvel võimalik sooja õhumassi saabumine ka Venemaalt. Selleks peab õhuvool olema küllalt kiire, et õhk ei jõuaks jahtuda ja samal ajal olema lõuna poolt pärit, et hiljem idavooluga edasi kanduda. Soe on õhumass muidugi praeguse suhtes, nii et öine -10°...-15°C asendub vast paari-kolme miinuskraadiga. 

Kaguvooluga tuleb ka rohkem niiskust, mille kohta on EMHI andnud ka hoiatuse, sest see tuleb tahkena alla:

Eesti   10.12.2012 15:55

11.12.12 sajab lund ja tuiskab. Orienteeruv lumekihi kõrguse suurenemine öösel 5-10 cm ja päeval 5-12 cm. Kirdetuul tugevneb öösel puhanguti 15, rannikul 12-17, puhanguti 20 m/s, päeval mandril nõrgeneb tuul.

   

Lõunast tuleb külma juurde

Eestist lõuna pool valitseb külm õhumass, mida on hästi näha miinimumtemperatuuride kaardilt. See külmem õhumass kandub lõunavooluga päeva jooksul Eestisse. Seetõttu algab külmenemine Lõuna-Eestist. 

Kaart Kölni ülikoolist

Kaugem tulevik näitab kindlalt talve püsimist. Arvatavasti tuleb nädala jooksul lund juurde. 

Talv jääb püsima

Sel korral algas talv päevapealt - 26. novembriga - ja jääb kindlalt püsima. Lähem nädal tundub veel üsna soe, ainult väheste miinuskraadidega ning tuleb ka lund juurde, kuid pikemas perspektiivis näitavad mudelid intensiivset antitsüklonaalset arengut Venemaal või Skandinaavial. Sellisel juhul asendub praegune meridionaalne tsirkulatsioon, mis toob lõunast meeldivat talvist ilma, poolmeridionaalsega (idavool) ja siis läheb ka tunduvalt külmemaks. Kui lõuna pool tekib või püsib tsüklon või madalrõhuväli, siis tugevneb kindlasti ka tuul. Praegune seis annab kindlat lootust suladeta talvele. Tartus on muide kõige rohkem suladeta päevi järjest olnud 90 (1941/1942).

Mudelid on üsna üksmeelel antitsüklonaalses arengus. Ehkki näib, et õhumass on päris soe, siis praegusel ajal pole sel kõrgrõhkkonnas erilist tähendust, vaid õhutemperatuur on keskmisest hulga madalam. Näiteks aasta eest jaanuari lõpus, kui arenes samasugune olukord, oli sellises õhumassis temperatuur kindlalt -10°C-st madalam. Pange tähele, et Arktikasse transporditakse palju sooja ja niisket õhku.

Küsimusi tuisu ja talve kohta

Saabunud ilmad on tekitanud inimestes hulga küsimusi. Kirjutan vastused neile, mis on rohkem silma hakanud.

1. Kas selline ilm oli juba pikalt ette näha? Meie laiusel ilma muutlikkust arvestades jah, sest juba 5 päeva varem oli selge, et külmenemine tuleb ja koos lumega, ilmselt ka tuiskab.
 Ebaselge oli pikka aega see, kas Eestisse jõuab korraks ka soe õhumass või mitte. Nagu nüüd nägime, siis aluspinnal säilis külm õhumass, aga Lõuna-Eesti kohale (1-3 km kõrgusel) saabus soe õhumass, nii et sadas jäävihma. Muide, oktoobri lõpu lumi ja tuisk olid samuti vähemalt 5 päeva ette teada, mis on väga hea tulemus.

2. Kas tegu oli lumetormi või tuisuga? Mõlemaga, sest lund on palju, tugev üldtuisk suures osas Eestist ja maksimaalsed tuule kiirused hommikul Vaindlool 32 m/s, Pakril 23,5 m/s.
Mõnel maal on lumetorm juba seotud tugeva üldtuisuga, aga ka tugeva lumesajuga. Kõik on suhteline. Tormihoiatust antakse ju 14 m/s puhul!

Muide, tsüklonaalsetele tormidele ei tohiks läheneda lokaalselt. Ka nüüd võis lugeda arvamusi, et minu kodukohas polnud mingit erilist tuult, sadu vms. Jah, lokaalselt võisid olud olla rahulikud, aga tegu oli ikkagi tormisituatsiooniga. Asi on selles, et torm on definitsiooni kohaselt atmosfääri häiritus, mitte lihtsalt teatud tugevusega tuul. Et viimane mõjutab inimesi kõige enam ja otsesemalt, siis on see üldiselt kokkuleppeliselt tormi määramise aluseks võetud.

3. Leidus hulgaliselt arvamusi, et sajuala lõppeb ju kohe ära, kust siis see tohutu lumekogus või torm saab olla, samuti et Tallinnasse sadu ei jõuagi, et ilmselt piirdub torm ainult näiteks Ida-Eestiga. Kuna Eesti kohal ja ümbruses oli suur õhumasside vastasseis, siis see tähendab seda, et tingimused sademete tekkeks on soodsad ja seetõttu juhtuski nii, et sademed moodustusid otse Eesti kohal. Seega ei saa alati järeldusi teha sajualade liikumise või piiride alusel.

4. Väideti, et satelliidipildil liiguvad ju pilved pigem Eesti piiri taha, kust siis see sadu jne. Siin peeti silmas infrapunapilte. Nendel on külmad pilved valged, soojad hallid. Kõige külmemad pilved on kiudpilved ja rünksajupilved, aga ka kiudkihtpilved mistõttu need paistavad infrapunapiltidelt ka kõige paremini välja, sest on säravvalged. Seetõttu ei saa seostada pilvede värvi sademetehulgaga või üldse sademetega. Kiud- ja kiudkihtpilved ju ei anna erilisi sademeid, kuid paistavad väga hästi ja sageli kompaktselt välja. Isegi EMHI kodulehel on valesti kirjas, et mida valgem, seda paksemad, tihedamad pilved: http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252. Õige oleks: mida valgem, seda külmemad on pilved. 

5. Kuidas on mereefektiga? Eile õhtul oli see juba Soome lahel mingil määral olemas, kuid koos tsüklonaalse komponendiga. Sellega on praegu endiselt ebaselge olukord, sest ehkki õhumass paistab piisavalt külm olevat, ei pruugi õhu liikumise suund sademeid rannikule tuua. Seega võib juhtuda, et tuleb mere ääres palju lund, aga ei pruugi.

6. Kuidas on lood äikesega? Aja jooksul on selgeks saanud, et üheks suure lumetormi kindlaks kriteeriumiks on sädemete (välkude) teke. Iga kord, kui on tegu tõsise lumetormiga, siis raporteeritakse kuskil äikesest. Tegelikult on selle pidamine äikeseks küsitav ja teated on siis välkudest (sädemetest). Need sädemed tekivad jääkristallide ja tugeva tuule hõõrdumise tagajärjel. Kuna seekord sädemeid ei tekkinud, siis pole ilmselt seda põhjust pidada suureks lumetormiks, aga muidu lumetormi mõõdu annab välja, vt teise punkti alt.

7. Kas see oli esimene tuisk/lumetorm sel sügisel? Ei, sest esimene oli oktoobri lõpus, kui tugevaimad puhangud ulatusid üle 30 m/s ja rannikualadel tuli ette äikesepagisid. 

8. Kas talv jääb püsima? Suure tõenäosusega jah, sest vähemalt järgmisel nädalal ei ole sula ette näha. Isegi kui näiteks kuu keskpaigas ka saabub mingi sula, siis see läheb juba talve alla, sest Eesti talvedele on mõningased sulad tüüpilised.
9. Kui külmaks läheb? Kuna Eestini jõudis arktiline õhumass, mis praegusel ajal on juba väga külm, siis tuule nõrgenedes ja ilma selginedes on -20°C või madalam temperatuur väga tõenäoline. Kui jääb pilve, siis püsib -10°C lähedal. Seega oleneb suuresti pilvisusest. Järgmise nädala lõpu poole läheb tõenäoliselt veidi soojemaks.

wunderground.com lubab Tallinnale isegi kuni -24°C. See on võimalik, kui taevas selgineb.

Talve püsimise kohta võib tuua konkreetse näite wetterzentrale.de kaartide põhja. Prognoosseerija näitab, et talv jääb Baltikumis järgmisel nädalal kindlalt püsima. Kui lääne poolt peaks nädala alguses üks läänetsüklon jõudma Läänemereni, siis möödub see lõuna poolt või jääb hääbuma, mistõttu sula ei saa kaasa tuua. Kaugemas tulevikus on näha lõunatsükloni saabumist, aga see läheb ida poolt mööda ja teisalt on Briti saarte kohale tekkimas blokeering, mis tõkestab läänevoolu. See kõik on praegu lihtsalt prognoos ja kahe päevaga võib juhtuda, et mõned kohad on ümber muudetud, ent talve säilimise osas on seni kõik mudelid üksmeelel.

Prognoosseeria wetterzentralde.de-st (USA globaalmudel)

Udu 26. novembril

Palju elevust pakkus 26. novembri udu, mis haaras enda alla suure territooriumi ja üllatas paljusid oma tiheduse poolest.
Mis on udu? Udu on aluspinna vahetus läheduses asuv pilv. Eestis kuulub udu ainult kihtpilvede (Stratus) hulka. Vaatlusjaamades pannakse udu kirja siis, kui nähtavus on vähenenud alla 1 km.
Udu liigid. Kohaliku tekkega on jahtumis- ehk radiatsiooniudu. Vajalik on aluspinna jahtumine ja tuulevaikus. Seetõttu on see tavaline maismaal selgetel vaiksetel öödel, kuid talvisel ajal (november kuni veebruar) võib püsida ka päeval, sest domineerib jahtumine. See uduliik on sageli väga tihe, kuid väikese vertikaalse ulatusega, enamasti lahtise (läbipaistva) taevaga.
Advektsiooniudu on seotud õhumasside liikumisega. Soe õhumass liigub külma aluspinna kohale, näiteks talvel sulale minnes. Seetõttu õhumass jahtub ja tekib udu. Selle teke ei sõltu sellest, kas on öö ja päev ning ilm võib üsna tuuline olla. Lisaks on advektsiooniudu suurema püsivusega (kuni mitu päeva) ja väga suure horisontaalse ulatusega, võib terve riigi katta, kuid pole tavaliselt väga tihe. Vertikaalne ulatus on sageli sadu meetreid kuni mitu kilomeetrit, mistõttu on kinnise taevaga.
Advektiiv-radiatsiooniline udu on segatüüpi, mis tekib nii sooja õhumassi liikumisel külmema aluspinna kohale kui selle õhumassi tugevast jahtumisest. See võib-olla väga tihe ja enamasti on suure vertikaalse ulatusega. Taevas on tavaliselt kinnine.
Lisaks neile on olemas veel auramisudu (väga külma ilmaga lahtistel veekogudel), frontaaludu, nõlvade udu (õhk jahtub adiabaatiliselt kõrgemale tõustes), lumeudu ja tavaliselt radiatsiooniudu eriliik jääudu (veetilkade asemel on jääkristallid).

Udu põhjus. 25. novembriks jõudis Eestini Islandil asunud tsükloni kauges edelaservas lohk, mis tõi lisaniiskust. Eesti kohal see hääbus, aga niiskus jäi alles. Kuna baariline gradient vähenes, siis jäi tuul vaikseks. Samal ajal algas 26. novembri hommikul alates Põhja-Eestist taeva selginemine. Seega hakkas õhk jahtuma ja veeaur välja kondenseeruma. See põhjustas udu tekke. Võrdlemisi kõrge õhutemperatuuri tõttu oli udu veesisaldus väga suur ja seetõttu ka väga tihe (veeauru hulk õhus on seotud temperatuuriga). 

Udu tekkis soojas õhumassis ja selle suure veesisalduse tõttu oli see väga tihe. 26.11. pärastlõuna Tallinnas.

Udu liik. See oli jahtumis- ehk radiatsiooniudu, mis tekib tüüpiliselt õhumassisiseselt ja vaiksete selgete ilmadega. Kõige tihedamad ongi tavaliselt just radiatsiooniudud. Sageli on radiatsiooniudu kõige tihedam aluspinna kohal ja hõreneb, kui liikuda kõrgemale või suurema vertikaalse ulatuse korral on tihedus vertikaalselt üsna ühtlane. Mõelge näiteks suve- või sügisõhtutele, mil näete vaikse ja selge ilmaga põldude ja soode kohal tekkimas õhukest udukihti.  Seevastu advektsiooniudu on tavaliselt kõige hõredam aluspinna lähedal ja kõrgemale liikude muutub tihedamaks.

Radiatsiooniudu on tavaliselt õhuke ja selge taevaga. 26.11. hommikul Tallinna äärelinnas

Tallinna kesklinna veebikaamera pilt 26.11. hommikul. Siin on näha, et udu on vertikaalselt ühtlaselt tihe, mis on jahtumisudule tüüpiline.

Tallinna kesklinna veebikaamera pilt 27.11. Siin on näha, et udu on kõige hõredam aluspinna lähedal, kuid kõrguse kasvades muutub tihedamaks. See on tüüpiline advektsiooniududele. Antud juhul on siin tegu segatüüpi uduga, st algne radiatsiooniudu on saanud advektsioonilisi mõjutusi.

Udu vertikaalne ulatus. Radiatsiooniudud on tavaliselt õhukesed ja selge taevaga. Nii oli see üsna suures osas ka seekord. Eriti ilmekalt oli see näha Teletorni kaamerast:

Teletorni kaamera, mis asub 180 m kõrgusel, jäi udust selgesti välja. Udu ei ulatunud kõrgemale kui 150 m ning taevas on selge.

Huvitav oli veel see, et udu oli servades väga madal, ulatudes vaid 10-50 m kõrgusele. Järgnevalt fotoseeria 26.11. Tallinnat katnud udulaama serva sõites.

Vaade Ülemiste järvele. Udu paksus on ca 100 m. Taevas on halvasti nähtav.

Tallinna piiril. Udu paksus on praktiliselt sama.

Tallina piirist paar km lõuna-kagu pool. Udu paksus on 50 m ümber.

Jüri aleviku kohal. Udu paksus on vaid 30 m

Veel edasi sõites vähenes udu paksus 20 m-ni.

Ja lõpuks saabus udu serv. Pilved roomavad mööda maad.

Udu vertikaalse ulatuse vähenemine tuli välja ka Tallinna kesklinna kaamerat jälgides, sest päikese loojumise ajaks ulatusid kõrgemad ehitised pilvedest välja:

Udu horisontaalne ulatus. Päeval oli udu üksikute laamadena ja ei moodustanud maakondi katvat ühtset ala. Seetõttu oli mõnel pool tihe udu ja veidi eemal ei pruukinud midagi olla. Õhtu poole udu ala laienes (jahtumine süvenes) ja jõudis ka Tartusse. Peipsi ääres püsis udu ka järgmisel päeval. Korraks sattus udu 28. nov veel Tallinnasse.

Miks udu ei hajunud päeval? Novembri lõpus ei anna meie laiusel päike enam nimetamisväärselt soojust, mistõttu soe õhumass võib jahtuda ka päeval. Kuna taevas selgines, siis jätkus päeval jahtumine ja udu teke.

Mida see udu tähendas? Sügisene udu tähendab tavaliselt sooja, sest udu on tüüpiline soojas õhumassis, kus niiskust palju, mis saab jahtumisel kondenseeruda. Sageli on soe õhumass tulnud ookeanilt ja on märgiks küllalt tugevast läänevoolust. See siiski ei tähenda, et järgnevatel päevadel jääbki ilm soojaks, oleneb konkreetsest olukorrast. Seega võtta udu pigem hetkeolukorra kajastust kui prognoosi võimaldavat nähtust. Kui on saabunud talvised olud, siis viitab udu sageli ilma soojenemisele, kuid mitte alati. Vahel võib väga tihe udu tekkida seoses külma ilmaga, siin on mängus jällegi jahtumine ja seega on tegu radiatsiooniuduga. See pidurdab edasist jahtumist.

Udu tähendab tavaliselt väga stabiilseid tingimusi ja antud hetkel rahulikku ilma. Stabiilsus on eriti suur advektsiooniudu korral, näiteks talvel kui läheb sulale. Radiatsiooniudu seevastu võib tekkida ka labiilses õhumassis, kuid see on iseloomulikum suvisele ajale. Ka sel juhul on väga stabiilsed tingimused õhukihis, kus on udu.

Veel näitab udu sageli piirkihi ulatust. Piirkiht on atmosfääri kõige alumine osa, selles on olulisel kohal hõõrdumine ja turbulentne soojusvahetus, samuti on meteoelementide ööpäevased käigud siin kõige selgemini väljendunud. Udu ülemine piir on tihti piirkihi ja inversiooni piiriks, kuid mitte alati, sest võib ka nii olla, et udukihist kõrgemal veel jätkub piirkiht.

Kui sageli? Mikromastaabis (mõned sajad meetrid) on see tavaline, sest suvel ja sügisel tuleb tihti ette, et nõgudes, põldudel teatud kohtades ja rabadel tekib õhtul ja öösel õhuke, kuid ülitihe udukiht. Seal võib nähtavus olla vaid meetreid. Kuna see on väikese ulatusega, siis ei sega see eriti inimeste tegevust ega pälvi suurt tähelepanu, Samas suurel alal, st kümneid km, ei juhtu seda siiski väga sageli, võib-olla mõni kord aastas, kui sedagi. Meelde tulevad sellised juhtumid, nagu veebruari algus 2009 ja jaanuar 2010, kui väga tihe udu laius suurel alal ja seetõttu jõudis see meediasse jne.

Kust saab udude kohta lisainfot? Udude kohta on kunagi ilmunud selline kokkuvõte: http://www.ilm.ee/index.php?45499 ja lisaks on E. Pedassaar kirjutanud kokkuvõtliku artikli: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2317_2312.html

Kõrghooned 26.11. udus

Udu Tartus 26.11. õhtul