10. nädala ilm (8.–14.03.2021)

 Kommentaariumi viide

UUENDATUD 14.03.2021 kl. 12:40

Möödus talvine nädal.

Soomaa talv 07.03.2021 kl 15:15

Foto : Marten Raudmäe

HOIATUSED : Potensiaalset ilmaohtu ei ole.

Esmaspäeva (8.03.) öösel lumesajud eemaldusid koos tormikeerisega ida-kagu suunas, mandril tuli keskpäevani veel kerget lund.

Seejärel taevas selgines 

Raju põhjakaare tuul hommikuks nõrgenes ja päeval ulatusid rannikul 13m/s.

Külma oli öösel 3...11°C, päeval 0...-7°C.

Teisipäeval (9.03.) lähenes põhjast uus madalrõhkkond, mis liikus üle Hiiumaa - Saaremaa lõunasse.

Tõi lund, tuisku, lääne pool ka lörtsi. Kusjuures sadu jõudis hommikul ida poole, läänes hakkas sadama alles pealelõunal.

Ilmateenistuse radaripilt 09.03. kl 15:20.

Sajuala laieneb ka lääne poole, kus sajab esialgu vihma ja lörtsi, õhtul ka lund.

Tuuleväli oli väikese Eesti ulatuses aga kardinaalselt erinev : Ida-Eestis puhus lõuna- ja kagutuul, Lääne-Eestis aga edela- ja läänetuul. Ajapikku paisub aga kõikjal tugevaks, puhanguid sisemaal 16, põhjarannikul õhtul 24m/s.

Madalrõhkkonna kese Soome lahel 09.03. kl 15UTC.

Ilmateenistuse lennuilmakaart

Külma oli öösel rannikul -4...-11, sisemaal -12...-21°C.

Päeval oli lääne pool kraad-paar üle nulli, ida pool -1...-6°C, õhtul langes.

Kolmapäeva (10.03.) öösel madalrõhkkond eemaldus lõunasse, kuid selle tagalas algas arktilise õhu vallutus. Põhjast alates taevas selgineb autida saab kevadpäikest.

Öö hakul oli tuul veel tormine, keerise keskme üleminekul pöördus tuul kõikjal idakaarde ja nõrgenes hommikuks veidi.

Öösel jõudis arktiline külm kohale ning külma oli öösel -11...-16, Virumaal -20°C.

Päev aga soojenes kevadpäikese toel märgatavalt : külma on -4...-10°C.

Neljapäeval (11.03.) olime kõrgrõhkkonna servas uue madalrõhkkonna ootel.

Tuul pöördus kagusse ja tugevnes taas - sisemaal puhanguid 13, rannikul - saartel 16m/s.

Päeval sadas mõnel pool kerget lund, tihedad lumesajupilved jõudsid õhtul saartele.

Öö oli külmapoolne : -3...-11°C rannikul, sisemaal -11...-17°C.

Päeval jääb ida pool 0...-4°C, lääne pool tõusis -2...+2°C-ni.

Reedel (12.03.) laienes jõuliselt üle maa madalrõhkkond, liikus keskmega ilmselt üle Lõuna - Soome. See tõi meile tiheda saju nii lume, lörtsi kui vihmana. Tuul püsis

s kagust ja lõunast olles tugev - sisemaal puhangud 15, rannikul 22m/s. Pealelõunal pöördus edelasse ja tasapisi nõrgenes.

Tihe lumesadu ühes tuisuga laienes öösel üle maa ja jätkus päeval.

Õhutemperatuur tõusis läänes kuni +4°C-ni, idas jäi nulli ja veidi alla.

Nädalavahetusel (13. -14.03.) ületas meid kaks rahumeelsemat madalrõhkkonda ühes tiheda lörtsi ja vihmaga, kohati ka lumega.

Lõunakaare tuuleiilid üle 15m/s ei ulatunud ning õhutemperatuur oli ööpäevaringselt -2...+5°C vahel.

Uuel nädalal jätkub enamasti sulailm, nädala lõpu poole läheb taas külmemaks ja talvisemaks.

9. nädala ilm (1.–7.03.2021)

Kommentaariumi viide

Tallinna tuled vaadatuna Helsingist 01.03.2021 õhtul

Foto : ERIK SAHLSTRÖM

Hea meel on teatada, et Kaivo on oma tegude eest vastutuse ära kandnud, mõistuse pähe võtnud ja on meie seas tagasi.
Vähemalt esialgu hakkan ka koostama iganädalaseid postitusi nii üldise ilma kui ka võimalike erisündmuste puhul.
Kõikvõimalikud küsimused saab jätta kommentaariumi või meilida : kaivoloppe9@gmail.com

Nädal algas kevadiselt, kuid lõppeb talviselt.

HOIATUSED : Pühapäeva, 07.03. õhtul on oodata rünksajupilvedest tugevaid lume- ja lumekruubihooge.
Loodetuul on vali, kuid puhangud ei ületa enam 22m/s, nõrgeneb tasapisi.

Nullilähedane õhutemperatuur ja tihe lumetuisk toovad kaasa keerulised tee- ja ilmaolud.
Varugem aega ja olgem ettevaatlikud liikumistel.

Esmaspäevast neljapäevani (01.03.-04.03.) valitses üsna kevadine ilm. Vahetevahel sadas vihma, lörtsi ja sisemaal ka lund. Mitmel pool oli ka päikeseline.
Esmaspäeval sai löödud ka mitu päevarekordit, nt. Tallinnas +8,3°C (senine rekord +6,8°C, 01.03.1887). Teatati kohati suvisest ilmast, mille tingisid päike, tuulevaikne ilm ja soojus.
Edasistel päevadel jäi õhutemperatuur samuti plusspoolele, kuid rekorditest kaugemale.

Esmaspäeva õhtupoolikul ilmnes Soome lahel ka haruldane vaatemäng - Helsingist paistsid Tallinna tuled nii, et need sai edukalt jäädvustada kaameraga.

See oli põhjustatud nähtusest nimega miraaž ehk terendus ja selle põhjuseks on rekordiliselt soe õhk külma vee kohal - kevadiselt soe õhk jõudis talvest külma ja kohati jääkattega mere kohale, mistõttu tekkis tugev inversioon.
Pikemalt miraažist : miraaž on optiline nähtus, mis tekib valguskiirte paindumisest ehk refraktsioonist väga ebaühtlase tihedusega õhukihtide läbimisel – miraaži korral tunduvad kauged objektid lähemal või teises kohas paiknevana, kui nad on "tegelikult", nii ka juuresoleval pildil.

Miraaži tekkimisel murduvad valguskiired erinevate murdumisnäitajatega keskkondade piirpindadel, kuid õhus on see murdumine sujuv vastavalt õhukihi tiheduse muutumisele, mida valgus läbib, mistõttu saab rääkida paindumisest. Erineva temperatuuriga õhukihtidel on erinev tihedus ja vastavalt sellele ka erinev murdumisnäitaja. Näiteks: päikeselise ilmaga võib vahetult maapinna kohal olev õhukiht olla palju kuumem selle kohal olevast õhust. Seetõttu toimub maapinna suhtes peaaegu paralleelselt liikuva valguskiire paljukordne ülespoole murdumine ehk paindumine, mille tõttu võivad kaugel paiknevad tegelikult eksisteerivad objektid ilmneda märksa lähemana tegelikust. Üks sellistest olukordadest on asfaltteedel: päikeselise ilmaga (ka veebruaris ja märtsis) soojeneb tume asfaltpind tugevasti, soojendades selle kohal olevat õhukest õhukihti samuti tugevalt, aga see intensiivne soojenemine ei ulatu kõrgemale mõnest cm-st – seega selle kohal on märksa jahedam ja tihedam õhukiht. Selle tulemusena tundub olevat maantee märg ja veeloike täis, kuid tegelikult on see vaid sinise taeva peegelduse. Ka autotuled pimedas võivad niimoodi maanteel terendada, kui päevast on asfalt veel väga soe, aga õhk selle kohal jõudnud jahtuda.

Ilmamuutus toimus aga reedel (05.03.) - Jäime Briti saartel oleva kõrgrõhkkonna ja Venemaal oleva madalrõhkkonna piirimaile. Õhuvool avanes külma põhjakaarde ja nii läksid sajud üle lumiseks. Öösel sadas mitmel pool, päeval nii idaservas kui saartel - läänerannikul. Kusjuures lume- ja lumekruubisadu oli kohati tugev(rünksajukad). Samal ajal sisemaal oli laialdaselt päikeseline.
Öösel oli külma -3...-9°C, päeval nullist saartel -4...-6°Cni mandri sisealadel.

Otsustav pööre talve suunas tuli aga laupäeval (06.03.). Meieni laienes jõuliselt aktiivse madalrõhkkonna serv. Hommikul algas loodest lume- ja lörtsisadu, mis päeva jooksul tihenes ning laienes üle maa. Lääne pool tuli ka vihma.
Edelatuul tugevnes kiiresti jõuliseks : 5-12, sisemaal puhanguti 17, saartel - rannikul kuni 22m/s. See keerutas ka tuisku ja muutis teeolud raskeks !

Ilmateenistuse radaripilt 06.03.2021 kl 20:50.

Mitmel pool on sadu ja tuisk tugevad.

Öösel oli külma -3...-13, päeval tõusis nulli ümbrusse(ida pool kraad-paar alla, lääne pool kraad-paar üle nulli).

Pühapäeval (07.03.) tuisuilm eemaldus tasapisi, tagalas sadas veel rünksajukatest tugevat lund ja lumekruupe. 

Tugev tuisk Laupal kell 10:34.

Foto : Tarmo Hermann

Edela- ja läänetuul püsis tormine ja pöördus loodesse ning tugevnes veelgi : 7-12, sisemaal puhanguti 21, saartel - rannikul 24-27m/s. Päeval pöördus alates saartest loodesse ja tasapisi nõrgenes.
Öösel oli õhutemperatuur -1...+2°C, päeval külmenes : -1...-5°C, langedes esmaspäeva ööks ida pool alla -10°C.

8. nädala ilm (22.–28.02.2021)

Kommentaariumi viide

Muutliku õhutemperatuuriga nädal, kuid sulailm on siiski ülekaalus.

Mõnikord öeldakse, et piir peab hästi, nii ka seekord: 22.02. hommikul oli üle lahe ja mõni km idapiirist ida pool pakaseline, meil aga sulailm (https://www.infoclimat.fr/).

22.02.2021. Nädal algas kontrastselt: hommikul oli enamasti valitsemas sulailm, oli udune, aga just piiri taga oli pakaseline õhumass. See hakkas liikuma edela poole, nii et esmalt langes päeva jooksul Virumaal õhutemperatuur –9 °C-ni ja õhtuks külmenes ilm ka mujal, kuid mitte nii palju; puhus ida- ja kirdetuul. Saaremaal ja lõunapiiril jäi sulailm esialgu püsima, puhus edela- ja läänetuul, õhtuks jõudis ilma külmenemine ka lõunapiirile ja tuul puhus kõikjal idast-kirdest, plusskraadid jäid vaid Saaremaale ja Liivi lahele.
Seekord ei kaasnenud ebatavaliselt terava frondiga aktiivseid ja ohtlikke protsesse, vaid õhumasside piir oli üpris rahumeelne.

Eriti järsk temperatuurilangus 22.02. pärastlõunal Tartus (allikas).

Ilmamuutus Tartus oli padujärsk, mida illustreerib ka videoklipp (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/day.webm).

23.02. Ilmamuutus võeti tugeva jäätuva vihma ja intensiivse jäite-kiilasjää saatel tagasi. See põhjustas viimase paarikümne aasta keerulisemaid ja raskemaid liiklusolusid, sest allajahtunud sademed ja kiilasjää haarasid suurema osa riigi territooriumist ja olid ebatavaliselt intensiivsed. Seejärel arenes mitmel pool tugev udu, mis jäi järgmise päevani püsima. Sondeering näitas rekordilist inversiooni, vt lähemalt.
Eestis ei ole võimsaid jäätorme, vaid need on peamiselt Põhja-Ameerikas, mõnikord harva ka Venemaal (Ida-Euroopa lauskmaal), aga 23.02. juhtunud erakordsed ilma- ja teeolud on vast meie kliimas kõige lähemal jäätormile, mis võimalik. 
24.02. oli rahulikum, sest jää ja lumi sulas, oli jätkuvalt udune, kuid see kõikus. Vaid Virumaal idapiiri vastas püsis õhutemperatuur keskpäevani veel alla 0 °C. Päeval tugevnes tuul ja ilm muutus õhtuks soojemaks. See soe jääb püsima nädala lõpuni, kõige soojem on 25.02., kui õhutemperatuur võib läheneda 10 kraadile, kuid siis oleks vaja ka päikesepaistet.

Eesti kohal oli 22.02.2021 front, millest kirde pool oli pakaseline õhumass, mille südames oli keskpäevalgi –25 °C, puhus ida- ja kirdetuul, edelas aga Aafrikast saabunud suviselt soe õhumass, puhus edela- ja läänetuul (DWD). Viimasest ka meediamull, et võib näha Sahaara kõrbetolmu.

7. nädala ilm (15.–21.02.2021)

Kommentaariumi viide

Töönädala algus on nagu ikka hullumajapuhvet, nii et lugejate mure leiab ehk nüüd lahenduse.

Südatalviselt külm, kuid peamiselt sajuta nädal. Ilm muutus oluliselt nädala lõpus: hakkas vihma sadama ja lumi sulama. 

15. veebruaril võis Harjumaa taevas päikeseloojangu ajal näha imelist nähtust: pilvelumestust, loe pikemalt (Teletorn).

6. nädal lõppes südatalviselt, kuid mõõdukalt külmalt.
7. nädal algas külmeneva ilmaga. Rannikualadel tekkis kerge mereefekt. Kuid õhtul hakkas ilm muutuma. Nii tõi öö ilmamuutuse ja 16. veebruar möödus pehme talveilmaga, sadas lund, kohati ka tuiskas kergelt. Õhutemperatuur oli 2...–3 °C (vastavalt Kuressaares ja Virumaal). Päeva teises pooles algas ilm külmenemine ja selginemine kirdest edelasse. Õhtul arenes Soome lahel mereefekt.
17. veebruar tõi südatalviselt külma ilma. Põhjarannikul sadas lund. Tuul oli nõrk. Õhtul ilm selgines kõikjal ja valitses tuulevaikus või nõrk muutliku suunaga tuul. 
18. veebruar tõi talve kõige külmema ilma, kui hommikul mõõdeti Jõhvis –30,1 °C. Viimati puudutas õhutemperatuur –30 °C piiri 2016. a 8. jaanuaril Tartu-Tõraveres, vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/. Õhtul läks ilm pilvisemaks ja õhutemperatuur jäi päevasele tasemele ehk ~–12 °C piirimaile püsima, erandiks Peipsi-äärne: nt Mustvees langes päikeseloojanguks –23 °C-ni ja jäi nii mõneks tunniks, kuid vastu hommikut tõusis.
19. veebruariks tormas pakaseline kõrgrõhkkond juba Ukraina kohale ja avas tee soojemale õhumassile. Esialgu südatalvine ilm veel püsis, oli isegi päikeseline ja nõrga tuulega, kuid eelmisest kahest päevast märksa soojem. Õhtul pilvisus tihenes, kuid püsis sajuta.

21. veebruar oli udune ja soe (http://www.tallinn.info/webcam/).

Edasine ilm.
20. veebruaril jõudis soe ja niiske õhumass, mis tõi esialgu lume, aga seejärel inversiooniga seotud nähtusi, nagu jäävihm, jäide, kiilasjää jms. Sulailm jõudis maapinna lähedale kõikjale pühapäeva varahommikuks (ida pool, samas kui lääneservas juba ööpäev varem). Seega pühapäev oli pilves, kohati sadas uduvihma, oli udune, sooja 1...3 °C, tuul nõrk ja läänekaartest.
See sulaperiood kestab vähemalt nädal aega, kuhu vahele mahub mõni talveilmaga päev. Eriti muutlik võib idaservas olla, sest seal on külm õhumass kõige lähemal ja õhutemperatuur oleneb selle piirist, ka kraadikõikumised on idaservas, eriti Virumaal, ilmselt nädala vältel järsud, kuid muu Eesti jääb enamasti sooja õhumassi valdusesse, vt uuemas postituses. Elame-näeme!

Pakaseline kõrgrõhkkond oli 18. veebruaril Eesti kohal, kuid see liikus kiiresti lõunasse (DWD).

6. nädala ilm (8.–14.02.2021)

Kommentaariumi viide

Muret tunti kaagutaja pärast. IT-tehnik on tegelenud võrelahendusega, mistõttu postituse avaldamine on peatatud (senimaani). Avalikkuse surve jõudis murdepunkti, nii et olukord eskaleerus ja arenes praegusesse staadiumisse. Osa lugejaid soovivad olukorra rahustamist, teised jällegi selle neutraliseerimist. Viimane telefonikõne: "Pseudonunnumolekul!".

Talv on jõudnud maksimaalsesse arengustaadiumisse. See on toonud vaat et rekordilise puhangu imeliste nähtuste märkamises. Üks neist on kõmu tekitanud Marteni pildid, vt https://www.facebook.com/groups/153561198685380/permalink/703763043665190/, kommentaar https://ilm.ee/index.php?46912. 

Pärast jaanuari keskpaika saabus väga suur südatalvine sula. Arvamused võnkusid südatalve jätkumise ja kevadtalve vahel nagu ka mudelprognoos. Praeguseks on selge, et tegu oli ülisuure südatalvise sulaga, mis lõppes jaanuari lõpuks: taastus intensiivne põhjamaine (väikese algustähega) südatalv. 
See südatalve intensiivistumine algas Venemaa peaaegu rekordvõimsa madalrõhkkonna mõjul, vt ilmakaardi kirdeservas:

Venemaa hiidmadalrõhkkond lasi oma lääneservas voolata Jäämere jäist ja niisket õhku Läänemere äärde. See anomaalia muidu sooja talve raames veel kestab (DWD).

Lisaks Venemaa pakaselisele madalrõhkkonnale on teine ilmategija veel: see on Gröönimaa kõrgrõhkkond, mida on näha ka ülaloleval ilmakaardil.
Kokkuvõtlikult osutus nädal südatalviseks ja viimaks alatati 16. jaanuaril Jõgeval registreeritud –24,6 °C 10. veebruaril Narvas mõõdetud –26,1 °C-ga. Märkimisväärne oli Saaremaa sattumine kaks korda Eesti külmapooluseks: 6. veebruaril Kuressaare linnas registreeritud –23,5 °C (Astes ja Käkus võis ka märksa külmem olla) ja 12. veebruaril –19,3 °C. Kuna õhumass oli ühtlane, siis olenes õhutemperatuur ainult pilvisusest ja tuulest.
Nädal lõppes küll märksa soojemalt, aga sulale ei läinud; lisandus pisut lund.