40. nädala ilm (30.09.–6.10.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.

HOIATUSED: pole.

Oli mõõdukalt sügisenäoline nädal.

Esmaspäeval (30.09.) oli ilm väheaktiivses madalrõhuväljas kohatiste hoogsadudega. Enam oli vihmahooge mandril, õhtul ka saartel ja Loode-Eestis. Hilisõhtul lähenes läänest front koos sajuga.

Puhus nõrk muutliku suunaga tuul, sooja oli nii öösel kui päeval 6...12.

Teisipäeval (1.10.) kattis kogu Põhja-Euroopat ulatuslik madalrõhkkonnasüsteem, milles hakkas aktiveeruma Soome kohal paiknev osatsüklon. See tõstis öösel alates saartest edela-ja läänetuule tormiseks, päeval ja õhtul on puhanguid sisemaal 18–20, saartel ja rannikul 23–29 m/s.

Õhusooja oli öösel kasinalt, päevalgi üle 11 ei tõusnud, vaid pikemate selgimiste korral kuni 13, samuti jätkusid hoovihmad, kusjuures sadas ka lumekruupe ja/või märga lund, esines äikest.

Rünksajupilv ja kuldne tormine sügis Antslas, Võrumaal 2.10. kella 12 paiku. Pille Rikas'e foto

Kolmapäevaks (2.10.) nihkus madalrõhkkonnasüsteem lõuna poole ja kulges üle Läänemere lõunaosa kuni Soomeni.
Teisipäeval süvenenud osatsükloni lõunaservas oli meil ikka sajuhooge nii lumekruupide, vihma kui ka märja lumena.
Öösel puhus tormine edela- ja läänetuul , päevaks vaibus ning puhangud üle 14 m/s enam ei ulatunud.
Õhk veidi jahenes: öösel oli sooja 4...12, päeval 10...13 °C.

Neljapäeval ja reedel (3.10. ja 4.10.) suur süsteem hakkas lagunema. Sajuhooge (vihm, lumekruubid, märg lumi) oli harvem, enam saartel ja põhjarannikul (mereefekt).
Algul puhus nõrk tuul läänekaartest, neljapäeva jooksul põhjakaartest ja reedeks tugevnes,  ühes sellega algas külma õhumassi sissevool.
Õhutemperatuur oli öösiti 1...9, päeval vaid 10 °C ümber, reedel vähem.

Kujunenud mereefekt 4.10.2019 kell 09:45 nähtuna Ilmateenistuse radarilt

Laupäeval ja pühapäeval (5.10. ja 6.10.) süsteemi mõju vähenes veelgi, kuid siiski piisavalt mõjus et tekitada rünksajupilvi, millest nii vihma, märga lund ja lumekruupe.
Mõõdukas põhjakaartetuul  (kuni 11m/s) muutis väljas olemise kõledaks ja öine õhutemperatuur piirdus laupäeva öösel –3...2, rannikul mõni kraad soojem, pühapäeva öö aga juba kõikjal (v.a rannikul) tulema miinus kraadidega, sooja ka päeviti vaid 5...8 °C.

39. nädala ilm (23.–29.09.2019 )

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.

Teated: Olukord on üldjoontes rahunenud. Kadri vajas küll laupäeval tohutute valude tõttu kiirabi, aga ka tema seisund on nüüdseks stabiliseerunud. ´

Töökoht on TLÜ-s sisse seatud ja loengud ette valmistatud. Jäänud on veel retsenseerida abiturientide töid, mis sobib Akadeemiakeses avaldada ja mis mitte, lisaks siis suhtlemine töö autorite ja juhendajate vahel. 

Tegemist vajab ka Pärnu Postimehe ilmateade ja Maa Elu ilmajutt. Kui need ülesanded täidetud, tekib uus lootus blogi jaoks. Elame-näeme!

Tuleb jahe ja öökülmadega 39. nädal (23.–29.09.2019).

GFS-mudelprognoos 2.10.2019 kohta. Sellega lõppevad mõneks ajaks öökülmad, kuid päevasoe ei hiilga: üle 15 kraadi oodata ei tasu.

Esmaspäeval (23.09.) olime kõrgrõhkkonna päikeselise tiiva all. 

Nõrk tuul puhus põhjakaartest ning ilm oli sajuta ja jahe. Öösel oli sisemaal miinust, päeval kuni 11 °C.

Teisipäev (24.09.) sarnanes tänu kõrgrõhkkonnale esmaspäevaga, kuid õhtupoolikul jõudis loodest sajuala(vihm).

Ilmateenistuse radaripilt 17:00. Loodest jõudis laussajuala.

Oli jahe ja vaikse muutliku suunaga tuulega ilm. Öösel oli sisemaal miinuskraadid, päevasel ajal 12 °C ja vähem.

Kolmapäeval (25.09.) oli ilm jätkuvalt sarnane eelnevate päevadega. Oli pilverünkadega, lääne pool ka sajuta ilm.

Ida poole jõudis aga põhjakirdes pesitseva madalrõhkkonna tõttu enam niiskust ja esines sajuhooge nii vihma kui lumekruupidena. Tuul püsis endiselt nõrk, kuid olin enam lõunakaartest.

Öösel oli sisemaal ikka endiselt miinus, kuid öö teisel poolel lisanduvate pilvede tõttu hommikuks tõusis plussi. Päeval oli sooja 7...12 °C.

Neljapäeval ja reedel (26. ja 27.09.) kirdes pesitsev madalrõhkkond kaugenes ja nii sai ohjad omale taas kõrgrõhkkond.

See tegi neljapäevaks taeva klaariks, tõi päikese välja, rahustas tuule; puhus see rahulik tuul muutliku suunaga. Ööd on sisemaal enam miinuses, rannikul plussis, päeval oli soojapügalaid päikese toel 11...16 °C.

Laupäeval (28.09.) aga olukord muutus: kõrgrõhkkond taandus, päike poeb pilve taha ja lõuna paiku saabus Skandinaavias oleva madalrõhkkonna sajupilvede serv saartele ja levis sealt edasi mandrile.

Sadas vihma, kuid täielikult välistatud ei olnud ka märg lumi / lumekruubid. Tuul oli lõunakaartest ja tugevnes iiliti 14 m/s. 

Öökülmaoht vähenes märgatavalt: õhutemperatuur oli öösel 1 kuni 7, rannikutel ka üle 10, päeval koguni 13...18 °C. Seda võib tinglikult pidada vananaistesuveks.

Pühapäeval (29.09.) jätkus madalrõhkkonna servas hoovihmade / lumekruupidega ilm. Lõunakaartetuul püsis tugev, puhudes iiliti 16 m/s. Öö on lausa suvine: 8...12, päev sarnaselt eelmisega 13...16 °C.

38. nädala ilm (16.–22.09.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 

Teated:

• Nädala keskel kukkus ema köögis üpris koledal kombel. Kuna kedagi kodus polnud, siis jäi ta põrandale siplema, kuni jõuti koju ja aidati ta voodisse. Ta sonis ja oli meeltesegaduses. Nähtavaid vigastusi polnud, kuid põrand oli klaasikilde täis, sest maha kukkudes tõmbas ta laualina koos seal olnud nõudega endale peale. Õnneks pliidil keenud makarone ta endale peale ei tõmmanud. Hiljem ei mäletanud ta juhtunust midagi. Talle osutati erakorralist kognitiiv- ja tegevusteraapiat. Olukord viimase paari päevaga oluliselt paranenud.

GFS-mudelprognoos 850 hPa kõrgusel reede, 20.09. hommikuks. Meid tabab –5 isokas, mis võib kaasa tuua pooltahkeid kuni tahkeid sademeid (nt lumekruupe).

Tuleb sügisene ja jahe nädal; oodata on esimesi öökülmi!

Ilmateenistuse sademetekaart 15.09 kohta. Sademeid oli tormiga ohtralt. Mitteametlikult teatati ka 40mm sajukogustest.


Esmaspäeval (16.09.) olime sellesama eemalduva vihase keerise meelevallas. Peaaegu kõikjal tuli hoovihma, kohati ka rahet.
Puhus tormine edela- ja läänetuul, öösel on puhangud sisemaal 16, rannikul ja saartel 23 m/s, päeval pöördus tuul enam loodesse ja puhanguid oli sisemaal 14, rannikul ja saartel 22 m/s.  Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt 10 kraadi ümber. "Elagu sügis"!

Teisipäeval (17.09.) oli keeris juba  kaugenenud, kuid olime selle äärmises servas. Sellest tulenevalt sadas hoovihma enamikes kohtades.
Tuul pöördus loodesse ja põhja ning nõrgenes 4–10 m/s. Õhusooja oli öösel 4...13, päeval vaid 10 °C ümber.

Kolmapäeval (18.09.) olime Venemaal asetseva madalrõhkkonna lääneservas. Õhuvool pöördus loodesse ja põhja ning algas pakase sissetung. Kohati, eelkõige rannikul, arenes rünksajupilvi, mis siis hoovihma ja rahet poetasid.
Puhus mõõdukas põhja- ja loodetuul alla 10, rannikul kuni 13 m/s.
Õhusooja oli öösel 0...7, rannikul veidi soojem ning maapinnal oli halla, päeval 8...13
°C.

Neljapäeval (19.09.) olime ikka veel Venemaal püsiva ulatusliku madalrõhusüsteemi lääneservas ning samas oli Soome kohal arenemas äge pisike keeris. Mitmel pool sadas hoovihma ja rahet.
Loodetuul tugevnes õhtul saartel 20m/s.
Õhutemperatuur öösel 0...7, maapinnal 0...-3, rannikul 10, päeval 8...13 °C.

Reedel (20.09.) lähenes ookeanilt madalrõhkkond, mis Venemaal paiknevat süsteemi nihutama hakkas. Nende kahe vahel sirutus Eestini Kesk-Euroopas oleva kõrgrõhkkonna põhjaserv.  Kohati tilkus hoovihma, õhumassi jaheduse tõttu tuli laiguti ka märga lund või lumekruupe!
Puhus endiselt mõõdukas põhjakaartetuul, päeval puhangud 12 m/s, õhtul madalrõhkkonna surve tõttu veidi tugevnes. Õhusooja oli öösel 1...5, rannikul 9, päeval 8...11 °C.

Laupäeval (21.09.) ja Pühapäeval (22.09.) olime Skandinaaviast läheneva madalrõhkkonna meelevallas. Laupäeval libises üle maa laussajuala, pühapäeval on sadusi kohati ning hoogudena.
Tuul puhus laupäeval läänekaartest ja oli tugev, puhudes 4–11, puhanguti 20 m/s.
Õhutemperatuur oli öösiti 4...12, päeviti 8...15 °C.

37. nädala ilm (9.–15.09.2019)

Kommentaariumi viide

Viimased paar päeva on üllatanud sellega, kui palju on müüte vananaistesuvest (inglise k indian summer, vene k «бабье лето»)! 

Palavad ilmad on mõningaid inimesi pannud nurisema, miks nii soe, võiks tagasi tõmmata, teisi aga olukorrast viimast võtma, pannes rääkima vananaistesuvest. Sellenädalases Maa Elus ilmub miniartikkel vananaistesuvest, aga paar lõiku juba praegu:

"Meenutuseks, et klimaatiline suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembesi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. Sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõppeb siis, kui see temperatuur püsib alla +5 °C. Isegi uuel nädalalgi veel ei pruugi päris- ehk klimaatiline suvi lõppeda, vähemalt mitte kõikjal, sest merel ja rannikutel püsib ööpäeva keskmine õhutemperatuur endiselt üle 13 kraadi ja märkimisväärseid öökülmi pole ju veel olnudki."

JA 

"Mis on vananaistesuvi ja millal seda võib siis oodata? Paraku on vananaistesuve määratlus küllaltki segane. Euroopas mõistetakse vananaistesuve all üldiselt septembris või oktoobris mitmepäevast soojade päevade ja kargete öödega ilma, mille põhjuseks on blokeeriv kõrgrõhkkond (antitsüklon).

Tavaliselt väidetakse, et vananaistesuvest ei saa rääkida enne astronoomilise või pärissuve lõppu. Samas, kui näiteks augusti lõpp või septembri algus on väga jahe ja pilvine (ööpäeva keskmine alla 13 °C), kuid seejärel näiteks septembri keskpaigas on mitu päeva sooje ilmu (päevane maksimum vähemalt +17 °C), siis võiks seda ikkagi nimetada vananaistesuveks. Päris üksmeelel ollakse vist küll ainult selles, et septembri lõpus või oktoobris olevat ilusate ja soojade ilmadega perioodi võib pidada vananaistesuveks."

Kuna suvi pole ikkagi ühe ega teise määratluse järgi veel läbi, vaid kestab vähemalt nädal või kaks, siis oli praegune kuumus üks osa suvest. Võimalik, et 24nda paiku on paar soojemat päeva, kuid seda on vara hakata pidama vananaistesuveks. Aga mullu oli klassikaline vananaistesuvi muide oktoobri keskpaigas.

Ja veel: "SL Õhtulehe küsitluse kohaselt arvas 45% vastajaist, et vananaistesuvi saabub septembris, 31% oktoobris, 2% novembris ja 21% isegi, et detsembris." (allikas https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/vananaiste-voi-leskedesuvi?id=23960637). 

Õhutemperatuur 10.09.2019 pärastlõunal Euroopas (FMI https://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).

OODATUD on tagasiside postituse kvaliteedi kohta!

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.

Teated: 

• Jüri emast ja sellega seonduvast: tal tekkisid 8.sept kella poole 19 paiku krambid ja ta transporditi EMO-sse, kuna käidi peale, et te ise transpordiks ta sinna. 
• Kella 22:30 paiku sai ta haiglatranspordiga koju, siis oli ta seisund rahulikum, jäsemed enam ei tõmmelnud. Talle anti rahusteid, et ta jääks magama (uinuks) ja talle määrati uus raviskeem.
• Haigekassa katab kõik selle vahejuhtumiga seotud kulud: haiglatransport + EMOs tehtud rahustav süst ja uue raviskeemi esimene kompekt ravimeid.
• Jüri peab tegema uued ainekaardid uues töökohas, kusjuures tähtaeg oli ära, kuid info ei jõudnud temani, nii et seega anti veidi pikendust. Ainekaartides tuleb nädalakaupa esitada teemade käsitlused jms.

Bahama saartele ulatuslikku hävingut toonud orkaan Dorian jõudis 2. kategooria orkaanina Kanada rannikule.

Bahama saartel on praeguseks hukkunute arv üle 80, kuid ennustatakse meeletut hukkunute arvu, sest sajad või isegi tuhanded on kadunud. Samuti on palju kohti muutunud sisuliselt elamiskõlbmatuks.

Möödus ebatavaliselt soe nädala algus: põhja pool kuni 27 kuumakraadi! Weatheronline prognoos


Tulemas on esialgu suvine, kuid hiljem sügishõnguline nädal.

Esmaspäeval (9.09.) tegi ilma piki Läänemerd lõunast põhja suunduv Kesk-Euroopast pärit paraja niiskuseportsuga madalrõhkkond, mis tõi meile ka suvise sooja.

Juba keskööks jõudis sooja frondiga seotud äikesevihmavöönd Liivi lahe põhjaossa ja Pärnu linna külje alla. See jõudis välja Harjumaa lõunaosani, kuid siis äike järsku hajus süsteemist.

 Piksevöönd kella 1-2 vahel öösel üle poole Eesti. Need olid seotud sooja frondiga ja liikusid edasi põhja suunas ning siis hajusid järsku jõudes Harjumaa lõunaossa. Blitzortung

Piksega kaasnes hoogsajuvöönd, milles oli sadu tõenäoliselt üpris tugev. Konkreetsel pildil oli radaripilt kell 03:15, siis oli äike juba hajunud. Ilmateenistuse radaripilt kesköö kohta

Päeva peale aga madalrõhkkond eemaldus ja ohjad haarab kõrgrõhkkond, mis viis pilved, tõi õhtuks mitmel pool päikese välja ja ka suure suvesooja. Soe tuli koos mõõduka kagu- ja lõunatuulega, mis puhus 3–10 m/s.

Õhusooja oli öösel 10...17, päeval enamjaolt üle 20, maksimumid 25 °C ümbruses.
Tasub mainimist, et kesköö paiku oli Vasalemmas 19,5 -kraadi ja Laagris koguni  19. Käia sai T-särgi väel! – Andmed Jüri Kamenikult ja Andres Tuzbergilt, kes seda omal nahal kogesid.

Teisipäeval (10.09,) olime kõrgrõhkkonna kindlas haardes. 

Hoovihmapilvi arenes vaid üksikuid, seda siis pärastlõunasel ajal ja enam lääne pool.
Kagutuul tugevnes veidi, ulatudes rannikul 15 m/s piirimaile. Õhusooja aga oli lisandunud : öösel oli kuni 19, päeval lausa kuni 27 °C.

Kolmapäeval (11.09.) liikus lõunast põhja piki Läänemerd aktiivne tsüklon, mis tõi meile kergemat sorti tormi ja vihma. Registreeriti ka üksikuid välke.
Lõunakaarte tuulepuhangud ulatusid 23m/s.
Õhusooja oli öösel 10 ringis, päeval üle 20 ei tõusnud.

Neljapäeval (12.09.) olime sellesama madalrõhkkonna mõjualas. Päeva peale siiski keeris kaugenes ja olukord rahunes, kuid läänest ründas uus aktiivne tsüklon(mis oli kusjuures hävitava orkaani Dorian jäänus).
Hommikul alates läänest levis ajuala üle maa, kuid pealelõunal juba sadu lakkas alates saartest ja pilvisus hõrenes.
Kagu- ja lõunatuule puhangud ulatusid sisemaal endiselt 13...15, rannikul 18 m/s. Õhusooja oli eelmise päevaga sarnaselt: öösel 9...16, päeval 15...19 °C.

Reedel (13.09.) tuli kauge Norra mere kohalt liikuva madalrõhkkonna servas mitte väga tormine, selle lohk liikus päeval üle Eesti. Ennelõunal oli kohatisi vihmahooge, 18.00 paiku aga jõudis merelt rajuvöönd, mis liikus üle Lääne-Eesti. Oli paduvihma, tugevat äikest, tormiiile(üle 25m/s), rahet.

Edela- ja läänetuul oli mõõdukas, puhudes 4–11, puhanguti kuni 18 m/s, õhtuks pöördus saartel loodesse. Õhusooja oli nagu ikka kasinalt : öösel 10 ümber, päeval 15...19 °C.

Laupäeval (14.09) olime väheaktiivses rõhuväljas kahe rõhkkonna vahel. 
Hoovihma sadas ja oli äikest enam päevasel ajal, eriti Lääne- ja
Lõuna-Eestis, kuid ka öösel liikus üle saarte piksevöönd. Märkimisväärne äike arenes ka Soome lahel, mis liikus Tallinna ja selle ümbrusse, raporteeriti erakordselt tugevast vihmast, rahest ja välkude rohkusest.
Ööpäevaringselt puhub läänekaartetuul 5-10, puhanguti 16m/s.
Sooja on öösel alla 10, päeval veidi üle 10 kraadi.

Pühapäeval (15.09) saabus aga ookeanilt uus, seekord  paduaktiivne madalrõhkkond, milles tekkis Botnia lahe kandis uus osatsüklon, enne seda libises öösel kiirelt üle rahulik kõrgrõhuvöönd. See tõstaid tormi ja tõi megavihma, sajuhulgad ulatusid 40mm-ni.
Öö oli sajuta ja laialdaselt selge, hommikuks saabus aartele laussajuala, mis levis edasi üle maa, kusjuures sadu oli mitmel pool tugev ja oli ka pikset.
Läänetuule kiire tugevnemine algas hommikupoole ööd ning päeval puhus 8-15, sisemaal puhangud 18m/s, rannikul kuni 25m/s.
Öösel oli sooja 5 kraadi ümber, päeval kraad-paar üle 10.

10. septembri õhtul oli Pirita rand rahvast täis, käidi isegi ujumas.

36. nädala ilm (2.–8.09.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.

Jürilt teateid [sõnastatud kokkuleppel pere ja akadeemilise personaliga]: 

• kuna emal ei ole märatsushood vaibunud ja paljude tööde tõttu ei ole aega pidevat järelevalvet teostada, siis tõenäoliselt saadakse talle koht hooldekodus;
• tal on uus töö Tallinna Ülikoolis, millesse on tarvis sisse elada ja see neelab enamus vabast ajast.

Bahama saari pikalt piitsutanud ja seal päevi peaaegu liikumatult seisnud orkaan Dorian tõi mitukümmend inimohvrit ja meeletus suuruses kahju.
Ohustatud oli USA Idarannik, kus hädaolukord oli välja kuulutatud neljas osariigis: Florida, Georgia ning Põhja- ja Lõuna-Carolina, aga hiljem ka Kanada rannik.(vt https://weather.gc.ca/hurricane/statements_e.html)
3.09. räägiti sellest teemast pisut TV3 õhtustes uudistes.

Kuu esimese kümnepäevaku lõpp ähvardas leitsakuga: lõunast jõuab meieni 850 hPa kõrgusel 13-kraadine isoterm, mis tähendab 2 m kõrgusel temperatuuri +25 ja pole välistatud, et enamgi. Seevastu kuu teise poole algus (alates 16.09.) ähvardab öökülma ja maksimaalselt 10-kraadise päevasoojaga!

GFS mudelprognoos 9.09. õhtupoolikuks: meid tabab 13-kraadine isoterm, mis tähendab leitsakulist ja südasuvist sooja.

Tuleb soe, kuid mitte kuum, ja mõõdukalt sajune nädal.

Kooli- ja tööaasta sisuline algusepäev (2.09. ) möödus madalrõhulohus üsna rahulikult. Läänest ida-kirde suunas levis 2 sajuvööndit, mis olid aga üsna kitsad ning vahetasid ühes külma frondiga õhumassi värskema ja jahedama vastu. Maksimaalsed sajukogused ulatusid 10 mm ümbrusse, soojakraade oli ida pool enne saju tulekut üle 25.
Õhtupoolikul jõudis Lätist Kagu-Eestisse pisike äikestevöönd, mis pakkus peamiselt just kagunurgas pikset. Üksikuid välgulööke oli päeval ka Tallinn-Pärnu mõttelise joone ümbruses.
Tuul keeras läänekaarde ja oli mõõdukas, kuni 14 m/s.

Teisipäev (3.09.) möödus kõrgrõhuharja servas sajuta ja alates läänest taevas selgines kuni õhtuni, siis hakkas läänest uuesti pilvitama. Tuul oli mõõdukas (2–9, puhanguti 13 m/s) ja läänekaartest.

Pilvepiir nagu noaga lõigatud. Ilmateenistuse satelliitpilt

Õhusooja oli värskes õhumassis tunduvalt vähem: 14...20 kraadi.

Kolmapäeva (4.09.) öö jooksul lähenes Rootsi kohalt madalrõhulohk, mis lükkas kõrgrõhuharja Venemaa avarustesse. Saartele saabuvad mõned vihmapilved, mis päeva peale levisid mandrile, kuid kaugeltki mitte iga paik ei saanud sadu.
Tuul keeras lõunakaartesse, kuid püsis mõõdukas (2–8, puhanguti 13 m/s). Õhusooja oli öösel 10 °C ümber, päeval kuni 22.

Neljapäeval (5.09.) tuli Skandinaaviast juba uus madalrõhulohk, mis tõi öösel rünksajupilvi kohati, päeval levis külma frondi sajuala läänest idakirdesse, kusjuures sadu oli paiguti tugev.  Äikest ei esinenud.
Rõhkkondade vastasseisu tõttu tugevnes lõuna- ja kagutuul 5–12, rannikul 14–17 m/s. See aga tõi soojemat õhku ning öö oli eelnevast juba mitu kraadi soojem ning ka päeval tõusid mõnel pool pügalad üle 20 °C.

Reedel (6.09.) jätkus rõhualade vastasseis, kuid ülekaalu saavutas läänepoolne madalrõhkkond. Vihma sadas enam hommikul ja lõunal, õhtupoole sajud harvenesid. 
Lõuna- ja edelatuul püsis sarnaselt neljapäevale tugev, puhangud rannikul 15 m/s. Õhusooja aga oli taas vähem: öösel 10...16, päeval 15...21 °C.

Laupäeval (7.09.) püsis kuni lõunani suuremal osal Eestist kõrgrõhuharja toel sajuta. Päeval lähenes aga Skandinaaviast juba madalrõhuala, mis veel sajupilvi siia ei saatnud.
Edela- ja lõunatuul rõhkkondade vastasseisu tõttu tugevnes 4–10, puhanguti 14 m/s. Õhusooja oli öösel 10 ja alla selle, päeval 16...20 °C.

Pühapäeva (8.09.) öösel seesama madalrõhkkond aga taas kaugenes, mõjusamaks sai kõrgrõhkkond oma servaga. Sademeid oli enam läänemaakondades ja saartel, hilisõhtul lähenes lõunast pikse- ja sajuvöönd (vt lähemalt uue nädala postitusest).
Tuul puhus kagust, kuid kuna madalrõhkkond oli võrdlemisi väike ja rahulik, siis üle 13 m/s puhanguid ei olnud, v.a hilisõhtul piksepilvede all. Õhutemperatuur oli sarnane laupäevasega.

Atlandi ookeani troopiline osa 3.09. seisuga (https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2). 
Pikemalt troopikatsüklonitest http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/09/atlandi-ookean-on-orkaanide-kasvulava.html. 

Troopikatsüklonite tugevus- ja trajektooride prognoos 3.09. seisuga (allikas: https://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html).