17. juuni õhtu oli hoopis eripäraste pilvedega

Eelmises postituses oli juttu 17. juuni pilvedest kuni õhtuni. Kl 19-20 vahel toimus pilvedes täielik muutus ja kõrvutades päikeseloojangu ajal tehtud fotod päevaste ning õhtustega, võiks arvata, et tegemist on kahe täiesti erineva päevaga.

17. juunil liikus üle Eesti loodest laskuva madalrõhkkonna ees kiud-ja kiudkihtpilved. Sealjuures paiknesid jääkristallide kihid erinevatel kõrgustel, mis lubas pilved määratleda Cirrus/Cirrostratus duplicatus. Selle pilvede alaliigi määramiseks on parim aeg õhtu, sest madalal asuva päikese tõttu värvuvad eri kõrgustel asuvad pilvekihid erinevalt ja see annab meile informatsiooni pilvede suhteliste kõrguste kohta. Päeval on sageli võimatu öelda, kas kiud-või kiudkihtpilvede kihte on üks või mitu. Nõrgad varjud, virga jmt annab selle kohta mõnikord informatsiooni, kuid üldiselt on keerukas öelda, kuidas on tegelikult.

Lõpuks tundus, et õnnestus näha ka üks haruldane kiudpilveliik - Ci castellanus.

Valge triip

Pilvede erinev värvus annab tunnistust, et on mitu pilvekihti. Tumedamad pilved asuvad madalamal.

 

Väga lühikest aega oli halo jälgitav. Oli ka ebapäike, kuid see jäi taamal asuvate hoonete taha.

Ilmselt on tegemist sakmeliste kiudpilvedega, mida näeb harva või väga harva.

Rünkpilvede muutumine kihtrünkpilvedeks; nende värvus

17. juunil võis jälgida rünkpilvede arengut hommikupoolikul ja nende muutumist kihtrünkpilvedeks pärastlõunal.

Sarnane situatsioon, et konvektsioonivoolud on enamasti nõrgad ja valguvad laiali, mille tunnuseks on kihtrünkpilved, on kestnud juba mitu päeva. Selle põhjuseks on konvektsioonivooludeks ebasobiv atmosfääri kihistus - temperatuur ei lange kõrgusega piisavalt. Kuna aga niiskust on jätkunud ja mais ning juunis on päike üpris terav, soojendades oluliselt maapinda, siis tekivad alumises troposfääris kõigele vaatamata tõusvad õhuvoolud, mis küll kuigi kõrgele ei jõua.

Õhtuks võivad kihtrünkpilved ühineda ja moodustada peaaegu pideva pilvkatte. Kui mõnest pilveavast paistab päike läbi, siis võib suure kontrastsuse tõttu näida mõni koht pilvkattes väga tume ja see pani näiteks täna nii mõnegi inimese arvama, et tulemas on vihma. Tavaliselt Sc cumulogenitus vihma ei anna või ainult mõne piisa (talvel võib siiski üsna korralikult lund sadada). Seda, et pilve tumeduse põhjal sademete kohta järelduste tegemine on väär, arutati juba eelmises sissekandes.

Järgnevalt mõned pildid 17. juunist Tartu piiril (Kalmistu paljandi ümbrus):

Esimesede pilverüngad tekkisid veidi aega pärast kl 10.

 

 

Need kasvasid mõõduka kiirusega kõrgusesse.

Ka suhteliselt õhuke rünkpilv võib näida tume, kui see jääb päikese ette, sest rünkpilved hajutavad ja neelavad palju valgust ning pilve põhjani on valguse hulk oluliselt väiksem. Seetõttu näibki rünkpilv altvaates tume.

Üsna suur rünkpilv päikese ees. Pilve servad on säravalt valged, seda nähtust nimetatakse silver lining. Lisaks võib näha videvikukiiri, sest troposfääri alumine osa on alati suuremal või vähemal määral kolloidlahus (aerosool).

Pärastlõunaks rünkpilved lamenesid ja tekkisid kihtrünkpilved (Sc cumulogenitus, st rünkpilvedest tekkinud kihtrünkpilved).

Õhtul oli mõneks ajaks terve taevas kihtrünkpilvedega kaetud.

Pilvesegud

Eesti taevas on väga tüüpiliselt esindatud pilvesegud või et mitu pilveliiki on olemas korraga. Ka 14.-16. juuni on pakkunud pilvesegusid, peamiselt on pidevad üleminekud kiht-ja kihtrünk-ning rünk-ja kihtrünkpilvede vahel, mis demonstreerisid ilmekalt klassifikatsiooni kunstlikkust jne; jaotust on vaja kommunikatsiooni eesmärgil. Kuna see töötab väga hästi, siis on klassifikatsioon püsinud tänini.

14. juunil oli segamini kiht-ja kihtrünkpilved:

Õhtul oli kihtpilvede all omakorda kihtpilvede tükke; eemal on kihtrünkpilved.

15. juunil asendusid kihtpilved kihtrünk-ja rünkpilvede seguga.

16. juuni hommikul Saadjärve kohal. Hommikul sadas lausvihma madalrõhulohu tõttu, kuid päevaks eemaldus see Venemaale ja kihtpilved asendusid uuesti kihtrünk-ja rünkpilvede seguga.

Sc congestus. Inimesed arvavad sageli, et tumedast pilvest tuleb vihma. Tegelikult ei anna pilve tumedus mingit informatsiooni selle kohta, kas tegemist on sajupilvega või mitte. Rohkem aimu annab pilve värvus ja kuju, kuid ka see võib eksitada.

 

Mõnikord tekivad tugeva tuulega pilveread või isegi pilvetänavad. Kui viimaseid moodustavad rünkpilved, siis on tegemist Cu radiatusega. See foto on tehtud Rannapungerja jõe alamjooksu kohal ja midagi sinnapoole on näha, kuid õhuvoolud polnud siiski piisavalt tugevad, et rünkpilvede tänavad kujuneksid välja. Foto ülaosas on kihtrünkpilved.

Ka õhtul võivad taandpilved (vesperalis-tüüpi) olla reana ja kui need read ulatuvad silmapiiri lähedale, siis perspektiivi tõttu tunduvad need trepina madalduvat - on tekkinud Sc diurnalis.

Selliseid pilvi nimetatakse ka ebamäärasteks kihtrünkpilvedeks. Mingit kindlat kuju või vormi pole, vaid pilved on omavahel sulandunud ja pidevas üleminekus.

Hiljem, 16. juuni õhtul toimus siiski diferentseerumine (fotol Vasknarva) ja eraldi on kihtrünkpilved ning kõrgrünkpilved, kuid viimased asuvad veel üpris madalal.

 

Õhtuks jäid järele kõrgrünkpilved, millel oli sajujooni (virga) märgata. Päikese loojudes tekkisid ka videvikukiired. Tartu.

Soomes kogub populaarsust pilvede vaatlemine

Soomes kogub populaarsust juba nii mõnelgi pool küllalt levinud harrastus - pilvevaatlemine (soome k pilvibongaus, inglise k cloud spotting). Pilvedest ja nende vaatlemisest räägib meteoroloog-pilvevaatleja Jarmo Koistinen, vt videot: http://areena.yle.fi/video/1061087.

Vaatlusi arvestatakse teatud punktisüsteemis, näiteks Cb mammatuse (soome k utarepilvi) ja Kelvin-Helmholtzi nägemist loetakse kümne punkti vaatluseks.
Soome keeles on erinevalt paljudest teistest mitmetel rahvusvahelistel sõnadel ja nimetustel olemas ka päris omamaine või eripärane sõna, nii ka pilveliikide puhul. Näiteks kõrgrünkpilved on hahtuvapilvi ja castellanused vallinharjapilvi (vt ka http://fi.wikipedia.org/wiki/Vallinharjapilvi; konkreetselt Ac castellanus on vallinharjamainen hahtuvapilvi), aga rünkpilved kumpupilvi, mis ei ole täiesti eripärane sõna, vaid aimatav on sarnasus ladinakeelse Cumuluse või ka inglisekeelse cumulus cloud´ga. Huvitav sõna on soome keeles kihtrünkpilv: kumpukerrospilvi; ja läätsekujuline pilv (lenticularis) - mantelipilvi.

Ka soome keeles on välja antud "Pilvevaatleja käsiraamat": http://www.atenakustannus.fi/index.php?pagecat=3&page=kirja&kirjaluokka_id=4&kirja_id=171

Esimesed helkivad ööpilved nähtud 13. juuni öösel

13. juuni öösel õnnestus näha selle aasta esimesi helkivaid ööpilvi ja sedagi juhuslikult, sest muidu pilves taevas läks just pilvede esinemisajal selgemaks. Helkivaid ööpilvi võis ka varem olla, aga kuna ilmad on pilvised olnud, siis pole selle kohta teateid. Euroopas üldse nähti helkivaid ööpilvi sel aastal juba 1. juunil Taanist (foto: http://www.spaceweather.com/submissions/large_image_popup.php?image_name=Jesper-GrAcnne-obs-nlc0081_1275428636.jpg).

Saadud fotod pole kvaliteetsed ja pildi headust vähendas tugeva tuule tõttu pidevalt liikuvad puud ning kiiresti liikuvad madalad pilved, mistõttu veidigi pikema säriaja puhul ei jää foto kuigi kena, kuid midagi siiski on näha. Tallinna taevas 13. juuni öösel:

Põhjataevas - näha ainult peen helkivate ööpilvede hõbedane triip.












Ida-ja kirdetaevas - hõbedasi pilvi on märksa rohkem.