esmaspäev, 17. detsember 2018

50. nädala ilm (17.–23.12.2018)

Kommentaariumi viide
Saates Ökoskoop keskkonna-aasta kokkuvõte: https://vikerraadio.err.ee/okoskoop/909205.
Rekordiline multihalo https://novaator.err.ee/885764/rootsi-fotograaf-pildistas-seninagematut-halo. Foto ja lisainfo: http://www.atoptics.co.uk/opod.htm.
Uus ilmaülevaade https://ilm.ee/?517512 ja täiendatud, parandatud ME ilmalugu Läänemere jäätumisest: https://drive.google.com/file/d/1zzZVsJCppoBUJVgN03MMgLMWjiJbPkW5/view.

Sooviti uut aastat: "Rõõmsat Uut Aastat kõigile meteoroloogidele ja teistele ilmahuvilistele, mis algas eile 22.23 UTC". Arutelu on selline:
Meteoroloogidel algab uus aasta 1. detsembriga, sest meteoroloogiline aasta kestab 1. detsembrist kuni järgmise aasta 30. novembrini (k.a), seega jooksva meteoroloogilise aasta piirid on siis 1.12.2018–30.11.2019. Kalendaarne 2019. a pole veel alanud, sest selle piirid on 1.1.–31.12.2019. Nii et meteoroloogilises mõttes oleme juba hulk aega uues aastas, aga kalendri järgi veel mitte. 
Kui astronoomilist aastat on eelkõneleja defineerinud pööripäevade järgi (võrdpäevsused ja päikeseseisakud), siis tõepoolest, kalendritalv ehk astronoomiline talv algab Eestis talvisel pööripäeval, kui päev on lühim ja öö pikim, teisisõnu algas talv laupäeval, 22. detsembril kell 00.23 (kohalik vööndiaeg) ja kui seda pidada astronoomiliseks aastaajavahetuseks, siis võtsime uue aasta märkamatult vastu. 

Päivi Palts. Torm Tallinnas 26.09.2018

Selgus terve rida uusi ilmarekordeid: aktiivsete temperatuuride summaks saadi Tartus 2018. aastal 2578 kraadi (kasutati kombineeritud aegrida – Tõravere andmed on seal alates 1997., enne seda on Ülenurmes mõõdetud tulemused ja kuni 1949. Metobsi andmed. Võrdlused on näidanud, et olulisi erinevusi nende vahel pole). Aktiivsed temperatuurid on sellised, kui ööpäeva keskmine on vähemalt +10 kraadi. Need ööpäeva keskmised siis liidetakse. See on väga oluline agrometeoroloogiline näitaja, mis iseloomustab soojusressursside olemasolu. Varasem kõige suurem selle väärtus oli Tartus 2538 kraadi 1934. aastal (J. Jaagus). E. Laretei sai Alatskivil aktiivsete temperatuuride summaks 2422 kraadi.
Jõgeval kogunes nii aktiivseid kui ka efektiivseid temperatuure 2018. aastal vaatlusrea (1922–2018) andmetel kõige rohkem. Senised kõige suuremad summad pärinesid 2011. aastast (L. Keppart).
Ilmateenistuse kinnitus: aktiivsete temperatuuride poolest on 2018. aasta rekordiline. Kõige enam on neid Kihnus – 2744 kraadi (andmed alates 1951. aastast). Võrus oli see 2680,9 ja Pärnus 2616,8 kraadi (viimane pole tõenäoliselt õige tulemus); Tõraveres on 2018. aasta aegreas esimene – summaks 2655,6 kraadi, teine on 2011. aasta 2498,4 kraadi ja kolmas 2013. aasta summa 2490,1 kraadi (K. Loodla).

Tuleb rahulik ja talvine nädal, vt jooksvalt ka https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/tallinn_estonia_588409.
Vähemalt 27. detsembrini püsib talvine ilm, siis läheb tõenäoliselt oluliselt soojemaks, vt https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tallinn_estonia_588409.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noGismeteo.
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Uuendatud: 23.12. kell 22:55

Esmaspäeval (17.12.) liikus Eestile lähemale lõuna poolt madalrõhkkond, teisalt Venemaal püsis aga kõrgrõhkkond. Kuna tugevam oli siiski madalrõhkkonna mõju, kandus üle Eesti lumepilvi, päeval koondus sadu enam Kesk- ja Ida-Eesti kohale. Ennelõunal puhus tugev kagu- ja lõunatuul, mis pealelõunal nõrgenes.
Õhutemperatuur oli öösel –2...–7 °C, meremõjuga rannikul 0 °C lähedal, päeval –1...–5 °C, saartel ja läänerannikul kohati 0 °C.

Teisipäeval (18.12.) keeris nõrgenes ja eemaldus Põhjalahe äärde ning selle järel sadas öösel veel lund ja lörtsi. Päevaks jõudis läänest uus sadu, mis kohati oli padutugev. Tuul nõrgenes ning puhus lõunakaarest kuni 8 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –1...–7 °C, päeval Lääne-Eestis –1...1 °C, Kesk- ja Ida-Eestis –1...–5 °C.

Kolmapäeval (19.12.) tugevnes Venemaal asuv kõrgrõhkkond, kuid läänest avaldas mõju veel ka madalrõhkkonna serv. Mõnel pool tuli lund. Puhus nõrk lõunakaare tuul, pealelõunal tugevnes kagutuul rannikul kuni 13 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel saartel ja läänerannikul –2...0, sisemaal –3...–8 °C, klaarima taeva korral paar-kolm kraadi krõbedamgi, päeval  –1...–6 °C.

Neljapäeval (20.12.) püsis kõrgrõhkkonna mõjul peamiselt kuiv ja talvine ilm ning lumelisa ei tulnud, vaid kohati pudenes nõrka lumekest.
Läänest hakkas pressima uus keeris, hommikul puhus nõrk kagutuul, päeva peale tugevnes kagutuul 15m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –3...–8 °C, sisemaal pikemate selgimiste korral kuni –15 °C saarte rannikul veidi vähem, päeval –2...–8 °C, õhtul oli sisemaal juba kuni -16.
Laguja ilmasait. Kell 21.00 oli temperatuur langenud Peipsi kandis kuni -16ni! Uskumatu!

Reedel (21.12.) jõudis pressiv keeris lähemale ja öösel hakkas alates saartest sadama lund. Puhus tugev kagutuul, seoses sellega oli (pinna)tuisku. Sadu jätkus päeval, paljudes kohtades tuli 5cm kandis lund juurde.
Kaivo Lõppe.
Täiskuu valgustas südaööl(21.12 viimastel minutitel)nii palju, et õues sai ajalehte lugeda!
Pilt tehtud Lääneranna vallas.

Õhutemperatuur oli öösel –3...–13 °C, pikemate selgimiste korral kuni –17 °C, päeval –4...–11 °C.
Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed südaööl(21. dets vastu 22
dets). Paljudes kohtades on koguni üle 10 kraadi külma.
Keskööl väljas käies ja seebimulle puhudes, jäätusid mullid vähem kui minutiga täielikult! :)

Laupäeval (22.12.) liigub võimsa madalrõhkkonna osatsüklon Poola suunas, meie jääme selle kirdeserva.
Paljudes kohtades tuleb kerget lumelisa.
Idakaare tuul on mõõdukas, puhudes kuni 14 m/s.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt –5...–11 °C, öösel pikemate selgimiste korral kuni –15 °C.

Jõulueelsel päeval ehk pühapäeval (23.12.) oli olukord sarnane laupäevaga. Osatsüklon liikus edasi Venemaale, meie jäime loodeserva. Paljudes kohtades veelgi lumelisa, kusjuures oma osa andis mereefekt, mis kandis rannikule padulumepilved merelt!
Kusjuures sajupilved püsisid tunde järjest ühe koha peal ja intensiivistusid.
Meeletu talveilm 23.12 Kõmsi küla lähedal.
Kaivo Lõppe foto.
Tuul pöördus põhjakaarde ja nõrgenes, puhudes kuni 8 m/s. Õhutemperatuur oli öösel –2...–8, kohati kuni -13 °C, päeval –2...–6 °C.

Edasi, jõululaupäeval on meie rõõmuks oodata valget maad ja külmakraade. Aeg-ajalt lisandub lund.
Jõulupühadel(25., 26.12.) aga läheb ilm vähemalt saartel ja Lääne-Eestis ajutiselt sulale. Sula lõppeb hetkeseisuga 27.12., mil on oodata taas lund ja üleriigilisi miinuskraade.
Temperatuur püsib ööpäevaringselt kindlalt miinuspoolel, ulatudes öösel pikemate selgimiste korral –15 ümbrusse. 25. ja 26. detsembril tõuseb saartel kuni +3 ni.
Prognoos muutub jooksvalt, kui tekib muutusi.
Seega nautigem haruldasi valgeid jõule!

Kairo Kiitsak. Eeltalve ja talve võitlus ...

26 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Arvata on, et vahetult enne Tallinnasse jõudmist see sajuala nõrgeneb ja pärast Tallinnat taas tugevneb.

Jüri Kamenik ütles ...

Selline olukord on püsinud pikka aega http://testbed.fmi.fi/.

Ain Kallis ütles ...

Huvitab ikka see "rämetav". "Räme" on "kähe", seda teame...

Keeleabist teatati:
Google'i järgi paistab see sõna tõesti kasutusel olevat, aga mulle tundub, et see on ühe ja sama inimese keelekasutus. EKI sõnakogudest ma seda sõna ei leidnud ja Google'i põhjal ei oska ka arvata, mida see tähendada võiks. Murdes tähendab "rämetis" nõrka vihma, aga kui pildiallkiri on "Rämetav ilu ja uinuv november", siis see tähendus justkui ei sobi.

Tuuli Rehemaa
eesti keele instituut

Ain

Jüri Kamenik ütles ...

Hästi, hakkan uurima seda, miks ja kuidas see sõna uues tähenduses käibele tuli. Selle postituse on teinud Kaivo, et vältida uute ilmablogide vohamist, sest neid on olnud minevikus ja enamasti pole kuigi tõsiseltvõetavad olnud, ja silm olukorral peal hoida. Ju osutus see sõna Kaivo puhul iseäranis nakkuvaks.
Hommikuks oligi paar cm lund sadanud (Laagris).

Anonüümne ütles ...

Lumine ilm rämetab täiega! Ülirämmar!

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, Kaivo, Laagris sajab lund, kuid see pole kuigi tugev.

Anonüümne ütles ...

Las aga sajab. Tallinnas ju niigi Mandri-Eesti õhim lumikate. Edaspidi ilmselt enam lund üle 2 cm ei lisandu. Sisuliselt võibki öelda, et eilne-tänane määraski jõululume.
-------------------------
Päikest vist pole enne uut aastat mõtet oodata. Harjumaal oli viimatine lausselge ilm 1. detsembril. Sealt edasi on paar päikesepäeva olnud, aga siiski nii, et pilvi on sinitaevast rohkem.

Jüri Kamenik ütles ...

Altnaaber tunnistas ka, et paduselget ilma pole hulk aega olnud. Samas nad tugevaid lumesid ei taha. Nädala vältel jätkub igatahes ilm talviselt. Ja rämetuse kohta jätkuvad uuringud ...

Anonüümne ütles ...

Huvitav kas tuleb teine talv järjest poolduva Polaarpöörisega ainult ,et seekord varem.
https://electroverse.net/polar-vortex-disruption-could-inflict-one-of-the-harshest-winters-on-record/

Anonüümne ütles ...

Olen sellest varemgi siin rääkinud aga nüüd uus koht kus seda mainitakse.
https://www.investors.com/politics/editorials/climate-change-global-warming-earth-cooling-media-bias/?fbclid=IwAR1kGWrxo5DnTwHHp2LUMnXt35tnQk_AFj5jAyKBtNXpOR-9G2ui3KCKpUM

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, viited siis:
https://electroverse.net/polar-vortex-disruption-could-inflict-one-of-the-harshest-winters-on-record/
https://www.investors.com/politics/editorials/climate-change-global-warming-earth-cooling-media-bias/?fbclid=IwAR1kGWrxo5DnTwHHp2LUMnXt35tnQk_AFj5jAyKBtNXpOR-9G2ui3KCKpUM
Vat siis! Ja meil Laagris pilves, udune.

Anonüümne ütles ...

Ilmajaama ennustus 24. detsembriks on küll "Pilves selgimistega ilm. Kohati sajab kerget lund. Puhub läänekaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on -4..-9, saarte rannikul kohati -1°C.",
aga läänetuule puhul tõuseb seal päris kindlasti üle null kraadi. Tõenäoliselt +1-stki kõrgemale.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ilmas ei saa kunagi kindel olla ja öeldakse, et ära usu kunagi konkreetset ilma (umbes nii, et seda ilma olen näinud ja kogenud, seega tean, mida oodata, kuid tegelikult ei pruugi nii minna, kuna määramatust on alati).
Veel 17. detsembril tundus, et lumi hakkab alles pärast 26. detsembrit sulama ja soojenemine võib kesta pikemat aega, kuid nüüdseks on olukord muutunud ja enam ei saa öelda, et 25. ja 26. detsember on rahuliku talveilmaga, vaid pigem hilissügisesed. Maas olev lumi siiski vast ei jõua sulada (?).

Anonüümne ütles ...

Parem olgu siis juba mitu päeva sula, kuni kogu lumi läinud. Sellised ühepäevased sulad on nõmeduse tipp.
#LoomadelRaske

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kohutav olukord ongi just mõnetunnine kuni ööpäevane üle 0 °C periood. Kahjuks ilmaprotsessid (muutused atmosfääris) viivad üha lähemale sellele ebasoodsale ajale. Loodame siiski, et see jääb ära ja pigem tuleks aasta lõpuks soe hilissügisene või varakevadine ilmastik tagasi.

Anonüümne ütles ...

Pigem ei tule sellist sula üldse. On ju vaja detsembri keskmine temperatuur normi vajutada või isegi alla selle. Hetkel tundub see võimalik. NOAA järgi tundub ,et ka jaanuar, veebruar on talvised ja viimane ehk isegi midagi 2012 veebruari kanti.

Kaivo Lõppe ütles ...

Õudne padutalvine olukord siis tulekul ju !

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ajakirjanikule sai niimoodi 17. detsembril vastatud: Milline on ilm aasta alguses. Kas tõenäoliselt läheb külmaks järksu, nagu mullu, või pole võimalik seda ette prognoosida. – Kui aasta alguses tekkis polaarpöörise jagunemine, mistõttu soe talv lõppes väga külmalt (tsirkulatsioon muutus stratosfääris toimunud protsesside tagajärjel), siis pärast 24. detsembrit on endiselt oodata ilma soojenemist. Seega pole välistatud, et aasta lõppeb sooja ilmaga ja lumi sulab. Ilmaprognoosi usaldusväärsus selleks ajaks on vaid 0–5%, sest kesklaiuste ilmastik on väga muutlik ja määramatust on palju. Seega, isegi kui prognoosid ja ilmakaardid näitavad ilma soojenemist ja väga pehmet talveilma, võib tulla ootamatusi ja hoopis käre külm.
Edasist ilmastikku on nii M. Kaasik http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm kui NOAA http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html prognoosinud pigem soojaks, kuid huvitava asjaoluna võib märkida, et Alatskivi legendaarse ilmavaatleja Einar Laretei kalavaatlused näitavad kevade poole külma, sest ahvenauimed on piisavalt tumedad – NOAA on teinud veebruari kohta järsu muutuse, et tulevat pigem külm veebruar (allikad on sõltumatud). Nii et elame-näeme!

Anonüümne ütles ...

See aeg kui M.Kaasik oma prognoosi tegi näitas ka jaanuar midagi muud.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kõik muutub. Võrreldes 17. detsembriga on 26. detsembri ilmaprognoos täiesti muutunud ja näib, et väga pehme talveilm või soojemgi jääb mõneks ajaks püsima, ilmselt uue aastani. Lumi ilmselt ära kaduda igalt poolt ei jõua, kuid eks paistab.

Asjalik meesiludus ütles ...

Tere
Kas Kõpu poolsaarel täna öösel lund tuleb?

Anonüümne ütles ...

Võimalus on, aga sajuhulk siis väike.

Anonüümne ütles ...

Soovitan lähipäevil talvest viimast võtta, sest pärast jõule tulev ilm tõotab taaskord täielik kräpp tulla.
#Masendav

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, mõneks ajaks on oodata vesist ja sooja ilma. Kõpus öösel 40% võimalus kuni 2 cm värskeks lumeks. Seega pigem mitte ja kui tuleb siis vähe, nagu eespool öeldud.

Asjalik meesiludus ütles ...

Tänan selle vastuse eest. Kõpu poolsaare keskosas ( mitte Ristnas ) tuli lund 9 cm. Ei küsi enam teie käest.

Jüri Kamenik ütles ...

Mis kellast mis kellani sadas lund? Radarpilt sinna eriti ei ulatu ja sealt hinnangut ei saa. Kahtlen siiski, et mõni allikas suudab sademeid täpselt prognoosida (palju muutlikum ja ettearvamatum näitaja võrreldes õhutemperatuuri, õhurõhu või tuulega), eriti kui need on konvektiivsed või pole aktiivse frondiga seotud, nagu praegu. Rallietappidel tuli sellega kogu aeg kokku puutuda (nt Türgis oli ralli esimesel päeval sajutõenäosus 5%, aga see vihm siiski tuli jne). Seega arvatavasti sademete osas ei olegi neid allikaid, mida igas olukorras saaks usaldada. Võib arvata, mistahes allikast küsinuks või vaadanuks (kokku õnnestus 8 allikat vaadata enne vastamist), olnuksid vastused olnud sarnased ja mitte ükski neist ei lubanud üle 5 cm lund sinnakanti (tavaliselt ei vaadata üle 2 standardhälbe ühikust suuremaid kõrvalekaldeid prognoosis). See tähendab, et alati on määramatus.
Sarnane olukord oli ka 25.–27. detsembriga, sest tundus, et enne 26. detsembrit ilm soojemaks ei muutu, aga paar päeva hiljem muutus prognoos täielikult ja soojemaks läheb 25. detsembril ja nii on prognoos püsima jäänud – jälle määramatusega tegu jne.
Teisiti oli olukord Alatskivil, kuhu lubati tugevaid sademeid juba enam kui 24 h varem ja seal on juba viimase ööpäevaga tulnud 5,1 mm sademeid ja lund maas 16 cm.