Kommentaariumi viide
Tuleb eeltalviselaadse ilmastikuga nädal; tasapisi külmeneb ja ülekaalu saab pigem talvine ilm.
Tuleb eeltalviselaadse ilmastikuga nädal; tasapisi külmeneb ja ülekaalu saab pigem talvine ilm.
Postitanud: Kaivo Lõppe ja kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy app, Norra ilmaportaal yr.no, Gismeteo.
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Uuendatud: 15.12 kell 23:58
Esmaspäeval (10.12.) püsis madalrõhkkond Läänemere kohal ja selle idaservas sadas meil öösel lörtsi ja vihma, päeval sisemaal aga juba lund, mujal ikka lörtsi ja vihma.
Kundas sadas täna tundide kaupa vaikselt ja idülliliselt lund. Tõeline talveilm püsib seal ilmselt edaspidigi.
Mai Lipu pildid, kell 22:01.
Ööpäevaringselt olid soodsad tingimused ka udu tekkeks ning udu mitmel pool reaalselt ka tekkis ja püsis.
Tuul puhus kagust, päeval ka idast ning vaibus. Õhutemperatuur oli öösel –1...3 °C, päeval –1...4 °C.
Teisipäeval (11.12) madalrõhkkond tasapisi eemaldus, kuid selle põhjapoolne serv kattis veel Eestit. Aeg-ajalt sadas lörtsi ja lund, saartel ja rannikul võib ka vihma. Tuul pöördus itta ja kirdesse ning päeval tugevnes eelkõige saartel ja põhjarannikul(puhanguid pealelõunal kuni 15 m/s).
Õhutemperatuur oli öösel –2...2 °C, päeval 0...4 °C.
Kolmapäeval (12.12.) jäime lõunapoolse madalrõhuvööndi ning Skandinaavia ja Soome kohal tugevneva kõrgrõhkkonna piirimaile. Lume- ja lörtsihooge oli öösel laialdaselt, päeval kohati. Teateid lumesajust tuli Kundast, Saaremaalt, Harjumaalt ning ka pärnus pudenes lumeteri. Puhus mõõdukas kirdetuul. Õhutemperatuur oli nii öösel kui päeval –3...2 °C, õhtul hakkas kõikjal langema.
Neljapäeval (13.12.) kahe rõhuala vastasseis püsis, kuid veidi jõulisemaks osutus kõrgrõhkkond. Siiski oli põhjarannikul kohati mereefekti lumehooge, kuna kirdest tulev külm õhk sattus suhteliselt soojale veepinnale.
Kirde- ja idatuul tugevnes sisemaal puhanguti 10, rannikul 15 m/s, hilisõhtul nõrgenes veidi.
Õhutemperatuur oli öösel –4...0 °C, päeval nulli ümber(idas paar kraadi miinust, läänes sama palju sooja).
Reedel (14.12.) jäi Eesti kahe rõhuala piirimaile, kuid veidi suurema madalrõhkkonna mõjuga ning lume- ja lörtsihooge oli öösel veel põhjarannikul, päeva peale saavutas ülekaalu Soome kohal asuv kõrgrõhkkond.
Puhus idakaare tuul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt –1...–7°C, õhtul selgema taeva all paar-kolm kraadi enam.
Laupäeval (15.12.) olime Soome kohal asuva kõrgrõhuala servas. Ilm oli sajuta, kuid enamasti pilvine.
Ida- ja kagutuul oli nõrk, puhudes rannikul kuni 7m/s.
Õhutemperatuur ol öösel –3...–8°C, pikemate selgimiste all paar-kolm kraadi enam, rannikul kohati 0°C ümber, päeval –1...–5 °C.
Pühapäeval (16.12). pöördus õhuvool lõunasse ning lõuna poolt lähemes madalrõhkkond. Kuni pärastlõunani oli ilm sajuta, siis hakkas alates saartest ja Edela-Eestist lund sadama, sadu levis aeglaselt edasi mandrile. Mitmel pool esines (pinna)tuisku.
Kell 23:45 oli sadu levinud juba ka mandrile. Saaremaal ja Hiiumaal oli selleks ajaks juba maas 5cm lund! Sadu jätkus terve öö vältel.
Eesti Ilmateenistuse radaripilt
Tuul pöördus kagusse ja tugevnes rannikul 5-10, puhanguti 14 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –5...–9 °C, rannikul kohati –2°C, päeval 0...–7 °C.
Ain Vindi. 8. detsembri lumesadu Võrumaal.
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Uuendatud: 15.12 kell 23:58
Esmaspäeval (10.12.) püsis madalrõhkkond Läänemere kohal ja selle idaservas sadas meil öösel lörtsi ja vihma, päeval sisemaal aga juba lund, mujal ikka lörtsi ja vihma.
Kundas sadas täna tundide kaupa vaikselt ja idülliliselt lund. Tõeline talveilm püsib seal ilmselt edaspidigi.
Mai Lipu pildid, kell 22:01.
Ööpäevaringselt olid soodsad tingimused ka udu tekkeks ning udu mitmel pool reaalselt ka tekkis ja püsis.
Tuul puhus kagust, päeval ka idast ning vaibus. Õhutemperatuur oli öösel –1...3 °C, päeval –1...4 °C.
Teisipäeval (11.12) madalrõhkkond tasapisi eemaldus, kuid selle põhjapoolne serv kattis veel Eestit. Aeg-ajalt sadas lörtsi ja lund, saartel ja rannikul võib ka vihma. Tuul pöördus itta ja kirdesse ning päeval tugevnes eelkõige saartel ja põhjarannikul(puhanguid pealelõunal kuni 15 m/s).
Õhutemperatuur oli öösel –2...2 °C, päeval 0...4 °C.
Kolmapäeval (12.12.) jäime lõunapoolse madalrõhuvööndi ning Skandinaavia ja Soome kohal tugevneva kõrgrõhkkonna piirimaile. Lume- ja lörtsihooge oli öösel laialdaselt, päeval kohati. Teateid lumesajust tuli Kundast, Saaremaalt, Harjumaalt ning ka pärnus pudenes lumeteri. Puhus mõõdukas kirdetuul. Õhutemperatuur oli nii öösel kui päeval –3...2 °C, õhtul hakkas kõikjal langema.
Neljapäeval (13.12.) kahe rõhuala vastasseis püsis, kuid veidi jõulisemaks osutus kõrgrõhkkond. Siiski oli põhjarannikul kohati mereefekti lumehooge, kuna kirdest tulev külm õhk sattus suhteliselt soojale veepinnale.
Kirde- ja idatuul tugevnes sisemaal puhanguti 10, rannikul 15 m/s, hilisõhtul nõrgenes veidi.
Õhutemperatuur oli öösel –4...0 °C, päeval nulli ümber(idas paar kraadi miinust, läänes sama palju sooja).
Reedel (14.12.) jäi Eesti kahe rõhuala piirimaile, kuid veidi suurema madalrõhkkonna mõjuga ning lume- ja lörtsihooge oli öösel veel põhjarannikul, päeva peale saavutas ülekaalu Soome kohal asuv kõrgrõhkkond.
Puhus idakaare tuul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt –1...–7°C, õhtul selgema taeva all paar-kolm kraadi enam.
Laupäeval (15.12.) olime Soome kohal asuva kõrgrõhuala servas. Ilm oli sajuta, kuid enamasti pilvine.
Ida- ja kagutuul oli nõrk, puhudes rannikul kuni 7m/s.
Õhutemperatuur ol öösel –3...–8°C, pikemate selgimiste all paar-kolm kraadi enam, rannikul kohati 0°C ümber, päeval –1...–5 °C.
Pühapäeval (16.12). pöördus õhuvool lõunasse ning lõuna poolt lähemes madalrõhkkond. Kuni pärastlõunani oli ilm sajuta, siis hakkas alates saartest ja Edela-Eestist lund sadama, sadu levis aeglaselt edasi mandrile. Mitmel pool esines (pinna)tuisku.
Kell 23:45 oli sadu levinud juba ka mandrile. Saaremaal ja Hiiumaal oli selleks ajaks juba maas 5cm lund! Sadu jätkus terve öö vältel.
Eesti Ilmateenistuse radaripilt
Tuul pöördus kagusse ja tugevnes rannikul 5-10, puhanguti 14 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –5...–9 °C, rannikul kohati –2°C, päeval 0...–7 °C.
Ain Vindi. 8. detsembri lumesadu Võrumaal.
34 kommentaari:
Laagris tugev märg lumi kell 13:30 kuni 14:05 (ligikaudu); tekkis 1,7 cm paksune lumikate (rohupindadele).
Siis hea! Pärnus sadas korraks lörtsi hommikul, edasi vihmatas.
Laagris sadas hiljem veel natuke lund, kuid lumikate sulas õhtuks, hiljem tekkis nõrk udu või oli uduvine (pilvede kõrgus 60...100 m aluspinnast).
Howdy! I could have sworn I?ve visited this blog before but after bowsing through a few of the
articles I realized it?s new to me. Nonetheless, I?m certainly
deligghted I found it and I?ll be book-marking it and checking back frequently!
Tore! Laagris oli päev hall ja olulise sajuta, vaid õhtul oli märg peen lumesadu; lumikate on 0,4 cm ja laigutine, seevastu – Alatskivil üle 2 cm ja lumine (Einari andmed).
Issand, padulumine siis Einaril !
Rämetab täiega. Ülirämmar ilm tuleb.
Midagi erilist ei paista, vaid pigem rahulik, talvistuv ilm, vt nt https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tartu_estonia_588335.
Artikas on tavapäraselt vähem jääd, kui vaadata viimaseid tulemusi.
Jah, see tähendab Läänemerele suure tõenäosusega sooja talve, eriti kui Barentsi meri on jäävaba. Praegused prognoosid näitavad sooja talve, kuid see võib muutuda, sest Kairo avastas, et polaarpööris võib jaguneda ja me kõik teame, mida see veebruaris endaga kaasa tõi.
Jah aga samas pea alati kui pööris pooldub talvel järgneb soe suvi. Ehk tuleb seekordki nagu kahe kaupa. Nagu 2010 ja 2011 oli - mõlemal suvel sooja jagus.
Jää mass aga tundub jälgivat 2015 ja 2017 joont.
http://ocean.dmi.dk/arctic/icethickness/images/FullSize_CICE_combine_thick_SM_EN_20181211.png
Nii et võib oodata üllatusi. Hiljuti oli e-kirjades arutelu analoogaastate kohta, kuid praeguseks on sellest loobutud. Esile toodi siiski, et 1939. a olevat praeguse analoogaasta, mis võiks tähendada karmi talve. Ometigi ei tundu see meetod olevat usaldusväärne ...
Praegused ilmakaardid ajavad küüsi närima kuna külm või normaalnegi detsember on aina kahtlasem. No kas tõesti paneb 9 kuud järjest selgelt üle keskmise ?!
Jaak uuris ja ütles, et seda on juhtunud ja lükkas sellega arvamuse ümber, aga see oli 9 järjestikuse kuu kohta, 10 kuu kohta ei tea, sest pole uuritud.
Millal 9 kuud järjest oluliselt Harkus üle normi oli ?
No yr.no järgi tundub küll just pigem külm detsember tulema. Nende järgi oli täna viimane plussipäev ja homsest miinused lõpmatusse näidatud. Ööpäeva keskmine oleks pärast 20. detsembrit juba -10 kraadi lähedal.
Viimati oli detsembris nädalane ja pikem katkematu külm 2012. aasta detsembris.
Jah võttis ka Kanaadakas jõulusooja maha - õnneks ei pea küüsi enam närima :)
Aa ja tänane kuupäev on suurtormide aastapäev - nii 2013. kui 2014. aasta 13. detsember olid üle 30 m/s tuulepuhangutega.
2013. aasta torm oli eriline, kuna sooja oli öösel tormi ajal +7 kraadi.
Õnneks jah külm, sest küünte närimine ongi ju väga inetu. :)
Mis tähendab "rämetav ilm"? Ei leidnud sõnaseletust kusagilt...
Huvitav kus see talv lumme uppuma hakatakse ja külm näpistama ?
http://euanmearns.com/the-death-of-sunspot-cycle-24-huge-snow-and-record-cold/
Harjumaal oli täna suht haruldane olukord - päike paistis pidevalt 2,5 tundi ühest kitsast selge taevaga ribast, aga mujal oli ilm justkui lauspilves. See nähtus oli päeval kella 11:30st 14-ni.
Arvan, et sellise olukorra korduvusperiood konkreetse koha suhtes on mitu aastat.
Tundub ,et sellelt mehelt võib Nobeli preemia varsti ära võtta.
https://www.thegatewaypundit.com/2018/12/10-years-ago-today-al-gore-predicted-north-pole-would-be-completely-ice-free-in-five-years/
Uurisime Kaivo käest, mida see tähendab ja selgus, et võimsaid, mitmekesiseid ja ülevaid emotsioone pakkuv ilm.
Hüperlinkidena viited: http://euanmearns.com/the-death-of-sunspot-cycle-24-huge-snow-and-record-cold/ ja https://www.thegatewaypundit.com/2018/12/10-years-ago-today-al-gore-predicted-north-pole-would-be-completely-ice-free-in-five-years/.
Jah, detsember ähvardab tulla keskpärane, kuid suurt külma veel ei paista.
Arvata on, et see alanud külm saab just 23. detsembriga läbi. :D
Krt nii vist lähebki. :(
Isegi kui ei lähe nii, siis tulevad jõulud ikkagi lumetud, kuna lund ei saja lihtsalt.
Ega see praegunegi tühine lumesadu Tallinn-Pärnu joonest idapoole jõua, sest radarikaja on kohati roheline, aga vaatlusandmed üle 0,5 mm pole kusagil näidanud.
Jah, pilves ja olulise sajuta ilm jätkub. 17. detsembril paistabki siiski lund tulevat (Tallinnas tõenäosus 95%), Virumaa ja Peipsi võivad jääda sajuta. Kuid lund on jah vähe ja see, et 24. detsembriks läheb soojaks, ei ole kindel, vaid külm ilm võib jääda püsima. Elame-näeme!
@ 16. detsember 2018 18:21
"Jah, pilves ja olulise sajuta ilm jätkub."
Ehk praegusel ajal nii igav ja [mõttetu] ilm, kui üldse olla saab. Suvel on jah teised lood, sest selline ilm kaitseb loodust kuivamise eest, aga ei tekita liigniiskust ning õuetöölistele sobib selline ilm siis kõige paremini, kuna pole päikeselõõska (+ päikesega seotud ohtusid).
Praegu on aga päikesekiirgus niigi väike, et miks loodus küll selle niigi vähese meilt praegu ära võtab.
ei tea, siin kus mina pesitsen, ei saa küll lumepuudusest rääkida. OK, meetristest vallidest ma rääkida ei saa, aga aiad ja metsad on lume all. Nö lõuna-Kõrvemaa kant Aegviidu-Jäneda piirkonnas on täiesti arvestatav lumikate. Kohati on sahad suisa vallid teeäärtesse lükanud. Jah, sõites Tallinna poole, siis lumepiir lõpeb Vetla-Voosega ning lõuna-Eesti poole sõites- siis alates Mäost on põhimõtteliselt must maa. Erinevaid prognooskaarte vaadates, siis alates täna öösest kuni homse õhtuni saame veelgi arvstatavalt 5-7mm sademeid lumena juurde. Öeldakse, et Eesti on väike, aga hetke lumeolusid arvestades, tundub päris suur :)
No nii aga see 5..7 mm sademeid tähendab lumena nii 5... 7 cm , kuigi jah tuulega kandub ära ja näha jääb vähem.
21:53 kommile lisaksin omaltpoolt,et ka Rakveres on nii 5cm lumekiht maas.
Olgu öeldud, et see praegune lumesadu määrab teie valged jõulukesed, kallid kaasmaalased.
Karm! Jah, rohkem lund küll ei paista, mis mõnele talumatu olukord.
Postita kommentaar