pühapäev, 27. detsember 2015

53. nädala ilm (28.–34.12.2015/3.01.2016)

Kommentaariumi link
3. jaanuaril jõudis idatsüklon Eesti kohale ja tõi suurema lumesaju. See algas õhtul ja öösel põhjarannikul mereefektiga, sest õhk hakkas liikuma teises suunas, aga hiljem asendus juba tsüklonaalse sajuga kõrgetest kihtsajupilvedest. Päeva jooksul tugevnes mereefekt uuesti, millest andsid tunnistust suuremad helbed, sest niiskust oli rohkem. Õhutemperatuur tõusis üle -10 °C.
Enne sadu nähti valgussambaid, mida seostati muuhulgas ka tulnukate rünnaku ja mustade-valgete aukude omapärase tantsuga (pealkirju meediast), üks leebem näide: http://www.sakala.ajaleht.ee/3454599/taevas-tantsiti-rahvariideseelikuis.
Uus idatsüklon on tulekul. See on suurem ja külmema õhumassiga, mistõttu prognoositakse -25...30 °C – võib selge vaikse ilmaga tulla, aga rannikualadel võib tsükloni lähenedes jälle mereefekt tugevneda.

Inga Sõelsepp 01.01.2016 kell 15.05 Tallinnas. Kes pole sel aastal veel lund saanud, siis pisut kannatust - lumepilvede tootmine käib maksimum koormusega. Head uut aastat!

2. jaanuaril jõudis intensiivne antitsüklon Karjala kohale. Eestis oli selle lõunaservas selge ja nõrga või mõõduka kagu- ja idatuulega ilm. Õhutemperatuur langes hommikuks -19 °C-ni, päeval tõusis õhutemperatuur paar kraadi. Pilvisus hakkas alates Virumaast tihenema, kuid sadu esines siiski üksnes teemanttolmuna, mis põhjustas halosid.
Idatsüklon ilmus öö jooksul satelliitpildi vaatevälja http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/ ja levib edasi läände. Õhtul ja öösel alates Ida-Eestist pilvisus tiheneb ja hakkab  lund sadama. Ilmateenistuse prognoos: Pilvisus tiheneb. Alates Ida-Eestist hakkab vähest lund sadama. Hommikuks levib sadu üle Eesti lääne poole. Puhub põhja- ja loodetuul 3-9, põhjarannikul ja Ida-Eestis puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on -7...-12, öö hakul Lõuna-Eestis kuni -15 °C.
Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid. See on lähiajaloost teadaolevalt siis juba neljas juhtum. Idatsüklonid kannavad vähemalt talviti endaga väga külma õhumassi justkui vastandina lõunatsüklonitele, mis on soojas sektoris kannab väga sooja (troopilist) õhumassi.
Need tsüklonid paistavad silma veel väga kõrge õhurõhu poolest: näiteks saabuval idatsüklonil esialgu keskmes 1030 hPa, aga Eesti kohale jõudes langeb 1020 hPa-ni ja alla sellegi. Seda põhjustab ilmselt külm ja kuiv õhumass, sest väga külm õhumass on ka väga kuiv ja selle tihedus on suurem kui soojal, niiskel õhumassil, seega maapinnalähedane õhurõhk peaks ka olema sellele vastavalt kõrgem.
Ilmahuviliste antud sajuhulgad:
* Marul detsembri sajuhulk 129,7 mm.
* Laupal sadas detsembris 90 mm.
* Tartus detsembri sademed 39 mm.

Evelin Nummert 1.01.2016 Tallinnas. Õhus hõljuvad jääkristallid päikeseloojangus sädelemas.

1.01.2016 (32. detsembril) arenes Loode-Venemaal eriti intensiivne antitsüklon õhurõhuga 1055 hPa keskmes. Selles servas pilvisus tihenes ja mitmel pool hakkas kerget lund sadama (õhumassivahetus). Päeval alates Ida-Eestist ilm selgines ja õhutemperatuur langes alla -10 °C, lääne pool oli veel soojem. Öösel peaks külma tulema mitmel pool 10...15 °C, kohati võib ka ligi -20 °C tulla.
Ida- ja läänevoolu kohtumistsooni näitab üle terve Euroopa ulatuv kitsas pilvemass: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. Külm õhumass on infrapunapildil valkjama värvinguga, sest selle temperatuur on väga madal, soojem õhumass on aga justkui selgem, st aluspind paistab kirkamate värvidega.
Intensiivne antitsüklon nihkub aeglaselt lääne poole ja selle lõunaserva mööda on oodata kõrge õhurõhuga tsükloni (keskmes õhurõhk algul ca 1030 hPa, hiljem süvenedes langeb 1020 hPa lähedale) liikumist Uuralitest Läänemere äärde. See toob 3. jaanuariks ilmselt kogu Eestisse lumesaju. Oodatav lumikatte kasv on 5...10 cm ööpäevas (see lumi on tõenäoliselt väga kohev ja seetõttu väikese veesisaldusega). Õhutemperatuur püsib -10 °C lähedal, kõige tihedama pilvisuse ja tugevama saju ajal võib olla ka soojem.
Pärast väikese, kõrge õhurõhuga ja ebatavaliselt külma õhumassiga (kuni -25kraadine isoterm) tsüklonit jääb Eesti suhteliselt ebamäärasesse rõhuvälja, sest mõju avaldab korraga mitu rõhkkonda. Väga külm õhumass püsib esialgu kindlalt, nii et selge ja vaikse ilmaga on oodata õhutemperatuuri langust vähemalt kuni -20 °C-ni, kuid pilvisema ilmaga on soojem.

Head uut! Tallinna kesklinnas õnnestus näha igasuguseid huvitavaid pilvekesi (ametliku nimetusega Fumulus), 1.01.2016 Vabaduse väljakul.

31. detsembril määras Eesti ilma kõrgrõhuvöönd. Loode-Venemaal tekkis uus antitsüklon, mis hakkab edaspidi ilma kujundama. Aga kõrgrõhuvööndis oli ilm esialgu pilvine (külma 5...7 °C, saarte rannikutel 0 °C lähedal)., kuid hommikul hakkas selginema alates Kagu-Eestis ja õhutemperatuur langes -10..-15 °C-ni, päeval oli aga enamasti -5...-10 °C piires.
Edaspidi määrab ilma põhjapoolne antitsüklon, mille lõunaservas jõuab kagust ja idast eriti külm õhumass ka Eesti kohale. Selle õhumassi südamik satub Valgevene kohale, kuid siia peaks ulatuma siiski ka kuni -15kraadine isoterm.
Samas väga külmaks esialgu siiski ei lähe, sest ühes külma õhumassiga kandub idast läände ka madalrõhulohk, mis peaks tooma pilvisuse tihenemise ja kerge lumesaju 3. jaanuariks.

Aasta viimane õhtu hõõgus. 31.12.2015 Laagris.

30. detsembril nihkus antitsüklon Eestist lõuna poole, mistõttu selle servas saabus pisut soojem ja niiskem õhumass. Kuna tingimused jahtumiseks olid enamasti väga soodsad, langes mitmel pool õhutemperatuur alla -10 °C (saartel oli oluliselt soojem) ja kohati tekkis udu ja härmatis; hommikul nähti mitmel pool halosid.
Päeval sarnane ilm püsis, kuigi lisandus pilvi. Õhutemperatuur tõusis -5...-8 °C-ni, saartel oli kohati 0 °C lähedal. Õhtul selgines ilm uuesti, aga õhutemperatuur ei langenud (v.a kohati Viru- ja Valgamaal), sest veidi tugevnenud tuul segas maapinnalähedase külma õhu veidi kõrgemal asuva märksa soojema õhuga läbi.
Uue antitsükloni keskme teke on Loode-Venemaal alanud ja selle domineerimise päevadel jõuab idast ja kagust praegusest palju külmem õhumass Eesti kohale (-5 °C isoterm asendub aasta alguses -15...-17 °C isotermiga). Õhumassivahetusega on oodata lumesadu. Pilves ja sajuse ilmaga õhutemperatuur ei lange ilmselt alla -15 °C, vaid jääb pigem -10 °C lähedale.


Thea Eensaar. Taevas imeline nähtus-Tartu 30.12.15 kell 12,30

29. detsembril jõudis intensiivne antitsüklon otse Eesti kohale. See muutis ilma selgeks ja vaikseks (hommikul oli pilvisem ja seoses õhumassivahetusega sadas peamiselt Ida-Eestis vähest lund).
Kui päeval oli õhutemperatuur kuni -4 °C, siis hilisõhtul langes mitmel pool -10 °C-ni ja madalamalegi, kuid saarte rannikualadel püsis 0 °C lähedal.
Loode-Venemaal moodustub teine antitsükloni kese. Kuid Eestit kujundav kese nihkub tasapisi lõuna poole ja soojeneb. See võib tähendada pilvisuse tihenemist. Tuul püsib vaikne või väga nõrk.
Nädala teisel poolel lõunapoolne kese laguneb ja määravaks saab põhjapoolne. Selle lõunaservas on oodata ebatavaliselt külma õhumassi jõudmist Eestisse ja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist alla -10 °C (uuel aastal). Õhumassivahetus toob kaasa ilmselt ka lumesaju.

Vaikne, sudune ja -13kraadine Tartu 29. detsembri hilisõhtul.

28. detsembril muutis antitsüklon ilma selgeks ja vaikseks. Nii langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool -10 °C lähedale.
Keskpäeval läks ilm järsult soojemaks, nii et õhutemperatuur tõusis sisemaal enamasti 0...-4 °C-ni, kuid rannikualadel enamasti üle 0 °C, aga olulist tuule tugevnemist või pilvisuse tihenemist polnud, v.a merel (vt järgmises lõigus).
Põhjarannikul algas kiire õhutemperatuuri tõus juba ennelõunal, kui lõuna- ja edelatuul asendus põhjatuulega (merel tugevnes siiski ka tuul puhanguti 15...17 m/s), mis nähtavasti tõi merelt kaasa tunduvalt soojema õhu ja ühtlasi segas aluspinnalähedase külma õhu läbi inversioonikihis oleva soojema õhuga. On märkimisväärne, et kui Harkus oli pärastlõunal õhutemperatuur kuni +1,5 °C ja Pakril õhtul isegi kuni +2,4 °C, siis Vasalemmast anti teada: vasalemmas on terve päev olnud  -7,8 ja nüüd -8,9 kraadi (teade kell 17.48). Maapinna lähedal püsis õhutemperatuur siiski ka Tallinnas jm pidevalt alla 0 °C (hall jäi püsima).
Õhtul langes õhutemperatuur taas kiiresti kuni -8 °C-ni. v.a meretuulega rannikualadel, kus jäi plusspoolele, kuid alates Kirde-Eestist pilvisus tihenes ja õhutemperatuur tõusis taas suhteliselt kiiresti. Lääne-Eesti sisealadel jäi veel pärast kesköödki kohati -8 °C lähedale, sest ilm püsis selge.
Seega tõi päev kaasa märkimisväärseid ja järske kraadikõikumisi rahuliku selge ilmaga. Ilmselt põhjustas seda väga soe õhk üsna maapinna kohal, nii et väiksemgi tuule tugevnemine või pilvisuse tihenemine tõi kaasa tugeva ja kiire õhutemperatuuri tõusu.
Tugevnev antitsüklon tuleb otse Eesti kohale. Kuna suurema mõjuga on soe õhumass, siis võib olla ilm tugeva inversiooni tõttu pilves ja õhutemperatuur üsna 0 °C lähedane, kohati ilmselt plusspoolel. Kui ilm selgineb, võib õhutemperatuur langeda -10 °C-st madalamale, sest ilm püsib antitsükloni keskme all tuulevaikne või nõrga tuulega ja jahtumiseks on selge ilmaga väga soodsad tingimused.
Antitsüklon triivib nädala edenedes lõuna või kagu poole, mistõttu sooja õhumassi mõju tugevneb ja see võib ööpäeva vältel põhjustada märkimisväärseid kraadikõikumisi. Kuid nädala teiseks pooleks on arvutatud Loode-Venemaal antitsükloni uue keskme tekkimine, mistõttu idast saabunud eriti külm õhumass pääseb lääne-loode poole liikvele ja jõuab nädala lõpuks idavooluga Eesti kohale. Sellega seoses on oodata ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist -10 °C-st madalamale.
Sajuvõimalus on lähipäevil väga väike, kuid seoses külma õhumassi sissetungiga idast ja kagust peaks see suurenema, nii et 2. jaanuari paiku võib mitmel pool sadada lund.

Richard Sööt. 25.12.25 15:34 kuskil Pärnu ja Tõrva vahel

Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal
Antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Esialgu on õhumass selles enamasti mõõdukalt külm, lääneosas ka soe, aga hiljem on oodata tuuma teket (uus antitsükloni kese kõrgrõhuharjas, mille tunnuseks on suletud isobaaride teke) tõenäoliselt Loode-Venemaal. Sellest areneb ilmselt teine antitsüklon, mille lõunaservas on soodsad tingimused pakaselise õhumassi kohalejõudmiseks kagust või idast (sarnane 2006. ja 2012. a jaanuari juhtumiga). See õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Kui tekib uus põhjapoolne antitsüklon, siis selle servas peaks idast ja kagust jaanuari alguses kohale jõudma eriti külm, ilmselt kontinentaalne polaarne õhumass (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

96 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Niiet ei saa välistada, et meil tuleb ka alla -20 kraadi ja alla selle?
Tõeline Eesti talv on kohal!

Anonüümne ütles ...

Täna ööseks lubati 8 külmakraadi, aga juba praegu on mõnes jaamas 9 külmakraadi.

Jüri ütles ...

Jah, sest ilm on vaikne ja mitmel pool selge. See on väga soodne kiirguslikuks jahtumiseks.

Enne peab see õhumass kohale jõudma, aga selline variant on kõikides mudelites suuremal või vähemal määral välja arvutatud.

Anonüümne ütles ...

Arvutatud ja arvutatud. Suurt sooja ju "arvutati" jaanuari alguseks.
Nii "targad" siis ollaksegi !!

Jüri ütles ...

Palun, võtke CV keskus lahti ja kandideerige Ilmateenistusse, seal saate ise siis seda tööd paremini teha ja anda oma panus ühiskonnale.

Anonüümne ütles ...

Keevallik ju kunagi ütles, et kui pööripäev läbi, ei saa külmalainet enam tulla. Võiks ju loogiliselt mõelda, päevad lähevad pikemaks, külmaadvektsioon väheneb, aluspind enam ei jahtu vaid hakkab soojenema. Mina usun küll Keevallikut, kes on professor, mitte mingeid marginaale! Elagu Keevallik, see on täpne!!!!!!!

Anonüümne ütles ...

Jaa, Keevallikul on õigus alati.

Prognoosid on täpsed!

http://ttu.ee/sirje-keevallik-joululaupaevaks-antud-klimatoloogilise-prognoosi-taitumine

Prognoosid on täpsed. Ma usun, et kui Keevallik jooks niipalju õlut kui mina, siis oleks ta ka täpne ennustaja!!!

https://www.youtube.com/watch?v=aiql0dw9RzI


Professor on täpne!!!!!!!!!!!!!!!!

Anonüümne ütles ...

Jõulude ajal ennast sogaseks joonud jõuavad juba siia...

Jüri ütles ...

Jah, eks looduse loomaaed on kirju. Las koerad hauguvad, karavan sõidab edasi.

Inimestel on pikaaegsete prognooside suhtes väga suur huvi, neid prognoose ja väljavaateid võib kirjeldada, aga arvestama peab sellevõrra suure määramatuse ja madala usaldusväärsusega.

Anonüümne ütles ...

Mis kasu on suurtest summadest super-arvutite ülalpidamiseks,
kui need -plaks- hetkega pööravad ilmaennustuse peapeale.
Pluss kümnest tehakse miinus kakskümmend ja... keegi ei nutagi !!
Ka Jüri ütleb, et kandideerige ise ilmateenistusse !
Arvan siinkohal, et tegu kolossaalse rahva mani raiskamisega !!!

Jüri ütles ...

Võite ju kirjutada kaebekirja, saate end seal välja elada. On olnud ametnikke, kes öelnud, milleks ilma ennustada, kui see tuleb niikuinii. Tõepoolest, milleks? Praktiline pool unustatakse sellistes vihakõnedes ja meeleheitekarjetes lihtsalt ära.

Anonüümne ütles ...

Tere! Selline küsimus kui teate, et miks ei ole päevarekordite tabelites riigipüha päevade andmeid (01.01, 24.02, 01.05, 23.06, 20.08, 25.12 ja 26.12).

Anonüümne ütles ...

Keevallik on ka täpselt öelnud. Inimene on akadeemik ja professor ja teda peab usaldama! Kamenikul pole nii võimsaid akadeemilisi saavutusi ette laduda! Keevallik on intelligentne inimene!

Jüri ütles ...

Nendel päevadel ei ole ajalehed ilmunud, aga kunagi küsiti päevarekordite andmed just ajakirjanduse tarbeks. Kuna pühade ajal ajalehed ei ilmu, siis jäid need päevad välja ja seepärast pole pühadeaegseid rekordeid seal ilm.pri.ee lehel. Andmed on tegelikult olemas ja soovi korral saab neid kindlasti ka küsida.

Anonüümne ütles ...

Selge, tänan!

Anonüümne ütles ...

Miks ilmateenistus lubab ööseks vaid -13 kraadi, kui HIRLAM mudel näitab paiguti juba kolmapäeva hommikul mõnes paigus -17 kraadi.
http://www.ilmateenistus.ee/asukoha-prognoos/?id=6831

Jüri ütles ...

Nad arvestavad vist võimaliku pilvisusega, mille korral ei ole jahtumine nii tugev. Mudel prognoosib enamasti selget ilma, aga sünoptik on arvesse võtnud ka võimaliku pilvisuse pehmendava mõju.

Anonüümne ütles ...

Suurem osa Eestist peaks 5. jaanuari paiku vist maa valgeks saama, pärast seda jätkub mõõdukas külm.

Anonüümne ütles ...

Ma juba kartsin, et iga-aastane Keevalliku ja eeltalve vaidlus jääb seekord olemata. Aga paistab, et ei jää - fetišistid on peale külma välja ilmunud. See on muidugi fenomen omaette. Kuna seekord jäi eeltalv üldse ära, siis pole vist väga tulist vaidlust oodata.

Jüri ütles ...

Eeltalvest pole üldse juttu olnud. Praegune jutt oli vaid Keevallikust -- on arvamusi, et ta kirjutab neid kommentaare ise, kuid vastavatele kirjadele pole ta vastanud.

Anonüümne ütles ...

@ 28. detsember 2015 16:02 - Jah, maa saab valgeks kaheks päevaks ning paistab, et seejärel jätkuvad soojarekordid nagu Anonüümne 23. detsember 2015 18:34 väga õieti märkis. Gismeteo ja GFS kinnitavad seda samuti.

@ 28. detsember 2015 16:24 - Tulist vaidlust pole vast seepärast oodata, et lume ja talve igatsejatel pole millegagi hõisata - kui külm, siis ei saja; kui soe, sajab vihma - seega lose-lose situatsioon. Pealegi, kes küll tihkaks paari nädala pikkust musta maaga külmaperioodi talveks nimetada?
Kui oleks praegu 2009/2010 aasta taoline talv, siis algaks siit ilmselt 3 maailmasõda Keevallikut tituleerides.

Anonüümne ütles ...

28. detsember 2015 17:18
GFS ei kinnita seda, see lubab nõrka sula (sisemaal jääb ilmselt nulli ümber) ja pärast seda külm tungib uuesti Eestisse.
Gismeteot pole isegi mõtet vaadata.

Jüri ütles ...

Praegu ei ole silmapiiril sula näha.
Soojal ja lumeta talvel on inimeste jaoks mitmeid eeliseid: Esiteks, küttekulud on madalamad. Teiseks pole maa kaetud takistava lumega, vaid kõik asjad õues on paremini kättesaadavad. Kolmandaks ei pea keegi vaeva nägema lume rookimisega maja ümbert ja aia tagant (jube töö, mida mõne tuttava abilised ei jaksa ise, kui lund palju peaks olema). Neljandaks ei ole libeduse-probleeme. Miinus on pimedam valgus.
Seda vaidlust, mis on ühe või teise olukorra eelised ja puudused, on palju, vt ka siit lõpust kahjurite, parasiitide kohta https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=618482506352903993

Anonüümne ütles ...

Suurt külma enam tulla ei saa. Päev läheb pikemaks ja jahtumine asendub soojenemisega. Seda ütles Keevallik jaanuari algusepoole mingi aasta ja kohe on ju jaanuar käes. Ilmselt paar nädalat külma ja siis sula ja kevad. Eeltalv oli see aasta lühike, kuid vähemalt olemas.

Anonüümne ütles ...

Ma ei imesta üldse, kui aastal 2016 kordub 2014. aasta stsenaarium, st jaanuar ja juuni normist külmemad. Loodetavasti juuni tuleb ikka soojem.

Anonüümne ütles ...

@ 27. detsember 2015 22:19
Sa kas oledki või mängid kulbiga pähesaanut?
Seleta siis seda ka, miks juuni detsembriga sageli pmst sama soe/külm on, kui asi vaid päevade pikkuses, jne on?

Anonüümne ütles ...

19:39 Huvitav, miks jahtumine ei asendu soojenemisega nt Volgogradis, kus insolatsioon on suurem. Muuseas päev on seal pikem kui siin ja päike käib seal praegu sama kõrgelt nagu meil 16. veebruaril? Ometi läheb seal aina külmemaks.

Anonüümne ütles ...

@ 28. detsember 2015 17:18
Mina tihkan. Kui veekogudele ikka 20 cm paksune klaassile jää peale tuleb ning metsas on hiirvaikus + veel 20'c külmagi, siis see pole ju kevad ega hilissügis, vaid ikka talv.

Talv ei võrdu lumi nagu rünksajupilv ei võrdu äikesepilv.

Anonüümne ütles ...

Jah, 19.39 kommentaatorilt ootan huviga seletust juuni-detsembri fenomeni kohta, st miks jaaniõhtu ja jõuluõhtu on sama "soojad", kuigi päeva pikkus erineb 12,5 tunni võrra.

Anonüümne ütles ...

Kes see kurat on siin, kes Keevallikut koguaeg promob.
Suured külmad on just veebruaris (mis on ka teadupärast Eesti kõige külmem kuu). Talvekuu on ka märts, jah päike on kõrgemal ja sulatab päeval rohkem.

esimene postitus ütles ...

Tere

Ma teen kah siia blogisse oma esimese kommentaari. Juba eelmine talv sai tegelikult siin blogil ja kommentaariumil silm peal hoitud.

Kas keegi teab, mis on Eestis läbi aastate statistiliselt kõige külmem päev? Sellele 10 eelnevat ja 10 järgnevat päeva võiks siis ehk nimetada kõige külmemaks ajaks Eestis.

Muidugi sellise statistikaga konkreetse aasta kohta pole midagi peale hakata, aga aastate keskmine kõige külmem päev peaks päris hästi ära näitama, et milline aeg on Eestis "looduse poolt määratud" kõige külmemaks.

Et veebruar - see on liiga laialivalguv.

"Küünlapäev (ka: küünlamaarjapäev, Lääne-Eestis ka: pudrupäev) on 2. veebruaril ja kirikukalendris on see Neitsi Maarja puhastamise püha.

Eesti rahvakalendri järgi on küünlapäev üks tuntumaid talvepoolituspühasid. Sel päeval oli tavaks nt öelda, et murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki."


Umbes siia kanti? No ja kohe uus teema, et kas tänapäeval need kuupäevad, mis on rahvakalendri kohta, on ümber arvutatud või see, mis on rahvakalendris märgitud 2. veebruar, oli kunagi reaalselt 15. veebruar ja ka tänapäeval peaks kaasaegset kalendrit vaadates rahvakalendri päevadele +13 otsa lisama, et olla vanade eestlaste ja nende tähelepanekutega looduse kohta samal lainel?

"Põllumajanduses tekitas suurt segadust rahvakalendrit mõjutanud 1918. aasta kalendrireform, kui 1. veebruarile järgnes 14. veebruar. Selle tulemusel nihkusid kõik antud aja hetkel rahvakalendris olnud tähtpäevad looduse suhtes 13 päeva varasemale ajale."

Jüri ütles ...

Jah, selliseid asju on arvutatud. Pika otsimisega õnnestus leida vastav graafik Tartu kohta, see oli kuskil Jaaguse materjalides: http://www.upload.ee/files/5436346/Oopaeva_keskmised_ohutemperatuurid_Tartus.pptx.html (kui seda slaidi ei saa kätte, siis teada anda, võib proovida teisi võimalusi).

Anonüümne ütles ...

Kas Tallinnas-Keilas lähipäevil mere-efekt välistatud?

Jüri ütles ...

Jah, seda ei tule, sest õhumass on liiga soe. Sisemaal, peamiselt Ida-Eestis, sajab hetkel kerget lund, aga see on seotud õhumassivahetusega.

Anonüümne ütles ...

Millal siis on loota mereefekti?

Anonüümne ütles ...

Ega muul moel vist polegi, kui antitsüklon nõrgeneb ja mõjule pääseb tsükloni külm labiilne tagala.

Anonüümne ütles ...

millal oli eestis viimati -20 ja madalamakraadine isokas? mu mäletamistmööda vist 2013 a. 22. märts, kui õigesti meeles.
-----------------
detsembri miinimum paraku okt.ist ja nov.ist soojem ei tule - taaskord kuu viimane viispäevak rikub kõik ära. on võimalus, et tänavune soojarekorditega dets. toob hoopis aasta külmima miinimumi, st jaanuari -20,7 trambitakse maa alla. (üle trumpamine sobib pigem maksimumide kohta öelda)
loodame, sest see oleks omapärane, et aasta miinimum ja uus kuu abs. maksimum on ühes kuus! 2014. aasta mai võimaluse aasta ja uue kuu maksimumine juba rikkus august 0,4 kraadiga..

Anonüümne ütles ...

maksimumina*

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti see saabunud külm jahutab merd sedavõrd, et võimaliku edaspidise edelatuule korral jääb sula alla 5 kraadiseks. Kuna paljas maa külmub sügavalt, siis on isegi üsna õhukese lumekihi puhul oht üleujutusteks. Selles mõttes on hea et lund pole.

Anonüümne ütles ...

Kuigi olen suur soojaguru, ootan tänavu pikisilmi külma ja lund, et näha, kas suudan seda "tõelist" Eestimaa talve lõpuks armastama hakata ja leida selles kasvõi üks positiivne külg nagu paljud teised ilmahuvilised. Viimased kuumad ja sombused talved läksid lõpuks päris igavaks kätte(kuigi ei nurisenud kordagi) ja seepärast on nüüd ideaalne aeg anda külmale veel üks võimalus sõprust teha. Võin kinnitada, et kui seda eesootavatel nädalatel ei juhtu, siis teist võimalust enam ei tule. Praeguseks on vaevalt kaks päeva möödas ja miinimum temperatuur pole minu kodukohas isegi -10-ni langenud, kui ma vaevu suudan hoiduda soojale - oma ühele ja ainsale, esimesele ja viimasele - mõtlemast. Nüüd kitsikuses meenuvad ajad, kui ei pidanud kaks korda päevas kütma, riietuma nagu eskimo, õues olles kinnisideega võitlema, kuidas tagasi tuppa saaks jne. Aga ma püüan siis kannatlikuks jääda ning sõbrakutsele vastata, mis tundub nii jõhkralt raske, kui ükski mudel ei prognoosi isegi mitte kaugemas tulevikus mu kallima tagasipöördumist.

Anonüümne ütles ...

GFSi viimane väljund näitab -25 kraadist isokat 5. jaanuariks. See tähendaks soodsatel oludel -35 kraadist temperauuri...paljale maale see vist head ei tõota..

Anonüümne ütles ...

@ 29. detsember 2015 18:26
Tõelist lund selle külmaga ei tule, paar cm ehk.
-------------
Soe ilm - lund pole
Külm ilm - ikka lund pole

Anonüümne ütles ...

3. jaanuar möödus ilmselt enamus eestis rahulikus lumesajus ning õhtuks peaks arvestava kihi maha saama.

Anonüümne ütles ...

möödub*

Jüri ütles ...

Loodame, et sõbrakutse õnnestub mingil määral.

Kui see ebatavaliselt külm õhumass jõuab uue aasta alguses kohale, siis ilmselt tekib mereefekt, ent ida- ja kaguvooluga kandub lumesadu Soome ja Rootsi rannikualadele.

Anonüümne ütles ...

Türgi rannikul vist taas meetrist lund oodata.

Anonüümne ütles ...

Praegu tundub, et järgmine nädal võime pakasest suu puhtaks pühkida (ehk mõnel öösel -15 kraadi), kuid see eest võib Ida- Eesti korraliku lume maha saada... eks näis.

Jüri ütles ...

See oleneb jah nii pilvisusest kui õhumassist: öösel selge ilmaga oli kohati -15 kraadi, aga isotermiks ainult -8 kraadi (järelikult head tingimused jahtumiseks). -15kraadise isotermiga, mida on aasta alguses oodata, on vaikse selge ilmaga oodata minimaalselt õhutemperatuuriks vähemalt -20...-25 kraadi (see on pakase piiril), aga pilves ilmaga -15 kraadi, ilmselt on soojemgi (hetkel pilves sajune variant tulekul).
-20kraadist isotermi, mis võiks anda minimaalseks õhutemperatuuriks soodsatel tingimustel -25...-30 kraadi, oodata praegu ei ole, sest see läheb praeguse prognoosi järgi lõunapoolsematele aladele, nt Valgevenesse.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti õnnestub selle külmaga ka teemanttolmu näha, mida viimati siin Tallinnas Nõmmel võis näha 2014 jaanuaris. Teine asi, mis külmaga (-10 ja alla selle) meeldib, on lumesadu, sest sellise külmaga lumi on imeliselt sädelev ning sulgkerge. Sedagi sai tolle aasta jaanuaris kogeda.

Jüri ütles ...

Jah, täna hommikul oli mitmel pool seda näha ja tekkis halosid. Viljandi pilvekaamerast on näha udu areng: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Tartus praegu taevas pilvitu, tähed paistavad. Keerasin just hetk tagasi infrapunatermomeetri avatud aknast otse üles taevasse, sain mitmete mõõtmiste madalaimaks tulemuseks -47,0 kraadi.

Anonüümne ütles ...

ja mille temperatuur see oli, lennukite kere?

Anonüümne ütles ...

Praegused ilmad on päris kindlalt seeriatevaheline aeg, sest ikka veel näib, et 8 jaanuari paiku läheb sulaks uue seeria tõttu.
2014. aasta stsenaariumi kordumisel on praeguse külma puhul nn Titanicu seadus, ehk et on esimene ja samas ka viimane tõeline omataoline talveilma periood.
Loodame et seda siiski ei juhtu ning talve tuleb ka veebruaris ja märtsis.

Jüri ütles ...

Infrapunatermomeeter peaks andma selge taeva korral näiduks umbes -40 kraadi ehk teoreetiliselt tropopausi alumise piiri temperatuuri. See -47 kraadi on üsna tõepärane küll.

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Head uut aastat kõigile ilmahuvilistele! Loodetavasti saab see aasta olema äikeselisem kui eelmne. Et oleks suvel ikka, mida vaadata ja pildistada! Tartus vähemalt sadas uue aasta alguseks õhuke lumekord maha. Saju täpset algust ma ei pannudki tähele, aga juba kell 23 polnud maa enam päris must. Vaikselt kributab lund praegugi. Pilve temperatuuriks sain -15...-16 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Saluudi ajal oli Tartu Anne linnas küll veel maa suht must.
Enne poolt üht midagi kribas alla ja kui kell üks
koeraga käisin tuli nagu tihedat mannat, sellised kõvad kuulikesed.
Nüüdseks on ka pehmeid helbeid lisandunud, mis tuules ringi liiguvad.
Hirlami järgi saabub siia pühapäevaks kummaline ja eriti kõrge õhurõhuga madalrõhkkond.
Rõhkkond kannab enda põhjatiivas ju äärmiselt madalat isokat
(tundub nii -25 olevat) Mis kraade võib siis siin olla ööl vastu esmaspäeva
kui selles alas paistab ka pilvkate hõredam kujunevat ???
Pealegi puuduvad sajunäidud, arvatavasti tuleb põhjarannikul
lund, kuigi tuul on liig tugev.

uhh ütles ...

Praegu Delfis M.Merilain soiub midagi järgmise nädala teises pooles uuralitest ja siberi tundratest saabuvast -25 ja enamast külmast.
Ükski mudel seda varianti küll ei toeta.Pigem lähebki pehmeks järgmine nädal teine pool.Hetkel hommikust saati Keilas tihedat lund sadanud ja maa valge juba

Anonüümne ütles ...

keilast vaid mõnikümnd km idas sakus ennelõunal vaid õrn lumi ning siin-seal tuisunurkades valged kogused, muidu lumetu.

Jüri ütles ...

See tsüklon on jah eriti kõrge õhurõhuga nagu oli nt 4.02.2012 juhtum. Kui ilm läheks selgeks, siis võiks selle tsükloni piires oleva õhumassiga oodata -15...-20 kraadi, aga pilves ja sajuse ilmaga -10...-15 kraadi.
See õhumass, mis tuleb pärast seda tsüklonit idast, võimaldaks kuni -35 kraadi, kui ei pruugi sattuda Eesti kohale, vaid näiteks Loode-Venemaa, Karjala, Soome kohale. Kui Eestisse ei satu, võiks vaikse selge ilmaga ehk kuni -25 kraadi oodata (isotermist vähemalt 10 kraadi madalam õhutemperatuur).

Anonüümne ütles ...

Usun,et peale seda lühikest külma perioodi,on talvega kõik.Edaspidi jätkub tsüklonaalne tegevus.Samas ilmateenistus väitis,et tulemas on talvine jaanuar.Mis Sina Jüri asjast arvad?

Jüri ütles ...

Mõlemad võivad olla. 2012. a kestis selline külm periood kuu aega enne kui läks soojaks, aga 2008. a vaid nädal aega jaanuari alguses. Ilmselt oleneb see blokeeriva antitsükloni kestusest: kui see laguneb või läheb ära, on tsüklonitel võimalus.
Praegune antitsüklon asendub juba 3. jaanuariks tsükloniga ja seejärel ei pruugi olla ühegi rõhkkonna määravat mõju. See oleks võimalus tsüklonite läbimurdeks. Kuna nii külm õhumass on väga kuiv ja seega võrreldes ookeanilt pärit tsüklonite sooja ja niiske õhumassiga võrreldes palju suurema tihedusega, ei pruugi praeguse õhumassi väljatõrjumine kulgeda väga kiiresti. Aga see oleneb ka ookeanilt tulevate tsüklonite intensiivsusest ja aktiivsusest ja sellest, kas ees on mõni takistav rõhkkond (see võib olla ka okludeeruv tsüklon) või on tee täiesti vaba.

Anonüümne ütles ...

Enne seda masendavat sulaperioodi on ilmahuvilistel õnneks au oodata idatsükloni saabumist, mis toob aasta esimese lumikatte. Endale ei meenu ühtki aastat, mil idatsüklon oleks aasta esimese lumikatte toonud.
----------------------------------------
Kui võtta analoogaastate järgi, siis 1. jaanuar 2016 18:01 kommentaarile lisan omalt poolt, et paraku võib jah praegune külmalaine olla talve haripunktiks.

Jüri ütles ...

Merikese andmetel peaks teadaolevalt esimene (see on ligi 50-aastase perioodi kohta) idatsüklon olema 23.07.2013 juhtum, eelolev on siis teine. Aga arvestama peab, et varasematel aegadel ei osatud sellistele anomaaliatele tähelepanu pöörata, eriti kuna vastavat mõistet veel ei tuntud.

Anonüümne ütles ...

Ee..kas mitte kolmas?
Teine justkui kajastuks juba siin:
http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/10/41-nadala-ilm-511102015.html

Jüri ütles ...

Jah, see oli ununenud, kahjuks selle mõju ei ulatunud siia.

Anonüümne ütles ...

Noh, kas -20 tuleb sel ööl ära? Kirde- ja kagunurgas peaks küll, kui temp. samas tempos langeb. Päikesetõusuni ju ca 9 tundi jäänud, seega kraad tunnis ning -25 ongi käes.

Jüri ütles ...

Jah, Ain V: Võrumaal Holstas tänaöine rekord -20,9. Praegu ka 19 kraadi külma.

Anonüümne ütles ...

Nii mõneski kohas langeb sarnaselt eilsele kerget lund - millest see tingitud, kaua see jätkub ning mis edasi saamas ?

Jüri ütles ...

See on teemanttolm, mis moodustub otse õhus olevast veeaurust (sublimatsioon). Tegu on laussademetega.

Anonüümne ütles ...

Sadu läheb aina tihedamaks, varsti juba vaat et mõõdukas lumesadu.
Kui kaua see kestab :)?

Anonüümne ütles ...

Tahtsin ka küsida, et miks see tiheneb :) ?

Anonüümne ütles ...

Vaatasin youtubest, see ei meenuta kohe üldse seda teemanttolmu - aga kui ütlete, et on, ju siis. See oleks nagu lihtsalt kerge lumesadu.
Kui kaua see kestab ning miks see vahelduva eduga aina tugevneb ?

Anonüümne ütles ...

Kus kohas see sadu tiheneb. Tartus küll täiega selge karge ilm

Anonüümne ütles ...

Hiiumaal.

Jüri ütles ...

Laagris on teemanttolmu küll tüüpilisel kujul näha ja saab ka pildistada, see moodustab erinevaid halovorme. Praegu pole pilvi, millest saaks sademeid tulla, järelikult tekivad need sademed otse õhus olevast veeaurust koha peal.

Anonüümne ütles ...

Pilved on pea kohal täiesti olemas.

Anonüümne ütles ...

Tere,

Eilsest õhtust saadik on Soome lõunarannikul mere-efekt ja täiega palju lund !
ÜLdiselt ongi sageli pakasega soojast merest tingitud lumepilved just Soomes, sest kõrgrõhuala kese on ju Venemaal ja tuul idast,kagust!
See 2009/2010 aastavahetus ja 2010 novembrilõpp lihtsalt oli õnn, sest kese oli meist põhjas?
Aga kese ei püsi kunagi põhjas, kuid idas võib ta paigal püsida !
No ma ei tea, Jüri kirjuta midagi lohutuseks!

Anonüümne ütles ...

Tere,

Ja veel - homne lumesadu võib tõesti mingil hetkel olla meie põhjarannikul tugevam, sest tsükloni kese on eesti kohal ja tuul põhjast ning veel plussis merevesi võimendab sajuhulka näiteks tallinnas, kuid juba õhtul pöördub tuul taas soome poole puhuma ja helsinki saab mitmeid päevi nautida lumesadu!
Samas oli siin külmade saabudes ka meil tuul loodest ja põhjast, sest kõrgrõhuala libises üle rootsi ja soome? kuid mingit lumesadu meil polnud, võibolla on mul kõik segi nagu pudru ja kapsad, vabandust !

Anonüümne ütles ...

Kui suur võiks lumehulk homme Põltsamaal olla?

ilmateenistus ütles ...

tundub, et see lumi pole suur asi, sest ka tuul on kohe platsis ning see sulgkerge lumi puhutakse lihtsalt nurgatagustesse, kraavidesse, lohkudesse, jne :(.

Jüri ütles ...

Pilvi ei ole, vt http://en.sat24.com/en/scan/visual, aga mere kohal, osaliselt ka saartel kohal, on mereefekt tugevalt näha, kirjeldused ka juba saabunud. Laagris kadus teemanttolm kiudpilvede ilmumisel ära - ilmselt õhutemperatuur tõusis päevaga piisavalt.
Foto teemanttolmust Laagris: http://www.upload.ee/image/5447132/DSCN6909-001.jpg
Jah, selle tsükloniga on võimalus, et põhjarannikul on sadu tugevam, aga eks näis. Põltsamaal ehk 3-5 cm?

Anonüümne ütles ...

kahju et see idatsüklon u 6 tundi varem ei saabunud - oleksime saanud lõõmava päikeseloojangu. kirde-eestis on ilm juba lauspilves. lumesadu peaks idapiiri ületama öösel kella 2..3 vahel.

Jüri ütles ...

Jah, käivitunud on isegi vastav seeria, sest uus idatsüklon tuleb selle kannul veelgi külmema õhumassiga.

Anonüümne ütles ...

Et uus idatsüklon võib meie prognoosipilti veel ühe lumesajuga päeva tuua ja külmakraadidele võib lisa tulla?

Anonüümne ütles ...

miks need tsüklonid üldse tekkisid? siberis kohtuvad kontrastsed õhumassid?

Anonüümne ütles ...

sakus igatahes hakkas lund lõpuks ometi sadama, radari järgi mereefekt.

Anonüümne ütles ...

Mitmel pool Ida- Virumaal sajab lund, aga radar sadu ei näita, miks nii?

Jüri ütles ...

Jah, see on mereefekt, sest õhuvoolu suund muutus ja kannab merelt niiskust sisemaale. Radar ei näita nii madalaid sajualasid (Harku radar näitab sajuala näiliselt ainult Tallinnas ja selle läheduses, aga tegelikult on see kogu põhjarannikul ja kaugemalgi). Radarikiir on maaga teatud nurga alla ja seega läheb väga madalatest pilvedest lihtsalt üle, vt https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/64/Radar-angles.png (bt, kui me kasutaksime tavalist CAPPI produkti, siis saaksime 0,5 km kõrguse kohta käivate peegelduvuste kohta ainult ca 50 km raadiusega pilti näidata praeguse 250 km asemel - pseudoCAPPI).

Kui järele mõelda, siis need idatsüklonid on vist seotud poolusele jõudnud rekordsooja õhumassiga. See soe ja niiske õhumass kaardus ümber antitsükloni kuni jõudis Siberini ja pidi tekitama sealse õhumassiga kohtudes barokliinse tsooni, kus said areneda idatsüklonid, mis siis mööda antitsükloni serva idavooluga järjestikku siia saabuvad.
Siin on ilmakaartidel õhumasside levik järjest näha: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2015123012_1.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2015123112_1.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016010100_1.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016010112_1.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016010206_1.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016010300_1.gif

Anonüümne ütles ...

Keevallik. Tsüklonid on just seotud külmaga mis idast tuleb. Veidi külma veel, aga päike käib kõrgemalt, jaanuari keskpaiga paiku läheb sulale ja külma ei tule enam. Päike käib kõrgemalt ja kuna meri ei jahtu, siis külma ei tule. Suurt külma ei saa enam tulla. Mina usun professorit - Inimest Suure Algustähega. Keevallik on hea ilmainimene!

Anonüümne ütles ...

Oh jälle see Keevallik.

Anonüümne ütles ...

@ 3. jaanuar 2016 15:22
Keevallik võib jah hea olla, aga Kamenik on siiski parim.

Juunis käib päike kõrgeimalt ja pikimalt, aga ometi on miskipärast oktoobriga sama külm.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas Nõmmel on lund juba 10 või veidi enamgi cm. Elagu talv ja külm ehk külm talv :)

Anonüümne ütles ...

Ülejärgmiseks nädalaks näitab sula, kuid see ei tundu kuigi püsiv, mõõdukas külm tuleb tagasi.

Anonüümne ütles ...

yr.no näitab hetkeseisuga (kl 19) enne sula saabumist algava nädala neljapäeva hommikuks tallinasse -28 kraadi, päevaks max -20. seega ööpäeva keskmine -24 kraadi.
harulduse mõttes ootan seda pakast, enesetunde mõistes mitte.

Anonüümne ütles ...

Kas järgmisel nädalal võib ka alla -30 kraadi tulla või on see ebatõenäoline?

Jüri ütles ...

Jah, võib tulla, kui on selge ja vaikne ilm. See on soodsatel tingimustel ilmselt kuskil jõeorgudes, nõgudes.