pühapäev, 6. september 2015

37. nädala ilm (7.–13.09.2015)

Kommentaariumi link
2015. a 1.06.–31.08. välgud välgudetektoril: https://www.youtube.com/watch?v=7ZkOwIq1hqU&feature=youtu.be
Tartu lennujuhtide Kiidjärve-seminari pilvekoolituse slaidid:
http://www.upload.ee/files/5177007/Pilveloeng_lennujuhid2015.pptx.html

13. septembril püsis antitsükloni ülekaal, kuid selle äärealal läks tuul tugevamaks. Siit-sealt liikusid üle suured pilvemassid, aga sadu neist ei tulnud või minimaalselt (peamiselt Virumaal). Kohati oli ilm täiesti päikeseline. Idapoolse külmema õhumassi mõjul jäi õhutemperatuur kõikjal alla 20 °C.
Läänetsüklonite mõju tugevneb. Üks lohkudest jõuab suviselt sooja õhumassiga paari päevaga Eesti kohale, kuid pilves ja sajuse ilma tõttu ei ole see soojus ilmselt kuigi tajutav. Siiski, vihmase ilma kohta on ikkagi väga sooja ilma oodata (üle 15 °C).
Pärast lohu üleminekut hakkab sisse tungima troopiline õhumass ja oodata võib 15-kraadise isotermi saabumist. Kuna näib, et tsüklonid jäävad küllalt kaugele, siis võib saada otseselt suurest kuumusest osa, st sooja tuleb üle 20 °C, mis muidu pilves ja vihmase ilmaga jääks tulemata.

Võimas kuumus väljendub ka nullisotermi rekordilises kõrguses, mis peaks prognoosi järgi tõusma enam kui 4 km kõrgusele, suvise kuumalainegagi on see tavaliselt vaid 3,5 km kõrgusel (allikas).

12. septembril jätkus antitsükloni mõjul üsna vaikne ja veelgi selgem ilm. Tuule tõttu ei tekkinud hommikuks Põhja-Eestis udu (tegu oleks olnud kiirgusliku uduga), kuid Lõuna-Eestis, kus tuul polnud, tekkis udu. Päev tõi taas kuni 20-kraadise sooja (soojem oli Lääne-Eestis).
Antitsükloni eemaldumine itta kiireneb ja mõjusamaks saavad üsna intensiivsed läänetsüklonid. Siiski näib, et nad ei liigu itta, vaid jäävad Lääne-Euroopa kohale. See tähendab, et praegune idavool asendub lõunavooluga, mis tugevneb. Väga kiire transpordiga võib kohale jõuda troopiline õhumass, mis ei jõua oluliselt transformeeruda, on äikesevõimalus.
Prognoositavate omadustega õhumassi jõudmine nii hilisel ajal Eesti kohale on kindlasti erakordne sündmus. See tähendab ühtlasi, et klimaatiline suvi jätkub või saab isegi hoogu juurde.
Minevikust on leebemal kujul midagi sarnast teada 19.09.2011: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2011091912_3.gif, kuid siis oli tegu sulguva sooja sektoriga, mistõttu palava ilma asemel sadas ohtralt vihma ja mitmel pool oli äikest (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20110919).

Viimane ECMWF mudeli väljund näitab, et 18. septembriks peaks kohale jõudma troopiline õhumass 15-kraadise isotermiga 850 hPa pinnal. Tegu on kindlasti erakordse sündmusega. Selline õhumass seaks ohtu päevarekordid: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Virmalised Lääne-Virumaalt Simunast vaadatuna 11.09.2015. Kairo Kiitsaku foto

11. septembri ilma kujundas antitsüklon, mille keskme läheduses oli tuul nõrk ja muutliku suunaga, hiljem idast. Hommikuks muutus ilm mitmel pool uduseks, sest põhjast saabus soe õhumass (vt sondeerimisandmetest sooja õhu kihti paarisaja meetri kõrgusel), kuid kohati jäi siiski päris selgeks – siis võis imetleda virmalisi, mis küll nii võimsad polnud kui 10. septembri ööl.
Päeva jooksul udu hajus (püsis kõige kauem Soome lahel), kuid tekkisid rünk- ja kihtrünkpilved, mistõttu ilm päris päikeseliseks ei muutunud. Soojemas õhumassis tõusis õhutemperatuur kohati pisut üle 20 °C. Lapimaal oli sooja 20...24 °C, sest õhumass oli seal kõige soojem ja   ilm ka päikeselisem.
Antitsüklon eemaldub tasapisi itta ja nõrgeneb. Samal ajal muutuvad intensiivsemaks läänetsüklonid, mille mõjul on oodata idavoolu asendumist lõunavooluga, mis ajapikku tugevneb. Seetõttu püsib endiselt võimalus, et südasuviselt soe õhumass jõuab varsti kohale.

Rünkpilved antitsükloni keskosa lähedal Harkus.

10. septembril saavutas antitsüklon lõplikult ülekaalu, mistõttu ilm selgines, tuul nõrgenes, öö muutus külmemaks (miinimum 2,9 °C Kuusikul) ja päev soojemaks (kuni 20 °C).
Sarnane vananaistesuvelaadne ilm (päris vananaistesuvega ei pruugi tegu olla, sest klimaatiline suvi peaks enne lõppema, kuid selle katkemine on vaieldav) külmade ööde, kuid soojade vaiksete ja päikeseliste päevadega kestab nädala lõpuni.
Soojem on õhumass antitsükloni põhjaservas, mistõttu Lapimaal võib sooja olla ka üle 20 °C, Eesti osaks jääb rõhkkonna jahedam lõunaserv. Aja jooksul võib läänetsüklonite mõjul lõunavool tugevneda ja siis on võimalus, et Läänemere idakaldale jõuab südasuviselt soe õhumass. Aga võib minna ka teisiti: tsüklonite lohud toovad küll sooja õhumassi, aga ka sademeid, mistõttu õhutemperatuur väga kõrge ei pruugi olla või tugevneb mõni uus antitsüklon, mis toob praegusega sarnase ilma.

Antitsükloni põhjaosas jõudis südasuviselt soe õhumass Lapimaale (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Kenad tänahommikused taevakunstnikud. 10.09.2015 kell 09:55 Nõmme Järvel. Margus Vilisoo foto

9. septembri ilma määras läänest saabuv soe antitsüklon. Selle mõjul pilvisus hõrenes ja sajuhooge jäi oluliselt vähemaks, kuid neid oli veel Ida-Eestis. Õhutemperatuur püsis alla 20 °C.
Antitsükloni põhjaosas jõudis Põhjamaadesse väga soe õhumass, mida on satelliidipildil näha valge pilvemassiivina. See antitsüklon jääb ilma määrama mitmeks päevaks ja toob öökülmaohu, kuid üsna soojad ja päikeselised päevad.

Satelliidipildil näitab valge pilvemass sooja õhumassi sissetungi, eriti Rootsi ja Soome põhjaossa

8. septembril püsis veel Venemaa tsükloni mõjul pilvine ja kohatiste sajuhoogudega ilm, kuid mõnel pool oli ka päikest juba rohkejm näha. Jahedas õhumassis oli sooja kuni 17 °C, kuid saju ajal vähem.
Tsükloni mõju ööpäeva jooksul väheneb, sest selle asemele tuleb läänest soe antitsüklon. Nädala lõpuks tuleb see otse Eesti kohale või jääb raskuskese veidi põhja poole, hiljem liigub Venemaale.
See tõotab vaikseid ja suhtelisi sooje päevi (kuni 20 °C), kuid ööd on jahedad, kohati ilmselt öökülmaga, kui kastepunkt langeb alla 5 °C. Kuna prognoosi järgi püsib õhk üsna niiske, siis on tõenäoline udu teke öösiti.

7. septembri hommikuses raadioilmateates öeldi, et on keeristormide oht (sellest vaata 7. sept sissekandes) ja tõepoolest Sõmerul tekkiski üks tornaado. Foto autor on Mart Afanasjev ja ta lisab juurde: "Seda keerist oli ka rakverest näha möllamas.tehtud 13;33."

7. septembri ilma määras Venemaal pöörlev tsüklon. Õhumass Eesti kohal oli labiilne, mistõttu mitmel pool arenes rünksajupilvi, oli äikest ja rahet. Ilmateate järgi püsis ka keeristormide (ilmselt maapüksid või madalatipulistest ülirünksajupilvedest pärit mesotsüklonaalsed tornaadod) oht, arvatavasti üks selline tegi laastamistööd Sõmerul, vt http://www.virumaateataja.ee/3319495/keeristorm-lennutas-somerul-kasvuhoone-ule-paneelmaja#rubriik. Kohaliku elaniku kirjeldus:  Kõige hullem oli see et sealt poolt kus kasvuhoone tuli magas kärus õues väike laps,ei taha mõeldagi mis oleks võinud juhtuda
Jep,meie aknast läks kasvuhoone täpselt ylesse katusele,rebis isegi koridori elektrikapid lahti,toas oli isegi wc potis vee täitsa kuivale tõmmanud,sest wc pott oli seest täitsa kuiv,muidu on ikka mingi vesi sees. See toimus sõmerul minu maja ees. Üks teine elanik teatas: Siin tegi jh korraliku töö ära,kasvuhoone juppe oli terve sõmeru täis,isegi poe juurde lendas.
Õhtu jooksul ilm siiski rahunes ja soe niiske õhumass asendus jahedamaga – ühes sellega stabiliseerub ka õhumass.
Tsükloni mõju pikkamööda väheneb ja läänest lähenev antitsüklon hakkab ilma määrama. Esialgu püsib tuul veel tugev ja lisab ilmale kõledust, kuid sajuhooge ja äikest jääb vähemaks. Alates 10. septembrist peaks ilm juba päris kuivaks ja rahulikuks muutuma. Antitsükloni mõjul püsib rahulik ja selge (hommikud võivad olla udused) mitu päeva.

Tartumaal, Tartu-Põlva maanteel Uhti lähistel. 5.09.2015 kell 16.12. Arvi Rungi foto

30.08.2015 @Pärnu. Foto: Merikene Annuk

Nädala algul kujundab ilma Venemaale liikuv suur tsüklon. See toob esialgu hoovihmu ja kohatist äikest, aga ka tuule tugevnemist. Samas läheb jahedamaks, sest tsükloni tagalas liigub jahe õhumass lõuna poole. Saabuv õhumass siiski väga külm ei ole, aga sellest piisab, et öösel tekiks öökülmaoht, päeviti võib kuni 17 °C. Ühtlasi läheb jahenemisega ka kuivemaks.
Nädala teisel poolel hakkab ilma määrama läänest saabuv soe antitsüklon. See võib tuua vananaistesuvele iseloomuliku ilma: öösiti jahe või väga jahe, kohati ilmselt öökülmad, kuid päevad vaiksed, päikeselised ja soojad (15...20 °C). Soojem õhumass läheb ilmselt põhja poolt mööda, aga kui see antitsüklon jõuab Venemaale, hakkab lõunast soojust lisanduma.

Hilissuvine äike Harjumaal (6.09.2015)

13 kommentaari:

Kalle ütles ...

Nonii, tartlased! Hoidkem pöialt ja olgem valmis. Äikesed liiguvad täna põhjast lõunasse, seega on lootust, et ehk ei lähe Tartust mööda nagu tavaliselt. Kes teab,võibolla viimane äike siinkandis sel hooajal.

Jüri ütles ...

Jah, põhjasuund on soodne. Siit ka äikese lähenemine liikuvate piltide alt hästi näha: http://meteo.physic.ut.ee/

Anonüümne ütles ...

"Kõige hullem oli see et sealt poolt kus kasvuhoone tuli magas kärus õues väike laps,ei taha mõeldagi mis oleks võinud juhtuda"

Huvitav-huvitav, miks eile küll sellise põhjatuulise ja külma sajuse ilmaga väike laps õue jäeti :(

Anonüümne ütles ...

Nii Euroopa mudel kui ka GFS ennustavad hetkeseisuga 18.09-ks korralikku kuumalainet - üle 25 kraadi - õhumassi järgi.
Aga jah, kuigi sinna on 10 päeva veel, paistab, et kuu keskpaigast alates ilm soojeneb tuntavalt, st öökülmad kaovad ning läheb ka tuulisemaks.

Jüri ütles ...

Jah, see lapsega käitumine oli kurioosne küll.

Prognoositav kuumalaine on karm küll, praegu näitavad mõlemad mudelid seda. Sellise kuumusega on ka äike taas võimalik.

Ain Kallis ütles ...

Noormehed,
tited magavad väljas ka 15 või enama külmakraadiga!Tuulise ilma puhul (nagu Saaremaal) kaitseb lapsevankri katus.

Jüri ütles ...

Seda muidugi, pealegi ei tea ju, mis suunda avatud osa jäi (põhjatuule eest varjatud, kui avatud osa jäi lõunakaarde), võib olla oli vihmakile ka peal ja laps soojalt riides ehk hea värske õhk lapsele. Seetõttu on Aini kommentaar mõistetav.

Anonüümne ütles ...

Tänane loojang ning sellest tulenevalt ka pilvede värvidemang horisondil jäi oodatust magedamaks, kuigi Norra meri oli kõrgpilvedest vaba. Sellest ajendatult tekkisid mõned küsimused seoses Skandinaavia mäestikuga, kuigi selle mõju ei pruugi ollagi:

Kas Skand.mäestik avaldab loojangutele "varjutavat" mõju? Kas mäestik võib põhjustada videvikukiiri? Ning kas mäestiku varje võib pilvede alaosas näha?

Võimalik, et selle kõrgkihi pilvemassi all oli Rootsis kesk- ja madalkihi pilvi ka, kuid Eestis oli neid näha ehk vaid loojangukuma varjutavatena ning seetõttu oligi loojang hallikassinine.

Jüri ütles ...

Ei usu, et sellel mäestikul on niisugune mõju - Maa kumeruse tõttu lendaksid need varjud Eestist üle või hajuksid kauguse tõttu niipalju, et midagi ei märkaks. Silmapiiri tagant lähtuvad videvikukiired on ikka mingitest kaugetest pilvedest põhjustatud.
Aga kui jätame Eesti kõrvale, siis on küsimustele jaatav vastus - parimal juhul ulatub selle mäestiku mõju Rootsini. Efektne võib olla mäestiku läheduses, vt http://www.atoptics.co.uk/atoptics/mtshad.htm
See, milline on loojang, oleneb lisaks pilvedele suuresti õhumassi optilistest omadustest (sumestatus, sumestust põhjustavate osakeste omadused jne). Vahel võib muutuda ka stratosfääri optilised omadused, vt http://www.atoptics.co.uk/atoptics/sunvolc.htm

Anonüümne ütles ...

Eile hilisõhtul ja öösel oli põhja taevas üsna tugevad virmalised, kui keegi märkas.

Jüri ütles ...

Jah, neid oli isegi linnas näha, virmalistegrupis jm elu lausa kihas.

Anonüümne ütles ...

homne ilm on tõenäoliselt pilves, inversiooni tõttu ilmselt.

Jüri ütles ...

Isegi siin on seda mainitud: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2015-09-12_10_puhas.mp3