esmaspäev, 20. aprill 2015

Joonpagi 19./20.04.2015

Kommentaariumi link

19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse. 
Erilisi ilmanähtusi prognoosis vaid ESTOFEX ja sedagi Soome, kuid  sealne 1. astme ohuala oleks tulnud tõmmata üle Soome lahe ja Eesti Lätini.
Välke registreeriti Soome lõunaosas, ent hiljem enam mitte – rünksajupilvede tipud olid välkude tekkeks liiga madalad, vaid 4-6 km. See-eest suutis see kogum korralikke tuulepuhanguid (pagi, Soome lahel kuni 23,6 m/s) ja sajuhoo tekitada, tuli teateid isegi purustustest (puude murdumised jms). Kogu rajuhoog kestis vaid mõned minutid, kaasnes ka rahe (kohati enam kui 5 mm läbimõõdus).
Tähelepanu äratas joonpagi liikumiskiirus (26 m/s või rohkemgi) – meenutas 8.08.2010 hiidpagi, kuid justkui peegelpildis (liikumissuuna tõttu).
Sünoptiku kommentaar: Tegemist oli madalrõhulohu liikumisega põhjast lõunasse. Skandinaaviasse liikus soojem õhumass, Karjalast Venemaa lääneserva aga külm õhumass. Kontrastide vöönd ja selle kohal jugavool kulges Skandinaavia põhjatipust üle Soome ja Eesti idapiiri. Tuule tugevnemine algas madalrõhulohu eemaldumisel ja õhurõhu tõusu tingimustes. Konvektiivne tegur selle juures oli tõenäoliselt väike. Juhtum pole ei ägeduselt ega ka sünoptilistelt tingimustelt võrreldav "derecho"-ga 8.08.10.a.
Kommentaariumisse palun lisada arvamusi, tähelepanekuid jms selle sündmuse kohta. Kindlasti väärib see eraldi tähelepanu. Kui keegi sai pilte vms, siis saata need kamenikmeister@gmail.com või jyri@ilm.ee
Kirjeldusi joonpagi kahjustustest (kirjapilt muutmata): nägin tee peal palju murdunud oksi.  alates vitsaraagudest kuni korralike 10cm jämedusteni.  paaris kohas olid objekti piirdeaiad ümber puhutud kui neil reklaam oli kinnitatud ja üks suur liiklustahvel oli täiesti pikali. paar väiksemat märki olid viltu ka vajunud aga seda ei tea kas tormist või olid juba pikalt nõnda.
ja mustamäel lendas suures koguses mingit prügi tuulega teepeal edasi tagasi..  ilmselt mõni prügikast oli ümber läinud kuskil majade vahel ja kergem kraam kandus tuulega tee peale.
Radaripildid joonpagi liikumisest:




Esimesel pildil näitab ristike registreeritud välku (http://ilmatieteenlaitos.fi/sade-ja-pilvialueet/suomen-etelaosa).





Joonpagi liikumine Ilmateenistuse radaripildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/)

Üldistatud sünoptiline olukord, millega tekkis joonpagi: üle Laadoga liikus madalrõhulohk ja sellega seotud kiiresti liikuv külm front üle Soome ja Eesti lõunasse (DWD).


Joonpagi Kiili riivamisi saabumas 19.04.2015 22:38 ja 22.39. Pilved liikusid piltidel oleva kuuse suunast, seetõttu Kiili sadu ei jõudnud. (Vaid mõned üksikud jämedad piisad). Videoklipp pagituule helist: https://www.youtube.com/watch?v=b-HW4WUs_IA. Martin Kivi allkiri ja fotod


Joonpagi kahjustused Laupal. Tarmo Hermanni fotod

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tänasest haruldasest joonpagist jäin ilma, kuna möödus 5 km idast, kuid seda ma mäletan, et siin Tallinnas oli 24.05.2009 pärastlõunal rullpilv ja suht tugev pagituul, mis samuti liikus/puhus Soome lahe poolt.

Jüri ütles ...

Jah, Lee Nuutre sai sellest isegi päris kena pildi: http://www.upload.ee/image/4653093/P5242224V.jpg

Anonüümne ütles ...

Märkimisväärne on seegi, et see pagi tekkis üsna stabiilses õhumassis - CAPE indeks napilt 100 + asjaolu, et see tekkis õhtusel ja öisel ajal.
Minuteada sellise indeksiga tekivad peaaegu alati vaid üksikud äikesed.

Kas see eilne pagi oli seotud frondiga? Kui ei, siis see on vähemalt mulle paras mõistatus, kuna ka aluspind oli ju külm.
-----------------------------------------------
PS, loodevoolu korral oleks lahelt saabunud joonpagi ka 14.08.2014 öösel.

Jüri ütles ...

Postitusse panin ilmakaardi ja sünoptiku selgituse.
Siin on antud graafiline selgitus: http://en.wikipedia.org/wiki/Thunderstorm#/media/File:CAPE_vs_SHEAR.png - öine joonpagi jääb sellel graafikul alumises osas helesinise joonega ümbritsetud alasse (cold trough squall lines), mille puhul peab olema suur tuulenihe, aga konvektiivenergiat ei pruugi pea üldse olla (CAPE 100 või vähemgi).