laupäev, 10. jaanuar 2015

Ülitsüklon ja torm 8.-12.1.2015

11. jaanuari öösel sadu ja tuisk nõrgenesid ning sula jõudis saartele, hiljem ka mandrile, ainult Põhja-Eestis jäi õhutemperatuur miinuspoolele. Õhtu ja öö jooksul tuli sademeid kuni 17 mm (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/sademetekaart/). Tugevaim oli tuul mõnel pool saartel, näiteks Sõrves ulatusid puhangud sagedasti üle 20 m/s, maksimaalselt kuni 25 m/s. Minimaalseks õhurõhuks jäi 962 hPa, mis on viimaste aastate madalaim.
Päeva jooksul jätkub paljudes kohtades lume- ja lörtsisadu. Tsüklon liigub üle Liivi lahe Lõuna-Eesti või Läti kohale. See tähendab, et õhtul hakkab tuul jälle tugevnema.

Tallinnasse sula ei jõudnud. Päeval algas arktilise õhumassi sissetung ja õhutemperatuur hakkas kiiresti langema (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).

12. jaanuari hommikul on kõikjal ilm juba külmenenud, aga kauaks see ei jää nii, sest juba järgmine lohk toob saju ja soojema õhumassi kaasa. Sadu on arvatavasti tugev. Nii on 13. jaanuaril taas sulailm. Selline sulailm jääb terveks nädalaks. Sajab nii lund, lörtsi kui vihma.

Eesti hoiatused
11.01. puhub Saaremaal ja Liivi laheledela- ja läänetuul puhanguti 25 m/s, pärastlõunal pöördub loodesse puhanguti kuni 30 m/s. Põhjarannikul tugevneb pärastlõunal kirdetuul puhanguti kuni 23 m/s. Vahete-vahel sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Püsib jäiteoht (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Hommikusel ilmakaardil on näha, et tsükloni kese jõudis saartele ja liikus edasi itta (DWD)


Soome lennumeteokaardil on samuti tsükloni kese märgitud, kuid näidatud ka selle liikumissuund (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC)

10. jaanuari õhtul jõudis tugev lauslumi ja tuisk saartelt mandrile Kohati tekkis välke (üsna tavaline lumetormides või tugeva üldtuisu aja). Kell 20-21 jõudis front saarte läänerannikust juba üle minna, mida märkis järsk õhurõhutõus ja tuule suuna muutus.

Eesti hoiatused
10.01. öö hakul kagutuul puhanguti 15-17, saartel 22 m/s. Tihe lume- ja lörtsisadu laieneb üle Lääne-Eesti ja tuiskab.
11.01. öösel pöördub tuul sisemaal lõunasse ja edelasse, saartel ja läänerannikul pöördub läände ja loodesse, puhanguid on rannikul 20 m/s, Pärnumaal kuni 25, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis sajab ka vihma ja on jäiteoht.
11.01. päeval puhub Lääne-Eesti saartel ja Pärnumaa rannikul loode- ja põhjatuul puhanguti 20, Saaremaal ja Liivi lahel 25 m/s. Põhjarannikul tugevneb pärastlõunal kirdetuul puhanguti kuni 23 m/s. Vahete-vahel sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Püsib jäiteoht (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).


Tundub et Fropa Saaremaal. Fropa ehk frontal passage - frondi üleminek (http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/t.png)

Õhurõhulangus ulatus õhtul mõnes jaamas koguni 11 hPa/3h, mis võib olla teadaolev rekord. Ebatavaliselt kiiret õhurõhulangust on näha ka Laguja õhurõhugraafikult (http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/pressure_trace.gif)

10. jaanuari öösel oli vaikne, pilves ja oluliste sademeteta ilm (paiguti tuli lumehooge). Tsüklon jõudis hommikuks juba Norra merele (kl 13.30 õhurõhk keskmes 949 hPa). Selles on oodata uue osatsükloni teket, mis süvenedes liigub ööpäeva jooksul Läänemerele ja Eesti kohale, tuues tormi ja tugevaid sademeid. Tuul hakkab tugevnema juba õhtul ja laussadu peaks samuti hiljemalt öö hakuks saartele jõudma.
Kella 16-17 paiku jõudis laussadu (lumi ja lörts) saartele, õhurõhulangus ulatus kuni 8 hPa/3h ja see kiireneb veelgi.

Eesti hoiatused
10.01. õhtul pöördub tuul kagusse ja tugevneb puhanguti 15-17, saartel 22 m/s. Tihe lume- ja lörtsisadu laieneb üle Lääne-Eesti ja tuiskab.
11.01. öösel pöördub tuul sisemaal lõunasse ja edelasse, saartel ja läänerannikul pöördub läände ja loodesse, puhanguid on rannikul 20 m/s, Pärnumaal kuni 25, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis sajab ka vihma ja on jäiteoht.
11.01. päeval puhub Lääne-Eesti saartel ja Pärnumaa rannikul loode- ja põhjatuul puhanguti 20, Saaremaal ja Liivi lahel 25 m/s. Põhjarannikul tugevneb pärastlõunal kirdetuul puhanguti kuni 23 m/s. Vahete-vahel sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Püsib jäiteoht.(http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 101220
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 101500/101600
ON OODATA ÕHUTEMPERATUURI LANGEMIST ALLA 0 KRAADI=
AD-WRNG(ADEO32)
ADEO32 EETN 101157
EEKE AD WRNG 1 VALID 101500/102000
HVY SN FCST NC=http://www.lennuilm.ee/opmet/

Satelliidipildil on näha lehvikukujulist ühtlast pilvemassi, mis katab kilbina tsükloni sooja sektori ja selle lehviku tipp ulatub oklusioonipunktini (ilmselt troposfääri ülemises osas). Teistsugune, madalam, mitte nii ühtlane pilvemass on Rootsi keskosa ja Norra kohal - seal on oklusioon toimunud, kuid sademed võivad endiselt tugevad olla (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Hommikusel ilmakaardil osatsüklonit veel näha polnud, kuid arvatavasti praeguseks on juba tekkinud (DWD)


KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
9.01.2015.a
Erakorraline teave 11.01.2015 tormi kohta

Täna (9.01.15) koondus Atlandi ookeani keskosa kohal kitsale alale terav kontrast lähistroopilise sooja ja arktilise külma õhumassi vahel. Pärastlõunal tekkis selles piirkonnas (55°pl; 30°lp) uus väga aktiivne tsüklon, mis liigub jugavoolu toel väga kiiresti edasi kirdesse.
Homme päeval (10.01.) liigub tsüklon Norra merele ja selle servas tekib pärastlõunal Oslo lähistel uus osatsüklon, mis liigub edasi Stockholmi suunas. Tsüklon muutub kiiresti väga aktiivseks. 
10.01. õhtul pöördub Eestis tuul kagusse ja tugevneb puhanguti 15, saartel 20 m/s. Õhtuks jõuab Lääne-Eestisse tihe lume- ja lörtsisadu.
11.01. öösel liigub tsüklon väga aktiivsena edasi üle Ahvenamaa Eesti suunas ja jõuab hommikuks Osmussaare lähistele. Tuul pöördub lõunasse ja edelasse, pärast keskööd saartel läände ja on väga tugev, puhanguid on sisemaal 15, rannikul 20 m/s, Pärnumaa kuni 25, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Hommikul võib veel paar-kolm meetrit tugevam olla. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis tuleb ka vihma ja on jäiteoht.
11.01. päeval liigub tsüklon edasi piki Soome lahe rannikut itta või kaldub veidi kagusse üle Harju- ja Lääne-Virumaa Peipsi suunas. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse. Hommikupoolikul ulatuvad puhangud rannikul 23-27, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Pärastlõunal ulatuvad maksimaalsed puhangud kuni 25 m/s Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnumaa rannikul ning pole välistatud sisemaal ka Viljandi- ja Tartumaal. Jätkub lörtsi- ja lumesadu, piirkonniti tuiskab.
11.01. õhtul tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur langeb. Veetase võib tõusta 11.01. hommikul Lääne-ja Loode-Eesti rannikualadel kriitilise piiri lähedale.  Kriitiline piir on Pärnus +160 cm, Haapsalus +140 cm, Tallinnas +120 cm.
Ilmaprognooside osakond

9. jaanuari öösel tekkis mitmel pool udu, mis jäi kohati Ida-Eestis päevalgi püsima. Mujal oli soe (1...4 kraadi) ja üsna vaikne ilm, paiguti sadas vihma.
10. jaanuari öösel jätkub võrdlemisi rahulik ilm, kuid läheb pisut külmemaks, nii et märjad teepinnad ja sulalumi, kus seda veel on, hakkab jäätuma. Õhtul tuul tugevneb ja saartele jõuab tugev vihma-, lörtsi- või lumesadu: endast annab märku läänest saabuv intensiivne tsüklon. See on nii ilmakaartidel kui satelliidipiltidel juba praegu Atlandi ookeani avaosas näha. Kui täpne olla, siis praegu lainestaadiumis jälgitav tsüklon jõuab Norra merele ja edasi itta ei liigu, kuid samal ajal tekib Lõuna-Skandinaavias osatsüklon, mis liigub kiiresti süvenedes ja iseseisvudes Läänemere ja lõpuks Eesti kohale.
Ülitsüklon jõuab Eesti kohale 11. jaanuaril. Kuna saabudes on see tsüklon maksimaalses arengustaadiumis, siis võib mõnes kohas õhurõhk langeda 955-960 hPa-ni, mida pole siinmail registreeritud juba mitu aastat (viimati 23.-24.11.2008). Mudelid pakuvad, et tsükloni keskmes on õhurõhugadient väga suur. Sel juhul tasub arvestada, et isegi kui kese liigub täpselt üle Eesti, võib tugev torm tuule poolest (puhangud 25-30 m/s) ulatuda Saaremaani ja Liivi laheni. Põhiliseks ohuks võivad kujuneda ohtrad sademed ja tugev tuisk: ööpäevas võib maha sadada isegi enam kui 20 cm paksune märja lume kiht.
See, kui tugevaks tuul osutub, oleneb tsükloni trajektoorist. Kui selle kese jääb 250 või 300 km kaugele, siis enamasti ei ole tuule osas erilist vahet, sest parasvöötmetsüklonid on enamasti väga suured, kui aga 50 või 100 km kaugele, siis oleneb juba sellisest vahemaast päris palju, kui tugevat tuult on oodata. Kõige keerulisem olukord on siis, kui tsükloni kese möödub vaadeldavast kohast 0-50 km kauguselt ja õhurõhugradient on keskmes väga suur: siis loeb juba mõne kilomeetrine erinevus üsna palju ja sellest tulenevad raskused tuule, aga ka mereveetaseme täpses prognoosimises (määramatus on siiski piisavalt suur). Viimastel päevadel on üldiselt mudelid näidanud, et tsükloni kese võib sattuda vahemikku Ahvenamaa saarestikust Lõuna-Soome ja Põhja-Eestini, kuid nüüd on võimalikud stsenaariumid kaldunud raskeima olukorra poole, sest tsükloni kese võib kõige tõenäolisemalt sattuda vahemikku Soome lahest Lõuna-Eestini, lisaks suur õhurõhugradient keskmes. Mõnes mõttes oleks väga tore, kui mingis ülevaates või prognoosis esitataksegi võimalikud trajektoorid ja mis juhtub (mida võib oodata) ühel või teisel juhul, kuid teisalt võib see ka segadust tekitada.
Ilmateenistuse nädalaprognoosistPühapäeva (11.01.) öösel liigub väga aktiivne tsüklon üle Ahvenamaa Eesti suunas ja jõuab hommikuks Osmussaare lähistel. Tänastel andmetel kulgeb selle edasine tõenäolisem trajektoor looderannikult otse itta või kaldub veidi kagusse. Tuul pöördub lõunasse ja edelasse, pärast keskööd saartel läände ja on väga tugev, puhanguid on rannikul 22 m/s, Saaremaal, Liivi lahe ümbruses ja Pärnumaa rannikul 25-30 m/s. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis tuleb ka vihma ja on jäiteoht. Sõiduolud neis tingimustes muutuvad väga halvaks! Õhutemperatuur on -3...+2°C. Päeval liigub tsüklon edasi kas piki Soome lahe rannikut itta või kaldub kagusse Peipsi poole. Lörtsisadu jätkub. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse ning on tormine eelkõige hommikul ja ennelõunal Lääne-Eesti rannikualadel, puhangud võivad ulatuda 23-28, hommikul Saaremaa rannikul 33 m/s. Õhutemperatuur on -3...+1°C.
Atlandi ookeani avaosas on näha lainestaadiumis tsüklonit, mis tormab süvenedes itta ja jääb 10. jaanuaril Norra merel väheliikuvaks. Lõuna-Skandinaavia kohal on ebavatavaliselt madala õhurõhuga pisike antitsüklon, mille tõttu õhurõhugradient Läänemere ümbruses on väike ja tuul on nõrk või mõõdukas (DWD).
6 tundi hilisemal ilmakaardil on paremini eristunud nii tsüklon ookeani kohal kui ebatavaliselt madala õhurõhuga antitsüklon Skandinaavia kohal (DWD).

Mudelid näitavad ülitsükloni saabumist otse Eesti kohale 11. jaanuaril. See toob tugevad sademed, tuisu ja vähemalt kohati tormituule. Kuna tsüklon saabub maksimaalses arengustaadiumis, siis on oodata kohati õhurõhu langust 955-960 hPa-ni (HIRLAM).

17 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Homme tuleb mandril mõnusalt vaikne ilm hommikust kuni kella 17-ni. Samas on suurim üllatus see, et homseks ei lubata kusagile äikesevõimalust ning keskmes pole peaaegu üldse sademeid oodata. (Viimane nagu orkaani ja antitsükloni tunnus)

Jüri ütles ...

Jah, see on niivõrd intensiivne tsüklon, et võib tekkida sademeteta ja isegi vähese pilvisusega ala.
Detektorid on välke registreerinud Saaremaal.

Anonüümne ütles ...

Jah, aga just see on kummaline, et keskmesse pole sadu oodata. Kui keskmes vähene pilvisus või lausa selge, siis see on ju orkaani silma otsene tunnus?
-----------------------------------------------------------
Niigi eelmise aasta äikeserohkeim Saaremaa alustas seega juba sedagi aastat ise äikesega.

Anonüümne ütles ...

kese paistab õhurõhu muutusi jälgides minevat vilsandi suunas, sest saaremaa jaamades muutub rõhk kõige rohkem ja on madalaim - esikoht vilsandil.

Jüri ütles ...

Eks see tuleneb siis ehk millestki sellisest: http://en.wikipedia.org/wiki/Extratropical_cyclone#Warm_seclusion, mis on intensiivsetele parasvöötmetsüklonitele iseloomulik.

Anonüümne ütles ...

Looderannikul on tuul kagust peaaegu itta pöördunud, mis on vihje sellele, et tsükloni kese on siit lõunapoolt möödumas.

Jüri ütles ...

Eksitavalt võib mõjuda front, sest kiireim õhurõhulangus on frondi ees. Aga siiski jah, kuhugi saarte poole see kese liigub.

Anonüümne ütles ...

lapimaale ennustatakse pidevalt -30 kraadise pakase jätkumist hirlami järgi. kui nii jätkub, siis järgmise nädalal saab nädal aega täis sellist pidevat pakast juba.

Jānis Pelcis ütles ...

Viimased Läti Ilmteenistuse ülevaade: http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/ciklona-ietekme-latvija-pus-specigs-brazmains-vejs-papildinats-plkst-9?id=919&cid=105

Anonüümne ütles ...

Siin Lõuna-Eestis üle pika aja taas päikest näha, ilm on täiesti selge.

Jüri ütles ...

See jah tsükloni kese, mis sinna jõudis.

Anonüümne ütles ...

siin sakus päev otsa tuisanud ning lund metsaservas juba 20 cm, kuhu tuisk pole pääsenud seda ära puhuma. kella 16 paiku saabus kirdetorm.

Jüri ütles ...

Jah, Tallinnas oli ka mõneks tunniks lumetorm, nüüd veidi rahulikum. Saaremaalt on tulnud teateid üleujutusest.

Anonüümne ütles ...

Kas on kuskilt näha ka püsiva talveilma saabumist

Jüri ütles ...

Veel ei ole. 13. jaanuaril läheb jälle sulaks ja valdavalt plusskraadid püsivad seekord pikemalt. Kus õhutemperatuur nullilähedane, sajab põhiliselt lund ja lörtsi, mistõttu lumikate võib kahanemise asemel pigem kasvada.

Anonüümne ütles ...

seega eeltalv jätkub juba 3. kuud (nov.dets.jaan.). seega see aastaaeg on aastati sageli ka põhiaastaaeg.

Jüri ütles ...

Jah, võib olla mõnes kohas on siiski nt lumikate pidev olnud, mis on üks talve peamistest tunnustest.