esmaspäev, 12. jaanuar 2015

Külmast talveilmast sulani: soe ja muutliku ilmaga nädal

Kommentaariumi link
Uus, kiire ja mugav: http://ilmaskriptid.webuda.com/
17. jaanuaril möödub 75 aastat riigi külmarekordi mõõtmisest. Nimelt registreeriti 1940. aasta 17. jaanuaril Jõgeva ilmajaamas Eesti külmarekord -43,5°C, mis püsib praeguseni, pikemalt: http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1028798.
Täpselt 75 aastat tagasi olla nii külm olnud, et Petseri jaamas külmunud ära vagunitäis viina ning linnud langenud lennult surnutena maha... Miks 75 aasta tagused ajalehed Jõgeva külmarekordist vaikisid, seda seletab Ain Kallis: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/eesti-ametlikust-kulmarekordist/.

18. jaanuaril jätkus soe ja pilves sulailm. Kohati sadas vihma, üks üsna ekstreemne kirjeldus Kloogalt: öösel sadas siin kloogal nii tugevalt vihma vahepeal, et ma ärkasin üles...rõduplekk kolises lausa. Hetkel on natuke rahet ka vihma hulgas juba.
Öösel hakkab ilm tasapisi külmenema, nii et õhutemperatuur võib langeda nullilähedaseks. Seoses külmema õhumassiga on vihma asemel oodata lund ja lörtsi. Algav talvise ilma periood võib kesta pikemalt, isegi üle nädala. Külm on siiski üsna leebe, enamasti vaid mõne miinuskraadi piires.

17. jaanuaril pilvisus tihenes ja hakkas sadama vihma ja lörtsi. Anti teada: Võrumaal, Holstas ikka lörts. Ütleks et mõõdukas sadu.  Sadanud oma 3 tundi juba. Saju tõi polaarfrondil arenenud laine, mis liikus Kesk-Euroopast Eesti poole. Lumi sulab endiselt väga hoogsalt.
Ilm hakkab tasapisi jahedamaks muutuma: juba paari päeva pärast on mõnel pool ööpäevaringselt miinuskraadid ja vihm asendub lumega. Suurt lumelisa ilmselt ei tule.

16. jaanuari öösel liikus üle Eesti lumesadu ja tuisk, kohati sadas siiski ka lörtsi ja saartel-rannikualadel vihmagi. Värsket lund või lörtsi lisandus 3-5 cm. Üle Eesti liikunud madalrõhulohk tõi endaga kaasa soojema õhumassi, nii et sula jätkub.
Muutusi ei too ka lähemad päevad, kuid suuremaid sadusid ei ole enam oodata. Külmemaks läheb alles 19.-20. jaanuaril, kui on oodata ka lumesadu ja tuisku, kuid lumekogus ei ole tõenäoliselt eriti suur.

15. jaanuar jätkus sula ja alates saartest ilm selgines. Nii kujundas päeval ilma kõrgrõhuhari, mis liikus itta. Suurbritannia kohale jõudnud ülitsükloni idaserv hakkab mõju avaldama õhtul: tuul tugevneb ning ilmuvad kiud- ja kiudkihtpilved.
Talvist ilma on oodata alates 18. jaanuarist, seega juba mõne päeva pärast.

Äikese-eri: pikselisele detsembrile on järgnenud pikseline jaanuar: praegu läheneb edelast jälle äike. Esmalt ülevaade viimastest nädalatest.
13. detsembril liikus üle Loode-Eesti pisike, aga sügav, st kompaktne tsüklon, mis tõi tugeva tormi. Muidugi paljud inimesed ei olnud prognoosiga rahul, sest tormi keskmes Loode-Eestis oli ilm tuulevaikne. Samas Sõrves registreeriti varahommikul tuulepuhang 38,6 m/s, sest tormiga liitus äike ja pagi. Detsembri kohta pikseline ilmastik jätkus: juba 20. detsembril oli äikest nii Saaremaal kui Lõuna-Eestis, 21. detsembril Paldiskis.
Pisut teistlaadi ilm algas 22. detsembril, kui järjekordne läänetsüklon tuli otse Eesti kohale ja tõi kaasa lumesaju, mitmel pool oli see tugev või isegi raevukas. Äikest oli taas 25. detsembril ja seda mitmel pool Põhja-Eestis, sh Tallinnas, samuti 27. detsembril Saaremaal.
10.-11. jaanuaril oli lumetorm. Selles sähvis ka välke (näiteks Saaremaal ja Pärnumaal, vt kaarti).
14. jaanuari õhtul saabus edelast taas rünksajupilvi ja läheneb äike. See jõudis küll Lätini ja Riia laheni, ent mitte päris Eestisse. Vaatleja Priit Retsep teatas: OLEMAS! Marult ülikaugel lõunaedelas 5 minuti jooksul 2 sähvakat! (kell 18.30). Õhtul ja öö hakul liikus tihe lörtsi- ja lumesadu üle Lõuna- ja Ida-Eesti.

Registreeritud välgud 10. jaanuari õhtul (http://en.ilmatieteenlaitos.fi/rain-and-cloudiness/southern-finland)

14. jaanuaril ilm selgines ja tugev sula jätkus. Öine sadu küll tuli kohati lörtsi ja märja lumena, kuid lund see juurde siiski ei lisanud. Edela poolt on tulekul veel sajualasid (satelliidipildilt on näha, et pilvemassid on tekkinud rünksajupilvedest ja nii on mõnel pool Taanis või Skandinaavia lõunaosas äikest). Need jõuavad kohale alles öösel ja toovad enamasti vihma või lörtsi, kusjuures sadu võib tugev olla (üks näide kehva kvaliteediga videost: https://www.youtube.com/watch?v=O6j3ATfXwzY&feature=youtu.be).

Läänemere lõunaosa kohal tekkis õhtuks suurem ja tihedam pilvemass, mis liigub kirdesse ja toob öösel nii vihma, lörtsi kui lund (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Suuremat sadu on oodata 15.-16. jaanuaril, kui kohale jõuab Norra merele jõudnud ülitsükloni lohk. See toob kaasa soojema ja niiskema õhumassi, nii et sulailmad jätkuvad ja lumi jõuab enne järgmist külmenemist kohati ilmselt kaduda.
Prognoositavalt (Ilmateenistuse nädalaprognoosis: Reedel (16.01.) laieneb võimas madalrõhkkond üle Skandinaavia ja Läänemere. Pärast keskööd hakkab saartel lund ja lörtsi sadama. Hommikul laieneb sadu üle Mandri-Eesti ja muutub tihedaks ning teeb tuisku.) kaasneb sooja õhumassiga küll lumesadu ja tuisk, ent kui vaadata 850 hPa temperatuuri, siis on see päris nullilähedane ja seetõttu võib sadu suures osas ikkagi vihma või lörtsina tulla. Kui maalähedases õhukihis jõuab enne sadu õhutemperatuur siiski miinuspoolele langeda, siis võib ka lund sadada ja tuisata.
19.-20. jaanuaril paistab suur sulaperiood läbi saavat: aktiivseid tsükloneid, mis sooja transpordiksid, Läänemere läheduses enam ei ole ja nii hakkab õhk jahtuma. Ilm muutub taas talvisemaks. Kui suur ja kauakestev see külmenemine on, veel ei oska öelda.

13. jaanuaril ilm selgines, on tormine, sooja 2-5 kraadi ja lumi sulab intensiivselt. Edelast on tulekul uus lohk, mille pilved on jõudnud juba saartel ja Lääne-Eesti kohale. Need jõuavad mõne tunniga kogu Eesti katta. Sajule läheb öösel (nii vihma, lörtsi kui lund).
Soe ja sageli sajune ilm püsib kogu nädala vältel.

Testbedi radaril on oranž ja punane ala jäävihm ja allajahtunud vihm (kell 1, http://testbed.fmi.fi/).

12. jaanuar jääb ilmselt nädala kõige talvisemaks päevaks: pea kõikjal on miinuskraadid, lumi on maas, õhtul hakkab alates saartest sadama lund ja tuiskama.
Öösel toob Soome kohale jõudev osatsüklon oma lõunaservas Eestisse väga sooja õhumassi. Nii on oodata 13. jaanuaril kõikjal sulailma. Kuna päeval on õhumass suhteliselt kuiv ja tuul tugev, siis võib ilm päikeseline olla, samal ajal on 1-5 kraadi sooja. Õhtul läheb uuesti pilve, sest edelast saabub järjekordne lohk. See toob 14. jaanuari ööks nii vihma, lörtsi kui ka lund, tuiskab.
14.-16. jaanuaril on õhutemperatuur nullilähedane, saartel ülekaalus vihm, kuid sisemaal lörts ja lumi. 17.-18. jaanuaril on oodata suuremat sula, sest Suubritannia ja hiljem Norra merele jõuab suur tsüklon, mille idaservas püsib sooja ja niiske õhu juurdevool mitu päeva. 
Seega kokkuvõtlikult tuleb sulailma domineerimisega nädal, sademeid on oodata üsna palju ja igas faasis, on ka tormiseid päevi, kuid tsüklonid jäävad kaugemale (Suurbritannia kohale, Norra merele).

Läänemerele on jõudnud sooja sektorit kattev pilvekilp (ühtlane, kiulise ehitusega pilvemass). See märgib sooja õhu advektsiooni ja tuleb ööseks Eesti kohale. Oodata on ohtralt sademeid (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Autori kommentaar: "Kõver joonpilv või kõverjoonpilv Kiili valla kohal 12.01.2015 kl 14.33. Muide, ilm selgines kõigest 10 minutit tagasi". Martin Kivi foto

73 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Raske uskuda , et taaskord uus aasta käes ning ebastabiilne suladega periood jätkub jaanuari keskpaigas. olin juba lootmas 2009/2010 ja 2010/2011 aasta eriti ilusatel talvedel , et tõesti hakkavad meie talved külmemaks ja lumisemaks muutuma kui ka klimatoloogid sama väitsid aga näib et tegemist oli siiski anomaaliaga ning kokkuvõttes läheb see soe jamps ikkagi edasi NAGU AEG NÜÜD NÄITAB. ja kui veebruaris või märtsis pöörabki talveks tagasi siis pole enam õiget talvetunnet , sest päike käib kõrgelt ja hakkab juba sulatama!! aga mis siin ikka halada , elu ongi ju ebaõiglane..

Jüri ütles ...

Praegu on ikka tegu sooja talvega, kui sulasid on palju ja püsivat lumikatet igal pool ei tekigi.
2004. ja 2005. a saabus talv alles veebruari teisel poolel ja oli kõige käredam just märtsis. Kas sel aastal ka, seda muidugi ei tea.

Anonüümne ütles ...

mine sa tea jah, vb sel aastal saabub talv hoopis aprillis.
aga jah, see seailm võiks lõppeda ja lund sadada kumulatiivselt nagu 2010 ja 2011 taledel. arvan, et 6. ja 7. jaanuar jäävadki kuu külmimateks või ka talve külmimateks.
------------------------------------------------
huvitav foto, polegi sellist joonpilve ise näinud. martinil ikka täiega vedas. ma oleks ka siin sakus seda näinud, aga ei vaadanud aknast välja sel kellaajal :/.

Jüri ütles ...

See oli tal jah eluvõimalus, mille edukalt kasutas. Kiudkihtpilved näitavad, et ka 5-6 km kõrgusel oli joonpilvede tekkeks piisavalt niiskust (üks inimene ütles nii: "Ma pole ilmastiku ega pilveproff aga arvan, et sellise kaare teeb mõni väike lennuk (suht madalal) , mitte reisilennuk".

Mudelid näitavad, et pärast 20. jaanuarit võib minna püsivamalt külmaks ja tegu võib olla võrdlemisi käreda külmalainega. Praegu on veel vara seda kinnitada.

Anonüümne ütles ...

Seda külmenemist näitab veel euroopa mudel.GFS seda enam ei näita.

Anonüümne ütles ...

Siin Lõuna-Eestis ikka ehtne märtsi ilm praegu - täiesti selge, päike särab ja soe nagu kevadel. Soojarekord on vaid kraadi kaugusel ning mitte miski ei viita, et tegu oleks jaanuari keskpaigaga. Peaks tiiru metsas käima, ehk juba linnud ka laulavad?!

@12. jaanuar 2015 15:12 - Jah, oleks juba aeg ära harjuda taoliste talvedega või siis mõelda põhjapoole kolimisega. Selline saab olema tulevik!

Mulle sobib ;)

Jüri ütles ...

GFS mudel on külmenemise muutnud võrdlemisi krõbedaks, aga veelgi karmim on Euroopa mudel, mis näitab püsiva antitsükloni tekkimist.
Eesti talved on muutlikud, mõned on väga karmid, mis paneb eeskõneleja kibestuma, teised on jälle päris soojad.

Anonüümne ütles ...

Muutlike ilmastike pärast ma Eestis elangi. Kui kõik talved oleks ühtemoodi soojad või külmad, siis poleks siin ju pooltki nii huvitav. Mulle sobivad mõlemad.

Miks selline ründav lause, et paneb kibestuma?

Jüri ütles ...

Näide elust enesest: hommikul arvutit avades kirjutas üks kümmekond inimest, kui vastik ja nõme talv, et kogu aeg nii soe ja sula, jälle peab sopa sees ronima, lumi kaob jne. FB-st vaatas veelgi rohkem kibestunud või pahaseid kommentaare vastu. Vat see oli üllatav - muidu võiks ju arvata, et soe ilm ja kui lund pole sobib paljudele.
Muidugi oli selliseid reaktsioone ka kaks päeva tagasi, kui läks külmemaks ja lund sadas: isegi sõimati ja elati end välja teiste peal, et lumi ja külm ja oi kui vastik. Äärmuslikku suhtumist näib palju olevat.

Anonüümne ütles ...

Mida see prognoos näitab?Blokeeringu teket?

http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif

Anonüümne ütles ...

Tundub,et see antitsüklon on ju lühiajaline.Ilmselt seeriatevaheline.Max nädal ja peale seda hakkab uus tsüklonite trall pihta.

Jüri ütles ...

Jah, see on blokeering ja kui jääb lühikeseks, siis sobib selle tsirkulatsioonikäiguga, mis mõni aeg tagasi sai siin välja käidud. Kui läheb pikemaks, siis enam ei sobi.

Anonüümne ütles ...

sakus oli juba kevadist linnulaulu kuulda kella 2 ajal päeval. aga seda ainult siis kui päike paistis.

@ 13. jaanuar 2015 13:22
mulle meeldib suvi nagu aastal 2012 oli.
jah,mulle ka soojad talved sobivad, siis on hea võrrelda, palju metsi lätis järele on jäänud ja palju eestis.

Anonüümne ütles ...

Olgu ülejäänud aastaajad millised on, aga sellist suve nagu oli 2012 ei sooviks unes ka näha. Nüüd on vähemalt ettekujutus olemas, millist masendust pidid mu esivanemad suviti kogema kolm-neli põlvkonda tagasi. Õnneks on äärimiselt vähetõenäoline, et taoline uuesti kordub.

2010 aasta oli terviklikult kõige kauneim, mida olen oma elu jooksul näinud, eriti siiski suvi.

Anonüümne ütles ...

@ 13. jaanuar 2015 17:37

aastal 2016, 2020, 2024 jne tulevad õnneks 2012 aastaga sarnased äikeserohked jahedad suved, sest sellised suved korduvad iga 4 aasta järel.

Anonüümne ütles ...

Ain Kallis võrdles Postimehes käesolevat talve 2005a omaga.Kas kuskil on infot milline 2005 talv oli?Mõtlen,et kui ongi analoogne,siis mis edasi tuleb?

Jüri ütles ...

Infot võib vaadata Ilmateenistusest või ilmakaartide arhiivist. Ilusat paarilõigulist kirjeldust pole anda.
Kui läheb samamoodi edasi (analoogaastate loogika), siis veebruari keskel läheb püsivalt külmaks ja märts on kõige karmim talvekuu (kuni -30 kraadi).

Anonüümne ütles ...

see märtsitalv mulle meeldib. lähed varahommikul kell 6 õue ja juba valge väljas, aga lumi on maas. lähed õue õhtul kella 7..8 ajal, aga ikka valge, kuid lumi on maas ja pakane. see on omamoodi meeleolu, mida nautisin meeleldi - valgeim talvekuu ja pikad valged talveõhtud!

Anonüümne ütles ...

GFS ikkagi ei näita külmalainet.Näitab küll korraks blokeeringu teket,aga Eesti kohal külma ei näita.

Anonüümne ütles ...

ja euroopa mudel ka enam ei näita.

Anonüümne ütles ...

Väga hea, siis on lootust jaanuarikuiseks suurveeks, mida läksin pildistama ka möödunud aastal, mil paduvihm ja sulalume vesi veetaset usinasti kergitasid.

Jüri ütles ...

See on nii kauge aeg, et midagi kindlat ju öelda ei saa - võib olla tuleb 30 kraadi külma, võib olla 10-12 kraadi sooja - veel seda ju ei tea.
Kui vaadata mudeli pakutavaid variante, siis külmalainet näitavad mõlemad küll (mis muud see siis talvise ilma periood väga soojal talvel ikka on) ja seda 19.-20. jaan alates. Ilmateenistuse nädalaprognoosis on see ka sees.

Anonüümne ütles ...

"nii et sulailmad jätkuvad ja lumi jõuab enne järgmist külmenemist kohati ilmselt kaduda."

tore oleks, et see kõnts sulab. kergendab jalavaeva nii inimestel kui ka loomadel. sula ei taha siis, kui lumi on kohev. nüüd las aga sulatab

Anonüümne ütles ...

kiili elanikul on ka 1 video laiast lörtsist, aga see polnud 13.01, vaid 13.12:
https://www.youtube.com/watch?v=huXQ_G1f_Gw

Jüri ütles ...

Kahjuks jah ei märganud, et videokvaliteet oli kaameral maha keeratud. Hiidlörtsi on pisut näha ainult videolõigu lõpu poole. Võib uskuda, et elamus nähtust oli palju võimsam!

Anonüümne ütles ...

Siin on näha,et üks tsüklon jõuab 23-24.01 kohale ja järgmine juba tekib.

http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif

Või ei ole nii?

Anonüümne ütles ...

jah, gfs ka enam külmalainet ei näita, küll aga jaheduselainet. keskeltläbi nii -3 ja -5 kraadi piires on kraade. seega 6 jaanuar jääb ilmselt kuu (või ka talve) külmimaks, nagu detsembris suisa 2 esimest päeva juba rabasid dets.-i tiitli omale!

Jüri ütles ...

Euroopa mudel näitab mingit tsüklonaalset aktiivsust, aga need on okludeerumas ja ei kanna enam sooja endaga. See teine, mis paistab, on lõunalohk või lõunaosatsüklon, mis võib hiljem lõunatsüklonina ka põhja poole liikuda.
Ilmateenistuse nädalaprognoosis on Euroopa mudeli kerget või mõõdukat tsüklonaalset aktiivsust ka kajastatud.

Anonüümne ütles ...

sorry, aga kust sa seda äikest nägid? sat24 ei ole küll läänemerel välke registreerinud.

kui välkudeta äike tulekul, siis jah iseasi.

Jüri ütles ...

Hommikul oli sat24 välke täis, siis õhtul oli Läti läänerannikul ja nüüd viimane pilt (vt Riia lahte): http://www.upload.ee/image/4463983/Untitled.png
Peab vist jah hakkama kõiki pilte salvestama, muidu hakatakse jälle mölisema, et mitte midagi ei olnud.

Anonüümne ütles ...

just.

Jüri ütles ...

Aga endal ju võiks ka olla võimekust kontrollida nt sat24.com/en/scan?ir=false ja sat24.com/en/scan?ir=true, kus on kenasti välgud näha.

Anonüümne ütles ...

Huvitaval kombel on tuul tugevaim mandri lääneservas. Saarte lääneservas tuntavalt nõrgem.

Anonüümne ütles ...

tahaks loota et see sadu täna kohale jõuab! eilseks lubati ka sadu, aga vähemalt sakus ei tulnud küll midagi ning vanaema raplast ütles ka et eile neil ei sadanud.

Jüri ütles ...

Eelmine laussadu puudutas jah Lõuna- ja Ida-Eestit, ent mõni sajuhoog sattus isegi Laagrisse.
Seekordne laussadu haarab tund-tunnilt ikka kogu Eesti: on juba alanud saartel ja levib hommikuks üle maa. Tegu on valdavalt lume ja lörtsiga, ainult kohati saartel ja võib olla ka mandri läänerannikul sajab vihma. Seega on oodata ka tuisku.

@Elva ütles ...

Kuna siin on päris palju kliimaga seotud vaidlusi toimud, jagan Teiega oma äsjavalminud meistriteost: http://kliima.site50.net/KLIIMA/

Hetkel on valikus kaks jaama - mandriline(Võru) ja mereline(Vilsandi), sest mõlemal on olmas nii keskmiste kui ka maksimaalsete ja minimaalsete temperatuuride aegrida.

NB! Graafiku dialoogkastis saab näidata vaid üht aastat, seega mitte segadusse sattuda talvekuude arvutamisel, kui toimub aastavahetus.

Jüri ütles ...

See on väga tore, et selline võimalus olemas - kiire ja mugav vaadata, võrrelda jne. Saab edastada ka ilm.ee-sse jms, samuti blogi postitusse.
Kas punkte komade vastu välja vahetada ei saa? Võib olla pisiasi, aga jube silmikriipiv on vaadata, et keskmine on nt -6.1 jne.

@Elva ütles ...

Ülejäänud sain komaga asendatud, kuid graafiku kuvamine nõuab punkte, misõttu pean dialoogkasti need kahjuks alles jätma.

Anonüümne ütles ...

Ümberlükkamatu tendents on, et Vilsandil on aastas varsti ainult ÜKS kuu negatiivse keskmise temperatuuriga. Praegu on veel kaks. Üllatusena tuli, et märts on nii pikka aega seal plussis olnud. Aitäh, väga väärt töö selle kliimalehe näol.

Anonüümne ütles ...

Kas 1944. aastal oli Vilsandil SEPTEMBRI keskmine tõesti 18,1 kraadi?? Tundub täiesti uskumatu. Kas kellelgi on infot?

Anonüümne ütles ...

suht nigel antits.blokeering tulemas, gfs järgi ei ole kordagi eestis -6, st madalamat temperatuuri oodata.

Jüri ütles ...

Arusaadav, et igalt poolt punkte komaga asendada ei saa, aga kui natukenegi vähemaks sai, siis on hästi.
Kahjuks pole ilm.ee-st vms asutustelt ja inimestelt tagasisidet veel tulnud. Edastasin selle lingi koos uue mobiilirakenduse infoga: http://ce71eeb3-cd5b-44bc-aa9f-2ff939deba95.mobapp.at/landing/Desktop#.VLlS1039kdU
Aga 1944. a kohta tuleb endal arhiivides tuhnida - kust mujalt selle info peaks saama? Keskmist mõjutab kindlasti ka see, kui palju kordi ööpäeva jooksul tehti vaatlusi - kui nt oli vaid kl 7, 14 ja 21 vaatlused, ent öösel ei tehtud, siis see ju kohe tõstab keskmist. Nii et uurima peaks ka vaatlusmetoodikat, mida sel ajal jaamas kasutati.
Vilsandi jaama ajaloost on teada küsitud perioodi kohta järgmine: Täpne avamise aasta pole teada, ent esimesed vaatlusandmed on olemas septembrist 1865. Siis toimusid vaatlused baromeetri, tuulelipu, sademetemõõtja ning termomeetrite abil. Alates 1920. aastast töötas II järgu jaama programmiga. Sellest ajast pärineb ka praegune nimi - Vilsandi. Ajavahemikul 1865 kuni 1912 töötas jaam "Vilsandi majaka" nime all.
Vaheajad esinesid järgmistel aastatel: 1885 aprillis; 1890 juulis; 1891 jaanuarist märtsini; 1913 aastast 1920 aastani;1944 september ja oktoober.
Vaatlusmaterjalid on kaduma läinud: 1946 jaanuaris ning märtsist detsembrini; 1947 veebruarist detsembrini.
Jaam oli suletud 1991 aastal 01.juulist 01.novembrini./---/
Kui vaadata siit http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsreaeur.html, näeb, et septembri alguspoolel oli mitmeid troopilise õhumassi sissetunge, kuu keskpaigas oli külm periood arktilise õhumassiga (aga meri kindlasti hoidis sooja), samas kuu lõpukolmandik jälle suviste õhumassidega.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2015 20:17

Kui kunagi tõepoolest tehti mõõtmisi ainult paar korda ööpäevas, siis need vana aja mõõtmised on äärmiselt ebausaldusväärsed ning neid ei saaks mingil juhul kõrvutada tänapäevaste kuu keskmistega, kus mõõtmised toimuvad pidevalt. Kas klimatoloogias pole siis kokkulepet, kust alates on näiteks kuu keskmine usaldusväärne ja kust mitte. Kui ma tahaks teha statistilise ülevaate Vilsandi saare kohta, siis tuleb välja, et ma ei saagi seda teha isegi mitte 99% täpsusega.

Jüri ütles ...

Mingit usaldusväärsust on vanemate andmete puhul palju loota, eriti arvestades tänapäevaseid standardeid. Kas või alustades mõõtmiste arvust: kunagi tehti 2-4 korda ööpäevas, siis mindi üle 8 korrale ja tänapäeval ju mõõdavad automaatjaamad praktiliselt pidevalt (oletame, et nt temperatuuri mõõdetakse kord sekundis, see teeb ööpäevas 86400 mõõtmist). Nii et aja jooksul on muutunud paljugi, alates jaama asukoha ja ümbruse muutumisest kuni nt mõõtmiskordade dramaatilise muutumiseni.
Igaks juhuks olgu vastatud konkreetsemalt selle Vilsandi ja 18,1-kraadise kuukeskmise kohta: jaama ajalugu vaadates annab võtme see koht: "Vaheajad esinesid järgmistel aastatel: 1885 aprillis; 1890 juulis; 1891 jaanuarist märtsini; 1913 aastast 1920 aastani;1944 september ja oktoober." Seega, kuna 1944. a septembris mingil ajal mõõtmisi ei tehtud, siis sellest tulenebki arusaamatu kuu keskmine õhutemperatuur. Näiteks, kui katkestus sattus kuu keskel olnud jaheda perioodi ajale, siis see ju keskmise arvutamisel arvesse ei tule ja olemasolevatest andmetest tulebki arusaamatult kõrge keskmine. Veel usutavam on see siis, kui nt vaatlusi tehti nt esimese (kõige soojema) nädala kohta, aga katkestus algas pärast seda, nii et sept. keskmine arvutatakse vaid ühe, kõige soojema nädala kohta (jaama ajaloost tuleb see välja - katkestus sept ja okt ehk katkestus pidi algama üsna sept alguses, arvestades kõrget keskmist) .
Muidugi on see kõik oletus, aga kui vaadata jaama ajalugu ja järelanalüüsi-ilmakaarte, siis selline järeldus ju tuleb teha.

Anonüümne ütles ...

GFS 18Z uuenduse järgi läheb alates 24. jaanuarist sulale, sest saabub järgmise seeria esimene tsüklon.

Seega jah, see tibatilluke jahenemine on seotud seeriatevahelise blokeeringuga. Sel ajal on ikkagi valitsevaks lõuna- ja kaguvool, mitte põhja- ega kirdevool.

Anonüümne ütles ...

See hoogse lume sulamise väide on väga suhteline!

Kagu-Eestis kindlasti ei sula hoogsalt, sest erinevalt Põhja-Eestist, on seal juba mitu korda mõõdukat või tihedat laussadu lume-lörtsina olnud, samas kui siin loodes ega põhjas mitte, ning ei korva miski sulanud lund.

Samas siin on küllalt metsataguseid, mis tuule eest kaitstuna varjavad enda taga lund, mis on sulanud päevas keskmiselt 1 cm, sest mitmes kohas on lumi ikka veel 15-20 cm sügavune. Tuulistelt lagendikelt ja asulatest sulab jah hoogsalt, mujal mitte!

Jüri ütles ...

Samas mõned tuttavad, kes nt Võrumaal, küll teatavad, et sulab hoogsalt. Keda siis uskuda, kas seda, kes lihtsalt arvab või seda, kes on koha peal ja seda ise näeb?
See, et varjulistes kohtades (mitte päikese, aga nt tuule eest) sulab lumi aeglasemalt, on ju üldteada ja kehtib igal pool Eestis ühtmoodi. Laagris on ka nt mõnel pool metsa all või metsa servades, lohkudes veel päris palju lund, aga lagedal enam mitte.
Kui sajab lund juurde, siis see ei tähenda tingimata, et lumi ei sula enam hoogsalt - ikka sulab, kui tingimused on selleks soodsad. Võib olla pidasite silmas, et lume paksus ei vähene siis nii jõudsasti? Nähtus-protsess on üks asi, selle tagajärg aga teine asi.

Anonüümne ütles ...

GFS-i 00Z uuendus näitab/näitas algava päristalve lõpmatusse.

Jüri ütles ...

Jah, nüüd on jälle talvise ilma perioodi pikendatud.

Anonüümne ütles ...

@ 18. jaanuar 2015 12:03

nüüd hoopis lõpmatut sula alates 26.01-st.

Anonüümne ütles ...

Kas Harjumaale on ka oodata lund lähipäevil

Anonüümne ütles ...

http://www.ohtuleht.ee/658991/tv-3-video-i-kuuse-taat-talve-ei-tule-kevad-on-kohe-algamas

Midagi talvepõlgajatele.

Anonüümne ütles ...

järelikult siis kevadet ei tulegi ;(

@Elva ütles ...

Projekt "kliima" asub nüüd uuel aadressil. Testimisel on teinegi projekt Tartu ja Tallinna kohta, mis uueneb igapäevaselt ja annab teada, kui palju on käesoleva kuu keskmine temperatuur käesoleva päevani. Samuti radarid, eelkõige mobiilseks kasutamiseks(ka Läti oma, millel puudus kursoripõhine animatsioon).

Link: http://ilmaskriptid.webuda.com/

Jüri ütles ...

Väheseid sademeid võib tulla (nõrk lauslumi, udulumi), aga lumikattele see ilmselt midagi ei lisa. Nädala lõpu poole võib tsüklonite mõju või niiskust enam olla ja ka sadu märkimisväärsem tulla.

Tore, siis saab lingi muuta ja teatada kõigile, mis muutused.

Anonüümne ütles ...

Ma ei saa aru, kust AK ilmateatesse sellised miinused laupäevaks võeti. Näiteks GFSi järgi tuleb hoopis laussula.

Jüri ütles ...

Euroopa mudel näitab jah veidi külmemat ilma (-3...+1°C).

Anonüümne ütles ...

NOAA mudel prognoosib meile ülisooja veebruari.

http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif

Anonüümne ütles ...

@ 20. jaanuar 2015 9:27

loodetavasti tuleb kuhjaga torme, päikest või äikest ka, sest muidu pole talvel küll mingit mõtet kui lund pole.

Anonüümne ütles ...

Eelmine aasta algasgi veebruari alguses kevadtalv.Võimalik,et läheb ka sel aastal nii.

Anonüümne ütles ...

erinevalt emhi ennustusest, tiheneb pilvisus juba täna õhtul, mitte homme.

Anonüümne ütles ...

Tänastest vaatlusandmetest tuleb väga hästi esile Peipsi järve soojendav mõju - järvetuule tõttu on lääneloodes ja loodes temperatuur -1 piires, mujal mandril -2 ja -3 piires

Jüri ütles ...

Erilist selginemist ju polnudki, st enamuse ajast ühtmoodi pilves. Harjumaal oli pisut teisiti, et päeval selgines ja õhtul läks uuesti pilve. Siiski täna on selgimisi eilsest rohkem ka mujal.
Järvetuul on see vist ainult suuna pärast - kagutuul (ja järvelt vaid Eestis). Samas järve ümbruses kuskil on alati järvetuul, sest maismaa ju ümbritseb järve, seega mingil kaldaosal peab tuul tingimata järve poolt olema, kui just tuulevaikust ei ole.

Anonüümne ütles ...

Jüri,mis edasi?Kas hakkab millalgi uus tsüklonite seeria?Milline võiks tulla veebruari esimene pool?

Anonüümne ütles ...

täna 8 aastat tagasi oli "2-eesti päev"

Jüri ütles ...

Praegune tsüklonaalne tegevus on üsna loid, aga tugevat antitsüklonit ka pole, nii et praegune talvine ilm on lihtsalt jahtumise tagajärg. See aga ei taga mingit kaitset läänetsüklonite eest. Seega on ilmselt peatselt oodata jälle läänetsüklonite mõju suurenemist, soojemaid ja sajusemaid ilmu.
GFS mudel näitab jaanuari lõpuks tsüklonaalse blokeeringu tekkimist. See toob ilmselt ohtralt sademeid, aga õhutemperatuur on nullilähedane ja sulailmeline, st päris talvine ei ole.
Euroopa mudel on veidi talvisem jaanuari lõpu osas. Aga senimaani ei ole näha, et võiks mingi pikem külmaperiood tulla. Kui selles osas muutusi tuleb, saab teada anda!

Anonüümne ütles ...

Ja kuhu see antits. blokeering jääb siis :/?? Pidi ju nädalane sajuta blokeering algama.

Lund küll ei taha - jälle kevadeks muru hallitanud muidu.. Aga radarit vaadates tundub, et hommikuks on 5..10 cm lund suisa siin Tallinnas (ja mujal Harjumaal)

Jüri ütles ...

Lund tõepoolest sajab, aga see on õhuline lumi ja sajukogus ei ole ilmselt suur (jääb paari mm piiresse, hommikul siiski selgub)).
Antitsüklon tekkis, aga see jääb põhja või ida poole ja nõrgeneb praegu. Selle servaaladele on jõudnud niipalju niiskus, et jätkub sademeteks.
16. jaan sissekanne: /---/ Muutusi ei too ka lähemad päevad, kuid suuremaid sadusid ei ole enam oodata. Külmemaks läheb alles 19.-20. jaanuaril, kui on oodata ka lumesadu ja tuisku, kuid lumekogus ei ole tõenäoliselt eriti suur; 19. jaan sissekanne: /---/Edaspidi tugevneb põhjapoolne antitsüklon, nii et suuremat sadu pole oodata, tuul on nõrk ja ilm külmeneb tasapisi.
Kas vale või õige - otsustage ise!

Tuleb teha ka uus postitus, sest sisu ei lähe pealkirjaga enam kokku. Ilmselt tõstetakse selle nädala sissekanded uude postitusse.

Anonüümne ütles ...

ilmaennustused on üleöö homse kohta soojemaks muudetud - nt hirlam ennustab hetkeseisuga -2..+4 kraadi homseks, millest talvisemad näidud on mõistagi idas ja kevadised läänes. siin tallinna lähedal tuleb kuni + pool kraadi. sula tuleb selleks, et tuul pöördub idakagust edelasse.

Anonüümne ütles ...

Olete ikka kindel, et täna oli tuulevaikne? Siin Põhja-Eesti sisealadel oli üsnagi tuntav jäine idatuul.

Jüri ütles ...

Täna sai käidud Teletornis ja muuhulgas ka väliterrassil - palju käidud, aga esimest korda oli seal iga külje peal tuulevaikus. See oli keskpäeval. Võib olla mingis kohas ja muul ajal oli tuntav tuul.

Anonüümne ütles ...

Vb oli seal kõrgusel tuulevaikus. Huvitav igatahes, maapeal tuul, aga seal polnud.
--------------------
Radarilt oli näha haruldast vaatepilti - sajualad liikusid 3 kindlas suunas - kagust, lõunast ning lõpuks väga kiire sajuala edelast, mis toob ka teile Tallinnasse vist lund.

Võimalik, et teletorni platvorm asus ol hetkel piirkihis.

Jüri ütles ...

Jah, piirkihi ülemiseks piiriks peaks olema praegune lauspilvisus, mis on tunduvalt kõrgemal kui Teletorni tipp (vt nt http://www.wunderground.com/weather-forecast/EE/Tallinn.html). Kogemus oli igatahes veider ja arusaamatu.
Kui sajualad lähenevad üksteisele, peab seal kuskil olema mingi konvergentsitsoon, nt madalrõhutelje või frondi ümbruses, vt ilmakaarti http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2015-01-22_14.png