esmaspäev, 15. september 2014

Sügise algus

Tartus oodatakse meteoroloogia huviringi õppureid: http://looduskalender.ee/node/21112

21. september jääb ilmselt pärissuve viimaseks päevaks (nädalat võib käsitleda siiski ka sügisena), sest on veel päikeseline ja kuni 20-kraadise soojaga. Ööpäeva keskmine on taas lähenenud suvele.
Õhtul tihenes pilvisus, kuid sademeid veel polnud. Lõuna-Rootsis ja Läänemerel tekkis hulgaliselt äikeseid, mis triivivad öö jooksul tasapisi lähemale.
22. septembril jõuab Eesti kohale osatsüklon, mis toob pilvise ja sajuse ilma. Kohti võib-olla äikest. Hiljem, tsükloni tagalas, jõuab kohale päris külm õhumass. Nii on 23. september üle pika aja tõeliselt jahe – nii külm oli viimati juuni keskpaigas. Edaspidi läheb jälle soojemaks, sest Eesti jääb tsüklonite lõunaserva. Nii osutus ligi kolm nädalat tagasi kirjutatud kuuprognoos üsna täpseks: Septembrikuu teine pool tuleb muutlikum. Lõunapoolsed kõrgrõhuharjad vahelduvad läänevoolus saabuvate madalrõhulohkudega. Vahete-vahel tungib soojade õhumasside vahele loodest märksa jahedam õhk ning õhutemperatuur langeb öösel 0°C lähedale.

Eesti kohal on tekkimas tsüklon. Juba praegu on õhuruum äikest täis ja see labiilne õhumass jõuab hommikuks vähemalt saarteni. Seega võib mõnel pool sügise algust tähistada äike (http://sat24.com/en/scan).

Ööd on pimedad, mistõttu pilvi ei saa määrata, kui pole just valgusreostust, suurefaasilist kuud või eritingimusi (välke, ilutulestikku). 21. sept öö Kibunas

Hilissuvi hakkab viimaks lõppema. 20. september on veel suviselt soe ja päikeseline. Tugevama Mie hajumise tõttu on taevas muutunud valgeks.
Ees on tsüklonite kujundatav esimene sügisnädal, kui on pilvine, tuuline, päeviti palju jahedam ja aeg-ajalt sajune. Kui tsüklonid jäävad edaspidi Norra mere piirkonda, siis toovad sooja, aga see on siiski juba sügis, mitte enam suvi. Arvatavasti areneb sünoptiline sügis seekord kaugemale kui oli augustis.

Suve üks viimaseid ja kuldseid loojanguid Kibunas

19. septembri öö oli pilvine, mistõttu oli tunduvalt soojem, mõnel pool rannikul ja merel koguni üle 16°C. Kui öökülma ka oli mõnel pool maapinnal, siis vaid üksikutes kohtades.
Päeva jooksul madalad pilved enamasti kadusid ja sooja oli paljudes kohtades 20-21°C. Seega õhumass muutus soojemaks.
Kuna kihtrünkpilvi genereeriv konvektsioon oli nõrgem, sest päike tuli hiljem välja, oli õhtu ja öö selgem, ehkki õhtupoolikul siiski Põhja-Eestis tekkis rünkpilvi, mis mõne tunniga hajusid. Samal ajal suurenes ülemiste pilvede hulk. Niiskust on piirkihis üsna vähe, nii et tugevaid ulatuslikke udusid vaatamata vaiksele ja suhteliselt selgele ööle pole oodata.
Nädala alguses on oodata Eesti kohale tsüklonit, mis muudab ilma sügiseseks ka päeval. See tähendab ilmselt püsivamat läänetsüklonite mõju suurenemist edaspidi.

Õhtupoolikul arenes Põhja-Eestis konvektsioon, kuid hiljem tekkinud rünkpilved hajusid, mitte ei moodustanud kihtrünkpilvi.

Kuigi ilmateates öeldakse, et õhk on külm (vaata), kehtib see vast ainult varahommikuse piirkihi kohta, st rõhuasetus on vale, sest õhumass on veel üsna soe, nii et päeviti on kuni 20 kraadi sooja.
Erandiks pole ka 18. september, sest päev oli lõunani päikeseline ja temperatuur tõusis nii mõneski kohas üle 20 kraadi. Kuna niiskust on juurde tulnud (valkjam taevas – tugevam Mie hajumine), siis tekkis mitmel pool rünk- ja kihtrünkpilvi, mis katsid suure osa taevast. Öö saabudes need ei hajunud, takistades niiviisi udu laiemat teket ja kaitstes öökülma eest.
Kaugemalt maailmast: Edouard püsib 1. kategooria orkaanina, kuid aegamööda nõrgeneb. Orkaan liigub itta.
Odile hajus USA lääneosa kohal. Kesk-Ameerika ranniku lähedal tekkinud troopiline torm Polo tugevnes orkaaniks, kuid tugeva tuulenihke tõttu ei oodata selle märkimisväärset tugevnemist, st jääb ilmselt 1. kategooria orkaaniks.

"Hea ilma" rünkpilved Tartus

17. septembri öö oli jätkuvalt selge ja vaikne, mitmel pool oli madalat või selge taevaga udu. Õhus öökülma ei registreeritud, kuid oli maapinnal. Mõnel pool rannikualadel ja saartel püsis temperatuur veel kuni 15°C.
Päev oli enamasti selge, ainult Lääne-Eesti oli pilvi rohkem (rünk- ja kihtrünkpilved), sest niiskust oli seal tunduvalt rohkem. Õhk oli eelmistest päevadest pisut soojem: kohati tõsis 20 kraadini, kõige soojem oli Viljandis (20,5°C).
Suve ja sügise üleminekuperiood kestab nädala lõpuni. Päevad on veel „suve nägu“, aga karged, kastesed ja sageli hallased hommikud tunduvad juba päris sügisesed – süüdlaseks on pikale veninud öö, selle ajaga jõuab õhk tublisti maha jahtuda. Sellised pilvitud päevad ongi varasügisel päris ulatuslikku temperatuurikõikumisega ja hästi märgatavad sisemaal.
Ööpäeva keskmine on mõnel kohas alla, teises kohas veel üle 13°C. Sügise saabumine võib-olla eelmise aastaga sarnaselt üsna äkiline ja seotud tsükloniga, mis on arvutatud 22.-23. septembril Eesti kohale.
Kaugemalt maailmast: Edouard tugevnes vahepeal 3., kuid nõrgenes nüüd 1. kategooria orkaaniks.
Odile nõrgeneb jätkuvalt ja jõudis California lahe kohale. Kui jõuab uuesti maismaale, siis ilmselt kaob või muutub jäänuktsükloniks.
Samal ajal on Kesk-Ameerika ranniku lähedal uus troopiline torm tekkinud, sellele anti nimeks Polo ja see liigub loodesse. Samuti prognoositakse orkaaniks tugevnemist.

17. sept päikesetõus Laagris

16. septembri öö oli juba udusem, aga ikka oli enamasti tegu selge taevaga uduga. Õhus veel öökülma ei registreeritud, küll aga maapinnal, kusjuures tugevam oli see Peipsi-äärsetes maakondades.
Päev on päikeseline ja kuni 20-kraadise soojaga. Õhtul ja öösel on oodata udu tekkimise intensiivistumist, sest jahtumiseks on tingimused head ja õhk läheb tasapisi niiskemaks (antitsükloni kese on veel Eesti kohal, kuid liigub Venemaale).
Kaugemalt maailmast: Edouard püsib 2. kategooria orkaan, kuid endiselt prognoositakse tugevnemist suurorkaaniks (major hurricane, vähemalt 3. kat).
Odile nõrgenes California poolsaare  kohal troopiliseks tormiks, kuid see tõi sinna kaasa talumatu 37-kraadise leitsaku, sest kastepunkt ulatub üle 25 kraadi (tormi animatsioon): orkaanid kannavad endaga ekvatoriaalset või merelist troopilist õhumassi suurematele laiustele.

Edouard 16. septembri öösel Atlandi ookeani keskosas. Näha on ebatavaliselt hästi väljakujunenud silma [http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/06L/imagery/rgb-animated.gif].

Viimaks on aeg nii kaugele jõudnud, et algamas on sügis. Ehkki päevad on veel üsna soojad, on juba teist ööd järjest õhus (2 m kõrgusel) langenud mõnel pool õhutemperatuur 0°C-ni ja maapinnal on olnud üsnagi paljudes kohtades öökülma. Ööpäeva keskmine temperatuur on teist päeva järjest enamikes kohtades alla 13°C, ainult merel ja kohati rannikualadel on see veel kõrgem ehk klimaatiline suvi seal veel kestab.
Antitsükloni mõjul vaikne ja ilmselt valdavalt selge ilm püsib. Seetõttu on ööpäevane temperatuurikõikumine üpris suur ehk võib ulatuda üle 15°C. Udu tekkimine võib järgnevate ööde jooksul intensiivistuda, sest jahtumiseks on tingimused soodsad, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale võib õhumass muutuda niiskemaks. 
Kui paari päeva eest toimunud jahenemine on märgatav eeskätt öisel ajal, siis uut ja just päevasel ajal kajastuvat jahenemist on oodata nädala pärast seoses uue antitsükloni tekkega Skandinaavia kohal.

Kaugemalt maailmast: Odile püsib üsna stabiilselt 3-4. kategooria orkaanina, kuid õhurõhk langes selles rekordiliselt madalalale (922 hPa). Hommikuks jõudis see California poolsaare kohale, animatsioon
Atlandi keskosas tugevnes Edouard 2. kategooria orkaaniks ja prognoositakse jätkuvat tugevnemist.

Edouard 15. septembri hommikul Atlandi ookeani keskosas [http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/06L/imagery/rgb-animated.gif].

35 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

emhi järgi tuleb uus jahenemine ka öösel, mitte ainult päeval - ennustab ju ööseks sisemaale lausalist öökülma.

Jüri ütles ...

Öösel, kui selge, siis küll, aga dramaatiline on see just päeval, sest praegu veel pole päeval võrreldes palava õhumassi siinviibimisega kuigipalju jahedam, kuid uue jahenemisega on erinevus praegusega kindlasti suurem.

Anonüümne ütles ...

Kes ei saanud vaadata, aga ma sain, siis võin öelda, et GFS ennustas hommikul Eestisse -10 kraadi isotermi 1 oktoobriks.

Jüri ütles ...

Nüüd näitab selleks ajaks kuumalainet. Nii pika aja jooksul ilmneb mudelis väga selgelt algitingimuste väga väikeste erinevuste mõju.

Anonüümne ütles ...

See ongi huvitav. Näiteks suvel ennustati 13..14 juuniks +20 isotermi aga tegelikkuses oli vist 0..+5 ringis.

Anonüümne ütles ...

"kuid see tõi sinna kaasa talumatu 37-kraadise leitsaku, sest kastepunkt ulatub üle 25 kraadi"

pole see eesti leitsak sellega võrreldes nii hull midagi,nagu siin kurdetakse. see +37 kraadi oli 04.08 ju lätis ja leedus, aga vaevalt et kastepunkt seal +25 oli.

Jüri ütles ...

Orkaanid saavad areneda siis, kui kastepunkt on 25 kraadi või kõrgem (on muidugi ka erandeid olnud). Aga siiski peab ütlema, et selline leitsak ei ole sealkandis tavapärane - üle 30 kraadi on seal küll sageli, ent õhk on märksa kuivem. Selline üksikjuhtum ei muuda tõsiasja, et reeglina on Baltimaade 30-kraadine leitsak suure niiskuse tõttu raskemini talutav kui kõrbetes-poolkõrbetes 35-, isegi 40-kraadine kuumus, sest õhk on tavaliselt äärmiselt kuiv (kastepunkt võib-olla kuni -10°C).

Anonüümne ütles ...

mis eesti kastepunkti rekord üldse on?

Jüri ütles ...

Pole uuritud, aga olemasolevatest andmetest (2003-2013, sest alles automaatika paigaldamisega hakati üldse mõõtma maksimaalset kastepunkti temperatuuri) on kõrgeim usaldusväärne 25°C, mis mõõdeti Kunda ilmajaamas 7.8.2010 kl 15-16 ja Pärnu-Sauga ilmajaamas 7.8.2010 kl 16-17.

Anonüümne ütles ...

aga kui palju 08.08.2010 kastepunkt oli, juhul kui mäletate? siis oli ju see võimas äike eestis.
------------
ja kui palju 07.08.2010 äikest eestis oli kui mäletate?

Jüri ütles ...

Kõikjal oli 8. augustil madalam ja alla 22 kraadi v a kohati veekogude ääres, sest sealt tõi tuul niiskemat õhku, nt Tallinnas 23,2°C kl 13-14 ja Tiirikojal 24°C kl 17-18.
7. august oli peamine õhumassi pealetungi päev, siis polnud kuskil äikest. Äike oli 8. aug hommikul saarte kohal, üks nõrgem kolle tekkis Laagri kohal (umbes päikesetõusu ajal), järgmine äike oli hiidpagi õhtul.

Anonüümne ütles ...

Rannikujaamade ööpäeva keskmised vastavad juulikuu omadele. See on tegelikult väga tähelepanuväärne. Võib täiesti kindlalt väita, et rannikul on september täieõiguslik suvekuu.

Jüri ütles ...

Rannikul ja eriti merel kindlasti.

Anonüümne ütles ...

gfs ennustus on edaspidiseks huvitav - 23.09 on rekordvarajase lumesajuvõimalus (17.06 õhumass!) ning nt 27.09 on juba läänetormi oodata ja on väike äikesevõimalus

Jüri ütles ...

- pakub tormilisi arenguid. Ilmselt on need kõik võimalikud (möödunudaastane lumesadu septembris), külm ilm siiski pikaks ei jää.
Euroopa mudeli pakutav on nädala teise poole kohta hoopis erinev. Saab siis näha, mida ilm toob.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et erinevalt Emhi ennustusest tõuseb tuul homme üle 20 m/s, sest on oodata külma õhu järsku advektsiooni. Nt 06.03.2013 hilisõhtul oli lausa 27 ms kui kuupäeva ja kiirust õigesti mäletan.

Anonüümne ütles ...

kui suur on homme sakus äikesevõimalus ning kas homne tuule äkktugevnemine algab enne või pärast kella 14-t?

koolipäev lõppeb kella 14 ajal ja kui tuul tugevneb hiljem jõuan kodus kogeda, kuidas pmst tuulevaikusest saab väga tuuline ilm poole tunniga! seda juhtub ju loetud korrad aastas, et tsüklonaalne tuul nii kiiresti tugevneb.

viimati oli nii järsk tuule tugevnemine 01.12.2013 õhtul.

Anonüümne ütles ...

emhi ennustab teisiPÄEVAKS kohati vaid +4 kraadi.

Jüri ütles ...

Täiendus lisatud.
Külma õhu sissetung jääb õhtusele või isegi öisele ajale, nii et ajavaru peaks olema. Täpset kellaaega veel täpsustada ei oska, aga võiks pakkuda vahemikku kl 18-6 (23. sept hommikul) - oleneb sellest, kui kiiresti tekkiv tsüklon liigub ja sellest omakorda frontide ja advektsioonialade liikumine.
Äikesevõimalus on olemas hommikul ja päeval kindlasti saartel ja võib-olla päeva jooksul mandril. Mudelid on küll arvutanud äikesevõimalusega ala vaid saartele, Lääne- ja Pärnumaale, ent praegust olukorda vaadates on õhumass väga labiilne, sest Skandinaavia lõunaosa ja osaliselt Läänemeri on äikest täis. Kui tsükloni keskme lähedale koondub suur temp.kontrast, siis võiks äikest oodata ka mandril, Soome lahel ja Lõuna-Soomeski. Küsitud kohta pakuks võimaluseks 25-50%, aga see on kindlasti väga esialgne.

Kuna Eestini jõuab arktiline õhumass ja külma õhu advektsioon on tugev, siis võib küll, eriti pilves ja sajuse ilmaga, olla päeval vaid 4 kraadi sooja. Täiesti välistada ei saa lörtsi.

Anonüümne ütles ...

@ 21. september 2014 14:04
Eksid viimatise kuupäevaga, 15.03 sel aastal oli viimati äkiline tormi tugevnemine!

Anonüümne ütles ...

Hetkeseisuga näitab hirlam tuule tugevnemist sinna Sakku juba kella 12-st.

Jüri ütles ...

Kui tsükloni kese jõuab selleks ajaks Eesti või Läti keskosasast üle liikuda, siis võib jääda muidugi varasemale ajale. Jälgida tasub kindlasti seda prognoosi: http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.
Äikesevõimalus on suurim keskmest lõuna poole jäävatel aladel ehk kus on külm front.

Anonüümne ütles ...

nüüd on tuule tugevnemine hilisõhtuks ennustatud. nõme, sest pimedas pole üldse huvitav kui kuu ei paista :( (erinevalt 13.12.2013 tormist)

Jüri ütles ...

Jah, oligi arvata, et nii kiiresti ilmasüsteemid siiski ei liigu ja eile pakutud ajavahemik kehtib.

Anonüümne ütles ...

Kahju et sellist arktilise õhumassi sissetungi pole olnud suvel ja seda siis, kui nt sellele eelneb +15 isotermiga ja sisse tungib ikkagi -5 isotermine. Siis olnuks vist sajandi võimsaim põhjast saabuv joonpagi. (Viimast vist üle Põhja-Eesti polegi liikunud, vaid ka 14.08 oma jäi merele toppama)

Anonüümne ütles ...

saksamaal on joonpagi ja kiire õhuvool. tundub, et tugevaim tuul jääbki piki rootsit ja läänemerd lõunasse

Jüri ütles ...

Jah, jäi siiski merele. Aga kes teab, mida toob tulevik.

Anonüümne ütles ...

Kahjuks on inimelu liiga lühike et muudkui oodata :/

Anonüümne ütles ...

Kas teoreetilislt oleks võimalik, et tornaado esineks lumetormi ajal?
Kui mitte eetis siis ehk mujal maailmas.. äkki ?

Anonüümne ütles ...

To 22. september 2014 17:14


Sul on kahju, et Eestit ei tabanud looduskatastroof? Vabandust, et isiklikuks lähen, aga millegipärast jälle vastu sügist ujuvad mingid ekstremistid välja.

Jüri ütles ...

Jah, humaansed huvid võiksid olla esiplaanil, kuid siin on teisigi aspekte ja nüansse - kunagi Kairo puhul kerkis see teema üsna teravalt esile.

Tornaadod jagunevad mesotsüklonaalseteks ja mittemesotsüklonaalseteks, viimaste alla kuuluvad nii maa- kui vesipüksid, vt rohkem: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/supercell
Lumetorm ajal ülimalt ebatõenäoline, sest pole mingeid asjaolusid, mis võiksid mõne tornaado teket soodustada või üldse põhimõtteliseltki tekitada. Ainus erand, mis pähe tuleb, on seoses järveefektiga, vt http://en.wikipedia.org/wiki/Waterspout (alajaotus snowspout).

Anonüümne ütles ...

@ 22. september 2014 19:52
Aga muidugi vastu sügist. Nüüd on ju hea spekuleerida suviste nähtuste ja suve üle, mis just läbi saamas.

Sina aga vaata, et homme lund krae vahele ei saa. (oleneb muidugi elukohast)

Anonüümne ütles ...

Täpsustuseks. Saartel ja mandri läänerannikul oli ka 22.09 suvine, kui seal edaspidi päeviti on +15 ja öösiti +11..+12, siis ei alga seal klimaatiline sügis veel nii pea. Mujal on see juba nädalajagu päevi kestnud. Ristna, Virtsu, Vilsandi Roomassaare +15 ööpäeva keskmine annab südasuve mõõdu välja. Päris järsk see kukkumine seal ka ei hakka olema, sest meri modereerib ikkagi öist temperatuuri päris tuntavalt vaatamata arktilise õhumassi sissetungile. Jahenemine on ajutine. Eks ole näha. Jüri, kui Te viitsite muidugi, käsitlege palun saari eraldi postituse osana, sest meil on Eestis kaks kliimatüüpi. Minu arvates on põnevam, kui me tervet Eestit ühe vitsaga ei löö.

Anonüümne ütles ...

Jüri, palun võrrelge tänast 23.09 sünoptilist pilti 17.06 omaga. Kuivõrd sarnased on need olukorrad?

Jüri ütles ...

Uus postitus - arutelu jätkub pigem seal.
Lühikommentaari võib siia siiski anda, pikemaks analüüsiks parem uus päev (kl 6 oli vaja ärgata, Tartus 4 koosolekut, ilm.ee kontoris oli vaja ette valmistada teadusajakirjanike avatud kohtumine jms) - pole siis nii väsinud, aga küllap ikka saab võrdluse.
Jah, eelmine nädal oli üleminekuperiood: enam ei saanud rääkida klimaatilisest suvest kogu Eesti territooriumil. Uues postituses hetkel lihtsustatud käsitlus, pole pikemalt seda avatud.
Kliimatüüpidest A. Kallise kommentaar: /Kõigile tuleb aga aina meenutada, et Eesti kliimalt väga mitmekesine, nii ka rajoneeritud: Mandri-Eesti Dfb Köppeni järgi (niiske kliima, külm talv), saarte lääneosa aga Cfb (mereline, pehme talv)./