kolmapäev, 16. juuli 2014

Stabiilsema ilma periood

Kommentaariumi link

Ilmavaatlejate ja äikesehuviliste kokkutulek Tartu Ülikoolis: https://www.youtube.com/watch?v=vCpOtbuFrhY&feature=youtu.be

24. juulil jätkus valdavalt päikeseline ilm. Hommikul liikusid kirderannikult Pandivere kõrgustikule hoovihmad, mis keskpäevaks hajusid; äikest polnud. Pärastlõunal arenes siin-seal rünkpilvi, mis muutusid üksikutes kohtades äikesteks (Jõgevamaal, Järvamaal), sest idapoolse lohu mõju on piisavalt suur ja niiskust palju. Jälgida saab sajualasid ikka radarilt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/.
Kui 26. juulini on kuum õhumass pärit peamiselt Skandinaaviast, kus see küpses koha peal antitsüklonis, siis juuli viimastel päevadel tuleb täiendav soojus Musta mere ja Vahemere äärest.



Pilvede areng Jõgeval. Lisaks kolmikud - kolm võimast rünksajupilve, hiljem kerkis nende kõrvale ka neljas pilv. Nähti ka paar pilv-maa välku ja müristas päris mitmeid kordi: http://500px.com/photo/77575025/powerful-cumulonimbus-clouds-by-kairo-kiitsak?from=user_library (Jõgeval, 24.07.2014 kell 15:54). Kairo Kiitsaku fotod

Ilmateenistus andis ka erakorralise kuumahoiatuse:  Kuuma ilma hoiatus
24.07.14. ulatub õhutemperatuuri maksimum kohati 30°C-ni.
25.07.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse.
26.-28.07.14. tõuseb suuremal osal territooriumist õhutemperatuur 30...33°C-ni. Vaata üksikasju: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
Mis puudutab järgmist nädalat, siis kuumus ei pruugi kuigi kiiresti taanduda ja augusti alguses võib jälle troopiline leitsak tagasi tulla, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif.
Maile Meiusi 25. juuli ilmateatest: Kõle juunikuu tekitas palju kahtlusi ja küsimusi suve edaspidises arengus. Kas see lühike soojalaine, mis kevadel meid külastas, jääbki viimaseks? Hall taevas ja sadu, vihisev tuul ja madal õhutemperatuur – kas paremaks ei lähegi? Need olid tavapärased küsimused ilmateenistusse helistanud inimeste seas. Pärast kuu keskel maha sadanud lund ja sellele järgnenud erakordselt jahedat jaanipäeva hakkas ilmataadil aga tuju äkki tõusma ja selle tulemusena muutus rõõmsamaks ka ilmapilt. Suvi sai Eestis hoo sisse ja pakkus palju meelepäraseid hetki nii välisteks töödeks kui ka puhkuseks. Nüüdseks oleme langenud teise äärmusesse.

Helkivad Laagris 24.7.2014 kl 1.55

***

22. juuli õhtul pilvisus tihenes ja 23. juuli öösel liikusid hoovihmad Virumaalt Pärnumaani ja Liivi lahele. Äikest polnud. Kus taevas oli selgem, võis näha nõrku helkivaid ööpilvi. Väga soe oli öö saartel ja Loode-Eestis, kus Skandinaavia kohal paikneva kuuma õhumassi mõju oli tugevaim.
Praeguseks on arenenud kohati üsna suuri rünkpilvi ja kohati võib tulla hoovihma ja äikest. Suurem on tõenäosus siiski 24. juulil.
Nädala lõpus muutub ilm päev-päeval soojemaks ja alates 26. juulist võib õhutemperatuur ka üle 30 kraadi tõusta (kohale jõuab 15-kraadine isoterm). Äikesevõimalus suurene pärast 27. juulit. Järgmisel nädalal on oodata juba tavalise suvise soojuse taastumist.



Äikese areng 19. juulil Tartu kohal

Nii saabus 20. juuli hommikul äike Tartusse.



Äikese ootamine 20. juulil Valka ja Smiltene vahel (Lätis).

Tugev vihm, aga äikest polnud.

Veel rünksajupilvi (Smiltenes).

Udune ja värviküllane loojang 20. juulil Ihastes

22. juuli öösel oli valdavalt selge ilm, nii et helkivad ööpilved olid hästi vaadeldavad. Päeval tekkis eilsest rohkem ja võimsamaid rünkpilvi, kagunurgas oli isegi äikest.
23. ja 24. juulil on hoovihma ja äikese võimalus.


Polaarmesokate vaatemäng ja heledam koht (kirdes) 22. juuli öösel Laagris

Juulis on asendunud juuni lõpuni valitsenud ebastabiilne ilmastik palju stabiilsema ja ühtlaselt soojemaga. Enamik päevi on olnud suviselt soojad, jahedaid päevi on olnud viimase kolme nädala jooksul vaid mõni üksik. Süvaveekerke mõju on samuti kadumas: http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/pirita/.
Stabiliseerumise tendents esialgu jätkub: kogu nädal on valdavalt kuiv ja päikeseline väga soe või palav ilm, sest põhjapoolne antitsüklon püsib väheliikuv ja selle mõju on keskmiselt tugev. Päris kuiva ilma igal pool garanteerida ei saa, nii et mõni hoovihm ja äike võib nädala jooksul siiski tulla. Samas läheb tasapisi soojemaks: nädala teisel poolel võib ka 30°C tulla, sest loodest ja põhjast kandub kuum õhumass tasapisi Eesti kohale.
19.-20. juuli äikesevööndi sünoptiline pool on eriti frontide osas olnud jätkuvalt diskussioonide teemaks, sest mitmed kaudsed tõendid viitavad soojale frondile (äikest oli kõige rohkem öösel ja hommikul, kuid päeval enamasti kadus, äike oli suurel õhualal ja taevas pikka aega pilves, öösel tekkis paljudes kohtades udu; pärast äikest läks soojemaks või vähemalt sama soe ilm püsis), kuid otseseid tõendeid napib. Otsese tõendi alla võib arvata ka ilmakaardid, kus on juba analüüs tehtud ja mille interpretatsioon on esitatud graafiliselt (kaardina).
Kõige rohkem arutati küsimust Ülo Kestlasega, kelle arvates oli tegu ilmselt halvastijälgitava sooja frondiga (neid enamasti ilmakaartidel ei märgita erinevalt hästijälgitavatest frontidest): soe ja niiske õhumass kerkis kuivema ja võib-olla pisut jahedama (suurema tihedusega) õhumassi kohale. Muuhulgas võib ka ebapüsivusjooni käsitleda frontide eriliigina ja see oli ilmakaartidel küll olemas, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014072012_0.gif.
NB! Kuna arvuti klaviatuuriga juhtus midagi, nii et enamik klahve ei toimi, siis täiendusi saab teha vaid kord päeva jooksul ilm.ee kontoris teises arvutis. Kommentaaridele saab vastata ka mobiiliga ja sagedamini.

20. juuli hommikul oli Pangodis äike koos uduga (äike oli siiski pisut eemal). Eero Hermanni foto

Udu 20. juuli õhtul Jõgeval. Udu tekkis peamiselt lõunapoolses Eestis. Kairo Kiitsaku foto

20. juulil tuli siiski kagust niiskust juurde ja ebapüsivusjoon saabus Eesti kohale. Seetõttu oli äike juba öösel Kirde-Eestis, kus see kestis mitmeid tunde, kuid hommikul tekkis uusi koldeid ka Lätis ja Venemaal, samuti mujal Eestis. Ennelõunaks oli äikest väga suurel õhualal (FREQ), kuid päeva edenede jäi äikest üha vähemaks. Äikese jaotuse osas oli tegu seega väga ebatavalise päevaga. Kuigi öist ja hommikut äikest seostatakse pigem sooja frondiga, hästijälgitavat fronti siiski polnud, vaid pigem oli see ikka õhumassisisene äike, mis arenes ebapüsivusjoonel.
Sven-Erik Enno: sõitsin 8:30-10:00 Tartust edelapool Tõravere kandis ja Viljandi maanteel ringi. Kuidagi väga laialivalguv äike oli. Taevas oli ühtlaselt tume ja teravaid kontraste ja pilveääri polnud. Pidevalt sadas võrdlemisi tugevalt Ja kord siin, kord seal lõid suvalistes kohtades taevas pilvesisesed ja ka mõned pilv-maa välgud. Pildistada ei õnnestunud. Selline olukord on iseloomulik ekstreemselt suurtele või hajuvatele kolletele.

SIGMET(WSEO31)
WSEO31 EETN 200600
EETT SIGMET 1 VALID 200600/200900 EEMH-
EETT TALLINN FIR FRQ TS OBS E OF N5855 E02524 - N5751 E02638 TOP
FL390 MOV NW INTSF=
Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 200651
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 201030/201400
ON OODATA AIKEST=
Hoiatus(ADEO32)
ADEO32 EETN 200534
HOIATUS 1 TARTU LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 200900/201900
ON OODATA AIKEST TUGEVNEB=http://www.lennuilm.ee/opmet/

Tohutud äikesekolded hommikul Eesti kohal (http://sat24.com/en/bc).

Ilma- ja äikesehuviliste kokkutulek sai läbi. Muuhulgas arutati ka segadust põhjustanud olukorda, kuidas olid täna äikeste liikumise ja juhtvoolu suunaga lood ja miks äikest Põhja-Eestis ei tekkinud. Selgus järgnev.
Musta mere äärest ulatus kitsas niiske õhu koridor Soomeni, mida on väga selgelt näha satelliidipildilt:

Niiske õhu koridori näitavad arenenud äikesekolded (http://www.sat24.com/en/eu).

Läänemerel paiknes 10 km kõrgusel jälgitav tsüklon, mille idaservas oli 4-5 km-st kõrgemal õhuvool lõunast ja kagust, mistõttu äikesed, eriti nende ülemised osad, triivisid aeglaselt loode-põhja suunas. Liikumine oli tugevam Lääne-Eestis. Alumistes õhukihtides oli ebaselge rõhuväli, mistõttu rünkpilved peaaegu üldse ei liikunud, asukohamuutused tulenesid pilvede arengudünaamikast.
Põhja-Eestis oli õhumass mingil põhjusel kuivem, mistõttu äike ei arenenud. Kagu-Eestit ja Lätit mõjutas frontaaltsoon ja lisaks oli õhumass seal niiskem, nii et äike arenes üsna ulatuslikul alal.
Mis puudutab ekstreemselt kõrget õhutemperatuuri, siis ilmselgelt nõustuti sellega, et mais tuleb nt 30-kraadist kuumust märksa sagedamini ette kui augusti lõpus või septembris, vaadakem kasvõi viimast 10 aastat. Sesoonsed muutused nt õhumassides on inertsiga, nii et august on peaaegu alati märksa soojem kui mai, ehkki insolatsioon on augustis väiksem kui mais, on just viimasel põhjusel kaugelt lõunast tulnud õhumass kiirem jahtuma augustis. Seega augusti teisel poolel ja eriti septembris on juba õhumassid jõudnud kiiresti jahtuma hakata ja isegi kui Eesti poole liigub kuskilt ekstreemselt soe õhumass, siis jõuab see vähenenud insolatsiooni tingimustes jahtuda niivõrd palju, et isegi 30-kraadine kuumus on uskumatult haruldane.
Septembri kohta on ilmavaatluste ajaloo jooksul teada vaid üks juhtum: 1.9.1992, kui Tartu-Tõravere ilmajaamas mõõdeti 30,2°C. Samal päeval jäi kõikides teistes vaatlusjaamades maksimumtemperatuur alla 30°C. Seda või äärmisel juhul paar-kolm kümnendiku kõrgemat õhutemperatuuri peetaksegi augusti lõpu-septembri alguse teoreetiliseks maksimumtemperatuuriks, mis üldse saab Eestis praegustes kliimatingimustes olla (rääkides kliima olulistest muutustest, nt selliseks, nagu oli Holotseeni termaalse optimumi ajal umbes 5000 a tagasi, võib olukord olla hoopis teistsugune). Sellise sündmuse tagatusperioodi hinnatakse koguni mitmele sajandile.
Samas mais, kui insolatsioon on märksa kõrgem, võib ideaalsete tingimuste korral tulla 30°C ja rohkem ka palju kordi sajandi jooksul, sest kui piisavalt kuum õhumass liigub Eesti poole, siis see ei jahtu päikeselt saadava energia mõjul nii kiiresti. Märkimisväärsemad juhtumid mais on teada järgmistest aastatest: 1958, 1971, 1985, 1995, 2007, 2010, 2014. Siia on arvestatud vaid need juhtumid, kui registreeriti vähemalt ühes ilmajaamas tänini kehtiv maikuu kuumarekord. Kui seame tingimuseks vaid 30°C piiri, siis võib leida sääraseid juhtumeid kordades rohkem, sh loomulikult 20. saj. I poolest ja 19. sajandist.
Aprilli kohta pole teada 30°C ja kõrgema õhutemperatuuri juhtumeid, kuid seda peetakse võimalikuks, et kõikide tingimuste kokkulangemisel võib ühel päeval see juhtuda.

***
Mis saab edasi? 20. juuli kohta on äikeste ulatus endiselt ebaselge, kuid tõenäoliselt on Lõuna-Eestis ja võib-olla ka Lääne-Eestis (niiske õhuga tsoon nihkub lääne poole) üsna suurel õhualal, samas kui Põhja-Eestis ei pruugi tulla midagi. 
21. juulist läheb Skandinaavias tugevneva antitsükloni mõjul ilm kõikjal kuivemaks ja päikeselisemaks. Selliste põuaste rannailmade aeg võib kesta koguni augustini. Erilist jahenemist pole ette näha. Nädala edenedes läheb soojemaks, lõpus või järgmise algul võib-olla veidi jahedamaks. Nii pikka üldist trendi (arengu põhisuunda) võimaldab väita kujunev antitsüklonaalne blokeering. 
Kuigi mõnedes kohtades on kurdetud, et sadas liigselt, eriti juunis, on hulgaliselt kohti, kus valitseb alates aprillist kuiv või lausa põuane olukord, näiteks saartel ja Harjumaal, seda isegi juunis. Alates 4.-5. juulist on kuiv või põuane olukord valitsemas mitmel pool, v a mõnedes kohtades, kuhu hoovihmu on piisavalt sattunud. Seega oli sünoptiku teade kuivuse saabumisest/jätkumisest päris mitmele osalejale halvaks uudiseks.

19. juuli öö on üsna pilvine ja paiguti sajune. See on märk lisandunud niiskusest õhumassis. Päeval on oodata hoovihma ja äikest, sh võimalik ka põhjarannikul, sest juhtvool on kagust, vt voolujoonte kaarti:

Juhtvoolu määramiseks sobib keskmiste pilvede liikumissuuna kindlakstegemine või 500 hPa pinna voolujoonte kaart, kui see on saadaval. Näiteks, 19. juulil on juhtvool kagust, kuid 20. juulil on selle suund idast (http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2416.gif).

Kommentaarides oli juttu väljakujunenud tsirkulatsioonist. Selle kohta niipalju, et tsirkulatsiooni kohta, et see võib järsult muutuda. Tegelikult sünoptilises klimatoloogias kasutatakse lausa tsirkulatsiooni hüppelise muutumise kontseptsiooni. Keskmiselt kestab üht tüüpi tsirkulatsioon 3-4 päeva ja võib siis järsult muutuda. Vahel võib ühesugune tirkulatsioon ka mitmeid nädalaid kesta.
20. juulil on prognoositud küll paljudesse kohtadesse äikest, aga ilmselt oleneb see niiskusest: kui seda on vähem, siis võib hoopiski 19. juuli jääda suuremaks äikesepäevaks, kui mitte, siis on nii, nagu prognoositud. Igal juhul paistab, et äikese võimalus on suurem lõunapiiri lähedal ja seda ka põhjapoolse antitsükloni tugevnemise pärast.
Järgmine nädal toob kuivad ja päikeselised rannailmad. Põhjast ja loodest on oodata kuuma õhumassi saabumist, mistõttu nädala edenedes läheb tasapisi soojemaks.

18. juuli öö oli mõnel pool selge, aga mõnel pool, eriti sisemaal, pilves. Kus oli selge, siis seal võis näha helkivaid ööpilvi. Mitmel pool tekkis udu.
Päeval arenevad suure niiskuse ja laguneva kõrgrõhuharja tõttu konvektsioonipilved, millest on oodata hoovihma. Äikese võimalus on siiski väike.
19.-20. juulil on ka äikest oodata, kusjuures paistab, et 20. juulil lausa paljudes kohtades. Edaspidi on oodata Skandinaavia antitsükloni tugevnemist ja mitmeid päevi kestvat rannailma.


Polaarmesokad 18. juuli öösel Laagris

Ilma kujundab Aafrikast lähtuva antitsükloni hari, mis ulatub Läänemereni, kuid see laguneb ööpäeva jooksul.
17. juuli öösel oli enamasti selge või vähese pilvisusega sademeteta ilm, Põhja-Eestis läks siiski pilve; helkivaid ööpilvi ei täheldatud. Ülejäänud ööpäev jätkus samasuguse rahulikuna, sademeid tuli vaid üksikutes kohtades nõrkade hoovihmadena. Pilved hajusid õhtul jooksul konvektsiooni lakkades.
Nädala teisel poolel tugevneb Skandinaavias soe antitsüklon, kuid selle mõju Eestile pole kuigi tugev. Seetõttu pole ka ilm kõikjal sademeteta. Rohkem võib hoovihma ja äikest olla nädalavahetusel. Kuna õhumass on kogu aeg üsna soe, siis on ka sooja enamasti üle 20°C, järgmisel nädalal ka üle 25°C.

15. juuli äikesejahi järellainetus: pildile on lisatud veidi realistlikkust. Ülo näeb sellel pildil lausa vapustav välja (ta on üks kõige staažikamaid ilmahuvilisi üldse Eestis ja osales jahi alguses).

Senini on ilmastik olnud väga muutlik ja pikemalt pole rahulikku stabiilset antitsüklonaalset ilma olnud. Võib-olla on just seda mõneks ajaks oodata. Siiski päevade kaupa sademeteta  ja pilvitut või vähese-vahelduva pilvisusega ilma pole ikkagi veel ette näha, sest antitsükloni mõju pole piisavalt tugev, et hoovihmu ja äikest välistada. Suurem on selliste hoovihmade visiitide tõenäosus nädala lõpus.
Vaatamata ilmastiku stabiliseerumise tendentsile oli 16. juuli ikka üsna vaheldusrikas ja muutlik. Ilm oli eriti kapriisne Pirital, sest õhtupoolikul läks sealt üle briisifront. Temperatuur langes umbes 24°C-lt 12-13°C-ni vaid minutite jooksul, aga hiljem selgines taevas täielikult ja läks jälle soojemaks. Lisaks sellele hakkasid äkitselt pilved tantsima Pirita promenaadil (vt fotode alt).
15. juuli video Käru külast, kui äikesetorm hakkas eemalduma: https://www.youtube.com/watch?v=xVbVXN2lOTY&feature=youtu.be.



Äikest polnud (või oli see välkudeta), ent briisifront tõi kaasa tõelise paduvihma ja tugeva jahenemise.

Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine). 
Videolõik: https://www.youtube.com/watch?v=akhCt0j2iMo&feature=youtu.be (pöörata tähelepanu kirjeldusele)

Kui päike tuli välja, siis avanes kirde poole eriti kontrastne vaade. Asfaldi ja betooni kohal tekkisid kihtpilved.

Taevas selgines pärast briisifrondi üleminekut.

Mere kohal tekkis uduvine, sest süvaveekerke tõttu mõne päeva eest muutus vesi väga külmaks, nii et soojas ja niiskes õhumassis hakkas veeaur kondenseeruma.

109 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

ühesõnaga on igav ilm tulemas..

eriti nõme on see, et sel aastal on 2010 võrreldes kirdevool kaguvoolu asemel. seega äike on sakus nädala(te)ks välistatud ning ongi vaid august äikeseks jäänud. masendav.

Anonüümne ütles ...

Millest see süvaveekerge edela- ja läänetuulega?

Jüri ütles ...

Meil oli siin eelmisel nädalal ju mitmel päeval idatuul või kirdetuul ja eks sellest siis tuligi. Ega külm merevesi paari päevaga soojene.

Anonüümne ütles ...

Aa, ma arvasin, et praegused tuuled pidanuks sooja vee tagasi tooma.

Anonüümne ütles ...

Jtahtsin seda ka küsida Jüri, et kas te pigem ootategi seda stabiilset ilma või ikka äikest?

Jüri ütles ...

Igas ilmas on midagi huvitavat, nii et selles osas pole vahet. Eesti ilmastik on niikuinii nii muutlik, et mingi pikem stabiilsema ilma periood on pigem erand kui reegel ja eks see lisab ka omamoodi põnevust.
Äikestega ilmad on muidugi väsitavamad, seetõttu siis nt päikeselised on rohkem puhkamiseks.

Anonüümne ütles ...

nädalavahetusel tuleb siiski äikest ja hoovihma vaid sisemaal ja tuulealusel rannikul, mujal mitte!

Anonüümne ütles ...

praeguse GFS järgi tundub põud jätkuvat vähemalt 2. augustini.

Minujaoks parim suvi oli 2012 aastal, polnud liiga palav ega külm ning äikestki oli rohkesti.

Viimase paari aasta trendiks on juulide põuastumine.

Jüri ütles ...

Juulid on jah soojad ja kuivad.
Eks seda äikest võib ka mujal tulla, isegi kui ei tule põhjarannikul, siis võimalus on ikka saartel ja läänerannikul, näiteks oli nii 8. juulil.

Anonüümne ütles ...

õhuvoolu suuna järgi ütleks, et 20 juulil on saartel ja põhja-eestis sajuta rannailm.

Anonüümne ütles ...

Kui Euroopa mudeli järgi ise pikendav ennustus teha, siis võib hiljemalt 30.07 Eestisse jõuda 0 kraadi isoterm. Kas see isoterm on selle kuupäeva kohta haruldane või ei? Mis üldse on selle kuupäeva madalaim isoterm ning mis aastal see oli

Anonüümne ütles ...

taevas on 02.07 sarnane pilvisus - äikest täna ei tule.

Jüri ütles ...

Mõnel pool on rünksajupilvi tekkinud ja nende olemasolul on alati mingisugune äikesevõimalus.

Praegu pole nullisotermi saabumist ette näha. Aga rekordaasta ja kuupäev on teada küll, pole kahjuks hetkel meeles, tuleb see välja otsida. Oli vist 25. juuli, millega algas tol aastal ka kõige varasem teadaolev sügis.

Anonüümne ütles ...

Kindel on aga see, et 19 mai 33 kraadi on ja jääb selle aasta maksimumiks

kliimahuviline ütles ...

Juulid on tõepoolest soojemaks läinud, võimalik isegi et üks kõigem enam soojenud kuu ülejäänud kaheteistkümnest. Viimasel kümnel aastal pole näiteks juulis keskmisest madalamat temperatuuri olnudki Tartu-Tõraveres, kui võtame võrdluseks 1971-2000 keskmise(16,9 kraadi). Viimase kolmekümne aasta keskmine on seal 17,8 kraadi, ning viimase kümne aasta keskmine juba 18,5 kraadi. Tundub, et ka käesolev juuli tuleb tavapärasest soojem, sest praeguse seisuga on keskmine 17,6 kraadi eespool nimetatud jaamas.

Anonüümne ütles ...

kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?

Jüri ütles ...

Kindel on aga see, et 19 mai 33 kraadi on ja jääb selle aasta maksimumiks - kindel on see, et sellise kommentaari kirjutanud inimene ei tea mitte midagi atmosfäärist. Ei usu nõidadesse jms, kes enda väitel suudavad tulevikku niivõrd kindlalt ette näha. Kui augusti keskpaik on käes, siis võib küll kindel olla.

Öösel ei tule, homme-ülehomme on väike võimalus.

Varaseim sügis algas 27.7.1987 Pandivere kõrgustikul.

Anonüümne ütles ...

Kindel on aga see, et 19 mai 33 kraadi on ja jääb selle aasta maksimumiks - kindel on see, et sellise kommentaari kirjutanud inimene ei tea mitte midagi atmosfäärist - kindel on see et niimoodi ütleja ei tea mitte midagi väljakujunenud tsirkulatsiooni eripäradest edaspidise ilma kujundamisel

Äike - arvestades juhtvoolu ja tuule suunda, siis äikesevõimalus on Tln-s pigem olematu vähemalt 2 nädalat pole maismaalt lähtuvat juhtvoolu ette näha

Anonüümne ütles ...

Oih, unustasin 'vähemalt' ette koma lisada

Anonüümne ütles ...

18. juuli 2014 21:20 - Kindlasti ei saa ka augusti keskpaigas kindel olla, sest septembriski on üle 30-ne kraadi sooja mõõdetud, mis ei jää kuigi palju alla varasemale maikuu rekordile. Tuletagem ikkagi meelde, et Eesti absoluutne soojarekord on mõõdetud 11. augustil, mida võibki juba kuu kespaigaks lugeda, ja kui põhjalikumalt andmerida uurida, siis usun, et leiaks ka augusti teises pooles mõõdetud absoluutsed temperatuurid, mis ületavad praeguse maikuu rekordi. Ei imestaks üldse, kui augusti viimases dekaadis murduks kõigi aegade soojarekord - 35,6, arvestades seda, kui vabalt murdus maikuu rekord.

Jüri ütles ...

Jah, eks neid rekordeid võib ju tulla ka augusti keskpaigaski, aga hiljem enam mitte, sest augusti lõpus jõuab ka kõige kuumem õhumass Eestisse jõudes piisavalt palju maha jahtuda, et ei tuleks uut rekordit (kui jutt sellest 35,6 kraadist). Seetõttu on kindlasti vale väita, et augusti lõpus võiks tulla uus teadaolev Eesti soojarekord. Usutav on sellise asja väitmine juuni ja juuli kohta.
Ka on augusti lõpus ja septembri alguses 30 kraadi äärmiselt ebatõenäoline, kuid ilmavaatluste ajaloo jooksul siiski mõned üksikud erandid on olnud.
Eks see kuumarekordite koondumine augustisse (ka nt eelmisel aastal ju oli aasta kõrgeim õhutemperatuur augustis) on seotud ikka ilma inertsiga.
See maikuu rekord on aasta rekordina enam-vähem kindel siis, kui augusti keskpaik käes ja pole selleks ajaks uut rekordit tulnud ja päris kindel augusti lõpus.
Kirjutasin pikemalt lahti, mida silmas pidasin, sest eelnevad kommentaarid näitasid, et sellest ei saadud aru.

Anonüümne ütles ...

Arvan samuti, et maikuu soojarekord jääb selle aasta maksimumtemperatuuriks, kuna üle 33-kraadine soe on harv ka juulis ja augustis, ning kaugeltki mitte iga aasta ei mõõdeta nii kõrgeid näite, veel enam erinevatel kuudel. Siiski ei tohiks siinkohal kasutada kindlalt kõneviisi, sest äärmusi esineb viimasel ajal üha sagedamini.

Jüri ütles ...

Kui rääkida isiklikest uskumustest, siis usun ka, et see võib jääda aasta rekordiks. Isegi eelmisel aastal oli aasta kõrgeim õhutemperatuur vaid 32,5 kraadi 8. augustil Valgas.

Kahjuks on siin ühes eelnevas kommentaaris püütud segadust külvata. Juhtvoolu määramiseks sobib keskmiste pilvede liikumissuuna kindlakstegemine või 500 hPa pinna voolujoonte kaart, kui see on saadaval. Näiteks, 19. juulil on juhtvool kagust, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2416.gif ja seepärast on äike ka Tallinnas võimalik, ehk isegi üle 50% tõenäoline. 20. juulil on selle suund idast: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn4216.gif ja äike ilmselt vähetõenäolisem.
Tsirkulatsiooni kohta, et see võib järsult muutuda. Tegelikult sünoptilises klimatoloogias kasutatakse lausa tsirkulatsiooni hüppelise muutumise kontseptsiooni. Keskmiselt kestab üht tüüpi tsirkulatsioon 3-4 päeva ja võib siis järsult muutuda. Vahel võib ühesugune tirkulatsioon ka mitmeid nädalaid kesta.

Anonüümne ütles ...

Ei taha väga uskuda, et uus soojarekord tuleks üle kuu aja varem juunis, mitte hoopis kümme päeva hiljem augusti teises pooles, mis oleks vähe loogilisem, arvestades ajalist mastaapi praeguse rekordi osas ja järgmist maksimaalsest õhutemperatuuri(35,4 kraadi), mis on samuti augustis mõõdetud. Kokkuvõttes on ju august ikkagi soojem kuu kui juuni, ja rekordidki näitavad sedasama. 30 kraadi septembris võib ju olla vähetõenäoline nagu ka mais, kuid pole võimatu ka 32 kraadi ideaalsete tingimuste korral, mida tõestas hästi tänavune mai.

Jüri ütles ...

Kroonikates ja ilmavaatlejate poolt on kirjeldatud mitmeid selliseid juhtumeid just juunis ja seda ka 19. sajandil. Pole ühtki viidet sellele, et nt augusti teises pooles on midagi sarnast olnud, kuid muidugi leidub viiteid juuli kohta.
32 kraadi septembris ja isegi augusti lõpus (pärast 25. augustit) võib küll välistada ja seda ka ideaalsete tingimuste puhul.
Kas oskate pakkuda, miks nt 32 kraadi on suve lõpus võimatu, aga nt mais võimalik? Või miks 35 kraadi on nt 11. augustil või 20. juunil võimalik, aga 20. augustil võimatu? Võib-olla loete eelnevad kommentaarid läbi ja saate vihje.

Anonüümne ütles ...

Mina arvan, et 32 ja kõrgem temperatuur pole peale augusti viimase dekaadi enam võimalik, sest domineerima hakkavad piisavalt pikad ööd, et kui peakski jõudma Eestisse piisavalt kuum õhumass 18 ja kõrgem siis öösel tekiks tugev inversioon ja madalad pilved mis püsiksid kella 10-ni hommikul ja hoiaksid temperatuuri 20 ja madalama ja siis kui päike välja tuleb hakkab temperauur kiirsti tõusma kyll siis kuni kella 3-4-ni saavutab maksimum temperatuur üle 30 kraadi küll, aga mitte enam ka selle tõttu, et päikese maksimum kõrgus ei ületa ka enam 42 kraadi üle horisondi mis piirab tugevat soojenemist.

Anonüümne ütles ...

Võib-olla tõesti ei ole võimalik, aga eks tulevik näitab ning ka kliimasoojenemine. Andmerida pani imestama küll, sest ainult üks juhtum oli augusti viimases dekaadis üle 32 kraadiga(32,1 kraadi - 21.aug 1972.a Võru). Seevastu 30 kraadi ja natuke rohkem oli mitmel aastal augusti viimases dekaadis.

Jüri ütles ...

Selgitasin põhjalikumalt tagamaid ja kirjutasin postitusse need lahti. Viimased kommentaarid on tõele juba päris lähedal. See üksainus juhtum on ilmselt midagi tõeliselt haruldast.

Anonüümne ütles ...

GFS näitab nüüd alates emaspäevast kuni 4, augustini põuda.

Anonüümne ütles ...

enam ÕNNEKS ei näita - 29.07 on lootust tugevale (külma frondi) laussajule.

Anonüümne ütles ...

Tsiteerin:
"Põhja-Eestis oli õhumass mingil põhjusel kuivem, mistõttu äike ei arenenud."

Põhjus on väga lihtne - totter Soome laht külma aluspinnana ilmselt takistas konvektsiooni, asendades selle laskumisinversiooniga, kuiv kõrgemate õhukihtide õhk ühes. Maapinnaga kohtudes ilmselt valgus laiali, kuni jõudis viimaks ka rannikule - antud juhul Lõuna-Soome ja Põhja-Eestisse.

Muud põhjust ei saaks ju olla, et niiske õhu koridoris JUST SOOME LAHT ja selle lähiümbrus pilvevaba oli.

Anonüümne ütles ...

Igaks-juhuks mainin, et ka meretuul oli üks põhjus, miks Põhja-Eestis äike ära jäi.

Anonüümne ütles ...

radarid on maas või vähemalt pole seda uuendatud

Anonüümne ütles ...

Ei tea, kas probleem on minu arvutis või milles, aga radaripildid eile pärastlõunale püsima jäänud.

Anonüümne ütles ...

Haige värk nagu, tahaks näha kui laiaulatuslikult Lõuna-Eesti kohal äikesepilved liiguvad, Siin juba poolteist tundi müristanud, aga kuna on tihe udu, siis ei tea kus pool välgutab.

Margus Voitk ütles ...

Vaata läti radarit

Anonüümne ütles ...

Ma tänan selle soovituse eest !

Jüri ütles ...

Kui vähegi võimalik, siis võiks ju anda ka lingi: www.meteo.lv/radars/?nid=482

See Soome lahe seletus ei tundu eriti usutav. 8. juulil ju nt arenes äike isegi päris Soome lahe naabruses, aga eile ei tekkinud ka kaugemal. Mingi mõju võis olla, aga kas asi oli (ainult) selles?
Kuidas seletada, et täna jõudis äike Soome laheni? See ju arenes hommikul Harjumaal.

Anonüümne ütles ...

kas äikest tuleb Harjumaal täna veel?

Jüri ütles ...

Jah, ilmselt küll. Siit on näha, et uus kolle on tekkimas kuskil Lääne-Virumaal ja eks see triivib siis läände: http://sat24.com/en/bc

Anonüümne ütles ...

Kas peale Jüri blogi on veel ilmablogisid?

Anonüümne ütles ...

täna siis juulikuu viimane äikesepäev!

Anonüümne ütles ...

millal äike tallinnasse kohale jõuab

Anonüümne ütles ...

Jah
kas ka Tallinnasse oodata veel äikest ?

Margus Arge ütles ...

Mida arvata, kas on lootust, et kesk-Eesti sadu õhtuks ka Saaremaad kastma jõuab. Ehk.
Edaspidi on karta vaid PÕUA JÄTKUMIST !! Nuuks.

Anonüümne ütles ...

see oli sooja frondi äike täna hommikul, eks?

Anonüümne ütles ...

Agu me rääkisime siin 30 kraadist mida võib esineda kuni septembrini siis kaua võib esineda 35 kraadist kõrgemat õhutemperatuuri ? Teame, et see haruharva esinev temperatuur ja seda esineb kord kümne aasta jooksul. Aga kui on ideaalsed tingimused olemas siis võib seda esineda 5. juunist 14. augustini kuni on piisav insolatsioon ja soojenenud aluspinnad.

kliimahuviline ütles ...

35 kraadi ja üle selle nüüd küll kord kümne aasta tagant ei esine, sajandi jooksul on selliseid juhtumeid ühes ja samas jaamas kõige rohkem ainult paaril korral olnud, tõsi küll, pigem just viimasel ajal(kliimasoojenemine?). Eestis on nii kõrged näinud kokkuvõttes ikka üliharvad, ja sedagi vaid üksikutes kohtades. Emhil on ka absoluutsete temperatuuride kaart tehtud, kus näeb üle 35-kraadise temperatuuriga mõõdetud piirkonda - see on üsna väike osa Kagu-Eestis ja ka Virumaal(soovi korral võin pildi teha).

Kalle in OZ ütles ...

Londonis oli üleeile minu jaoks ennekogematu juhus - õhtul oli ilm veel täiesti talutav, aga hommikul enne päikesetõusu (u. kl. 4 paiku) saabus arvatavasti siis sooja frondi äike, mis oli küll üsna äge, ent ei kestnud kuigi kaua, vast pool tundi vaid. Mina va laiskvorst sellest ennast muidugi suuremat häirida ei lasknud, põõnasin edasi ja ärkasin kella 8 paiku higist nõretades. Varahommikul oli ilm läinud järsku väga palavaks. Termomeetrit mul siin kahjuks pole ja ei oska öelda, kui palavaks täpselt, aga no +30 pakuks vähemalt. Nii järsku varahommikust soojenemist Eestist küll ei mäleta.

Jüri ütles ...

Hästijälgitavat fronti polnud, vaid pigem ikka õhumassisisene äike, mis arenes ebapüsivusjoonel.

Teisi Eesti blogisid, mis keskenduksid ilmale ja oleksid järjepidevad, ei tea.

Äikest võib tulla veel enne juuli lõppu.

Anonüümne ütles ...

Põlvamaal Ahjas oli eile hommikul väga tugev äike ja tugev vihmasadu. Kestis 4.5-5 tundi. Vihma võis tulla 70-80 mm ringis, väga palju.
Huvitav oli, et enamuse ajast oli äikesepilvede all vihmasajus täiesti tuulevaikne.

Anonüümne ütles ...

Tsiteerin:
"Sven-Erik Enno: sõitsin 8:30-10:00 Tartust edelapool Tõravere kandis ja Viljandi maanteel ringi. Kuidagi väga laialivalguv äike oli. Taevas oli ühtlaselt tume ja teravaid kontraste ja pilveääri polnud. Pidevalt sadas võrdlemisi tugevalt Ja kord siin, kord seal lõid suvalistes kohtades taevas pilvesisesed ja ka mõned pilv-maa välgud. Pildistada ei õnnestunud. Selline olukord on iseloomulik ekstreemselt suurtele kolletele."

Rõhutan, et ka hajuvatele äikesekolletele väga iseloomulik!

Jüri ütles ...

Seda ka kindlasti, siis kaks peamist juhtumit: väga suured või hajuvad äikesed.
Tuulevaikus tähendab tõusvate õhuvoolude domineerimist, puhanguline tuul aga laskuvate õhuvoolude domineerimist. Mõned äikesed ongi sellised, kus kogu aeg domineerivad tõusvad õhuvoolud ja tuult äikese all pole.

Anonüümne ütles ...

miks nii, et vahel on tuulega äike ja vahel mitte?

BackToTheKitchen ütles ...

Miks nii, et vahel on tuulega päike ja vahel mitte?

Ta ei mõelnud, vaid ütles ...

...sest nii on loodud.

Anonüümne ütles ...

kas 24.07 öösel ja päeval võib äikest või lihtsalt rünksajukaid tulla/näha?
gfs justkui annaks ööpäev läbi lootust.

Ta ütles ja ütles ...

(Test)

Aina ütles ja ütles ...

@ Ta ei mõelnud, vaid ütles ...

...sest nii on loodud.
21. juuli 2014 23:21


Selline comm näitab, et sa ei tea ise ka põhjust, miks nii on.

Mõtles ja ütles ...

Aga ütle mulle siis, miks nii, et vahel on tuulega päike ja vahel mitte?

Jüri ütles ...

See on seotud õhutemp.vertikaalse gradiendiga ja eriti kuiva õhu paiknemisega. Kui troposfääri keskosas on kuiva õhu taskuid, siis seal on hüdrometeoride aurustumine kiirem ja õhu jahtumine soodustatud - oodata võib pagisid. Vt ka: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/lugeja.htm

24. juulil on äike võimalik, aga et ööpäevaringselt, seda ei julge lubada.

Anonüümne ütles ...

gfs hetkeuuenduse järgi tundub, et maikuu varaseim rekord satub suurde ohtu perioodil 27..29 juuli.

Jüri ütles ...

Jah, täitsa võimalik, et tuleb uus aasta soojarekord.

Anonüümne ütles ...

tundub, et veel kuumema õhumassi saabumisel tuleb, ka äikest

Anonüümne ütles ...

Kui see oleks eraisku teha, siis ristiks 29. juuli üle-Eestiliseks äikesepäevaks, sest GFS lubab just selleks päevaks 29.07.2012-le sarnast sün.olustikku.

Anonüümne ütles ...

28.juuliks prognoosib gfs kesk-eestisse 33-36 kraadilist ala.

Anonüümne ütles ...

Väga sarnane ajastus 4 aasta tagusele ajale - juuli haripunkt oli 28.07.2010 ning 30.07.2010-ks oli kuumus pühitud.

Sama mudel näitab perioodiks 04.08..05.08 uut kuumust.

@22. juuli 2014 19:39
Kui ala kraadivahemikku kitsendada, siis pigem pakuks selle ala keskele arvväärtust 33,5..33,7 kraadi kanti. Õhumass on liiga külm, et 36 tuleks - isegi 07.08..08.08.2010 juhtumi puhul oli maksimum +23-se isotermiga "vaid" +35,4.
Aga 09.05.2013 oli +10-se isotermiga +29 kraadi, seega 2010 aasta juhtumi puhul Eestis oli/on võimalik +42 kraadi.
Kuid seda pole mõtet loota enam, sest see on kord aastatuhandes.

Seega +40 kraadi jaoks on vaja vähemalt +21 kraadist isotermi ning 09.05.2013 õhumassiga teisi samu omadusi.

Jüri ütles ...

9.05.2013 oli 12-kraadine isoterm, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2013050912_3.gif
40 kraadi Eestis siiski ei tule. Isegi Moskva ümbruses, kuhu tollal ulatus 25-kraadine isoterm, ei tulnud 40 kraadi ja seda meist väiksematel laiustel!

Anonüümne ütles ...

Kui suur oli isoterm mai soojarekordiga?

Anonüümne ütles ...

mitu kraadi umbes võiks tulla?

Anonüümne ütles ...

Selge ilma korral praeguse seisuga 33-34 küll.

Anonüümne ütles ...

kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?

Anonüümne ütles ...

Väga vähetõenäoline, et tuleb.

Ütleja ütles ...

Hea kui üldse sellise õhuvoolu suunaga tuleb.

Jüri ütles ...

19. mai pärastlõunal oli umbes 17-18-kraadine isoterm, vt http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=05&FROM=1912&TO=1912&STNM=26063

Anonüümne ütles ...

aga kuidas homme öösel, hommikul ja päeval tallinnas äikesega on

Anonüümne ütles ...

Nigelad, sest õhuvool on põhjast ja kirdest.

Anonüümne ütles ...

Emhi nädalaprognoosi lõik:
"NÄDALA VIIMASED PÄEVAD JA VEEL KA SUUREM OSA ESMASPÄEVAST ON SUUREMA SAJUTA, VÄGA KUUMAD JA VÕRDLEMISI VAIKSED. JÄRK-JÄRGULT TÕUSVA TEMPERATUURI FOONIL EI JÕUA ÕHUTEMPERATUUR KA ÖÖSITI LANGEDA EGA JAHUTUST TUUA. EELPOOLTOODUD ILMAOLUD ON RASKEMINI TALUTAVAD JA SEDA EELKÕIGE LINNATINGIMUSTES."

Teine lause on kohe eriti asjatu paanika kruvimine. Öösiti temperatuur ikkagi langeb ja suisa 10..15 kraadi vähemalt päevamaksist madalamale! Sellest totrast lausest jääb mulje, et kas +20 ei paku jahutust või jääb ka öösel temperatuur +25..+30 vahele. Teine variant on võimatu, kuna oleks vaja vähemalt +40 kraadist õhumassi!

Jüri ütles ...

Tavaliselt Ilmateenistus kuumahoiatusi ei anna ega rõhuta niiviisi. Eks tõetera on kindlasti seal sees, et selline kuumus võib teatud tingimustes ja teatud tervisliku seisundiga inimestele olla potentsiaalselt ohtlik.

Äikest vist jah Tallinnasse lähipäevil veel ei tule, aga vajadusel saab seda täpsustada.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti see kuumus kaoks võimalikult ruttu.

Anonüümne ütles ...

eesti laiuskraadile 500 km idas on jõudnud tugev äike. olnuks teekond sama palju läänes, siis see oleks olnud aastate üks haruldasemaid sündmusi - tugev äike põhjast.

Jüri ütles ...

Jah, seda kindlasti. Soomes on ka äikest, aga see pole eriti tugev ja pole kindel, et Eestissegi jõuab.

Anonüümne ütles ...

Ma ei pea pilvede jõudmistki(Põhja-)Eestisse kindlaks!

Anonüümne ütles ...

Ja küsiks siis juba, et millal viimati tugev äike Eestisse põhjakaarest saabus?

Anonüümne ütles ...

kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?

Anonüümne ütles ...

ei - need soome "kord siin, kord seal" stiilis nõrgad kolded hajuvad.

Jüri ütles ...

Tallinnasse ilmusid tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved ja neid on päris palju - niipalju siis sellest, et pilvigi ei jõua kohale. Aga äike on ikka kaugemal.
Tartus tuli viimati tugev äike põhjast 9. juunil.

Anonüümne ütles ...

Aga millal ka Tallinnasse tuli tugev äike põhjast viimati?

Jüri ütles ...

Seda peab küll Ülo käest küsima.

Jüri ütles ...

Ilmateenistus andis erakorralise kuumahoiatuse:
26.-28. juulil tõuseb õhutemperatuur pea kõikjal 30-33 kraadini.

Anonüümne ütles ...

29 juulil isegi rohkemgi veel! (gfs andmed kl 12 04)

Jüri ütles ...

Jah, seda saab vaadata siit: http://meteo.fi/.

Anonüümne ütles ...

millal tallinnas äikest tuleb?

Jüri ütles ...

Ilmselt Soome omad siia ei jõua. Kui, siis idast ja kagust maismaa kohalt, kuid see variant saabub 26 juulil ja hiljem.

Anonüümne ütles ...

Tohoh, GFS on eriti "hulluks" läinud. Nii 29.07 kui ka 30.07 öö tulevad 100% Eesti territooriumist troopiline - 20 kraadi või enam! Päeval enamasti +30..+33 kraadi.
(Kuid sinna on veel 5..6 päeva aega ning ennustus raudselt muutub!)

Anonüümne ütles ...

hüvasti maikuu rekord aasta soojeima päeva tiitli kandmisel.

Anonüümne ütles ...

Päris jõhker äike Rootsis.

Jüri ütles ...

Olukord kisub karmiks jah.

Anonüümne ütles ...

kui tugevaid äikeseid Eestisse oodata?

Jüri ütles ...

Soojust ja niiskust peaks jätkuma – sarnane olukord oli ka 2012. a juuli lõpus.

Anonüümne ütles ...

Noh, aga Cape ja Li indeksid küll kohe kuidagigi 2012 aastaga ei klapi. Isegi 29.07 öösel oli tol aastal näidud tunduvalt suuremad, kui selleks aastaks päeviti ennustatakse.

Seega mõni lokaalne äike, või palju nõrku äikeseid on võimalik.

Jüri ütles ...

Eks niiskus arvutatakse hiljem juurde. (Kuumas) õhumassis võib ka rohelisel alal tugevaid äikeseid tulla.

Anonüümne ütles ...

kas pärast kuumalainet stabiliseerub tavaline soe ilm ja, kas kuumalaine saab läbi 30.juulil?

Jüri ütles ...

Kui antitsüklon ei kao, siis tuleb 3.-4. augustil tagasi, niipea kui läänetsükloni mõju nõrgeneb.

Anonüümne ütles ...

Saksamaal on ka sarnased isotermid, aga seal ei küündi temperatuur üle 28 kraadi vaatamata lõunapoolsemale asendile. Miks?

Jüri ütles ...

Siis peab õhumass siin olema ikkagi tegelikult soojem, sest vaevalt, et niiskus nii suurt efekti annab. Vihje võib anda sondeerimisandmete vaatamine, Tallinn: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=07&FROM=2500&TO=2500&STNM=26038 ja München http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=07&FROM=2500&TO=2500&STNM=10868 (mõlemad 25. juuli öösel).

Jüri ütles ...

Kedagi häiris see, miks siin http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/ on suurtähelukku (caps lock) kasutatud. Ilmselt pole seal poolpaksu (bold) kirja võimalust, aga kuidagi taheti seda kohta esile tõsta.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et selle käps loki kasutamise eesmärk oli/on ehk paanika külvamine.

Esiletoomisest piisab ju, kui see tekst lihtsalt esimese lõiguga esitada.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus ei külva paanikat.See, et lihtsalt esimese lõiguna on ei jää silma.