esmaspäev, 19. august 2013

Riias ja Moskvas 12.-18. augustil

Nendel päevadel oli võimalus viibida esialgu Riias, seejärel Moskvas. Kokku läbiti umbes 3000 km. Järgnevalt mõned pildid.
12. augusti hommik Pärnumaal

Lõuna paiku Riias enne äikest



Esimene äike tuli lõuna paiku.



Teine äike oli õhtul. Pilvede rohekas värvus viitab rahele, mida sealt ka tuli.

Võrkpall paduvihmas




Äike eemaldub.



12. augusti õhtul võis Riias palju vikerkaart näha.

13. augusti hommik Riias - tulemas on taas äike.


Enne äikest





Äike läheneb.

Äike ja hoovihm pärastlõunal

Teel Moskva poole

 Rēzekne lähedal

14. augusti hommik Moskva lähedal

Moskva võttis vastu vihmaselt.

Tunniga ilm juba paranes.

Moskvast sõitsime umbes sadakond km eemale kohta nimega Pokrovskoje. See mütsiga pilv on 14. augusti lõuna paiku just seal pildistatud.




Pokrovskoje taevas 14.-16. augustil



"Aurav" järvik Pokrovskojes (Moskva lähedal) 17. augusti jahedal hommikul. Tähelepanuväärne oli see, et päris sageli tekkis udupükse (keskmisel fotol, inglise k steam devil). 
Udupükste tekkeks on vaja vaikset ilma, sooja veekogu ja selle kohal asuvat suhteliselt jahedat õhku, nii et temperaruuriprofiil vee kohal on vähemalt superadiabaatiline.



Uuesti Moskva, aga 17. augustil



Mandrilised rünkpilved










Motiive 17. augusti Moskvast


Moskvast lahkumine (17. augusti õhtul)

27 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere tulemast tagasi! Kenad pildid. Aga mis asjad on mandrilised rünkpilved? Moskva pole küll vist ideaalne näide mandrilisest kliimast, sest pigem on muutused ka seal merelisuse poole.

Jüri ütles ...

Oo, aitäh!
Mandrilised rünkpilved on kõrge alusega (vähemalt 1,5-2 km aluspinnast). Mida mandrilisem on kliima, seda rohkem tuleb neid ette. Eestis on nii mandrilisi kui merelisi (madala alusega) rünkpilvi. Kohalikega rääkides selgus, et pildil olevad kõrge alusega rünkpilved on Moskvas suvel pea igapäevased.
Moskva kliima on juba päris kindlalt mandriline. Köppeni järgi on Moskvas Dfb ehk niiske mandriline kliima sooja suve ja külmade talvedega. Ilma poolest saime seda ka pisut tunda - madal suhteline õhuniiskus; erinevalt Eestis, kus sadas igapäevaselt, oli seal päikeseline, rahulik, päeval suviselt soe, aga hommikuti juba päris jahe (umbes 5-7 kraadi sooja).

Anonüümne ütles ...

millal öökülmi võib hakkata ootama

Anonüümne ütles ...

Jüri, kas loodus oli seal piirkonnas sama, mis Eestis?

Aitäh hea ülevaate eest.

Udukeeriseid olen ise ka näinud. Ükskord oktoobris oma tiigil, kui õhus oli -7 ja vesi hinnanguliselt +10 kraadi.

Liisa.

Jüri ütles ...

Öökülmaks on vaja piisavalt jahedat õhumassi (madalam kui 5-kraadine isoterm), selget vaikset ööd ja madalat (nullilähedast) kastepunkti. Tavapäraselt algavad öökülmad septembris; augustis on harvaesinevad, kuid on ikka ette tulnud. Nädala lõpus on küll päris jahe õhumass ja vaikne ilm, mistõttu väga väike öökülmavõimalus on juba olemas, aga see ei kahjusta kindlasti midagi. Järgmine võimalus on alles septembris.

Jah, udupükste tekkeks on vaja väga suurt gradienti (vähemalt superadiabaatiline) vee kohal. Jahedatel või külmadel ja vaiksetel hommikutel soojade veekogude kohal on neid näha, suurepäraseid näiteid: http://www.extremeinstability.com/08-8-29b.htm

Anonüümne ütles ...

moskvas ju aasta sademete hulk üle 700 mm.. ja niiskust jaotub aasta ringi ühtlaselt.. kas siis seal on mandrilise kliima tingimuste täitmiseks ainult kaugus merest ja aastane suur temp kõikumine? tartu on ka humid continental.. Puhtalt mandriline kliima on nt Omski linn Venemaal, kus on tõesti aasta ringi suur t-kõikumine ja vähe sademeid 400 mm.. Moskva ei ole puhas mandriline kliima, vaid väga tugevate mereliste mõjutustega.. ehk siis samuti üleminekuline, kuid mandrilisem kui eesti kliima.

Anonüümne ütles ...

Moskva kliima on paraskontinentaalne ehk üleminekuline mereliselt mandrilisele. Dfb - humid continental. Üldjoontes sama mis Eestis, kuid mandrilisem. Väita kindlalt, et Moskva on mandriline, Jüri, on sama kui nimetada Eesti kliimat subtroopiliseks.

Климат Москвы — умеренно-континентальный.
Сильные морозы и палящий зной здесь бывают достаточно редко и имеют небольшую продолжительность.

Jüri ütles ...

Jään siiski oma seisukoha juurde, et Moskvas on meil tegu juba puhta mandrilise kliimaga. Tugevad merelised mõjutused on Eestis, mistõttu on meil üleminekuline kliima, Köppeni järgi jääme küll Dfb kliimatüübi leviku äärmisesse edelaserva, kuid saartel klassifitseeritakse isegi Cfb ehk lääneranniku mereline kliima.
Arvestagem, et Dfb kliimatüüp on väga suurel maa-alal ja sinna piiresse jääb nii ehtmandrilist kui tugevate mereliste mõjutustega kliimat. Ekstreemset mandrilist kliimat (Köppeni järgi Dfd), mis on märksa mandrilisem kui täiesti/puhtalt mandriline kliima, on kohati Kesk-Jakuutias ja Kirde-Siberis.
NB! Kliima mandrilisus ja Köppeni klassifikatsioonis seatud piirid ei kattu! Ilmselt sellest ka arusaamatus.

Vastamata jäi looduse kohta. Loodus on sarnane, ainult lehtpuid on rohkem, vähemalt selline mulje jäi.

Margus Arge ütles ...

Väga kenad fotod. Arvat oli huvitav reis !
Olen ka ise kahel korral
(40 püeva kaupa) Moskvas elanud ja kartust linna ees pole, ära ei eksiks. Septembris on ilus - eriti Lenini mägedes kui vahtrad vürviliseks läevad.
Juulis 1985 sai ka troopilist padukat tunda, kui Luzniki staadioni ees tuli vihmavarju alla maha kukitada- abi sellest suurt polnud - langev vesi kargas asfaldilt oma pool meetrit tagasi...

Anonüümne ütles ...

emhi vaatluskaardi andmetest lähtuvalt küsin, et kas jõgevlastel vesi tubades juba ;D?

Jüri ütles ...

Jah, väga tore reis oli. Liikumised olid grupis. Tuli ette ka kadumisi, kuna mõned inimesed eirasid grupis liikumise reegleid rahvarikastest kohtades, aga kuna selgeks oli tehtud see, et grupist eksimise korral tuleb tagasi minna sinna, kus peatutakse, nii et lõplikult keegi ei kadunud.
2006. a, kui oli bussireis Saksamaale ja Alpidesse, juhtus nii, et Berliinis anti igale ühele kaks tundi aega vabalt ringi liikuda. Hiljem selgus, et üks mees oli reisiseltskonnast kaduma läinud ja otsingud tulemusi ei andnud. Hiljem on selle giidiga veel suheldud ja saanud teada, et teda pole tänaseni leitud. Seega võivad inimesed ka lõplikult kaduma minna.

Keegi pole Jõgeval veel uputusest teatanud, nii et vast väga hull see olukord pole.

Anonüümne ütles ...

Mille alusel saab väita, et Moskvas on puhas mandriline kliima? Kas oskad tuua põhjendatud argumente? Üks asi on jääda seisukohale, teine aga lükata ümber/kinnitada väidet? Võtaks aluseks aastase sademete hulga, sademete hulga kuude lõikes, suhtelise õhuniiskuse, aasta keskmise temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse.

Ja võrdle seda Tallinnaga. Kui mitme näitaja poolest erineb Moskva kliima Tallinna omast? Võtsin aluseks 1971-2000 ja 1981-2010. Mina saan 100% väita, et Moskva ei ole puhas mandriline ega ei erine rohkem kui kuude keskmise temp poolest Tallinna kliimast.

Jüri ütles ...

Ma küsisin üle A. Kalliselt, mida tema arvab esitatud seisukohast (kommentaariumis aeg: 20. august 2013 23:55), sest äkki oligi vale, aga tema vastus: Ain Kallis
6:55 (16 tundi tagasi)

saajale mina
Hommikust!
Õige.
A

Kuna pole klimatoloog, siis on parem seda küsida kelleltki klimatoloogilt. Ain Kallis sobib selleks, vaatame, mida ta vastab.

Anonüümne ütles ...

Ise arvan nii, et kontinentaalsus/merelisus ei tähenda alati keskmisi temperatuuri ja sademeid, vaid ka seda millist lähimõju avaldab näiteks meri antud piirkonnale. Nt. Tallinnas ja ka mujal rannikul on tihti hilissügiseti mere mõjul soojem kui sisemaal ja kevadel vastupidine olukord.

Moskva asub meredest nii kaugel, et seal ju otsest mõju ei ole, küll aga kaudne mõju nt. tsüklonite näol mis läänest või lõunast niiskust/sademeid toovad. Ja õhumassid ei vaheldu nii ruttu kui Eestis, eks see ole ka üks mandrilise kliima tunnus. Ehk kui Eestis kestab suvel üks kuumalaine korraga reeglina 2-3 päeva, siis Moskvas pole nädal aega ka mingi haruldus.

Jüri ütles ...

See on kindlasti õige.

Anonüümne ütles ...

No mind huvitab definitsiooni järgi lähenemine ehk siis mustvalge lähenemine. Teatavasti peab mandrilisus täitma teatud klassikalised tingimused: väike sademete hulk, madal suhteline õhuniiskus, suur t-kõikumine jne.

Moskva on vaatamata mandrilisele asendile ja kaugusele merest ääretult niiske ning sademeterikas linn ühtlaselt aasta ringi.

Ka temperatuurirežiim ei erine drastiliselt nt Eesti omaga, kuigi jah talved on mõnevõrra külmemad ja suved soojemad.

Aga kui ta neid mandrikliima tingimusi ei täida, siis ei saa ka absolutiseerida, et Moskva on puhas mandriline kliima. Asi pole selles, kuidas see kellelegi tundub, vaid tõendites, kuidas asjad tegelikult on.

Mereline ehk lääneranniku ookeaniline -> üleminekuline ehk paraskontinentaalne ehk niiske mandriline ehk merelise ja mandrilise kliima siirdeala -> järsk mandriline ja siis on veel mandriline mussoonkliima



Ma ei tea rohkem valikuid. Nende järgi otsustades paigutan Moskva üleminekulisse, sest ta ei vasta puhta mandrilise kliima tingimustele.

Anonüümne ütles ...

Eesti puhul tervikuna on mere otsene mõju kevadel (ka muudel aastaaegadel) ääretult tühine, hõlmates vaid kitsast rannikuala. Toon näite, tänavu lükkus suve algus edasi drastiliselt, kuu aega või nii, ainult kitsal rannaribal. Ka Tallinnas algab suvi reeglina Laagris ja Nõmmel vahel isegi kuu aega varem kui Viimsis. Samuti sügisel on mõju suurem saartel, nende rannikul ning kitsal rannikualal, kus nt esimene öökülm võib tulla oktoobri lõpus-novembris, mandril on samas mõju tühine.

Läänemere mõju Eesti kliimale on liialt üles haibitud. Eesti klimatoloogia paradoks.

Peamiseks kujundajaks on ikkagi ookean ja Euraasia manner, tsipake Arktikat ja kübeke Aafrikat, ühes Vahemerega.

Anonüümne ütles ...

Läänemerd ei maksa siiski ka alahinnata. Nt. ookeanilt saabuvad tsüklonid kaotavad kaugele sisemaale jõudes suure osa oma jõust, aga Läänemere kohal võivad vastupidi saada lisaenergiat. Ma ei tea kui tihti Moskvas sügistorme esineb, aga olen suht veendunud, et seal registreeritud tormituuled on reeglina väiksemad kui nt. Balti riikides (ei mõtle äikesega kaasnevaid tormi-iile).

Jüri ütles ...

Neid juhtumeid, kui tsüklonid on elavnenud Läänemere tõttu, pole küll eriti aastate jooksul täheldanud. Seda arvamust on sünoptikud ikka vahel välja käinud, aga millegipärast väga pole seda õnnestunud näha. Võib-olla mõeldakse selle lisaenergia all hoopis sademeid jms? Läänemeri on mõtlema hakates ikkagi liiga väike, et põhjustada nii suureskaalalisi muutusi, nagu tsüklonite elavdamine. Mõjud on ikka märksa lokaalsemad.
Küllaga on Läänemeri sügisel ja talvel, kui jääd pole, oluline lisasademete allikas. Näiteks möödunud aasta oktoobris, kui tuli esimene lumetorm, oli järgmisel päeval sooja vee tõttu merel ja rannikualadel tugev konvektsioon koos äikese ja lumepagidega.

Jüri ütles ...

Sain vastuse:
Ain Kallis
14:24 (14 minutit tagasi)

saajale mina
Tere,
Vaidlus on suhteliste asjade üle paljus. Muidugi pole Eesti ja Moskva kontinentaalsuse poolest täesti sarnased.
Köppeni klassif ühikud aga ühendavad päris laialdasi alasid. Noid puudusi arutati 1994 Potsdamis ühel nõupidamisel. Lugu vääriks sügavamat analüüsi.
Praegu kole kiire Eesti kuuenda kliimaaruandega...
Ain

Anonüümne ütles ...

''Gesamtniederschlag'' järgi ei tule tallinnasse ja selle lähiümbrusesse üldse vihma kuni 31. augustini!!

Jüri ütles ...

Sama on pea igast portaalist vaadates.
Tegu on blokeeriva antitsükloniga, mis nädala jooksul liigub Venemaale.

Anonüümne ütles ...

ja kas siis on lootust jälle soojale ilmale?

Jüri ütles ...

Üle kahekümne kraadi vast sisemaal ikka tuleb, maksimumiks pakuks nädala jooksul 23-24 kraadi, see on parajalt soe.

Anonüümne ütles ...

kui palju Põhja-Eestis soojakraade võiks tulla

Anonüümne ütles ...

Põhja-Eestis sama või kraad jahedam kui Lõunas.

Jüri ütles ...

Võib-olla veidi soojem kui lõuna pool, sest paistab, et soojem õhumass jääb lõpuks loode poole.