25. detsembril saabuski Eestisse prognoositud sula. Kella 20se seisuga polnud sula veel Eesti kirdenurka jõudnud (eks täiendan selles osas vajadusel). Tsükloni kese liikus mööda Soome lahte itta ja õhurõhk oli selle keskmes 980 hPa.
Selles postituses tahaks rääkida ka ilmast ja inimestest laiemalt. Siin keskkonnas olen tavaliselt rääkinud kõikidest asjadest (vahest kommentaarid välja arvatud) erialase pilguga, st püüdnud jätta emotsionaalse külje välja. Seetõttu olen tagasisidet saanud, et tore, et pole vingumist, emotsioone, liigset isiklikku arvamust jne. Ometigi on ilm teatud juhtudel emotsionaalselt väga laetud teema, kindlasti on seda praegu saabunud sula(de) osas. Samas ka muul ajal - see on igati normaalne, et ilm tekitab tundeid, et see võib meeldida ja mitte meeldida, et inimesed pole mingi ilmaga rahul, vinguvad jne. Miks mitte seda teha? Ilm ei jäta ju kedagi külmaks, eriti teatud olukordades.
Proovin panna selle põhjuse korralikult sõnastatuna järgnevalt ka kirja. Kuna inimesed elavad õhuookeani põhjas, siis järelikult puutume kogu aeg ilmaga kokku, isegi siseruumides olles. Järelikult on igal inimesel olemas ilmaga mingid kogemused ja sellest lähtuvalt ka mingid ootused. Suuri üldistusi on siin ohtlik teha, kuid võib eeldada, et näiteks suvitajad ootavad suvel mõnd nädalat sooja päikeselist ilma, põllumehed parajalt vihma ja sooja, talvel aga on neid, kes ootavad sooja ja vähese lumega või koguni täiesti sula talve, kuid rohkem siiski neid, kes ootavad parajalt lumist ja mitte liiga külma ilma jne. Ometigi vastavad ootused igal aastal ei täitu, sest ilm ja ilmastik on väga muutlik.
Milline on siis minu arvamus kõigest sellest? Võtan konkreetsuse huvides sula näite. Rõhutan enda puhul ka seda, et hoian erialase/intellektuaalse poole tavaliselt emotsionaalsest eraldi ja teen vahet meeldimise/mittemeeldimise ja leppimise/mitteleppimise ja viimasest tuleneva rahulolematuse vahel. Kuna mul on see süsteem päris keerukas, siis esitan selle vastava skeemina.
See on kindlasti lihtsustatud, aga ajab asja ära ja annab mingi ettekujutuse.
Ilma emotsionaalse küljega on seotud ka soovennustused (-prognoosid). Näiteks suvel, kui oodatakse väga äikest, siis sageli juhtub, et nähakse äikesevõimalust seal, kus seda pole või et räägitakse äikesesevõimalusest, kui millestki kindlast, kusjuures usutakse sellesse. Ka kõik suurte tormide jms soovimised kuuluvad sellesse valdkonda. Loomulikult pole ma siin mingi erand ja ikka juhtub, et ehkki mõistes intellektuaalselt mingit olukorda, täpsemalt selle keerukust ja alternatiivide rohkust, siis ikkagi tekib suhtumine või uskumus, kas see juhtub või mitte, eriti siis, kui konkreetne nähtus on seotud suure emotsionaalse laenguga.
Mis siis lõpuks toimus? 24. detsembril arenes Põhjamerel polaarfrondil laine, mis arenes tsükloniks ja jõudis 25. detsembril Läänemerele. Sellega seotud intensiivne lumesadu liikus päeval üle Eesti, kusjuures kõige varem saabus sula ja vihm Saaremaale. Seejärel hakkas Lõuna-Eestis jäävihma (või jäätuvat vihma?) sadama. Põhja pool sadas paksu lund, kusjuures enda kogemusest oli Tallinnas teatud hetkel lumesadu nii äge, et õues olles oli vahepeal raske hingata, sest õhk oli nii suurel määral lumehelvestega täidetud.
Lumesadu koosnes vaheldumisi nii suurtest räitsakatest kui peentest helvestest. See oli märgiks sellest, et osa sademetest moodustus külmas ja kuivemas õhus, osa aga soojemas ja väga niiskes õhus (või mõjutas saabunud sooja õhu kiht helveste kleepumist). Kui esialgu koosnes lumesadu mitmesugustest kuueharulistest kristallidest, siis saju lõppedes hakkas eriti suuri räitsakaid langema, kusjuures need koosnesid ainult nõeljatest kristallidest. Viimased on märgiks sulast. Seejärel hakkas sadama tihedat uduvihma (täpsemalt: jäätuvat uduvihma), kusjuures külma oli veel 9 kraadi. See põhjustas jäite või kiilasjää tekke. Järgnevatel tundidel temperatuur tõusis, kusjuures uduvihm vaheldus jäälörtsi ja lumega.
Tuul puhus kogu päeva idast või idakagust. See näitas, et tsükloni kese liikus otse selle koha poole. Temperatuur tõusis üle nulli pärast kl 20, kusjuures saabus ka vastav lõhn, mis sulaga käib kaasas. Tuul nõrgenes ja pöördus tasapisi üle lõuna edelasse. Lumi esialgu küll eriti ei sulanud, sest tekkinud jääkiht kaitses sulamise eest. Kell 21 sai saarte lääneosas sula juba läbi ja külmem õhk alustas pealetungi. Tsüklon täitus samal ajal.
Vihm miinuskraadidega näitab seda, et kuskil kõrgemal on soe õhukiht. See peab olema piisavalt soe ja paks, et algselt lumena alguse saavad sademed jõuavad vihmaks sulada. Selline kihistus on väga stabiilne, sest külm ja tihedam õhk jääb ju tunduvalt soojema ja niiskema alla (niiskem õhk on väiksema tihedusega, kui kõik muud tingimused on samad). Seetõttu õhk ei segune.
Järgnevalt pilte 25. detsembrist Tallinna lõunaservast.
Hakkas lund sadama
Keskpäeval ilm hämardus, sest kihtsajupilved olid nii paksud (umbes 5 km)
Pärastlõunal algas tõeline lumemöll. Õues olles oli raske hingata.
Tugev lumi hakkab nõrgenema.
Õhtupoolikul asendus lumi jäätuva vihmaga. Külma oli veel 9 kraadi.
Pärast kl 20 saabus sula.
4 kommentaari:
tundsin ka täna õhtul seda tüüpilist sula lõhna, kusjuures tunda oli otseselt mere lõhna (elan muidu ise harjumaa siseosas). sula saabus üsna vaikselt siia, kus ma elan - korraga oli niiske ja soe.
samuti sain ka aru, et hommmikul oli -11 kraadi külma ja õhtul +2 kraadi sooja
samtui oli äikest ka
Jah, välgud on tugevates lumetormides üsna tavalised. Kas seda äikeseks pidada, on kahtlane, sest äike kui kompleksne atmosfäärinähtus eeldab rünksajupilvede olemasolu, aga lumetormides on nende asemel ülipaksud kihtsajupilved.
Eile oli küll lumesadu ülitugev ja tuiskas ka, aga lumetorm see polnud. Siiski ei saanud mõne välgu teket välistada, sest pealegi oli ilmamuutus ekstreemne ja õhumasside kontrastid meeletud, nii et miks mitte.
Postita kommentaar