Küllap iga vähegi ilmahuviline teab, et talvisel ajal sõltub ilm iseäranis palju sellest, millist teed tsüklonid liiguvad: kui põhja poolt, siis on üldiselt väga muutlik ja soe, kui lõuna poolt, siis tavaliselt talvine. Ometigi võib ka nii olla, et aktiivsed tsüklonid liiguvad põhja poolt, aga meil püsib ilm külm ja talvine. Sellist tsirkulatsioonimustrit tuntakse lõhestava blokeeringu nimetuse all.
Selle loogikat näeb hästi ühe USA meteoroloogi (J. Haby) joonisel:
Siin on näidatud, et kesksel kohal on antitsüklon, millest nii lõuna kui põhja poole jäävad jugavoolud ja seal liiguvad tsüklonid. Nagu nimetuski ütleb, on läänevool lõhestatud. Keskele võib talvisel ajal jääda vaikne, külm ja pakaseline ala, mida nii põhja kui lõuna poolt ümbritseb soe, tormine ja tavaliselt sulailm. Näiteks 2010. a. alguses oli selline olukord, et Eestis arenes nädala vältel paks härmatis, ilm oli vaikne ja talvine, kui samal ajal saabus Lapimaale sula ja tormine ilm. Ka kaugemale lõunasse, kus antitsükloni mõju lõppes, jäi tsüklonaalne ja soe ilm.
Üldse on atmosfääri blokeeringu tekkimine antitsüklonite korral tõenäolisem, sest need ei allu juhtvoolule ja võivad ettearvamatult liikuda. Kui mõni antitsüklon jääb pikemaks ajaks paigale, siis ongi blokeering tekkinud. Harvem on selle põhjuseks tsüklon, sellisel juhul peab see olema suur, väheliikuv ja läänevoolust eralduma.
GFS mudel on sellise olukorra meile arvutanud 24. detsembriks:
Selgelt on näha kiilukujulist antitsüklonit, milles on väga külm õhumass. Samal ajal transpordivad tsüklonid sooja ja niisket õhku Põhja-Skandinaaviasse. Kaugemal lõunas tegutseb ulatuslik lõunatsüklon, mille põhjaservas kandub külm õhumass edelasse. NB! Arvestama peab ajalise mastaabiga. Eelmine mudelijooks näitas midagi täiesti erinevat. See näitab, et nii pika aja jooksul võib kõike juhtuda.
13. detsembri EMHI madalate lennutasandite kaart:
Siit on näha, et täna külmetame tsükloni soojas sektoris, külm front märgib aga, et edelast ja lõunast tuleb külma juurde. Seega ei pruugi tsükloni soojas sektoris alati olla soe ilm.
Järgnevalt näeme 13. detsembri öiste miinimumide kaardilt, et tõepoolest on meist kaugel lõunas äärmiselt külm ilm, Aadria merega piirnevates riikides oli isegi kuni -27°C, mille kõrval Eesti -3°...-9°C tundub lausa palav.
Kölni ülikool
2 kommentaari:
kas aadria mere ääres oli mere efekt, või mitte?
Satelliidipildi järgi tundub, et oli küll. Kohalike olusid pole uurinud.
Postita kommentaar