Mõtisklusi heast ja halvast ilmast

Võiks mõelda sellele, mis on hea ja halb ilm ning kas seda saab mõõta. Üldiselt öeldes väljendavad need mõisted meie suhtumist ilmasse, sest looduse seisukohast ei saa siiski rääkida heast või halvast, vaid soodsast ja ebasoodsast ilmast (ilmastikust) ning sedagi teatud liikide või ökosüsteemide seisukohalt.

Mida pidada heaks ilmaks? Järeldus on selline, et ilma headuse hindamisel tuleb arvesse võtta tuult (tugevus), pilvisust ja sademeid. Mida vähem on tuult, vähem on pilvi ja sademeid, seda parem on ilm. Temperatuur ei lähe arvesse, kuigi inimesed peavad soodsama temperatuuriga ilma paremaks. Õhurõhuga on lood keerulisemad. Seda võib arvestada, kuid kindlasti ei ole esmatähtis näitaja. Ei saa öelda, et muude võrdsete tingimuste puhul on see ilm parem, mil õhurõhk on näiteks 1025 hPa, kui teisel (1020 hPa) puhul. Küllaga, kui näitajad on võrdsed, ent ühel juhul on õhurõhk 970 hPa-d, teisel aga näiteks 1010 hPa-d, siis on teisel juhul ilm siiski parem. Ka õhuniiskuse poolest saaks arvestada ehk vaid suhtelist niiskust - mida suurem niiskus, seda halvem ilm. Siiski, liigispetsiifiliselt on inimese puhul soodsaim suhteline niiskus umbes 70%, mida võiks siis täpsustatud juhul võtta ideaaliks, seega mida rohkem hetke suht. niiskus hälbib sellest optimumist, seda halvem ilm.

Selliseid mõttemänge võib päris palju teha, kuid see võib anda huvitavaid tulemusi. Hiljuti, 7. märtsil, oli üks kõige paremaid ilmasid üldse, mida kunagi näinud. Taevas oli enamuse päevast selge, ilm tuulevaikne, õhuniiskus mõõdukas, õhurõhk kõrge, temperatuur väljasviibimiseks hommikul küll ebasoodne (-19°C Tapal), kuid pärastlõunal juba soodne (-4°...-6°C). Pilvedeta siiski ööpäev ei möödunud, sest hommikul olid kihtpilved udu kujul ja lõuna paiku tekkisid mõneks minutiks paar rünkpilvekest. Peaaegu võrdväärselt hea oli ilm veebruari algul, ent siis oli tuulisem, tuul aga on ilma headuse seisukohalt üks määravatest teguritest. Samuti oli pilvi ööpäeva jooksul rohkem. Ilma headust saab vaid hinnata, mitte mõõta.´
Unustasin lisada ajalise dimensiooni - hea ilm on kindlasti püsivam, kui halb või muutlik ilm. Seega kui meil on kaks võrdset ilma, ent üks kestab näiteks terve päeva, teine aga tunni jagu, siis tuleks paremaks pidada esimest.