Suuremate külmadega kehtivad teatud seaduspärasused. Kõige külmem on tavaliselt siis, kui Eesti kohale jääb mingi kõrgrõhkkonna kese või kõrgrõhkkond eemaldub Venemaale. See on analoogne suvisel ajal sooja või kuuma ilmaga. Seega tuul jääb nõrgaks ja hakkab pöörduma, olles viimaks lõunast. Samal ajal suureneb tasapisi õhu suhteline niiskus ja tekib härmatist. Kui ees on külmaperioodi viimane, kõige külmem öö, siis selleks hetkeks on tavaliselt tekkinud ka härmatis, ilm on tuulevaikne ja õhtul hakkab kiire temperatuurilangus. Selle peatab udu või kihtpilvede teke. 4. veebruaril ongi juba härmatist näha, tuul on rohkem lõuna poolt ja nõrgem ning taevas valkjam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar