Kui konvektioonipilv jäätub, siis selle teravad tipud lamenevad, mida võib väga ilmekalt näha 16. septembri õhtul tehtud fotol:
See näitab, et pilves on tekkinud märkimisväärselt palju jääkristalle ning sademetetekke protsess saab täiel määral käivituda. Sademeid saavad anda olulisel hulgal vaid need pilved, mis sisaldavad korraga suurel hulgal nii jääkristalle kui vedela vee tilkasid (pilvepiisad). Sellised pilved on tavaliselt väga paksud (vähemalt paar km).
Kui sajab uduvihma, siis tasub teada, et vähemalt soojal ajal ei ole selle sademeteliigi tekkes jääkristalle osa võtnud. Uduvihma sajab soojadest pilvedest, mis koosnevad vaid veepiisakestest ja seetõttu võivad need pilved asuda väga madalal ja olla üpris õhukesed. Uduvihm moodustub seega hoopis teisiti kui tavaline vihm või lumi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar