15. juunil oli järjekordselt äikest, kuid rohkem, kui eelmisel päeval. Esimene äike kujunes kl 12ks lõunataevasse, kuid sajuala ei ulatunud kohale. Teine tekkis pool tundi hiljem edelataevasse ja tõi ka vihma, kuid äike oli selleks ajaks juba hääbunud.
Ilmekalt tuli esile üks asjaolu. Laialt on levinud väärarvamus, et tumedad, sünged, ähvardavad pilved on saju- või äikesepilved. Tegelikult ei anna ähvardav või sünge ilme mingit infot, kas pilvedest tuleb sademeid või kas seal on äikest. Üsna sageli juhtub, et tugevat vihma või äikest toovad heledad pilved. Sageli tekib mulje ähvardavusest ja süngusest kontrast. See tekib siis, kui mõne paksem pilv jääb päikesekettast veidi eemale, eriti aga lõuna või edela poole. Seetõttu on vaatleja asukohas väga suur valgustatus, aga mõni km eemal on see varju tõttu palju väiksem. Nii loobki kontrast üpris suurejoonelisi või ähvardavaid vaatepilte.
Kui äikest on juba ennelõunasel ajal, siis on selge, et mängus on mingi front. Puhas õhumassisisene äike ei teki praegusel ajal varem kui pärastlõunaks. Suve lõpus ja sügisel võib õhumassisisest äikest olla ka öösel, kuid ainult suurte veekogude kohal.
Merelise polaarse õhumassi puhul tekivad äikesed väga tüüpiliselt Harjumaa kagu- ja idaosa kohale ning liiguvad edasi itta või kirdesse. Täpselt nii on olnud ka 13.-15. juunil. See on seotud järgmiste asjaoludega. Eestis on polaarne mereline õhumass valitsemas tavaliselt läänevoolu ajal. See tähendab, et ligikaudu Norra merel on mõni ulatuslik tsüklon, mille kaugemas lõuna- ja idaservas tekivad lohud või osatsüklonid ja need toovad suvel enamasti jahedat niiskust ka Eestisse. Sellega on tüüpiliselt seotud ebapüsiv ilm ja labiilne õhumass, seega konvektsiooniks soodsad tingimused. Õhuvool aga on peamiselt edelast, ajuti ka lõunast või läänest-loodest ning seetõttu pilved, mis saavad alguse Lääne- või Edela-Eestis, liiguvad edelavoolus kirdesse ning oma teekonna jooksul küpsevad äikese tekkimiseks piisavalt Harjumaale, Raplamaale või Järvamaale jõudes.
Võimas rünkpilv põhjataevas. Üsna sageli on selle kohta öeldud, et see on kõike muud kui hea ilma pilv. Sellega on nii ja naa. Vahel ilm ei halvene, kui tekivad võimsad rünkpilved, sageli aga antud kohas või lähiümbruses siiski halveneb.
Ilma halvenemine on seotud siiski laiema ümbrusega kui antud konkreetse punktiga. Kui see koht jääb sajuta, aga ümbruses läheb sajule, siis võib sajuta kohas olev inimene öelda, et ilm ei halvenenud. Ilmselt aga pole see õige. Selline olukord on suve iseloomulik. Sügisel ja talvel on ilma varieeruvus ehk piirkondlikud erinevused erinevate alade vahel väiksem.
Ilma halvenemine on seotud siiski laiema ümbrusega kui antud konkreetse punktiga. Kui see koht jääb sajuta, aga ümbruses läheb sajule, siis võib sajuta kohas olev inimene öelda, et ilm ei halvenenud. Ilmselt aga pole see õige. Selline olukord on suve iseloomulik. Sügisel ja talvel on ilma varieeruvus ehk piirkondlikud erinevused erinevate alade vahel väiksem.
Äikesepilv lõunataevas. Ei ole kuigi tume ega ähvardav, kuid igas minutis oli 3-6 välku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar