Derecho jt suvetormid

Möödunud suvel käis ajakirjandusest vist esimest korda läbi selline mõiste nagu derecho. Pärast 4.7.2002.a. tormi seda mõistet ei kasutatud, vaid räägiti lihtsalt tormikahjudest, eriti Keila tornaadost, paremal juhul aga kaarkajast. Kas tegelikult oli tornaado, on kaheldav. Nüüd aga tulenevalt EMHIs üles pandud uudisest ilmus derecho sõna üsna paljudesse kohtadesse.
Paljusid mõisteid saab mitmeti määratleda, kuid üldiselt kehtivad sellele suvetormitüübile päris kindlad nõuded, mis on vastavalt Johns ja Hirt (1987) järgi selline:
x There must be a concentrated area of reports consisting of convectively induced wind damage or convective gusts of more than 26 m/s (50 kt). This area must have a major axis length of at least 400 km.

x The reports within this area must also exhibit a nonrandom pattern of occurrence. That is, the reports must show a pattern of chronological progression, either as a singular swath (progressive) or as a series of swaths (serial).

x Within the area there must be at least three reports, separated by 64 km or more, of either F1 damage or convective gusts of 33 m/s (65 kt) or greater.

x No more than 3 h can elapse between successive wind damage (gust) events.

Pannes Soomes ja Baltikumis toimunu kokku (toetada saab radari-ja satelliidipiltidega), tuleb välja küll äikesepilvede süsteem, mida on sobilik derecho´ks nimetada. Samast süsteemi üleliikumisel tehtud video Daugavpilsis: http://tv.delfi.lv/video/3MGW2pXC/ ja tormikahjud Madonas: http://www.fotoblog.lv/rep/21568/?cid=26633. Viimane on derechole (ja downburstile) hästi iseloomulik. Derecho (ja 26. juulil hommiku äikesetorm) liikus väga kiiresti, umbes 90 km/h, jõudes Eesti lõunast põhja ligi kahe tunniga läbida, tavaliselt levivad äikesed heal juhul 40-60 km/h kiirusega, seega antud juhul oli kiirus 2 korda suurem.
Derecho tekkis tulerõnga-tüüpi atmosfääriblokeeringu tingimustes. Sellist olukorda iseloomustab suur ja soe blokeeriv kõrgrõhkkond (seekord Venemaa kohal), mille äärtes on soodsad tingimused konvektiivseteks tormideks, sest seal on laskumisinversioonid nõrgemad, niiskust enam ja kogunev energia saab takistuskihtidest läbi murda. Sellised tormid ja äikesed liiguvad päripäeva ümber antitsükloni. 8. augustiks tekkis Eestist lääne pool nõrk madalrõhuala ja see soodustas samuti konvektiivsete tormide kujunemist.

Eespoolset juttu illustreerib väga hästi see ilmakaart. Võetud http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html

Suvetormi mõistet on määratletud näiteks raamatus "Eesti ilma riskid". Seal on öeldud, et need on ajas ja ruumis väikese ulatusega tormid, mis võivad küll olla seotud tsüklonaalsusega, kuid tavaliselt on tegemist lähikonnas tekkinud väikesemõõduliste madalrõhualadega. Eestis saab see tekkida vaid suvel, millest ka selline nimetus. Suvetormide alla lähevad pagid, trombid ja vesipüksid.

Ain Kallis on kirjutanud: http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/suvepalavuse-voimas-loppakord-haruldase-aikesetormiga.d?id=32671657 ja http://www.envir.ee/1134842. Tornaadode esinemise kohta ühtegi kindlat teadet ei tulnud, kuid see ei tähenda, et neid polnud. Mitmesugustel põhjustel räägiti aga sellistest nähtustesest nagu tornaadopilv või peeti pagituultekahjustusi tornaadode põhjustatuks. Lühidalt on kõigest sellest juttu veel siin: http://www.ilm.ee/?47865 ja seal on toodud link, kus on mõnedest valehäireid põhjustavatest pilvedes vahvalt räägitud, olgu link ka siin: http://www.crh.noaa.gov/mkx/?n=scary-clouds