16. nädala ilm (17.–23.04.2017)

Kommentaariumi link

23. aprillil oli siinmail madalrõhkkonna lääneserv. See tõi jätkuvalt hoogsadusid (vihmast lumeni), eriti sisemaale, kus sadu oli kohati tugev, sekka tuli lume- ja jääkruupe ja rahet, Soome lahele jõudis laussajuala, mis nihkus aeglaselt Virumaa kohale, see tõi kaasa lund ja tekkis ajutine lumekate. Saartel muutus juba hommiku jooksul ilm kuivemaks, hiljem ka mandril.
Tuul oli valdavalt loodest ja nõrk või mõõdukas, sooja oli 4–8 kraadi, lumesaju ajal vaid 0–2 kraadi.

Lõuna-Skandinaavia kohale tuleb uus tsüklon, mis võib 25 aprilliks tuua lumesadu ja tuisku, aga arvestama peab ka vesisema sajuga. See tsüklon eemaldub aegamisi põhja ja veab endaga kaasas külma õhumassi, siin on oodata hoogsadusid. Seejärel võib suureneda lõunatsüklonite mõju, kuid need hoiavad külma ja lumist õhumassi siinmail.

Ain Kendra. 23.04.2017 Leesi-Hara tee

22. aprillil oli siinmail ulatusliku madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli ilm muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas märga hooglund (Alatskivil ja mõnes paigus veel tuli ajuti lumi maha), lume- ja jääkruupe, kuid sekka ka vihma ja kohati rahetki, üksikutes kohtades oli äikest.
Kuna tekkimas oli osatsüklon, siis selle eel puhus valdavalt nõrk lõunakaartetuul, aga selle järel (keskpäeval) loodetuul, mis õhtul tugevnes, eriti rannikualadel. Sooja oli 4–8 °C, pikema päikesepaistega kohati pisut rohkemgi.

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Norra merelt on üle Skandinaavia meie suunas teel aktiivne madalrõhkkond, mis laupäeval üle Soome ja väikese osatsüklonina üle Eesti Venemaale eemaldub. Sadu tuleb lörtsi ja vihmana ning on kõige tugevam ööl vastu reedet ja laupäeval ning toob veenäljas maale veidi leevendust.

Kuigi madalrõhkkond eemaldub ise Venemaale,  jääb selle lääneserv pikemalt meie ilma mõjutama. Nii jagub sajuhooge ka pühapäevaks. Esmaspäeval tõmbab see magnetina ligi uut Taani väinade kohal arenenud osatsüklonit, mis esmaspäeval üle Läänemere ja teisipäeva üle Eesti esimesele, so selle nädalasele tsüklonile, järgneb. Nii kujunevad ka esmaspäev, eriti aga teisipäev sajusteks, ja ikka sajab lisaks vihmale ka lörtsi. Pikemalt (loe edasi): https://ilm.ee/?516144.

Näib, et 25. aprilliks tuleb Lõuna-Skandinaavia kohale tsüklon, mille idaservas võib soojem õhumass kuni 10-kraadise soojaga, kuid ilm püsib sajune. Siis võivad Eestit mõjutada lõunatsüklonid, kuid eks paistab.

Võimas rünkpilv 22.04.2017 Tartus.

Kairo Kiitsak. Võimsa välimusega rünksajupilv ja lumekruubid Simunas 22.04.2017

21. aprillil liikus aktiivne madalrõhkkond Norra merelt Põhja-Rootsi kohale ja selle kaguserv laienes üle Eesti. See tõi pilves ja sajuse ilma: sisemaal sadas esialgu lund, kuid hiljem läks sadu kõikjal vihmaks, sest -10kraadine isoterm asendus 0 °C-lähedasega, mitmel pool tekkis udu. Tugev edelatuul nõrgenes ja asendus läänekaartetuulega, mis küll õhtu poole Soome lahe ääres jälle ajutiselt tugevnes. Vello Aplei: "Võrumaal Sulbis on 8cm lund maas ja kell 8.20 tuiskab edasi. seega ega tali taeva jää." ja hiljem: "kell 12.42 ja lumikate täitsa olemas".
Päeval ilm alates saartest selgines, kuid sisemaal oli konvektsiooni toel tugevaid hoogsademeid, kohati rahega (terad isegi üle 1 cm), Pandiverel oli äikest (ja üle mere Soomes oli isegi tugevat äikest koos suure rahega, vt http://www.vantaansanomat.fi/artikkeli/511240-raekuuro-yllatti-vantaalla-katso-kuvat-jattimaisista-palloista), Sirje Uutma Assamallast: "Täna oli imeline päev, hommikul ärgates oli järjekordselt maa valge siis sulas lumi ära ja kui korraks päikest näitas oli maa auramas nii mõnusalt aga seekord sellest pilti ei saanud ja siis tuli pilv kust tuli vihma ja rahet -ja siis lõi välku ja müristas  21.04 2017 kell 12 44 Ja nüüd paistab päike." Hommikune –0...4 °C asendus päikese mõjul 5...10 kraadiga, Heltermaal tõusis koguni 11 kraadini.
Õhtul muutus ilm sisemaal selgeks ja kuivaks, aga merelt jõudsid saartele hoogsajud (seekord vihmana), mis levisid öö jooksul ka sisemaale. Sooja oli 0...4 kraadi, ainult Jõhvis langes ajutiselt –2 kraadini.

Ilm muutub kuivemaks ja selgemaks, ent tugevad hoogsajud on tõenäolised. Lisaks vihmale võib tulla lume- ja jääkruupe, õhtul suureneb märja lume tõenäosus ja sadusid võib taas rohkem olla.

Pärast 25. aprilli võivad mõjule pääseda lõunatsüklonid, mis toovad ohtralt sademeid. Sooja õhumassi jõudmine üle idapiiri on siiski küsitav.

Ain Vindi. Peale lumist hommikut sai õhtul korralikku konvektsiooni näha. Tartu. 21.04.2016.

Samad võimsad rünkpilved 21.04.2017 Tartus.

Rahet põhjustanud pilv. 21.04.2017 Tartus.

20. aprillil laienes aktiivse madalrõhkkonna kaguserv Läänemerele. See tõi tuule tugevnemise ja õhutemperatuuri tõusu üle +5 kraadi (öösel oli veel kõrgrõhuvööndi all vaikne ja selge, õhutemperatuur oli –4...–9 °C, kohati ranniku lähedal soojem). Pilvisus tihenes ja õhtul läks sajule (saartel vihm, mandril lumi ja tuisk). 

Ookeanilt saabuvas soojuses võib 21. aprillil sooja tulla kuni 10 kraadi, kui jätkub piisavalt päikest, aga see soojus ammendub kiiresti. Sünoptiku täpsustus: "Käib üks kiire külmast soojaks ja tagasi külmaks õhu vahetus. Praegu lahkub 1,5 km kõrgusel -10, mis tähendab enamasti alati valget sadu ja kella 3-4 ajal on vähemalt poole soojem õhk kohal, saartel võib-olla ka 0 kraadi isoterm. Eks paistab,kui soojaks homme läheb."

22. ja 23. aprillil on äikesevõimalus, võib sadada märga lund. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (22.04.) liigub madalrõhkkond Botnia lahe äärest Soome kohale ja selle servas võib Eesti lähistel uus osatsüklon tekkida ning selle tihedast pilvemassist sajab meil aeg-ajalt lörtsi ja vihma. Hommikuks võib Kesk- ja Ida-Eestit katta 1–5 cm paksune märja lume kiht ning see päeval oluliselt ei vähene. Tuul öösel veidi nõrgeneb, päeval pöördub loodesse ja tugevneb. Õhutemperatuur on öösel -1...+4, päeval 2...7 °C.

Edasine ilm on sarnane: saju, sh märja lume võimalus on väga suur. Ilma soojenemist pole ette näha.

 Lamedad rünkpilved 19.04.2017 Laagri kohal.

19. aprillil liikus kõrgrõhuala Läänemere kohalt lõunasse. See tõi ööseks vaikse ja selge ilma, kohati vaadeldi virmalisi, eriti vastu hommikut. Õhutemperatuur oli –3...–9 °C, maapinnal kohati märksa madalam. Päeval pilvisus tihenes, kuid olulist sadu ei olnud. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga. 

Öösel on nõrgenev kõrgrõhuvöönd Eesti kohal, mistõttu öö on vaikne ja külm, aga lähenev soe õhumass põhjustab inversiooni ja kohatist udu. Kuid päeval laieneb madalrõhkkonna kaguserv üle Läänemere. See toob tugevneva edelatuule ja õhutemperatuur tõuseb veidi (öö on siiski sama külm kui on olnud eelnevad). Sadu on oodata hilisõhtul või 21. aprilli öösel, algul võib sadada lund ja tuisata. 

Tsükloni kaasatoodud soojust on vähe, mistõttu 10 kraadini õhutemperatuur veel ei tõuse. Võib siiski juhtuda, et pärast 25. aprilli tuleb ka üle 10 kraadi sooja, kuid see pole kaugeltki kindel.
Äikeseoht 22. ja 23. aprillil. 22. aprillil on märkimisväärne äikeseoht, mis on juba paljudes prognoosides ilmutatud kujul välja toodud, kuid Ilmateenistus seda oluliseks siiski veel ei pea (sünoptiku kommentaar: "laupäeva õhtu poole koondub jah Ida-Eestisse mingisugune tõenäosus"), aga elame-näeme!

Arktiline õhumass Eesti kohal. 14. aprillil tungis Läänemere äärde arktiline õhumass, mis on püsima jäänud tänaseni. Selle mõjul on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud valdavalt alla 0 °C ja see on aprilli keskpaiga pikaajalisest keskmisest kuni 5 kraadi võrra madalam. 
Kuigi siin http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/ohumassid.PDF on öeldud, et arktiline õhumass on läbipaistev, sellega päris nõus olla ei saa. Vaatamata heale nähtavusele (nähtavuskaugus üle 20 km) on täheldatud õhumassi hägusust, nii näiteks konkreetselt: "kuigi on külm, ei ole õhk üldse selge, vägagi ähmane on ja valgusreostus paneb selle kõik helendama." Tähelepanekud on ajapikku näidanud, et arktiline õhumass kipubki olema pisut hägune (sfääriline hajumine annab tooni), seevastu kõige klaarim, st parema läbipaistvusega on hoopis mereline polaarne õhumass.
Arktiline õhumass on Läänemere idakaldal harvaesinev külaline: näiteks viimati oli see õhumass siin vist novembris.

22. aprilli prognoositav äikeseoht, sh äikeselume võimalus (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1&REGION=0004&DAY=3&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag)

18. aprillil oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Seetõttu püsis ilm rahulik (valdavalt nõrga, puhanguti mõõduka kirdetuulega), kuid öösel endiselt kohatise, päeval mitmel pool hootise lumesajuga ja lumekruupidega (vaatlusjaamades märgiti ka vihmahooge, aga külma õhumassi tõttu ei tundu see usutav). Kui hommikul oli 0...–6 °C, siis päeval tõusis 0–4 kraadini.
Samal kuupäeval 2009. aastal olid sarnased ilmaolud, vt https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBTmk1d1RFUThjam8/view. 

Kuna antitsüklon tuleb Eesti kohale, läheb ilm vaiksemaks ja selgemaks, samuti lõppevad sajud. Seetõttu võib hommikuks olla kohati –10 kraadi, aga päeval tõuseb kõikjal üle 0 °C. 

20. aprillil olukord muutub, sest Gröönimaal tekkinud ebatavaliselt intensiivne tsüklon liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaserv laotub üle Läänemere. Seetõttu tugevneb edelatuul ja läheb sajule (algul võib lumesajuga tuisata), läheb soojemaks: õhutemperatuur tõuseb valdavalt üle 0 °C ja lumi asendub kõikjal vihmaga.  Sooja siiski ilmselt üle 10 kraadi ei tule. 

Pärast tsükloni itta liikumist läheb külmemaks ja lumisemaks, sest kaasatoodud õhumass on siiski väga jahe, hiljem tuleb põhjast asemele külm õhumass, kuid ilmselt nii külmaks enam ei lähe, kui oli nüüd. 22. ja 23. aprillil on äikeseoht. Üle 10 kraadi sooja võib oodata millalgi pärast 25. aprilli.

23. aprillil lubatakse mõnele poole äikeselund (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1&REGION=0004&DAY=5&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).

Bogdan Parubok. 18.04.17 Kell 1-2 öösel F3.5 ISO1600 30sec WB3600 - tasus olla sinise tunnini välja.

Loojangut kaunistasid õrnad kiudpilved. 18.04.2017 Laagris.

17. aprillil oli siin ulatusliku madalrõhuala lääneserv. Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega ja rahulik (nõrk põhjakaartetuul), kuid mitmel pool sadas hooti lund ja lumekruupe (sajuta oli vaid mere ääres). Õhutemperatuur oli –1...+5 °C.

20. aprillil olukord muutub. Gröönimaal tekib ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaservas laotub üle Läänemere regiooni mereline polaarne õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C ja lume asemel on oodata vihma, ent välistada ei saa ka lörtsi või märga lund. Sooja on ilmselt alla 10 kraadi. 

Pärast tsükloni itta liikumist tõenäoliselt taastub nädala alguse külm olukord ja oodata võib lumesadusid, tuul on tugev. Üle 10 kraadi võib loota millalgi pärast 25. aprilli.

Kalju Kotkas. Pilved 17.04.2017 , 14:53 ääsmäe 

Kersti Kaiv. 17.04.17 Raplamaal kell 12.36

Katrin Tarand. 17.04.2017 Mànnikul kl.16.25

Kalju Kotkas. Minuarust väga põnev, või mis? 17. Aprill 2017 - 17:13 Laagri

Ülle Loog. 17.04.17 Puhja

***

Tuleb jahe nädal, mille esimene pool on eriti külm, siis läheb soojemaks ja sajusemaks.

Nädal algab talviselt, kui Läänemere regioonis võimutseb arktiline õhumass. See on seotud meridionaalse tsirkulatsiooniga, õhuvool põhjast (Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis)*. Tugevneva antitsükloni tingimustes jääb niiskust vähemaks ja ilm muutub kuivemaks, ent kohatist lumesadu välistada siiski ei saa. Kui päevad on päikeselised, võib kõikjal õhutemperatuur tõusta üle 0 °C, ent öösiti on enamasti 0...–5, kohati kuni –10 °C.

20. aprillil olukord muutub. Gröönimaal tekib ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaservas laotub üle Läänemere regiooni mereline polaarne õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C ja lume asemel on oodata vihma, ent välistada ei saa ka lörtsi või märga lund. 

Pärast tsükloni itta liikumist tõenäoliselt taastub nädala alguse külm olukord ja oodata võib lumesadusid, tuul on tugev.

*Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi (vt ka allolevat skeemi): vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-vorm) asendub näiteks põhja- (vorm C) või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid.

Õhu liikumine Wangenheimi-Girsi tsirkulatsioonivormide korral, nool – õhu peamine liikumissuund (PNS infograafika Kaarel Damian Tamre / autoriõigus MTÜ Loodusajakiri, vt lk 64 http://www.loodusesober.ee/arhiiv/Loodusesober04_2014.pdf).

Ilmakaardil on näha isobaaride paiknemine meridionaalselt (põhja-lõuna sihis) ja vastavalt sellele liigub ka õhk (DWD).

Kalmer Saar. 16.04.2017. Muhu​

15. nädala ilm (10.–16.04.2017)

Kommentaariumi link

Lumekaart on kättesaadav ainult siit: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/sademetekaart/snowmap.png.

Üleskutse Ilmateenistuse aitamiseks: kui teil on mõni rahepilt (sajust, teradest, pilvedest, palun laadige see siia: https://drive.google.com/drive/folders/0B0lV2piPv8fBUkhydE1JYUlLOHM või saatke e-posti kamenikmeister@gmail.com. 

Täpsemalt: nimelt koostatakse Ilmateenistuses teatmevihikut ohtlikest ilmastikunähtustest ja sinna oleks paari pilti juurde vaja. Suur tänu, kes võtavad vaevaks ulatada oma abikätt!

16. aprillil liikus osatsüklon Taani kohalt itta. See muutis ilma külmemaks, kohati sadas lund, sekka lumekruupe, paiguti tugevalt, eriti päeva esimeses pooles. Päeval oli küll rohkelt selgimisi, kuid õhtul tihenes pilvisus uuesti, aga püsis olulise sajuta.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...–12 °C, päeval –2...+2 °C, õhtul taas kõikjal miinuspoolel. Tuul oli nõrk ja valdavalt põhjakaartest.
Ilmaprognoos on saadaval uues postituses.

Lumikatte paksus 16. aprilli hommikul (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

Kalmer Saar. 16.04.2017. Muhu​

15. aprillil oli siin väheaktiivne madalrõhuala. Selle mõjul oli ilm rahulik (nõrga tuulega) ja öösel selgines mitmel pool, kuid siin-seal sadas siiski pisut lund.
Päeval arenesid konvektsiooni mõjul pilved, mis puistasid mitmele poole kerget lund, ainult rannikuvöönd on selge või vähese pilvisusega ja seetõttu päikeseline. Õhtupoolikul arenesid sekundaarsel külmal frondil* rünksajupilved, mis tõid peamiselt Ida-Eestisse (Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa) tugevat hooglund ja lumekruupe, sajuhoo ajal tuiskas veidi, kohati sadas vähem kui tunniga mitu cm lund ja ümbruskond omandas talvise ilme.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...–10 °C, päeval –2...+3 °C, õhtul taas kõikjal miinuspoolel. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, päeval enamasti loodest, õhtul taas muutliku suunaga
Arktilise õhumassi kohalolu tugevneb, aga kuna niiskust jätkub, siis tuleb arvestada vähemalt kohatise lumesajuga. Pisut soojemaks võib minna 20. aprilli paiku, kui Norra merele jõuab intensiivne tsüklon, aga seda veel täpsustame.

*Sekundaarsed frondid. Sekundaarsed ehk teisesed külmad frondid kujutavad endast kitsamaid pilvede ja sademete ribasid, mis tekivad külma frondi lahkudes (1. või 2. liiki) sissevoolava külmema õhu tagajärjel. Nendes piirkondades, kus õhu omadused muutuvad kõige kiiremini, moodustubki sekundaarne front.
Sekundaarsete frontide pilvesüsteemide laius on keskmiselt 20–30 km, sademed esinevad kuni 10 km-l ning pilved ulatuvad talvel 2000–3000 m kõrgusele, suvel kõrgemale.
Peamiselt esinevad sellised frondid talvel, tekitades tugevaid lume- ja lörtsisadusid. Suvel arenevad konvektsioonipilved (rünksajupilved – Cumulonimbus), võib esineda äikest. [Võetud https://et.wikipedia.org/wiki/Front#Sekundaarsed_frondid, kuid sisu on adekvaatne.]
Sekundaarseid fronte ilmakaartidele tavaliselt ei märgita, vaid need tuleks ise isobaaride alusel välja joonistada, kui ilmakaart on piisava lahutusvõimega. Merike Merilaini vastav kommentaar 13. märtsi 2010 lumepagile, mis meenutas väga praegust sündmust: Meie nimetame seda teist järku külmaks frondiks ja see liikus üle Eesti loodest itta-kagusse kella 12-21-ni. Kõige paremini ja täpsemalt saate selle pildi endile silma ette ja lausa tunnise intervalliga, kui prindite välja ja joonistate isobaarid peale. Olen nii ennegi teinud, sest suure Põhja-Euroopa kaardil võivad detailid kahe silma vahele jääda. /---/
SECONDARY COLD FRONTS Sometimes there is a tendency for a trough of low pressure  to  form  to  the  rear  of  a  cold  front,  and  a secondary   cold   front   may   develop   in   this   trough. Secondary  cold  fronts  usually  occur  during  outbreaks of very cold air behind the initial outbreak. Secondary cold fronts may follow in intervals of several hundred miles  to  the  rear  of  the  rapidly  moving  front.  When  a secondary  cold  front  forms,  the  primary  front  usually tends to dissipate and the secondary front then becomes the  primary  front.  Secondary  fronts  usually  do  not occur during the summer months because there is rarely enough temperature discontinuity.

Sekundaarseid fronte ilmakaartidele tavaliselt ei märgita ja sellisel väikesemõõtkavalisel kaardil jäävad üksikasjad sageli märkamatuks (DWD).

Radarpildil on näha sekundaarsel külmal frondil moodustuv lumepagi (pildid kell 18 ja 19:30 kohaliku aja järgi; allikas http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt, mis arhiveeritakse siia: https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/).

Kairo Kiitsak. Hooglumi Simuna lähistel 15.04.2017 

Ain Vindi. Lumepagid teel Võrust Tartusse.

Õhtune lumepagi Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Pärast pikka ja halli normist kõrgema õhutemperatuuriga  talve ja varakevadet on ootused kevadiseks päikeseks ja rõõmsaks haljuseks kõrgele kruvitud, pole siis ime, et talvenäoline ilm meelehärmi valmistab. Umbes samal ajal saabunud külmalained on lähiajal olnud 2010. aastal ja 2012. aastal. Üle nädala need päevad ei kestnud. Jääb loota, et ka seekord sajust ja külmast libedad teed kauem ei kesta, hoolimata pikkadest arvutustest, mis külmema ilma lehekuuni  lasevad. Loe edasi: https://ilm.ee/?516131.

Kalmer Saar. 13.aprill 2017.a. Saaremaa, Orissaare

14. aprillil ulatus Läänemerele kõrgrõhuala lõunaserv. See tõi talvise ja kohatise lumesajuga ilma. Hommikul oli ilm kohati päikeseline, kohati pilves ja sadas isegi lund, nt Simunas, kuid päeva jooksul pilvisus tihenes, v.a Soome lahel; olulist sadu siiski ei tulnu (kuigi Võrumaal sadas lund päris tihedalt – kokku 1,5 mm, on sajuhulk siiski väike). Tuul oli esialgu nõrk ja muutliku suunaga, hiljem põhjakaartest ja seejärel enam kirdest. Õhutemperatuur oli hommikul kohati, peamiselt Virumaal, kuni –9 kraadi, päeval –2...+4 °C,  õhtul külmenes taas.

Edasise ilma prognoosi osas ei paista muutusi olevat. Olulist sadu ei näi tulevat, aga vähene lumi siin-seal on üsna tõenäoline. Lumikate säilib pikemat aega ilmselt Virumaal.

Ain Vindi. Võrumaal sajab laia lund. Ulmesuured räitsakad on. /---/Võrumaal tugev sadu jätkub. Puud on juba lumised. Mets täiesti lumine. /---/Võrumaal on nüüd talv. Sadu jätkub. /---/Võrumaal nägi siis täna sellist pilti, ulmesuured räitsakad olid, nii suuri räitsakaid ei näinud talvelgi, täiesti jõulutunne tuli peale – tuuletu ilmaga sajab laia lund.

13. aprillil oli siin madalrõhkkonna lääneserv. See tõi lausvihma, mis Haapsalu-Türi mõttelisest joonest kirde pool läks hommikuks üle lumeks (kuni 5 cm lund, vt lumekaarti). Saartel sadu lakkas ja päeva jooksul juhtus see mujalgi, kuid Virumaal sadas päeva teisel poolelgi veel lund, sajuhooge (märja) hooglumena või lumekruupidena esines ka mujal, sest külmas ja niiskes (labiilses) õhumassis arenes päikese toel konvektsioon. Õhutemperatuur oli –1...+4 °C, lõunapiiril esialgu soojemgi, õhtul langes.
Kui sisemaal oli hommikul tsükloni keskme all tuulevaikne, siis Soome lahel tugevnes kirdetuul puhanguti üle 20 m/s, mis keerutas tuisku. Hiljem asendus sisemaal muutliku suunaga tuul põhja- ja kirdetuulega, tugevnedes üksnes vähe või mõõdukalt.
Järgmised tsüklonid mööduvad lõuna poolt ega pruugi sadu tuua või siis sajab hooti lund, lumekruupe jms, kuid määramatus paistab olevat siin suur, küll aga võib tugevneda tuul, kui tsüklon möödub lõuna poolt.

Tsüklon tõi hommikuks lume (DWD).

Rakveres,foto autor Eve Aigro.

 Lauslumi Laagris. Pilved olid tumedamad kui on pildil näha.

Kairo Kiitsak. Õhtune konvektsioon ja nõrk lumesadu Simunas :) Lääne-Virumaal 13.04.2017 

12. aprillil tekkis Lõuna-Skandinaavia kohal madalrõhkkond, mis liikus  üle Läänemere Baltimaadele. Seetõttu oli ilm üsna rahulik: hommikul loodetuul nõrgenes kiiresti ja ilm selgines, päeva jooksul asendus läänetuul lõunakaartetuulega ja lõpuks idakaartetuulega.
Kuna õhumass oli külm, kuid niiske, siis päevase soojenemise tõttu muutus see labiilseks ja tekkinud konvektsioonipilvedest sadas (märga) hooglund, lume- ja jääkruupe, oli pisike äikeseoht. Sooja oli 4–7 kraadi, lumehoogude ajal langeb 0 °C lähedale.
Õhtuks pilvisus alates Liivi lahest tihenes ja hakkas lausvihma sadama. Sadu jätkub öösel, kuid ilmselt läheb kohati üle lumeks.
Edasise ilma prognoosis midagi muutunud pole: arktiline õhumass tungib Läänemere õhuruumi 14. aprilliks. Endiselt on lahtine see, kui palju üldse võib sademeid tulla. On võimalik, et suurem osa sademetest on erinevat liiki hoogsajud, kuid eks näis.

Andres Tuzberg kohas  Keila, Harjumaa. Pilved 12,04.2017

Tervitustega Varrakust Leenu Nigu 616 1031

11. aprillil liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome kohale. See hoidis ilma tuulise (peamiselt läänekaartetuul) ja kohati, valdavalt Lõuna-Eestis, oli (tugevaid) sajuhooge peamiselt vihmana, kuid sekka tuli ka lume- ja jääkruupe, õhtul lumehelbi, oli pisike äikeseoht. Sooja oli alla 10 kraadi. Õhtul liikus loodest kagusse lumesajuvöönd ja õhutemperatuur langes 0 °C lähedale, seejärel ilm selgines.
Arktiline õhumass tungib 14. aprilliks Läänemere õhuruumi ja kindlustab lõuna poolt mööduvate tsüklonite mõjul oma kohalolu. Kas ja kui palju sajab lund ja tuiskab, on ebaselge, sest sajupiir ei pruugi ulatuda Eestini või siis katab ainult osa vabariigist. Täpsustame edaspidi!

Tormine ja pilvedes taevas 10. aprillil Laitses

10. aprillil liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome kohale. See tõi tuulise ja valdavalt päikeselise ilma: hommikune udu ja madalad pilved kadusid keskpäevaks, püsima jäi küll õhuke kõrgete pilvede kiht, kuid sadu sealt ei tulnud ja päikest see eriti ei varjutanud. Siiski tõusis õhutemperatuur üle 10 kraadi esmalt loode- ja kaguservas, hiljem ka mujal, lõpuks osutus soe 13...18-kraadiseks. Lõunakaartetuul hakkas hommikul tugevnema ja see tendents jätkus (kuni 25 m/s Soome lahel). Õhtul alates saartest pilvisus tiheneb ja läks sajule, sajuhood pagiga liikusid kiiresti itta, teatati kohatisest äikesest, mis küll kinnitust ei leidnud.
Rootsis juba hommikul ja õhtupoole Soomes paukus vägev pikne, jagub: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170410.

Kalmer Saar. 9.04.2017 Orissaare

Tuleb väga muutliku ilmaga nädal, kuid läheb oluliselt külmemaks ja sajusemaks.

Nädal algab niiskes ja hästi soojas õhumassis mahedalt, kuid tuuliselt: kui jagub päikest, tuleb üle 15 kraadi sooja, aga isegi pilves ilmaga võib üle 10 kraadi tulla.

Soe siiski kauaks ei jää: hiljemalt juba ööpäeva möödudes see õhumass eemaldub vastavalt tsükloni liikumisele ja dünaamikale (soe sektor sulgub – tsükloni okludeerumisprotsess). Õhutemperatuur jääb alla 10 kraadi ja vihma sekka võib tulla märgi helbeid.

Nädala lõpuni jääb Eesti jahedasse ja niiskesse õhumassi, sest tsüklonid liiguvad lõunapoolsemaid radu pidi. Pole siiski teada, kas mõjule võib pääseda arktiline õhumass lumesadude ja tuiskudega või on ilm lihtsalt jahe ja aeg-ajalt lörtsine. 

Kairo Kiitsak. Kaunis pilvemaastik Kariväraval 8.04.2017, fotol on samuti rünkpilved ja läätspilved.

14. nädala ilm (3.–9.04.2017)

Kommentaariumi link

Uudis 2017. a äikesehooaja algusest: http://aikesehuvilised.ee/2017-a-suvine-aikesehooaeg-on-avatud/.
Bogdan: Lapimaa reis - 10-18 märts 2017 - Kilpisjärvi, Lapimaa reis - Virmaliste jahil - meie päevased tegevused reisil: https://www.youtube.com/watch?v=jQYOIoei-5Q&feature=youtu.be

9. aprillil liikus madalrõhulohk Rootsi kohalt itta / madalrõhkkond liikus Norra merelt itta. See tõi ajuti pilves (sadu polnud) ja saartel uduse ilma, see udu hajus päevaks. Soojemas õhumassis tõusis algul Virumaal päikese toel õhutemperatuur üle 10 kraadi, hiljem ka mujal, kuid peamiselt saartel ja põhjarannikul. Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas.
Ilm on veel ööpäeva jagu väga soe, aga siis läheb päev-päevalt külmemaks. Eriti külmaks ja lumiseks paistab ilm minevat pärast 14. aprilli. Kõikidel nendel päevadel on sajuvõimalus suur; mõnel päeval võib maha sadada päris suur kogus lund, kuid täpsemalt sellest õhtul,

Kalmer Saar. 9.04.2017. Muhu

8. aprillil oli kõrgrõhuhari, homme madalrõhkkonna kaguserv. See tõi valdavalt päikeselise, kuid tugevneva tuulega ilma: algul loodetuul, hiljem edelatuul. Hulgaliselt tekkis läätspilvi, hiljem tihenes pilvisus, kuid sadu polnud. Sooja oli siiski alla 10 kraadi.
Kel huvi, võib vaadata meteogrammi Tallinna kohta: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2017040806&row=199&col=297&lang=en, kus on võimalikuks peetud juba homsest (9. aprillist) 15-kraadist soojust. Lähtelehekülg on http://www.meteo.pl/index_en.php.

Suur soojus läheb juba 11. aprilliks ja asemele tuleb jahe ja niiske ilm sagedaste sadudega. Õhumass muutub külmemaks ja nii pole välistatud ka lumi mõnel päeval. Selles osas on siiski veel suur ebakindlus.

 Andu Olen. 08.04.2017 pilved juuru raplamaa kell 10.43

Andu Olen. Kell 12 juurus raplamaa 08.04.2017

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: /---/Huvitav on aga see, et kevadine õhutemperatuur on peaaegu kogu Euroopa piires ühtlustunud. Üksikute erandlike päevadega on ühtlaselt soe või siis hoopis jahe olnud nii Ida-, Lääne- kui ka Kesk-Euroopas, erand oma üle 20 kraadise maksimum temperatuuriga on muidugi Lõuna-Euroopa.
Järgmistel päevadel ilm Euroopas jõudsalt soojeneb, vaid Põhja- ja Baltimaade jäävad Põhja-Atlandilt tulevate külma õhumassi kaasas kantavate madalrõhkkondade meelevalda ja õhusoe 10 pügalani ei ulatu. Erandiks on pühapäev ja esmaspäev, kui ka Eestis tuleb sooja 10 kuni 15 kraadi. Edasi valgub suurtelt laiuskraadidelt saabunud külm õhk sügavamale Euroopa sisealadele ja päevamaksimumid tõusevad ka Lääne-Euroopas vaid üksikutes paikades üle 10 kraadi ning soe surutakse Vahemere kitsalale rannaalale. Erandiks jäävad Hispaania ja Portugal, kuhu on saabunud meie mõistes suvi. Loe edasi: https://ilm.ee/?516117.

Margus Vilisoo. Täna hommikul ärkasin vara, kell viis on ikka väga vara minu jaoks, 02aprill2017 - Raplamaal rabas, sellist halo vist pole küll varem näinud, lisasin ka lähivõtte vaatamiseks,
Kommentaar: pildil on puutujakaared, mis meenutavad looka või kajajatiibu. Siit http://www.atoptics.co.uk/halo/common.htm pildilt → upper tangent arc ja sellest halovormist pikemalt http://www.atoptics.co.uk/halo/column.htm (vt vasakul ka solar altitude – selle kuju oleneb päikeseketta kõrgusest horisondist). Seda tekitanud pilveliigist, kus ka halodest palju juttu: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/cirrostratus.htm.

7. aprillil liikus Skandinaaviast madalrõhulohk päeval üle Läänemere kagusse. Öösel tugevnes kõrgrõhuhari. Homme pärastlõunal lähenes läänest uus madalrõhulohk.
See tõi pilvisuse tihenemise ja mitmel pool sajuhooge (vihmast märja lumeni, samuti lumekruupe), kohati tugevaid ja rohkem päeval, konvektsiooni tõttu; pilved olid väga erilised, vt pikemat selgitust piltide alt. Õhutemperatuur jäi valdavalt alla 10 kraadi, samas tuul oli nõrk, kohati isegi väga nõrk ja muutliku suunaga või valdavalt läänekaartest, alles õhtul hakkas lääne poolt alates tugevnema, asendudes loodetuulega. Järgnenud ööl sadas lisaks vihmale kohati ka märga lund, seejärel selgines.

Edasine ilm. Õhumass külmeneb, mistõttu suureneb märja lume võimalus. Päeviti võivad sagedased olla hoogsajud. Alles 10. aprilliks on oodata väga sooja õhumassi, mis tõstab õhutemperatuuri valdavalt üle 10 kraadi, ent tuul on tugev ja niiskust palju – võib pilvine olla, hiljem on oodata vihma.

Soe siiski kauaks ei jää: hiljemalt juba paari päevaga see õhumass eemaldub vastavalt tsükloni liikumisele ja dünaamikale (soe sektor sulgub – tsükloni okludeerumisprotsess). 

Võib juhtuda, et pärast eespoolkirjeldatud sündmusi tuleb veel üpris talvine aeg lumesadude ja tuisuga. Seda veel täpsustame!

 Kalle Kõllamaa. Päris dramaatiline vaatepilt oli, kuid sademeid ei järgnenud... Kloostrimetsast

Karl Jakob Toplaan. Nimelt oli Lääne-Eesti ja saarte taevas üsna kihvt. 🙂

Kommentaar: tol päeval esines väga palju pilvi, mida võib pidada veidra kujuga. Selgitusi võime leida Milvi Jürissaare artiklikesest "Mismoodi tekivad veidra kujuga pilved?": /Naljakaid pilvi võib näha tihti. Mõnikord on nad nii kummalised, et raske on neid pilvedeks pidadagi. Nende tekkeks on tarvis mitme asjaolu kokkulangemist. Esimene tingimus on vertikaalsed tõusvad õhuvoolud. Teiseks peab tuule suund ja kiirus erinema kihiti nii vertikaalsuunas kui ka ühel tasapinnal. Kolmandaks on vaja inversiooni- ja isotermiakihti. (Siin on analüüsitud kõikide huvitavate kujudega pilvede tekke põhjusi. Konkreetsel juhul ei pea kõik võimalused kokku langema. Fotol on tegu just esimese ja kolmanda põhjusega. – J. K.).Vahel aga moonutab perspektiiv ka kõige tavalisemaid pilvi nii, et need paistavad õige veidrad.

Inversioonikiht tähendab seda, et seal vertikaalsuunas õhutemperatuur tõuseb, vastupidiselt tavalisele olukorrale, mille puhul temperatuur ülalpool langeb. Isotermiakihti iseloomustab aga õhutemperatuuri muutumatus vertikaalsuunas. Mõlemad kihid takistavad pilvede arengut kõrgusse ja sunnivad neid laiali valguma.

Tõusvad õhuvoolud on tugevaimad enne lõunat, kui päike soojendab kõige rohkem. Nende tagajärjel moodustuvad võimsad rünkpilved (Cumulus congestus), mis sageli meenutavad torne ja kuhilaid. Väga tugeva soojenemise puhul arenevad lõpuks välja rünksajupilved (Cumulonimbus). Nende tipus võib taevasse ilmuda nn alasi. See koosneb jääkristallidest ja meenutab kuju poolest tõepoolest sepaalasit, mõnikord ka lehvikut. Pärast rünksajupilve lagunemist võib alasi alles jääda. Alasit moodustavaid kiudpilvi mõjutab tuul ja need liiguvad edasi tuule suunas. Kui tuule kiirus mingil tasapinnal on ebaühtlane, siis võib osa pilve kanduda ettepoole, servad aga jäävad maha. Nii tekivadki "linnud". Õhtul, pärast päikese loojumist muutuvad ka kiudpilved tumedaks ning siis näevad "linnud" välja mustad ja ähvardavad. Alasi kiudpilvedest võivad moodustuda "kukeseened", "liiliaõied" ja muud kujundid.

Kui tuule kiirus on üleval tunduvalt suurem kui pilvede alumise piiri kõrgusel, siis võivad pilvede tipud diagonaalis ettepoole liikuda. Nii tekivad keerulised kujundid, mis meenutavad loomi, linde või laevu. Kui kõrgemates õhukihtides on olemas inversiooni- või isotermiakihid, siis takistavad need pilvede kasvu vertikaalsuunas ja pilved hakkavad laiali valguma. Kui aga need takistavad kihid ei ole kuigi paksud, võivad tõusvad õhuvoolud neist läbi lüüa ja pilvede tipud hakkavad uuesti kõrgusse kasvama. Vahel tekivad samasugustes tingimustes pilved, mis meenutavad aatomipommi plahvatuse järgset „seent“.

Mõnikord võivad pilved näida imelikud perspektiivi tõttu. Kõige tavalisem on nn taevatrepp: pilved nagu madalduksid astmetena horisondi suunas./

Sellele artiklile on vast lisada veel seda, et tol päeval oli ~3 km kõrgusel inversioonikiht, mis tuleb välja ka sondeerimisandmetest http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2017&MONTH=04&FROM=0700&TO=0700&STNM=26038. Õhukiht selle all muutus eriti just päevase soojenemisega väga labiilseks, mistõttu tekkisid tugevad konvektsioonivoolud. Ilmselt seetõttu moodustusid ka väga võimsad libaalasid, et tõusvad õhuvoolud olid piisavalt tugevad, ent läbi inversioonikihi need siiski ei tunginud, jätkus niiskust pilvede ja sademete moodustumiseks, lisaks tekkis mitmel pool märkimisväärne mamma. Selgituseks, et tõeline alasi tekib tõusvate õhuvoolude kohtumisel tropopausiga, mis on väga püsiv ja võimas isotermia- ja inversioonikiht, kui libaalasi tekib tõusvate õhuvoolude kohtumisel troposfäärisisese isotermia- ja inversioonikihiga. Ka tõelise alasi kõrgus võib oluliselt erineda, sest tropopausi kõrgus varieerub aja jooksul tugevasti, isegi mitme km ulatuses.

6. aprillil liikus kõrgrõhuhari Skandinaavia kohalt üle Läänemere kagusse. Öösel pilvisus tihenes, aga olulist sadu ei olnud, hommikuks tekkis mitmel pool udu.

Päeval oli ilm siiski enamasti päikeseline, ainult idaservas oli pilvisem ja ittataanduva madalrõhulohu mõjul sadas hoovihma, lume- ja jääkruupe, kohati tugevalt. Sooja oli 6–11 kraadi, sajuhoogude ajal ja kohati rannikualadel märksa vähem. Keskpäeva paiku liikus Soome lahelt Kundasse udu, mistõttu langes seal õhutemperatuur 0 °C lähedal, õhtu jooksul levis udu Virumaale, kus õhutemperatuur langes koguni –4 °C-ni.
Venemaal oli piksetest ümbritsetud soe antitsüklon (äike tekkis frontaalvööndis). Need äikesed levisid tasapisi itta. Moskvas oli päeval ligi 20 kraadi sooja.

Õhumass muutub külmemaks ja sajuvõimalus suureneb. Seepärast võib vihma asemel ka märga lund sadada. Korraks on soojemat õhumassi ja seega ilma oodata 10. aprilli paiku.

Kairo Kiitsak. Rünkpilvede arengukäik Jõgevalt vaadatuna 6.04.2017

Hoogsajud Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).

Ain Vindi. Täna 6 aprillil külastas Tartu linna tugev hoogsadu. Sadas rahet, lumekruupe ja ka vihma. Sadu oli nii tugev, et hakkasid tänavatel jooksma veejoad.

Kutse: Olete oodatud Andres Tarandi ja Ain Kallise raamatu „Eesti tornaadod“ esitlusele 6. aprillil kell 16 Apollo kaupluses Solarise keskuses.

Andres Tarand, Ain Kallis. EESTI TORNAADOD. Toimetanud Lii Teär. Kujundanud Janika Vesberg. 280 lk, poolpehme köide, sari „Roheline Eesti“
Seda raamatut ajendas kokku panema kaks asjaolu. Esimene neist oli see, et tornaadode näol on tegemist loodusnähtusega, mida hästi kätte ei saa ega kotti ei pane. Mõtleme selle all ta kirjeldamist standardiseeritud statistiliste parameetritega. Teine asjaolu on tõsiasi, et elame oma naabrite lätlastega koos maanurgas, kus keeristormide kirjeldamine ja uurimine on olnud maailmas võrdlemisi esirinnas, kultuuri järjepidevus ajaloo heitlikkusest tulenevalt aga mõnevõrra katkendlik. Niisiis pani meid tööle ennekõike huvi, mida toetas kohustus eelkäijate ees. Raamat tornaadodest on väga kollektiivne looming, mis hõlmab ajavahemikku aastatel 1745-2015.
Kohtumiseni esitlusel!
Leenu Nigu, VARRAK, 616 1031

5. aprillil oli Läänemere kohal madalrõhulohk. See tõi esialgu (öösel) selge ilma, kuid edelatuul tugevnes. Pilvisus tihenes hommikul külma frondi mõjul alates saartest.
Nii oli päev esialgu sisemaal, eriti idaservas, päikeseline ja sooja üle 10 kraadi. Lääne pool oli pilves, kohati sadas veidi vihma, Pärnus oli udune. Õhutemperatuur jäi kõikjal alla 10 kraadi, Pärnus isegi alla 3 kraadi. Päeva edenedes pilvisus tihenes ka ida pool ja ilm jahenes, kuid samal ajal selgines ilm alates loodeservast uuesti.

Tähistaevas 5. aprilli öösel Tartu kohal

Ain Vindi. Halo Tartus 05.04.2017 

4. aprillil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala loodeserv. See muutis ilma päikeseliseks (hommikune udu ja madalad pilved kadusid päeva jooksul). Seetõttu tõusis õhutemperatuur 10–14 kraadini, tuulepealsetel rannikualadel oli oluliselt külmem, ja lõunakaartetuul oli nõrk.
Kõrgrõhuvöönd laguneb ja asemele tuleb madalrõhulohk. See muudab ilma tuulisemaks ja jahedamaks, hiljem on oodata ka sadu (ilmselt vihmana).

Harda Roosna. Täna olid Kärdlas sellised pilved. Mis liigiga on tegemist ja kas see on midagi haruldast?
Need on läätsjad kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis), lugu ilmub / ilmus tõenäoliselt Hiiu lehes.
See alamliik on väga iseloomuliku välimusega: läätse- või õunaseemne-, vahel sigarikujuline. Säärased pilved võivad taevas olla nii üksikult, reana kui kogumitena. Vaatamata nende kuulumisele kõrgrünkpilvede hulka on lenticularis’e välimus vähe rünklik või kohe üldse mitte. Rahvas nimetab neid ka ufopilvedeks.
Õpikutest võib lugeda, et läätsetaolised pilved ehk lenticularis’ed tekivad enne külma fronti, eriti kui viimane liigub kiiresti (II liiki külm front), sest see paneb õhu lainetama. Lisatakse veel, et need moodustuvad enne äikest, sest äike on külma frondiga seotud. Viimase väitega on nii ja naa – külma frondi korral ei pruugi äike sugugi puhkeda. Niisiis seos pole nii jäik (ka lenticularis’eid ei maksa tingimata läheneva äikesega seostada), kuid külma frondi läheduse või külma õhumassiga (tekkides juba selle sees, aga advektsiooni tingimustes) on lenticularis tõepoolest sageli seotud.
Tihti tekib neid pilvi just siis, kui õhk on hästi kuiv ja külm õhumass läheneb, samuti näeb neid tavaliselt Eestis kevadel (aprillis ja mais), kuid vahel ka suvel. Fotol oleval juhul oli tegu sooja õhu advektsiooniga ja õhu liikumise suuna olulise muutumisega väikses piirkonnas (deformatsioon just Eesti kohal). Sellises tuulenihkelises ja stabiilses õhumassis tekivad kergesti lained, mille harjade või lõikumiskohtadega on tihti sellised läätsekujulised pilved seotud.
Läätspilved tekivad ka ebatasase reljeefi puhul, eriti mäestikes, kui ülevoolav õhk on väga stabiilne. Siis kanduvad aluspinnast tingitud mõjutused piisavalt kõrgele, et tekiksid seisulained sellises kõrguses, kus laineharjade kohal on võimalik kondenseerumine. Meeles tuleb pidada, et läätsjas alamliik võib lisaks kõrgrünkpilvedele olla ka kiudrünk- ja kihtrünkpilvedel, kuid viimased on haruldased. Seetõttu seostataksegi seda peamiselt kõrgrünkpilvedega, mille puhul on see alamliik võrdlemisi tavaline.
Optilistest nähetest võib läätsjate pilvede puhul vahel täheldada irisatsiooni.

3. aprillil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. See tõi pilves ja mitmel pool uduse ilma. Päeva jooksul tuli selgimisi peamiselt lääneosas juurde, mujal seisnes ilma paranemine peamiselt udu hajumises. Õhutemperatuur püsis hommikuni pilvede all üle 0 °C, kuid ka päev ei tulnud oluliselt soojem: 2...7 kraadi. 

Kui õhtul selginenuks, olnuks vähemalt kohati oodata alla 0 °C, ent ilm püsis antitsüklonaalse inversiooni (laskumisinversioon) ja niiske piirkihi tõttu valdavalt pilves ja seetõttu soojem, üksnes saartel ja läänerannikul selgines ja seal langeski õhutemperatuur 0...–3 °C-ni. Juhul, kui uus päev tuleb päikeseline, siis on oodata sooja üle 10 kraadi, muidu on jahedam.
Edaspidine ilm on taas jahedam ja sajusem, sest 5. aprilliks jõuab Läänemere õhuruumi uus tsüklon (või madalrõhuvöönd). See muudab ilma jahedaks ja sajuseks, ja selle tagalas saabub loodest külmem õhumass, mistõttu pole välistatud märg lumi. Sajune ja jahe, sh märja lume võimalus, näib püsivat. Alles pärast 10. aprilli võib ilm uuesti muutuda soojemaks ja kuivemaks.
Avaldati uudis: http://www.ilmateenistus.ee/2017/04/esimene-eriliselt-soe-kevadpaev/. Seal on muuhulgas öeldud: Edasi Skandinaavia poole liikunud soe kergitas maksimaalse temperatuuri Taanis ja Lõuna-Rootsis kuni 21 °C-ni. Läänemerd ületades õhumass jahtus, sest merevee temperatuur on praegu vaid 3-6 °C. Ei ole sellega päris nõus: Läänemeri on siiski liiga väike veekogu, et see märgatavat õhumassi transformatsiooni suudaks esile kutsuda või siis peab see õhumass väga kaua püsima Läänemere kohal (vähemalt paar ööpäeva). Sellele (jahutamist viitavale) oletusele räägib vastu asjaolu, et Leedus oli 2. aprillil sooja vähemalt 24 °C, sest sooja õhu advektsioon tundus olevat suunatud lõunast põhja, vt http://cdn.fmi.fi/weather-analysis/products/europe/2017040112_eu_analyysi_fi.png?t=1491229592 ja http://cdn.fmi.fi/weather-analysis/products/europe/2017040212_eu_analyysi_fi.png?t=1491229592. Küll aga jahtus mere mõjul õhumassi alumine, mõnekümne kuni mõnesaja meetri paksune õhukiht, mistõttu merel ja kohati rannikualadel oli külm ja udune ja seda võib siiski pidada õhumassi transformatsiooni algstaadiumiks. 

Kalmer Saar. 2.04.2017 Orissaare

Tuleb kevadiselt muutlik ilm: oodata on nii 10-kraadist sooja kui ka lund.

2. aprillil riivas Eestit suviselt sooja õhumassi serv: kui siin võis leida napilt 16-kraadist õhutemperatuuri, siis Leedus oli kuni 24 °C ja mitmel pool (tugevat) äikest, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170402.  Ilmselt nii sooja ilma ei tule enam pikka aega.

Nädala alguses on Läänemere kohal nõrk madalrõhuväli, päeval tugevneb kõrgrõhuhari. See toob ööseks peamiselt merele ja rannikualadele uduse ilma, kuid päeval on valdavalt päikeseline. 4. aprillil võib taas olla üle 10 kraadi sooja. Edasine ilm on jälle jahedam ja sajusem.

5. aprillil on taas oodata üht madalrõhkkonda Skandinaavia põhjatipu lähistele, mille lõunaserv hakkab Eesti ilma mõjutama. See toob sajud, aga ka külmema õhumassi: vihma asemel võib ka märga lund sadada. Hetkel pole veel teada, kui püsivaks see ilmamuster osutub.

Raikki Luik. Lumesadu. 24. märtsil Leedis