8. nädala ilm (19.–25.02.2018)

Kommentaariumi link
Ilmainstituut OÜ kodulehekülg: https://ilmainstituut.voog.com/ (arendamisel).
Pakaselugu: https://sakala.postimees.ee/4416157/talvesoojaga-harjunud-inimesed-lortsivad-pakase-tahendust

YLE ilmateade osalises eesti keeles https://yle.fi/uutiset/3-10089892?utm_source=facebook-share&utm_medium=social.
Kairo suurest külmast: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lugeja-jogevalt-30-kraadi-aga-meie-oleme-harjunud?id=40591406.

25. veebruaril oli siin jätkuvalt kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas kerget lund (mõnel pool oli tugevamaid sajuhooge), kohati tuiskas veidi.
Puhus kirde- ja põhjatuul 3–9, õhtul saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli –7...–12 °C, kuid õhtul soojenes Harjumaal kuni –4 °C-ni ja seal tugevnes kirdetuul puhanguti kuni 16 m/s.
Inge: Kummas oli täna selle talve külmim öö: –24,4 tuli ära. Eile hilja õhtul oli ainult –16. Hetkel pilves, aga päikese asukoht on pilvedes näha.
Hommikul pilvisus tihenes, mida oli siit hästi näha http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/. Seetõttu hakkas õhutemperatuur hommikuks tõusma. See oli ilmselt seotud Jäämerelt pärineva niiskusega ja õhumassivahetusega.

Garri märkus: "Norrakad irvasid, et nüüd on nende kõige soojem koht Teravmägedel. See ilm on ikka sassis kui Kört-Pärtli särk pühabä ommukul."
Teravmägedele on liikunud lausa troopiline õhumass http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPEU06_9_2.png. 
Suurbritannias on suure pakase ja lume hoiatused https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings#?date=2018-02-28, ka Sven ütles,  et see oleks ligemale 4 aasta jooksul esimene kord, kui õhutemperatuur ei tõuse tema juures Exeteris päeval üle 0 °C. 
Sellise metsiku segaduse tagamaadest http://loodusvaatleja.blogspot.com (DWD).

‎Ain Vindi‎. Looduses Vabariigi aastapäeva tähistamas sportides. Võrumaa. Kütiorg. 24.02.2018.

24. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii oli enamasti selge ilm, vaid rannikutel sadas lund, hommikuks tõi mereefekt kohati üle 10 cm lund.
Puhus kirde- ja põhjatuul 2–8, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli –7...–12, mõnel pool jäi –15 °C lähedale (Pandiverel, Virumaal).
Einari blogist (http://einlar.simplesite.com/): On Eesti riigi 100. sünnipäev. Alatskivil oli pidupäeva ilm vähese pilvisusega, samas tuuline. Puhus mõõdukas kirdetuul. Hommikul oli siin külma 16,7. Päevane maksimumnäit jäi pidama 11,6 külmakraadi juures.

Ele Pedassaar · Juubeliilm.
Nii nagu tänase päeva lugu kajastab Eesti ajalugu,
on märkimist väärt ka juubeliilm, mis teatab, et väljas on päris talv.
Me tunneme täna omal nahal, et Arktika külm on näpistamas,
kus miinuseid kohati 25 ja päev-päevalt tuleb veel lisagi.
Kuid põhjamaal sündinu sellest ei heitu ja kaugesse nurka ära ei peitu,
sest pakasest kangem on eestlase hing ja kindlasti teda ei kohuta külm.
Ta näeb, et pehme valge lume toel on looduses lipuvärvid moes, 
ta teab, et kui hümn hakkab kõlama lööb südametuli põlema. 
Teeb päevane päike omalt poolt pai ja rõõmsama sära sai lumevaip lai.
Oh laulgem ja hõisakem täna veel kaua, et järgmine 100 saaks vabana tulla.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab kerget lund, võib tuisata. Puhub kirde- ja põhjatuul 4–10, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on –7...–11 °C (hommikul –15...–21, jäävaba veega rannikul –10...–13 °C).

Ilm järgmistel päevadel.  Esmaspäeval (26.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, kohati tuiskab. Puhub kirde- ja idatuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur on –7...–13 °C, kuid õhtul langeb.
Teisipäeval (27.02.) ilm selgineb, vaid rannikualadel on pilvisem ja seal sajab kohati lund, tuiskab. Puhub kirdetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur on –13...–19 °C.
Tähelepanuks! Uuel nädalal on Eesti kohal ebatavaliselt jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala õhutemperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. Tuule jahedust saab vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (ja tajutavat temperatuuri uurida või arvutada https://planetcalc.com/2089/). Selle järgi võib  –25 °C ja 10 m/s puhul ulatuda tuule jahedus –40 °C-ni ja tajutav temperatuur –36 °C-ni

Kairo Kiitsak. Talviseid vaateid Simunast 22.02.2018 hilisõhtul.

23. veebruaril liikus väike madalrõhkkond Läänemere põhjaosast lõuna poole. Nii oli pilves, selgimistega ilm, Lääne-Eestis sadas paljudes kohtades, Ida-Eestis kohati lund, kuid juba pärastlõunaks eemaldus tugevam sadu lõunasse ja ilm selgines.
Hommikuks sadas mõnel pool saartel üle 20 cm lund vähem kui 12 tunniga (vt hoiatuste kriteeriumide alt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/).

Tuul asendub kagust ja lõunast ida- ja kirde- 4–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s – see tõi õhtuks mereefekti, mida pärssis pisut kiire mere jäätumine http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/jaakaart/jaakaart.png?1519383600.
NB! Ei saa väita, et Soome laht on jäätunud. Ligi pool pindalast on kaetud kinnis- või väga tiheda jääga, ülejäänud jää algliikidega ja vaid väike osa on jääst vaba. Selline olukord võimaldab igal juhul tekkida mereefektil (loe rohkem https://maaelu.postimees.ee/4402067/ilmatark-mereefekt-on-aktuaalne), mille võimsus võib ju olla jäätumise tõttu kuni 50% ulatuses pärsitud, kuid ikkagi tähendab see arvestatavat lumesadu, sest tingimused on mereefektiks väga soodsad. 

Hommikul oli õhutemperatuur –2 °C-st vastu Läänemerd kuni –24 °C-ni Peipsi ääres (öine miinimum oli peaaegu –27 °C Mustvees). Õhutemperatuur tõusis Lääne-Eestis –4...–9, Ida-Eestis kuni –10...–13 °C-ni, vaid Peipsi ääres jäi kohati madalamaks.
Einari blogist (http://einlar.simplesite.com/): On 23. veebruar. Alatskivile lubatud lumesadu ei jõudnud. Ilm oli muutliku või vahelduva pilvisusega. Varahommikul oli Alatskivil külma 20,8 kraadi. Peipsi ääres Tiirikojal oli öösel külma 26,5 ja seal lähedal Mustvees registreeriti veel madalam näit, 26,9 kraadi külma.
Edaspidi jääme külma arktilise kõrgrõhkkonna mõjualasse.
24, 25 ja 26 veebruaril on oodata veidi mõõdukamat külma. Kohati on udu ja härmatist ja sajab ka veidi lund. Tugevamat külma on uuesti oodata kõrgrõhkkonna tugevnemisel 27 ja 28. veebruaril ning 1. märtsil. Siis võib külmapügalaid tulla 28–30 kraadi.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel eemaldub madalrõhkkond lõunasse, selle järel tugevneb kõrgrõhuhari. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab kerget lund (rannikutel mereefekti tõttu). Puhub kirde- ja põhjatuul 2–8, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on –7...–12 °C (hommikul –15...–20, kohati kuni –24, jäävaba veega rannikul ja pilvede all –9...–12 °C).

Ilm järgmistel päevadel.  Pühapäev (25.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas üksikute lumehoogudega. Põhjakaare tuul on öösel mõõdukas, päeval tugevneb puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel Eesti lääne- ja põhjaservas –9...–14, sügavamal sisemaal –16...–21, päeval –6...–11 °C.

Tähelepanuks! Uuel nädalal on Eesti kohal jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala temperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. 

Esmaspäev (26.02.) tuleb idapoolse madalrõhkkonna serva mõjul kergete lumehoogudega. Puhub tugev kirde- ja põhjatuul, puhanguid on öösel rannikul 15, päeval sisemaal 12, rannikul kuni 17 m/s. Pilvisema taeva korral on öine õhutemperatuur –8...–14, Ida- ja Lõuna-Eestis –15...–21 °C, päeval on –7...–12 °C, õhtul algab kiire langus. 

Teisipäeval (27.02.) koondub madalrõhkkond Kesk-Euroopa kohale, samal ajal tugevneb põhja poolt jõuliselt kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail puhub tugev kirde- ja idatuul, puhanguid 15, rannikul 17 m/s. Ilm on enamasti sajuta ja võrdlemisi selge taevaga, vaid Hiiumaa ja mandri põhjarannikule võib jõuda pilvi ja kergeid lumehooge. Õhutemperatuur langeb öösel –20...–25 °C-ni, kus tuul veidi nõrgem, seal võib veel paar-kolm kraadi madalamale langeda, jäävaba veega rannikualadel on kuni –16 °C, päeval on –13...–19 °C.

Kolmapäev (28.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta ja enamasti selge taevaga. Tuul nõrgeneb ja ilm on väga külm. Õhutemperatuur langeb öösel –25...–32 °C-ni, vaid jäävaba veega rannikul on kuni –16 °C, päeval –13...–18 °C.

Kalmer Saar. 21.02.2018 Hommikul näitas termomeeter -18. Vaikne ja päikesepaisteline Saaremaa. 

22. veebruaril oli siin antitsüklon. Nii oli vahelduva pilvisusega ilm, kohati sadas vähest lund, (rohkem rannikutel), oli härmatist. Puhus muutliku suunaga tuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur tõusis –5...–10 °C-ni, vaid Tiirikojal oli –14 °C (hommikul oli enamasti –16...–24 °C).

Einari blogist (http://einlar.simplesite.com/): Arktiline õhumass on vallutanud Eesti. 21.veebruari hommikul oli Alatskivil külma 16,1 kraadi ja hilisõhtul 17,0 kraadi. 22. veebruari öö ja hommik olid veel külmemad. Alatskivil oli külma 20,2 kraadi, samal ajal oli kirde pool Jõhvis ja Väike-Maarjas 23,2 kraadi külma. Kohati Kagu-Eesti madalamates kohtades langes temperatuur 22. veebruari hommikuks –25 kraadini.

Homseks on põhja poolt oodata väikese madalrõhkkonna saabumist. See toob kogu Eestisse lumesaju ja pilves taeva. Enne seda on ees veel väga külm öö.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Põhjalahe lõunaosa kohal tekib väike madalrõhkkond ja liigub lõuna poole. Nähh – nii on pilves, selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund, kohati tuiskab. Tuul asendub kagust ja lõunas ida- ja kirde- 5–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis –4...–9, Ida-Eestis –10...–13 °C (hommikul –15...–20, kohati  kuni –25 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Laupäeval (24.02.) laieneb Kara mere kohalt arktiliselt külm kõrgrõhkkond servaga Läänemere äärde. Suuremal osal on ilm sajuta, Hiiumaa ja mandri põhjarannikul on lumehoogude võimalus. Kirde- ja idatuul öösel tasapisi nõrgeneb, päeval puhub mõõdukas põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel rannikualadel –10...–12 °C ümber, sisemaal –15...–20 °C, pikemalt selgena püsiva taeva all langeb –25 °C-ni, päeval on –9...–12, saarte rannikul kuni –7 °C.
Pühapäev (25.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas üksikute lumehoogudega. Põhjakaartetuul on öösel mõõdukas, päeval tugevneb puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel lääneservas –9...–14, sügavamal sisemaal –15...–20, päeval –7...–12 °C.

‎Lea Pihlak‎. Oli härmatise ja korstnapilvede päev. 21.02.2018 Jõgeval.

Ott Tuulberg. 22/2/2018 Orwell County Park

21. veebruaril oli siin kõrgrõhuala lõunaserv. Nii oli vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sadas vähest lund, rohkem rannikutel, oli härmatist. 

Valitses tuulevaikus või puhus muutliku suunaga tuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur oli –7...–12, rannikul kohati –5 °C (hommikul oli kohati –20...–22 °C, sh Lääne-Nigulas) .

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkond liigub Põhjalahelt Baltimaade kohale. Nii on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund, tõenäosus on suurem rannikul. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur tõuseb –5...–10 °C-ni (hommikul on –16...–22, paiguti –25 °C, rannikul –7...–13 °C).

Ilm järgmistel päevadel.  Reede (23.02.) öösel läheneb Põhjalahelt väike madalrõhkkond. Lisandub niiskust ning Lääne- ja Põhja-Eestis hakkab lund sadama – sadu levib edasi sisemaa suunas. Lõunakaartetuul tugevneb, rannikul on puhanguid 16 m/s. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul –7...–14, hommikuks tõuseb –4...–9 °C-ni, sisemaal –17...–22 °C, tõenäoliselt Lõuna-Eestis on taevas pikemalt selge ja seal võib veel madalamale langeda.
Päeval liigub madalrõhkkond üle Eesti lääneserva kagusse. Hommiku poole sajab laialdaselt lund, päeva peale loode poolt alates sajuhood hõrenevad. Tuul on võrdlemisi tugev ning puhub mandril lõunakaartest, saartel ja põhjarannikul asendub põhja- ja kirde- ning on puhanguline. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul –3...–8, mandri sisealadel –9...–12 °C.
Laupäeval (24.02.) tuleb Kara mere kohalt arktiliselt külm kõrgrõhkkond servaga Läänemere äärde. Suuremal osal on ilm sajuta, Hiiumaa ja mandri põhjarannikul on lumehoogude võimalus. Kirdetuul tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel rannikualadel –10 °C ümber, sisemaal –15...–20 °C, pikemalt selgena püsiva taeva all langeb alla –20 °C, päeval on –8...–12 °C.
Pühapäeva (25.02.) öö tuleb kõrgrõhkkonna servas üksikute lumehoogude ja mõõduka põhjakaartetuulega. Pakaseline on eelkõige Lõuna-Eestis, kus taevas pikemalt selge püsib ja seal langeb temperatuur alla –20 °C. Kui põhjapoolsetel aladel pilvisem on, siis jääb temperatuur –10...–15 °C piiresse. Päeval suureneb ida poolt madalrõhkkonna surve ja põhjakaartetuul muutub tugevamaks. Lisandub pilvi ja siin-seal sajab lund. Õhutemperatuur on –7...–12 °C.
24. veebruari ilm. Antitsükloni idaserv, väike madalrõhkkond nihkub lõunasse. Seetõttu muutub ilm kuivemaks, vaid rannikualadel on lumesaju võimalus. Õhutemperatuur on Lääne-Eesti rannikupiirkondades –8...–13 °C, aga sisealadel –14...–19 °C).

Eero Hermann. Rämetav Laagri härmaga

Mõnus sudu 21/02/2018 Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).
Inversioon ja sudu. Jahtumine öösel või talvel suurtel laiuskraadidel tingib omakorda inversiooni, sest aluspinna lähedal tekib külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk. Selline olukord takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist. Sageli põhjustab inversioon ka pilves ja sompus ilma, seega ei saa siis nautida antitsüklonile omaseks peetavat selget ilma. Sellised ilmad on meil tüüpilised sügisel ja talvel, sest jahtumine on siis tugev ja olud soodustavad inversiooni, mistõttu väga kõrgest õhurõhust hoolimata võib lauspilves (kiht- või kihtrünkpilved) ja vahel udune ilm püsida päevi. Inglise keeles on selle kohta isegi omaette väljend: anticyclonic gloom.
Säärast sudu, mille suhteline niiskus ulatub üle 85%, nimetatakse tänapäeval Londoni tüüpi suduks. Nähtavus on selles tavaliselt väga halb: ainult mõni meeter või mõnikümmend meetrit.

20. veebruaril oli siin tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv. Selle mõjul oli muutliku pilvisusega ilm, kohati sadas vähest lund, õhtul oli selgem ja kohati tekkis udu. 

Puhus põhjakaartetuul 2–7, saartel kuni 10 m/s, hiljem muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuuri maksimum oli –4...–10 °C (hommikul oli Jõgeval –17,9 °C, sest oli selgimisi).

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv. Nii on vahelduva pilvisusega ilm ja rannikul sajab kohati vähest lund. Puhub muutlik või idakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10 °C (hommikul –15...–20, rannikul –7...–12 °C).

Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (22.02.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, kuid õhtupoolikul asendub lõunakaarte- ja pisitasa tugevneb. Kui loode poolt niiskust lisandub, siis on õhtul Lääne- ja Loode-Eestis kergete lumehoogude võimalus. Õhumass on väga külm ja pilvisema taeva korral on temperatuur öösel –12...–17, kus taevas selgem, seal langeb –20 °C-ni, päeval –7...–10 °C, saartel ja läänerannikul on paar kraadi kõrgem.
Reedel (23.02.) liigub üle Eesti nõrk madalrõhuvöönd. Lisandub niiskust ja päeval sajab lund. Tuul puhub lõunakaartest ning võib öösel ja hommikul puhanguline olla, pärastlõunal alates saartest põhjakaartest, ja õhtul on Hiiumaal ja põhjarannikul tugevamais kirdetuule puhanguid. Õhutemperatuur on öösel saartel ja läänerannikul –6...–11, sisemaal –13...–18 °C, tõenäoliselt Lõuna-Eestis on taevas pikemalt selge ja seal langeb alla –20 °C, päeval Lääne-Eestis –3...–7, ida pool –8...–12 °C.
Laupäeval (24.02.) laieneb Kara mere kohalt arktiliselt külm kõrgrõhkkond servaga Läänemere äärde. Ilm on olulise sajuta. Kirde- ja idatuul tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel rannikul –10 °C ümber, sisemaal –14...–19 °C, kohati taevas selgineb ja termomeetrinäit langeb –25 °C-ni, päeval on –7...–12 °C.
Edasine ilm: https://drive.google.com/file/d/19Llki48R2drrJ-uwuHq1L0NuLms59UhX/view. 

Ain Vindi. -11,6 juba: kütavad hooga. Külma ja selge ilmaga särab taevas noorkuu.

***

Ele Pedassaar · Arktiline külm plaanib kolida mõneks ajaks Euroopasse.

Tartu Maraton paraja lume ja külmaga peetud ning ongi viimane aeg hakata sättima Eesti Vabariigi suureks juubelipeoks. 

Ilmaga on aga nii, et selle asemel, et sammhaaval kevade suunas liikuda, on talv, täpsemalt küll külm alles süvenemas. Põhjust tuleb selleks otsida kõrgemalt atmosfäärist, kuhu meie tavapärane ilm ei küündi. Nimelt on troposfäärist kõrgemal, stratosfääris õhk järsult soojenenud ning selle tulemusena ümber põhjapoolkera tiirutav õhu juhtvool ehk jugavool nõrgaks jäänud. Atlandil tekkivad madalrõhkkonnad on muutunud jõuetuks, tungimaks edasi Euroopa suunas ning arktiline põhjavool hiilib meile vähehaaval lähemale. Ja mitte ainult meile, nädala edenedes levib külm kirdest edela suunas ka Kesk- ja lõpuks võimalik, et Lääne-Euroopasse. Miinuskraade on siis öösiti –15, päeval –5 °C ringis, mida on sealse elanikkonna jaoks liiga palju.

Meie, kes me oleme külmad talved unustanud, peame need taas meelde tuletama. Täna (20.02) hommikul mõõdeti Skandinaavia ja Soome põhjaosa kohal oleva kõrgrõhkkonna keskme lähedal külma 25...30 °C, meil Eestis langes termomeetri näit selgimiste tõttu kohati –15 °C ümbrusesse. Järgnevatel päevadel nihkub kõrgrõhuala Fritz (nõnda on ta nimetatud sakslaste poolt) aeglaselt lõuna suunas ning jõuab neljapäevaks (22.02) Eesti lähedale. Kolmapäeva (21.02) ja neljapäeva (22.02) ööl langevad hommikused miinimumid –20 °C-ni, sealt edasi madalamale, aga mitte igal pool. On lootus, et reede (23.02) päeval võib väike madalrõhkkond korraks Eesti taeva kaitsva pilvetekiga katta ja mitmele poole värsket lund tuua. Sel juhul võib uus külmenemine laupäeval (24.02) aega võtta ning Eesti juubelihommik tuleb enam-vähem talutavate miinuskraadidega (Lääne-Eesti rannikupiirkondades –8...–13 °C, sisealadel –14...–19 °C). Aega veel on, et numbreid täpsustada, aga ME OLEME PÕHJAMAA LAPSED!

HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas, täiendatud ja kohandatud).

Ott Tuulberg. 20/2/2018; Ipswich, Ühendkuningriik. Ka Suurbritannia ei pääse Kara mere mõjust http://www.ipswichstar.co.uk/news/the-coldest-spell-of-winter-weather-so-far-but-is-snow-heading-to-suffolk-and-north-essex-next-week-1-5402224.

19. veebruaril tuli Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas vähest lund. Puhub põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –3...–7 °C.

Maratoni ilma tagasiside: "Ma ööbisin kohe raja kõrval ja panin endal logerid ka mõõtma õhku ja maha ja alates laupäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni kõikus temperatuur –6 ja –5,5 kraadi vahel. Ja tuul oli kogu hommiku ja päeva päris tugev, üsna ühtlaselt tugev. Ma vaatasin seekord, et kõik mudelid panid sellega puusse, hommikul oli 3–5 cm värsket lund maas ja korra tuli ka väga tihe lumesadu alla (oli üllatus, et vahepeal tuli jumala laia lund ja kohe tihedalt, nii et nähtavus oli mingi 15 meetrit)."

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaavia põhjaosas oleva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund, Soome lahe ääres võib sadu tihedam olla. Puhub põhjakaartetuul 2–7, rannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8 °C (hommikul –8...–13, rannikul paiguti –5 °C).

Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (21.02.) suureneb kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on suurema sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Ülekaalus on pilves ilm ja siis on öine õhutemperatuur –10...–15 °C, kui taevas peaks selginema, siis langeb –18 °C-ni, päeval on –6...–10 °C.

Edaspidi jätkub tendents kõrgrõhkkonna tugevnemisele – nädala teine pool tuleb käreda külmaga.

Neljapäeval (22.02.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti vahetusse lähedusse ja õhumass on väga külm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, õhtupoolikul on lõunakaartest ja võib tugevneda. Kui loode poolt niiskust lisandub, siis on õhtul Lääne- ja Loode-Eestis kergete lumehoogude võimalus. Pilvisema taeva korral on õhutemperatuur öösel –12...–17, kus taevas selgem, siis langeb –20 °C-ni, päeval –7...–10 °C, saarte rannikul võib paar kraadi kõrgemal olla.

Reedel (23.02.) liigub Skandinaaviast nõrk madalrõhuvöönd üle Eesti. Lisandub niiskust, ilm on pilvisem ja sajab lund. Tuul võib tugevneda ja puhub lõunakaartest, kuid päeva jooksul asendub saartest alates põhjakaarte- ning on tugevam saartel ja põhjarannikul. Õhutemperatuur on öösel saartel ja läänerannikul –5...–10, sisemaal –13...–18 °C, aga kui Ida- ja Lõuna-Eestis taevas pikemalt selge püsib, seal langeb alla –20 °C, päeval Lääne-Eestis –2...–6, ida pool on –7...–12 °C. 

Seega on lumisem ilm 23. ja 24. veebruaril, ehk ka 26. või 27. veebruar. Oodatav lumikatte kasv on 1–5 cm. 

Edasine ilm märtsis püsib ilmselt sama külm ja kuiv. Kui on nii nagu 2004. või 2005. a, siis läheb soojemaks 20. märtsi paiku. Seda oskame täpsemalt öelda märtsi alguses. Kahjuks ei ole võimalik ette näha nt lumesadusid, lumetorme vms suure mõjuga sündmusi.

Kes oskab lugeda, soovitame jälgida mudeleid: http://www.wetterzentrale.de/, valmistoode on näiteks https://www.gismeteo.ru/weather-tartu-4105/month/, kuid see muutub päevast päeva ja seetõttu tõsiselt võtta ei saa. 

Kokkuvõtlikult peaks jälgima jooksvaid ilmaprognoose. Nagu näha, siis kuu alguses tehtud prognoosid http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ ja http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ei kehti enam. Igapäevaselt uuendatakse vaid http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html. 

 

Eestisse võib 26. veebruariks jõuda nn ultrapolaarne õhumass (http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=12&time=168&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref)

***

Tuleb külm ja lumesadudega nädal. Kairo Kiitsak: ilmamudelid näitavad jätkuvalt ilma külmenemist alates uuest nädalast: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2018/02/stratosfaaris-toimuvad-muutused.html. 

Nädala alguses tuleb Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub põhjakaartetuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on –3...–7 °C, hommikul on kohati külmem.

Teisipäeval (20.02.) tugevneb Skandinaavias ja Soomes külm kõrgrõhkkond, mis tuleb Eesti poole. Lumehoogude võimalus on eelkõige põhjarannikul ja ka Peipsi-äärsetel aladel. Idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahe rannikul võib tugevamaid kirdetuule puhanguid olla. Õhutemperatuur on öösel –5...–10 ja kui taevas selgineb, siis langeb sisemaal –15 °C ümbrusse, päeval on –4...–8 °C.

Kolmapäeval (21.02.) püsib kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on suurema sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –8...–13, kohati selgema taeva all –15 °C, päeval –4...–9 °C.

Kui edaspidi jätkub tendents kõrgrõhkkonna tugevnemisele, siis tuleb nädala teine pool käreda külmaga. Lumesadude võimalus paistab siiski suurenevat. Vaata ka https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409?fcstlength=168.

Ott Tuulberg. Udune hommik. 18/2/2018; kell 07:45; Ipswich, Ühendkuningriik.

Kiudkiht- ja kõrgkihtpilved võivad anda laussadu, milles pole midagi ebatavaliselt, ainult harva on sadu mõõdukas või koguni tugev. 19.02.2010 Tartus

7. nädala ilm (12.–18.02.2018)

Kommentaariumi viide

Üleilmne meteoroloogiapäev on 23. märtsil algusega kell 10. Teema on: "Kliimateadlikud iga ilmaga".

100 aastat Eesti ilma https://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/24b638bc-b435-4721-a05c-4bbe72fe0073/okoskoop-ilm-ja-negavati-konkurss.
Uuendatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/. Esimene "linnuke" ilmaterminikomisjonis on pöördkihistus (inversiooni "maakeelne" vaste).
Räme põud Kaplinnas http://www.bbc.com/news/world-africa-43047833. Paistab, et täna said nad leevendust. Seal on suured äikesehoiatused praegu http://www.weathersa.co.za/warnings
South African Weather Service - Warnings
 1.       Severe weather is an extreme meteorological event or phenomenon, which represents a real hazard to human life and property and has the potential to cause damage, serious social disruption, or loss of human life.
Sotsiaalmeedias on näha, kuidas inimesed rõõmustavad selle üle. Kaplinna poole liigub suur äikesetorm: https://www.facebook.com/groups/reenvalsa/permalink/1582102715237806/.

18. veebruaril tuli Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas kerget lund. Puhus valdavalt põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–5, õhtul selgemates paikades kuni –10 °C.
Edaspidi on oodata külma ilma püsimist ja ka lumelisa. Paiguti võib õhutemperatuur langeda –15 kraadini ja isegi alla selle (täpsem prognoos ilmub uues postituses).

Sven-Erik Enno kommenteeris juba 12. veebruaril, mis lumekaardil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/) ei kajastu: "Haanjas on väga äge, rajad kõik sees, vaid mõnes kohas klassikajälge pole ja radade kõrval metsas 30-40 cm hinnanguliselt lund."

17. veebruaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond Baltimaade kohalt ida suunas. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund. Puhus ida- ja kirdetuul 2–7, rannikul puhanguti 11 m/s, õhtuks asendub põhja-. Õhutemperatuur oli –1...–5 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhkkond liigub Baltimaade kohalt ida suunas. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab nõrka lund. Puhub põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C (hommikul –4...–10 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (19.02.) ulatub üle Eesti nõrk kõrgrõhuvöönd. Ilm on rahulik ja lumehoogude võimalus on vaid üksikutes kohtades. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, kui taevas pikemaks ajaks selgineb, siis langeb –15 °C ümbrusse, saartel ja läänerannikul on –2...–7, päeval –1...–6 °C, sisemaal võib mõnes kohas paar kraadi madalamale jääda.
Teisipäeval (20.02.) tugevneb Skandinaavias ja Soomes külm kõrgrõhkkond, mis tuleb Eesti poole. Lumehoogude võimalus on eelkõige põhjarannikul ja ka Peipsi-äärsetel aladel. Idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahe rannikul võib tugevamaid kirdetuule puhanguid olla. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, kui taevas selgineb, siis langeb sisemaal –15 °C ümbrusse, kuid päeval on –4...–8 °C.
Maratoni ilm. Pilves, kuid olulise sajuta või vähese lumega ilm. Tuul on nõrk või mõõdukas ja põhjast. Õhutemperatuur on öösel –5...–7 °C, päeval –2...–4 °C.
24. veebruari ilm. Sel korral olulise sajuta, ehk isegi oluliste selgimistega ilm, kuid õhutemperatuur võib väga madal olla, isegi alla –10 °C. Ilma ajalugu http://www.ilmateenistus.ee/2015/02/24-veebruari-ilm-1918-2014/.
Pakaselise ilma tagamaadest (uuendatud): http://loodusvaatleja.blogspot.com. Einari veeb http://einlar.simplesite.com/.

Kairo Kiitsak. Lumine päev Simuna ümbruses 17.02.2018.

16. veebruaril liikus väike osatsüklon Lõuna-Rootsist Läti suunas. Niisiis pilvisus tihenes, kohati sadas vähest lund, õhtul oli sadu laialdasemalt (alates lõuna poolt). Puhus kagutuul 3–8, saartel ja läänerannikul iiliti 12 m/s, hiljem idast. Õhutemperatuur oli –2...–7 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väike osatsüklon liigub Lõuna-Rootsist Läti kohale. Seetõttu on pilves ilm, lumesadu levib saartelt ja Lõuna-Eestist põhja. Puhub idakaartetuul 2–8 m/s, rannikul puhanguti 12 m/s, hilisõhtul asendub põhja-. Õhutemperatuur on –4...–8, saarte rannikul kohati kuni –2 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (18.02.) kaugeneb madalrõhkkond Venemaale ja selle järel sajab hommikuni kerget lund, kuid päeva peale sadu väheneb. Tuul puhub põhjakaartest (öösel on saartel ja põhjarannikul kirdetuule puhanguid kuni 13 m/s), päeval tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –4...–7, kuid hommikuks langeb selgineva taeva all kuni –10 °C-ni, päeval –2...–5 °C.
Esmaspäeval (19.02.) ulatub üle Eesti nõrk kõrgrõhuvöönd. Ilm on rahulik ja lumehoogude võimalus on vaid üksikutes kohtades. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, aga kui taevas pikemaks ajaks selgineb, siis langeb –15 °C-ni, vaid saartel ja läänerannikul on –2...–7, päeval –1...–6 °C, sisemaal võib mõnes kohas paar kraadi madalamale jääda.
Maratoni ilm. Talvine, kuid olulise sajuta või vähese lumega ilm. Tuul on nõrk või mõõdukas ja põhjast. Õhutemperatuur on öösel –3...–7 °C, päeval –2...–4 °C.
24. veebruari ilm. Sel korral olulise sajuta, ehk isegi selgimistega ilm, kuid õhutemperatuur võib väga madal olla, isegi alla –10 °C. Vabariigi aastapäeva ilma ajaloost vaata www.ilmateenistus.ee.
Miks jätkub talvine, isegi pakaseline ilm? Põhjapoolkeral toimusid suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30 °C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks ja aeglasemaks. Loe lähemalt loodusvaatleja.blogspot.com.

Kairo Kiitsak. Muutliku pilvisusega ilm Simunas 16.02.2018 

15. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid järgmisel päeval liigub Gotlandi lähistele madalrõhkkond. Seetõttu pilvisus ida ja kagu poolt tihenes, pärastlõunal sadas kohati vähest lund. Puhus valdavalt kagu- ja idatuul 3–8 m/s. Õhutemperatuur oli –3..–9, vaid Peipsi ääres kuni –10, saartel paiguti vaid –1 °C.
NB! Tegu oli jätkuva talve seni külmima päevaga, sest: Alatskivil selle talve miinimum –15,9, seevastu Jõgeval –19,7 kell 4:00 – seega ei ole tegu "kõigi aegade" kõrgeima minimaalse õhutemperatuuriga talvega, sest see rekord on 2008. a käes: siis oli 5. jaanuariks miinimumiks –16,8 °C Tartu-Tõravere ja Võru.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel on siin kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid päeval liigub Gotlandi lähistele madalrõhkkond. Selle mõjul sajab öö hakul kerget lund, kuid pärast keskööd saju võimalus väheneb. Päeval jõuab Läänemerele väike madalrõhkkond ja selle serva mööda lisandub niiskust. Kohati sajab vähest lund – õhtul muutub sadu laialdasemaks. Kagu- ja lõunatuul on tuntav eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, saarte ja Pärnumaa rannikul –2...–6, päeval –3...–7 °C, saarte rannikul on pehmem.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (17.02.) suundub hääbuv madalrõhkkond Läti kohale ja selle põhjaserva mööda liigub üle Eesti lumepilvi. Tuul puhub idakaartest, kuid päeval asendub kirde- ja põhja- ning on sisemaal nõrk, saartel ja põhjarannikul ulatub puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, meremõjuga rannikul –2 °C lähedal, aga päeval –1...–4 °C.
Pühapäeva (18.02.) öösel ja hommikul sajab eemalduva madalrõhkkonna järel kerget lund, päeva peale on sajuhooge hõredamalt. Puhub mõõdukas põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –4...–7, hommikuks langeb selgineva taeva all kuni –10 °C-ni, päeval on vaid –2...–5 °C.

Einar Laretei. Koera-aasta algus. 15.02.2018

14. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas vähest lund. Lääne-Eestis on ennelõunal ja õhtul paiguti udu, oli jäidet.
Puhus valdavalt kagu- ja lõunatuul 2–7 m/s, hiljem idakaartetuul. Õhutemperatuur oli 0...–4, Lääne-Eestis ja saartel kuni 2 °C, kuid õhtul hakkas ida poolt alates kiiresti langema.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. On siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul pilvisus hõreneb ja on olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur langeb –7...–15, saarte rannikul on kohati –1...–5 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (16.02.) madalrõhkkonna surve suureneb. Öösel sajab siin-seal kerget lund, päeval on saju võimalus väiksem, õhtu poole jõuab aga lõuna poolt uus tihedam lumesadu. Kagu- ja lõunatuul on tugev eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–11, saarte ja Pärnumaa rannikul –3...–5, päeval –2...–6 °C.
Laupäeval (17.02.) suundub hääbuv madalrõhkkond Läti kohale ja selle põhjaserva mööda liigub üle Eesti lumepilvi. Tuul puhub kagust ja idast, päeval asendub kirde- ja põhja-, kuid on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, meremõjuga rannikul kõigest –2 °C ümber, päeval 0...–4 °C.
Maratoni ilm. Talvine, kuid olulise sajuta ilm. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –5...–10 °C, päeval –1...–4 °C.

Pilvine ilm, kuid selginemas (Laagris).

13. veebruaril oli täituva madalrõhkkonna kaguserv, homme tugevneb Venemaalt kõrgrõhuhari. Seepärast oli pilves, selgimistega ilm. Üksikutes kohtades sadas veidi (peamiselt lumi), oli jäidet ja uduvine. Puhub kagu- ja lõunatuul 3–8, puhanguti 11, Soome lahe ääres kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C (soojem oli saartel, kuid ka sisemaal oli mitmel pool 0...0,5 °C).

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Venemaalt tugevneb  kõrgrõhuhari. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub kagu- ja lõunatuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4, Lääne-Eestis ja saartel võib tõusta isegi kuni 1 °C-ni, kuid õhtul langeb kiiresti.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (15.02.) ulatub idapoolse kõrgrõhkkonna serv Eestini. Seega on ilm sajuta ja kohati selgema taevaga. Öö on rahulik, kuid päeval muutub kagutuul tugevamaks. Õhutemperatuur langeb öösel saartel ja läänerannikul –3...–8, mandril isegi –10...–15 °C-ni, seevastu päeval on saartel kuni –4, mandril –7...–10 °C.
Reedel (16.02.) madalrõhkkonna surve suureneb. Siin-seal sajab kerget lund. Kagutuul on tugev eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, saarte rannikul kuni –5, päeval –1...–6 °C.
Maratoni ilm. Sula ei tule nädala lõpuks, aga võib siiski olla 0 °C lähedal. Erilist lumelisa ei paista, kuid ilmselt pilvine ilm, ehk ka kerge lumesadu.

Pilved Tartu kohal.

Ele Pedassaar · Vastlailm.

Eesti jääb tänasel vastlapäeval (13.02.2018) piki Rootsit põhja suunas liikuva madalrõhkkonna kaguserva. Lääne-Eestisse jagub veel üksikuid sajupilvi ning kuna Läänemere ümbrust katab soojem õhumass, siis sajab nii lund kui lörtsi. Kagu- ja lõunatuul on pool päeva puhanguline, pärastlõunal nõrgeneb ning järjest enam hakkab ennast kehtestama Venemaal laiuv kõrgrõhuala, mille toel ilmub taevalaotusesse selgemaid laike. Eesti idapoolses osas jääb täna õhutemperatuur miinuspoolele, lääneosas domineerivad vähesed plusskraadid. Külmemad ilmaolud soodustavad pikemat vastlaliugu Ida-Eestis, Lääne-Eesti plusskraadid toetavad aga mitmekülgsemat tegevust, eriti laste jaoks. Ära ei tohi unustada ka fakti, et 0°C ümber pendeldav temperatuur muudab teed libedaks!
Õhtul võtavad üle Eesti võimust miinuskraadid ning Venemaalt laienev kõrgrõhuala toob kargust järgneval ööpäeval juurde.
Lumepuudust täna pole ja selle kinnituseks ka tänane lumekaart!!!:

Rämm: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/

12. veebruaril oli Läänemere kohal madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu oli peamiselt pilves ilm, mitmel pool sadas lund, rohkem lääne pool. Kohati oli jäidet. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–3 °C.

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Simuna alevikus 8.02.2018 

***

Tuleb muutliku ilmaga nädal – lääne pool võib lumi ajuti sulada, kuid sisemaal võib jääda talvine ilm püsima.

Nädal algab tsükloni idaservas tugevneva kagutuule ja kohatiste lumesadudega. Ilm muutub soojemaks, kohati (lääne pool) võib õhutemperatuur tõusta üle 0 °C, ent sisemaal võib jääda madalamaks. Siiski näib, et talv veel läbi ei saa, sest idapoolne antitsüklon tugevneb. 

Edasine ilm paistab olevat siiski kevadtalvine (seda täpsustame nädala jooksul). Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.

Tartu maratoni ilm on ebaselge. Temperatuur võib tõusta üle 0 °C, samas ei ole välistatud –1...–5 °C – seega on vaja täpsustada järgmistel päevadel. Igal juhul suurt külma või lumelisa ei paista.

‎Ain Vindi‎. Lõpuks näitas päike ka ennast veidi ja pani härmas looduse särama. Võrumaa. 11.veebruar 2018.

6. nädala ilm (5.–11.02.2018)

Kommentaariumi link / Ilmainstituut OÜ

Blogis tekkinud katkestus tekkis Kääriku suusaseminari tõttu, https://drive.google.com/file/d/1rbQTu9CkBPYbe1OJnju5lqRMilEIlHlp/view?usp=sharing. Palume ebamugavuste pärast vabandust!
Intervjuu Hannes Tõnissoniga: https://sport.err.ee/681177/tanaku-ilmaennustaja-ilma-on-voimalik-ennustada-isegi-99-tapsusega. Kogemus on sarnane, ainult selle vahega, et ettevalmistavat aega oli vähem, sest tööpakkumine tuli alles aasta alguses, napilt enam kui kuu aega tagasi.
95...99-protsendiline täpsus on võimalik hetkeennustuses ehk ülilühiajalises prognoosis (nowcasting, vt pikemalt http://www.meteoswiss.admin.ch/home/measurement-and-forecasting-systems/warning-and-forecasting-systems/nowcasting.html, üks vana ettekanne http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/04/mannik_ettekanne_2006.pdf).

Talve tagamaadest: https://heureka.postimees.ee/4400701/riigi-ilmateenistus-reetliku-talve-pohjuseks-on-jaavaba-meri?. Kommentaariks, et talve iseloomu määrab siiski meil globaalne olukord, eriti see, mis toimub põhjapoolkeral: Rossby ehk planetaarsete lainete asend ja dünaamika, polaarpöörise tugevus ja dünaamika (seda väljendatakse AO indeksina) ja selle derivaat NAO indeks (Põhja-Atlandi ostsillatsioon) vs. Siberi antitsüklon (Euraasia mandril toimuv).
Regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus). Mingil põhjusel on Islandi miinimum suures osas nihkunud Teravmägede ja Novaja Zemljani ehk osaliselt kolinud Barentsi mere kohale (T. Soomere ettekanne, slaidid 44 ja 45, kanti ette Nidas http://www.baltic-earth.eu/events/nida2016/presentations.html). Muutliku ja püsimatu talve põhjusi tuleb otsida niisiis eespoolnimetatud asjaoludest.
Kohalikud põhjused, mis puudutavad mõningaid tugevaid lumesadusid, on Läänemere seisund (veetemperatuur, jäätumise aste) ja õhumass selle kohal (see määrab kihistuse tüübi – labiilne, stabiilne või ükskõikne ehk indiferentne) ehk nendevaheline vastastikmõju, mille osas siis räägitakse vahel mereefektist (lake-effect snow, tuleb juttu ka ilm.ee reedeses ilmateates). Vahel toob rohkelt lund ka kohaliku tekkega tsüklon.
Võrreldes eelmiste aastatega on talv saanud üsna tugeva sõnaõiguse ega näi veel niipea lõppevat, sest Siberi antitsüklon on jõudnud Läänemere idakaldale ja tundub, et suudab suunata tsüklonid liikuma põhja. See siiski väga külmi ilmu ei tõota. 24. veebruariks võib juba ilm olla kevadhõnguline, kuid elame-näeme!

Riigi Ilmateenistus · 2017. aastal registreeris põhjamaade välgudetektorvõrgustik NORDLIS Eesti piirkonnas kokku 29957 pilv-maa-välku (terminitest). Seda on märgatavalt vähem perioodi 2005–2017 keskmisest (43000 välku aastas).

Aastane pilv-maa-välkude koguarv oli mullu suurim Maardu ümbruses, kus neid registreeriti ühtekokku 1413. Tallinnast 20 km raadiuses oli 1126 pilv-maa-välku. Kõige vähem lõi välku Lihula, Räpina ja Põlva ümbruses, vastavalt 206, 166 ja 155 välku.

Sveni eksklusiivkommentaar: ATD kaardi põhjal Euroopa välkudest 2017 tundus, et Eestis ei olnud väga oluliselt rohkem välke kui 2016, samas kindlalt enam kui 2015. Ainus vahe, et 2017 tundus, et enim äikest oli Tallinn-Pärnu joonel, samas kui 2016 pigem kagus-idas, põhjuseks ilmselt see suurtorm, mis 12.08. tekitas välke seal joonel eriti palju.

Loe lähemalt: http://www.ilmateenistus.ee/2018/02/2017-aastal-loi-eestis-keskmisest-vahem-valku/

10. ja 11. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu püsis valdavalt pilves ilm, kohati sadas vähest lund (udulumi ehk lumeterad). Puhus idakaartetuul 1–8 m/s (hiljem, 11. veebruaril, oli ülekaalus kagutuul). Õhutemperatuur oli päeval –3...–6 °C, vaid 10. veebruaril oli lääne pool enne päikesetõusu kuni –14 °C.

 Kihtpilved ja udulumi 10. veebruari õhtul Alatskivil.

Kihtpilved 11. veebruaril Alatskivi ja Peatskivi vahel. 

9. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhkkonna hari. Seega oli pilves, selgimistega ilm, üksikutes kohtades sadas veidi lund, saju tõenäosus oli suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 0–8 m/s. Õhutemperatuur oli –4...–11, saartel –1...–4 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerele ulatub Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Nii on valdavalt pilves ilm, kohati sajab vähest lund, on udu ja härmatist. Puhub idakaartetuul 2–8, põhjarannikul ida- ja kirdetuul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on päeval –3...–6 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv. Vähest lund sajab vaid kohati. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –4...–10, päeval –1...–5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon, mille idaserv ulatub üle Eesti – mitmel pool sajab lund. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, päeval 0...–3, saartel kuni 1 °C.

Talve külmim päev härma ja uduga (kihtpilvedega) Laagris.

8. veebruaril tuli kõrgrõhuhari lõuna poolt üle Läänemere. Selle mõjul oli muutliku pilvisusega ilm, mõnel pool oli pikemalt päikesepaistet näha, üksikutes kohtades sadas vähest lund, kohati oli uduvine. Puhus lõunakaartetuul 3–9, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, mis õhtuks nõrgenes. 

Õhutemperatuur oli –1...–10 °C, kuid hommikul mõõdeti sisemaal ida pool kõrgrõhuharja mõjul kuni –15 °C (Tiirikojal –15, Rannu-Jõesuus ja Tartu lähedal Reolas –15,2, Mustvees Piirivalve Kordoni juures –15,8 °C), samal ajal oli vastu Läänemerd üksnes –0 °C. Õhtul langes mitmel pool –10 °C-st madalamale, kuid pärast pilvisuse tihenemist tõusis taas.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuhari tuleb Venemaalt Läänemerele ja levib aeglaselt põhja suunas. Seega on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab veidi lund, saju tõenäosus on suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhub idakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –4...–10, saartel vaid –1...–4 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (10.02.) jääme kõrgrõhkkonna serva. Öösel on sajuvõimalus väike, kuid päeval lisandub pilvi ja kohati võib vähest lund sadada. Puhub nõrk idakaatetuul. Õhutemperatuur on öösel –6...–11, kohati võib langeda isegi –13, ent päeval tõuseb –2...–6 °C-ni.
Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv, kohati sajab vähest lund. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –7...–11, saartel kohati –4 °C, päeval –1...–5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon. Öösel ja ennelõunal on sajuvõimalus väike, aga pärastlõunal on saartele oodata lumesadu, mis õhtuks jõuab mandrile. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, päeval –0...–4 °C.

Ilmakaardilt on näha, et Eesti ilma määras kolm rõhkkonda: 1. Islandi miinimumist lähtuv väheaktiivne lohk, mille mõju vähenes; 2. Venemaalt eriti tugevast antitsüklonist (õhurõhk keskmes vähemalt 1055 hPa) lähtuv üsna kitsas kõrgrõhuhari, mille mõju tugevnes ja 3. Balkanimaadelt Ukraina suunas liikuv madalrõhkkond, mis tõi niiskust ja pilvi (DWD).

7. veebruaril oli siin täituva madalrõhuala lõunaserv, kuid see rõhkkond kadus õhtuks ilmakaardilt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, paiguti oli sadu tugev ja tuiskas kergelt. 

Puhus enamasti edelatuul 5–10, merel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s (alguses Liivi lahel, hiljem Soome lahel). Õhutemperatuur oli –2...–5, saarte rannikul kuni 0 °C, õhtul tõusis vastu Läänemerd 1 °C-ni.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Täituva madalrõhuala lõunaserv, rõhkkond kaob ilmakaardilt. Nii on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib vähest lund sadada. Puhub lõunakaartetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, kuid pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on –2...–7, kohati isegi kuni –10 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Reedel (9.02.) saab ülekaalu Venemaa kõrgrõhkkond, mis tuleb servaga Läänemere äärde. Ilm on enamasti sajuta. Tuul on idakaartest ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel selge taevaga –8...–14, Kagu-Eestis ja saarte rannikul kuni –5 °C, kuid päeval tõuseb –3...–6 °C-ni.

Laupäeval (10.02.) püsib kõrgrõhkkonna serv üle Eesti. Päeval lisandub pilvi, nii et kohati võib vähest lund sadada. Tuul on nõrk ja idakaartest. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel –4...–9, päeval –2...–6 °C.

Pühapäeval (11.02.) tuleb üle Skandinaavia Läänemerele madalrõhkkonna serv ja lõunavoolus lisanduvast niiskusest sajab mõnes kohta nõrka lund, kuid sajuhulk on väike. Tuul asendub kagu- ja lõunas- ning muutub tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kuid selgema taeva all võib veidi alla –10 °C langeda, päeval on oodata –1...–5 °C.

Ellu Vibur. Lumesadu Mooni tänavas.

Eero Hermann. Padulumi Laagris (def. vaata tugeva lumesaju alt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/).

Lõuna pool oli selgem ja kuivem (Tartus).

6. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Eesti Läänemerele. Seetõttu püsis pilves ilm (päike paistis enamasti siiski läbi), aeg-ajalt sadas lund, jälgitavad olid halod.
Puhus muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, ajuti valitses tuulevaikus, õhtupoole peamiselt lõuna- ja kagutuul, mis Soome lahel tugevnes kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli –3...–8 °C.
Mereefekt ja lõunatsüklonist idatsükloniks transformeerunud rõhkkond tegid ilma – sellest allpool pikemalt. Ilmateenistuse arhiveeritud hoiatus: Uuendatud: 06.02.2018, 10:55
6.02. Lumesadu, nähtavus sajus ajuti halb. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-7 cm. Libeduseoht on suur!

Ilm Käärikul: pilvisus tihenes päeva peale ja õhtuks hakkas lund sadama, hiljem hõrenes nii pilvekiht kui sadu uuesti.

5. veebruaril kõrgrõhkkond nõrgenes ja Läänemerele tuli Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv. Viimane tõi lõunatsüklonina Moskvasse üle 20 cm lund ööpäevaga. Seetõttu oli Eestis pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati on tuisku, õhtul arenes mereefekt (vt selgitust allpool), mis tõi kuni 10 cm lund. 

Puhus põhjakaartetuul 5–11, rannikul põhja- ja kirdetuul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev madalrõhuala liigub Venemaalt Läänemere poole. Püsib pilves ilm, aeg-ajalt sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäeval (7.02.) kaldub hääbuv madalrõhkkond Edela-Soome poole ja selle serv ulatub Eesti kohale. Aeg-ajalt sajab lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel –6...–11, saarte rannikutel –3...–5, päeval –1...–5 °C.
Neljapäeval (8.02.) ulatub üle Skandinaavia ja Soome kaugelt Grööni merelt madalrõhkkonna äärmine kaguserv. Samal ajal tugevneb Venemaa kohal kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail asendub senine tuul edela- ja veidi tugevneb. Öösel sajab siin-seal lund, päev on peamiselt sajuta. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel –7...–11, saartel ja läänerannikul –1...–5 °C, kuid päeval tõuseb mandri sisealadel –3...–8, saartel ja läänerannikul 0 °C ümbrusse, aga õhtul langeb märgatavalt.
Venemaal on oodata uue antitsükloni tugevnemist, mistõttu ilm on rahulik, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C (ainult neljapäeval on mere lähedal võimalik sula), pole välistatud, et öösiti on selgema ilmaga kuni –15 °C.
Alles esmaspäeval (12.02.) liigub madalrõhulohk üle Skandinaavia Läänemerele, toob lund, lõuna- ja kagutuul tugevneb, kuid õhutemperatuur tõuseb päeval 0...–5 °C-ni.

Andres Tuzberg. Vasalemmas hetkel [5.02. kell 21:32].

Ain Vindi. Ilm läks külmemaks ja sammas kerkis kõrgemale. Tartu. 5.02.2018.

Ringvaade · Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson andis täna Ringvaates oma prognoosi, milline on Saku-Tallinn tee homme hommikul kell 8. Meil on vaatajatele palve: kui te sinna satute, pildistage olukord üles ja kirjutage meile siia, kui täpne enuustus oli! Täname ette.

Saku-Tallinn lõik, 6. veebruar, hommikul kell 8:

Õhutemperatuur Sakus peaks olema vahemikus –6...–7 kraadi, Tallinnasse jõudes tõuseb temperatuur –4...–6 kraadini (kesklinna pool on soojem). Teepinna temperatuur peaks jääma vahemikku –4...–6 kraadi. Taevas on pilves ja puhub nõrgenev põhjakaartetuul 2...3 m/s. On väga tõenäoline, et öösel algab kerge lumesadu ja kogu tee võib olla kaetud 2–3 cm paksuse värske lumekihiga*, ilmselt moodustub Männiku tee Tallinna-poolse osa keskele väike lumevaal, nii et mõistlik oleks hommikul aega varuda, et jääks aega auto puhastamiseks ja ei peaks lumevaaluga kohas tegema ohtlikke möödasõite. Paar kilomeetrit enne linnapiiri on Männiku tee rohkem avatud ja seal võib ka pisut tuisata. Kuna linnas pannakse rohkelt soola ja see sulatab lund, siis oleks mõistlik kontrollida, et kojamehed töötavad ja aknapesuvedelikku jagub. Kerge kuni mõõdukas lumesadu jätkub ilmselt ka kell 8 ja ka hiljem.

* – Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.

Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks.

Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:

·     kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi.

·     Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.

·     Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 

***

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Nädala alguses kõrgrõhkkond nõrgeneb ja Läänemerele tuleb Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv.
Esmaspäeval (5.02.) kahe rõhuala vastasseis püsib (kõrgrõhkkonna kaguserv) ja kirdetuul on jätkuvalt tugev. Kohati sajab lund, päeval on lumehoogusid enam Ida-Eestis. Õhutemperatuur on –5...–10 °C.

Teisipäeval (6.02.) tuleb nõrgenev madalrõhkkond Eesti kohale, kuid see on eriti külma õhumassiga. Seetõttu on pilves ja lumesajune. Öösel puhub veel võrdlemisi tugev kirdetuul, mis päeval nõrgeneb ja puhub põhjakaartest. Õhutemperatuur on –5...–10 °C, sisemaal võib selgineva taeva all öösel –13 °C-ni langeda. 

Madalrõhkkonna pakaseline õhumass nihkub kirdesse ja asemele tuleb soojema õhumassiga antitsüklon, mis tugevneb Venemaal. Nii muutub ilm rahulikumaks, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C.

***

Ele Pedassaar · DINO ja LOTTI – kaks kanget.

Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnev kõrgrõhuala DINO on laienes (3.02.2018) lõuna suunas ja ühes sellega levis samas suunas külm õhumass. Samal ajal kulges Vahemere äärest üle Balkani Venemaale madalrõhuvöönd ning selle süsteemi tegijaim pööris LOTTI jõudis Balkanile, põhjustades Aadria mere ääres tugevat vihmasadu. Samal ajal on vööndi läänepoolset serva mööda tunginud külmem õhk üle Kesk-Euroopa Püreneeni ja Alpid said oma mitmemeetristele hangedele lund juurde. Sloveenias, Ungaris ja Ukrainas tuli samuti leppida talvise lumesajuga.

Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ja kaugemale sisemaale kandis.
4.02. suurenes kahe erinimelise rõhkkonna vastasseis: kõrgrõhkkond DINO kese nihkus Lõuna-Norra kohale, madalrõhkkond LOTTI sättis ennast Lääne-Venemaale ja Läänemeri sai nende piirialaks. Kirdest enam põhja pöörduv tuul kandis külma juurde ja muutis olemise kõledaks. Plusskraadid on mõneks ajaks unustatud ning uuel nädalal võib ligi hiiliv külm jääda meie kohale paikseks ja isegi süveneda. Kui lähemad paar päeva mööduvad tugeva tuule seltsis –4 ja –10 °C vahel, siis nädala keskpaigas, kui tuul vaibub, langevad termomeetri näidud öösel ka –15 °C-ni, päev toob vähemalt 5 °C võrra leevendust. Vaatamata külmenevale ilmale ei möödu ükski päev lumesajuta, kuigi võimsamad sajuhulgad jäävad meist praegu eemale. 

Igal juhul on talv praegu nii õhus kui pindadel ja õue minnes on vaja soojemaid riideid, liikluses aga harjumuspärasest rohkem aega.

HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas, täiendatud ja kohandatud).

Kairo Kiitsak. Talv Kagu-Eestis Kõvera ümbruskonnas 4.02.2018

5. nädala ilm (29.01.–4.02.2018)

Kommentaariumi link

NB! Seoses erasektorisse minekuga olen asutanud ettevõtte Ilmainstituut OÜ, mille alla on plaan 5 aasta perspektiivis luua nii ilmaterminikomisjon (artikkel värskelt ilmunud Eesti Looduses), ilma-õppekeskus kui vastav huviring. 

Jaanuari lõpus mälestame aastatagust erakordset udu ja jäidet, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/01/.
Avatud on uus temperatuuri statistika lehekülg: https://kliima.000webhostapp.com/.
Vikerhommiku eetris: https://vikerraadio.err.ee/v/vikerhommik/saated/22a3d8d0-6028-461f-8905-d34d0feb6975/vikerhommik-taavi-libe.

4. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati tuiskas veidi, oli pinnatuisku, arenes mereefekt. Puhus kirde- ja põhjatuul 5–12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8, Peipsi ääres kuni –10 °C.
Soome põhjaosas Lapimaal Kevojärvi piirkonnas registreeriti Soome selle talve külmarekord –36,8 kraadi, samal ajal Jõgeval –11,4 ja Alatskivil –9,0 kraadi. Edaspidi on oodata külmade ilmade püsimist ja ka lumelisa. Paiguti võivad miinuskraadid langeda –15 kraadini ja isegi alla selle (ilmub uues postituses).

Einar Laretei. Alatskivi ilmapildid. 4.veebruar tõi ilmamuutuse ja ilm muutus oluliselt külmemaks, sest meie ilmale hakkas mõju avaldama Skandinaavia kohal olev kahe keskmega kõrgrõhkkond. Kirde tuule tugevnemise tõi kaasa samal ajal Kesk-Venemaale liikuva ägeda madalrõhkkonna vastaseis.

Päikesetõus 4. veebruaril 2012 Laagris, kui minimaalne õhutemperatuur langes –30 °C-st madalamale. Päevane õhutemperatuur jäi aga mitmel pool –20 °C-st madalamale. 4. veebruaril 2012 oli Alatskivil –30,4 ja 5. veebruaril –30,5 kraadi.
5. veebruaril mõõdeti Jõgeval –35 °C, mis on 2003. a-st alates madalaim temperatuur nendes vaatlusjaamades, milles mõõdetud lähevad arvesse kui nn ametlikud tulemused. Jaamade representatiivsusest, nõuetest, tüüpidest saab pikemalt lugeda siit: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/ametlikest-ja-mitteametlikest-ilmarekorditest/. 
Mitmel pool mujalgi oli temperatuur –30 °C-st madalam. Ilmad olid aga ebatavaliselt selged, mistõttu olid päevad täis päikest.  Erandiks oli 2. veebruar, kui kagust saabus niiskust ja hakkas lund sadama, kuid temperatuur oluliselt ei muutunud, aga hiljem ilma selginedes langes. 
6. ja 7. veebruaril läks ilm soojemaks, kusjuures saartel oli vaid mõni miinuskraad, aga Ida-Eestis endiselt –30 °C lähedal. 6. veebruari hommik oli märkimisväärne sellepoolest, et Ristna ja Korela vahel oli 30-kraadine õhutemperatuurivahe.

3. veebruaril nõrgenes madalrõhkkond Läänemere kohal. Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnes kõrgrõhkkond. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, kohati olid sajuhood tugevad, päeva esimesel poolel tuli paiguti sekka ka vihma ja oli udu.
Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 2–8 m/s, põhjarannikul tugevnes kirdetuul 7–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C (õhtupoole langes).

Lumine maastik ja täiuslikud kihtpilved Võrumaal (mobiilifoto läbi autoklaasi).

2. veebruaril asetses Läänemere põhjaosa kohal hääbuv madalrõhkkond. Selle mõjul oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas veidi lörtsi ja lund, õhtul oli tugevamaid sajuhooge. Puhus lõuna- ja edelatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C, kuid õhtul langes mitmel pool alla 0 °C ja oli suur libedusoht.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal asetseb hääbuv madalrõhkkond. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, saju tõenäosus on suurem Põhja-Eestis. Puhub idakaartetuul 3–8 m/s, kuid põhjarannikul tugevneb kirdetuul 7–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –3...1 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Pühapäeval (4.02.) tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond, Venemaale jõuab lõuna poolt aktiivne madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail tugevneb kirdetuul sisemaal puhanguti 12, rannikul 15, päeval kuni 18 m/s. Üle Eesti liikuvatest pilvedest sajab kohati kerget lund, kuid Hiiumaa ja ka mandri põhjarannikul tuleb lahe kohal lisanduva pilvemassi tõttu tihedama sajuga arvestada. Õhutemperatuur on –4...–8, Eesti ida- ja lõunaosas võib –10 °C ümbrusse langeda.

1. veebruaril liikus aktiivne madalrõhkkond Taani kohale ja nõrgeneb. Nii oli selle idaservas Eestis peamiselt pilves ilm, sadas lund ja lörtsi, tuiskas, kuid Lääne- ja Lõuna-Eestis sadas ka vihma, oli jäidet.  Pärastlõunal lääne poolt alates sajuvõimalus vähenes ja hakkas selginema.
Puhus kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgenes ja asendus edela-. Õhutemperatuur tõusis –2...3 °C-ni.

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Tartu linnas 1.02.2018

31. jaanuaril liikus üle mere itta kõrgrõhuhari, pärastlõunal jõudis uue madalrõhkkonna idaserv. Seepärast oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm, kohati oli päikeseline. Õhtul jõudis saartele uus sajuala.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärast keskpäeva asendus lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5, hommikul paiguti –8 kraadi, kuid saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Eesti hoiatused. Viimati uuendatud: kolmapäev, 31. jaanuar 2018 kell 19:32
31.01. öö hakul tugevneb kagutuul sisemaal puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Õhtul saartelt algav lumesadu levib öö jooksul mandrile ja muutub intensiivsemaks, tuiskab, saartel on jäiteoht. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 5-10 cm.
01.02. ennelõunal sajab tihedat lund ja tuiskab. Saartel ja läänerannikul sajab lörtsi ja vihma, pärastlõunal suureneb vihma ja lörtsi võimalus ka Lõuna-Eestis. On jäidet ja libeduse oht on suur.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. /Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv./ Nii on peamiselt pilves ilm, sajab lund, tuiskab, kuid Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab ka vihma, on jäidet. Pärastlõunal lääne poolt alates sajuvõimalus väheneb. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgeneb ja asendub edela-. Õhutemperatuur tõuseb –2...3 °C-ni.
Ilm järgmistel päevadel.  Neljapäeval (1.02.) jõuab Põhjamerele uus väga aktiivne madalrõhkkond ja selle lohk liigub üle Eesti. Sajupilved tulevad ida poole ja lumekas muutub pärast keskööd lääne poolt alates tihedaks, tuiskab. Hommikuks jõuab sadu Peipsi äärde. Hiiumaal ja Saaremaal tuleb sekka ka vihma. Jäiteoht suureneb. Kagutuul tugevneb 7–12, puhanguti 15, pärast keskööd saartel ja looderannikul 20 m/s. Õhutemperatuur tõuseb saartel ja läänerannikul 0...1 °C-ni, sisemaal on –1...–5, Virumaal koguni kuni –8 °C.
Ennelõunal sajab tugevat lund ja tuiskab, saartel ja läänerannikul ka vihma. On jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, saartel ja looderannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...2, ida pool –1...–5 °C. Pärastlõunal sajab Põhja- ja Ida-Eestis ikka tihedat lund ja tuiskab ning puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on 0...–3 °C. Samal ajal Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab isegi vihma, kuid saju intensiivsus väheneb ja jäiteoht on suur. Tuul asendub edela- ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0...3 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja selle mõju väheneb. Öö hakul sajab Ida-Eestis lund, lääne pool kohati vihma. Hommikul ja päeval on kohatisi sajuhooge märja lumena, saartel ka vihmana. Tuul rahuneb ja puhub lõunakaartest. Õhutemperatuur on öösel 0...–3, saartel ja läänerannikul kuni 2, päeval –1...2 °C, kuid õhtul langeb kõikjal alla 0 °C. Libeduseoht on suur!

Ele tutvustas 32. jaanuari (1. veebruari) tormi-ilma AK ilmateates (https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/2b85d6bd-f89d-4e52-a5e9-184b2d43b298/aktuaalne-kaamera-ilm).

Andres Kunnus. Supõrkuu* ja maa vari kuu pääl! 31 jaan.2018.
* – termin on ülikuu.

30. jaanuaril liikus madalrõhkkond Läti kohalt itta, öösel on Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Seepärast oli pilves ilm, sadas enamasti lund, kohati tuiskas veidi, kuid õhtuks jäid sajud harvemaks.
Puhus põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5 °C (kõrgeim saarte rannikutel vastu Läänemerd ja madalaim Virumaal).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv. See tähendab, et päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, kuid õhtul jõuab saartele uus sajuala. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6, mis pärast keskpäeva asendub lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 0...–5, saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (1.02.) liigub Läänemere kohale uus aktiivne osatsüklon, mille servas tugevneb kagu- ja idatuul väga tugevaks: puhanguid on 15, saartel ja Soome lahel 20 m/s. Pärastlõunal asendub see tuul Saaremaal ja Eesti lõunapoolses osas lõunakaartega ja nõrgeneb. Sadu tuleb öösel üle Mandri-Eesti, muutudes hommikul tihedaks: sajab lund ja tuiskab, Lääne-Eestis ja õhtul ka lõunapoolsetes maakondades on sadu märjem, saartel ja läänerannikul lisaks sekka ka vihma. Õhutemperatuur on öösel –3...–8, saartel ja läänerannikul –1...1 °C, päeval tõuseb Tallinn-Tartu mõttelisest joonest lääne pool 0...2, kuid ida pool püsib 0...–4 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja jääb vööndina Eesti kohale. Vahete-vahel sajab lund, Lääne-Eestis sekka ka vihma. On jäidet! Tuul puhub lõunapoolsetes maakondades lõunakaartest, olles mõõduka tugevusega, kuid põhjarannikul tõenäoliselt asendub ida- ja kirde- ning tugevneb. Õhutemperatuur on –3...2 °C, Virumaal võib öö hakul natuke madalam olla, õhtul ilmselt langeb.

Ain Vindi. Lumesadu kutsus taas õue macrotoruga kaunist ilu jäädvustama: mingi aeg oli ilusaid helbeid ja siis läks purutamiseks. 29. jaanuari õhtul Tartus

***

Tuleb talvistuva ilmaga nädal.

Suur sula (kuni 6 kraadi 25. jaanuaril) sai nädala alguseks läbi ja asendub aegamööda talvisema ilmaga. See tendents süveneb järgmistel päevadel kiiresti, sest tsüklonid mööduvad Eestist lõuna poolt ja toimetavad oma põhjaservas Eesti kohale arktilise õhumassi. Selle püsimist soodustab ka külmas õhumassis Skandinaavia kohal tekkiv antitsüklon. Paistab, et talve kõige külmemad päevad on ees!

Nii liikus nädala alguses madalrõhkkond Läänemere keskosast üle Läti itta. See tõi 29. jaanuaril pilves ilma ja mitmel pool sajab vähest lund või vihma. Mitmel pool oli udu ja jäidet. Õhtul jõudis Lääne-Eesti saartele ja Liivi lahele uus sajuala, mis nihkus aegamisi kirde suunas. Puhus muutliku suunaga tuul 1–7, põhjarannikul idakaartetuul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C.

30. jaanuaril on pilves ilm, sajab lund, kohati tuiskab, kuid õhtuks jäävad sajud harvemaks. Puhub põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.

Rapla 27.01.2017 keskpäeval (http://ilm.ee/rapla/).