25. nädala ilm (20.–26.06.2016)

Kommentaariumi link

Äikesehuvilised – portaal: https://www.facebook.com/aikesehuvilisedpunkteu

26. juunil õnnestus sooritada edukas äikesejaht Eda, Kairo ja Siimuga. Kokku läbisime kõigest ligikaudu 450 km (mõne äikesejahiga on tulnud üle 1000 km sõita). Pildid lühikirjeldustega on sellised.

 Hakkasime Paide lähedalt Röalt sõitma ja enne Torit jäime vaatama kasvavaid rünki.

Kui pilved varjutasin päikese, oli juba mürinat kuulda.

 Äike läks kiirelt üle, ja hakkasime selle sabas kirde poole sõitma. Aeg-ajalt, nt Vändras, saime ka otse äikese alla. 

 Türi lähistel.

 Mäo risti lähedal. Saime äikese ette ja sõitsime Tapa poole.

 Nii arenes Tapa või Rakvere pool meeletu pilvekuhi ja alasi. See tekitas sagedasi pilv-maavälke, mõned ilmselt positiivse laenguga.

 Alasite sulandumine. Eriti palju sähvis paremas heledamas osas.

 Pagi ja riiulpilve ülerullumine enne Tapat.

 Eriti intensiivne äike moodustus Jäneda lähedal. Paremal heledas osas oli näha sagedasi pilv-maavälke; pilved omandasid roheka tooni.

 Aegviidus sattusime otse raju alla. Siin on näha ligikaudne pilve tumedus ja hämardumine (säriaeg pikenes mitme sekundini, aga mõned fotod õnnestus teha ka lühikese säriga, et näidata tajutavat tumedust).

 Meeletu vihmatuisk mattis kõik nagu uttu.

 Siin on säriaeg ligemale sekund, kuid näha on tänavalgustuse süttimine, sest oli väga hämar (kell oli 16.36). Mõni hetk hiljem lõi välk tõkkepuu rikki, mistõttu üle ei saanud, vaid tuli tagasi minna.

 Mustvee poole. Endiselt konvektiivse vööndi all.

 Ambla lähedal. Järsku ilmus veider pilveriba. Vasakule jäävas pilveosas oli näha sagedast sähvimist.

 Tohutud pilvesambad. Soe õhk tõuseb neis nagu korstnas.

 Järva-Jaanis. Taas oli näha tohutuid pilvesambaid, sooja õhu korstnaid.

 Vaateid Jõgeva lähedalt.

Tartus. Pärast äikest ilmus mamma.

26. juunil oli madalrõhkkonna idaserv Läänemere kohal, kuid ilma mõjutab ka kagusse nihkuv antitsüklon.
Öö oli esialgu rahulik ja vaikne, kohati tekkis udu, kuid saartele jõudsid juba esimesed äikesed, mis liikusid hommikuks mandrile. Need oli sooja frondi äikesed.
Päeva esimesel poolel oli Ida-Eestis ülekaalus veel antitsüklon, mille mõjul püsis seal esialgu olla üsna päikeseline ja vaikne ilm. Võrus tõusis õhutemperatuur üle 32 °C, mujal sisemaal oli 30...32 °C.
Pärastlõunal tekkisid mitmel pool uued äikesed, mis tõid kohati kaasa raju. Neist esimene äikeselaine liikus Pärnumaalt Virumaale, teine arenes Lõuna-Eestis ja jäi kogu õhtuks Ida-Eesti kohale (välgukaart: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160626). Lääne-Eestis muutus ilm rahulikumaks ja õhutemperatuur langes koguni alla 20 °C.
ESTOFEXi kodulehelt: Low-level moisture is maximized immediately ahead of this line and likewise in a belt from SE Austria into N Bosnia-Herzegovina and Serbia, where latest surface observations show 2m dewpoints up to 23°C. Hence CAPE may locally even exceed 4000 J/kg. See õhumass jõudis 26. juunil Eesti kohale.
Öösel püsivad äikesed Lõuna- ja Ida-Eesti kohal, hakates levima uuesti põhja poole. Öösel ja hommikul võib olla idaserv väga äikeseline. Enne seda areneb mitmel pool udu. Päeval on suur äikeseoht veel Ida-Eestis, kuid õhtul peaks ilm hakkama paranema.

Ilmateenistuse 26. juuni prognoos (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Kui lähiminevikku vaadata, siis leiab analoogseid ektreemseid õhumasse küll. Üks sellistest jõudis Eestisse 16. juunil 1998, vt http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1998061512_3.gif, kuid selle täielik potentsiaal avaldus Venemaal (nt Peterburis tõusis õhutemperatuur üle 34 °C), samas Eestis oli rohkelt äikest. Teise näite leiab 28. juulist 2011, vt http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2011072812_3.gif, kui õhumass nii kuum ei olnud, aga selle niiskussisaldus oli praegusega võrreldav. Ka 15. august 2010 oli väga lähedase olukorraga. Veel üks lähedane juhtum on teada 12. augustist 2015.

28. juulil 2011 enne tugevat äikest Türil. Pilv ulatus enam kui 15 km kõrgusele ja tõi kaasa marulise äikese. Sven-Erik Enno foto

 Tugev konvektsioon 25. juuni õhtul nähtuna Kibunast.

Troopiline loojang 25. juunil Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).

25. juunil ulatus Venemaalt üle Baltimaade kõrgrõhuhari. Soome kohalt liikus  madalrõhulohk Venemaale. Nende ilmategijate koosmõjul oli Eesti vaikne ja kuum ilm, kuid öösel arenes mitmel pool udu, mis püsis veel keskpäevalgi Soome lahe rannikualadel. Ka kastepunkti temperatuur oli ebatavaliselt kõrge (üle Eesti 15...20 °C, kohati rohkemgi), väärides eraldi tähelepanu, vt edasi.

Pärast udu hajumist jätkus päev valdavalt päikeseliselt, kuid saartel pilvisus tihenes ja Hiiumaale lähenesid keskpäevaks hoovihmad. Tihedam pilvisus ja üksikud hoovihmad mõjutasid eeskätt saari ja Põhja-Eestit, kuid õhtul selgines ilm uuesti. Samas arenes Kesk-Eestis lühiajaliselt üsna tugev konvektsioon, mis siiski sademeid ega äikest ei andnud.

Juba 24. juunil, aga eriti 25. juunil kujunes juba keskpäevaks üle Eesti väga suur temperatuurikontrast: kui Paldiskis ja Kundas oli kell 11 sooja ligikaudu 14 °C, siis lõunapiiril juba 28 °C (kell 12 vastavalt 14,3 °C Kundas ja 29,3 °C Võrus, kagunurgas tõenäoliselt 30 °C). See kontrast püsis päeva jooksul, sest sisemaal tõusis õhutemperatuur üle 30 °C, aga udused rannikualad jäid jahedaks, ka pärast udu hajumist tõusis temperatuur ainult veidi üle 20 °C, Kundas ja enamuse aja Pakril jäi sellestki madalamaks.

Eraldi arutelu väärib kastepunkt: juba 24. juunil tõusis seoses niiske troopilise õhumassi sissetungiga sooja frondi all kastepunkti temperatuur kohati 20 °C läveni, öösel küll veidi langes seoses veeauru väljakondenseerumisega, aga tõusis 25. juuni päeval uuesti (auramine, transpiratsioon jms protsessid lisavad õhku veeauru). Prognoos näitab erilist niiskuse koondumist Eesti kohale 26. juunil, kui kohati võib kastepunkti temperatuur tõusta üle 25 °C. Kunagi küsisin magistritöö tarbeks Ilmateenistuselt äärmusnäitajaid erinevate ilmaelementide kohta ja kastepunkti kohta selgus, et kõik usaldusväärsed seni mõõdetud kastepunkti temperatuurid on jäänud alla 25 °C (nt mõõdeti 7.08.2010 kella 13 ja 14 vahel Kihnus maksimaalseks kastepunkti temperatuuriks 24,5 °C). Kas siis võib tulla uus usaldusväärne kastepunkti temperatuuri teadaolev rekord, eks paistab, aga võimalus on küll olemas.

Kuum antitsüklon nihkub tasapisi kagu poole, kuid troopiline õhumass jääb veel Eesti kohale püsima. Sellest õhumassist moodustub aja jooksul lääne- või lõunatsükloni soe sektor, Selles on ebatavaliselt lämbe õhk, milles suureneb äikeseoht. Prognoositavalt suureneb saju- ja äikesevõimalus 26. juunil soojas sektoris vähemalt 90%-ni (kuula ilmateadet).

Suur kuumus annab järele ja lämbe troopiline õhumass eemaldub 27. juunil idapiiri taha.

GFS mudel prognoosib 26. juunil kohati kastepunkti temperatuuri üle 25 °C (allikas).

Kastepunkti temperatuur keskpäevase seisuga, arvutatud Ilmateenistuse andmetest Magnuse valemiga (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Katri Lumi. 24.juuni 2016, udu enne südaööd, Rapla.

Tiina Kattel. 25.06.2016 Kärdla kell 4.16 meeletu udu, ei mingit päikesetõusu vaadet

Kairo Kiitsak. Paks vine Emumäe vaatetornist nähtuna 25.06.2016.

24. juunil liikus väheaktiivne madalrõhulohk üle Läänemere ja Soome lahe itta, kuid öösel laienes Venemaalt üle Baltimaade kõrgrõhuala. Päeval liigub üle Soome uus madalrõhulohk Venemaale.
Kuna see lohk kandis endaga ebatavaliselt sooja ja niisket õhku, siis tõi see juba keskpäevaks Harjumaale tugeva lausvihma, ka mujal sadas vähemal või rohkemal määral vihma (ainult lõunapiir ja Liivi laht jäi esialgu sajuta, kuid õhtuks jõudis vihm sinnagi). Päeva teisel poolel eemaldus suurem laussadu, kuid läänest itta liikusid hoovihmad, kohati oli äikest.
Saju all oli õhutemperatuur 16...19 °C, kuid selgemates kohtades tõuseb üle 25 °C (lõunapiiril kuni 29 °C). Üllatavalt kõrge oli kastepunkt, kohati ligi 20 °C. Kuna öösel läks ilm selgemaks, kohati päris selgeks, arenes kohati tihe udu.
Kuna saabuv õhumass on labiilne, siis võib hoovihmu ja äikest olla ka öösel ja hommikul, päeval võivad tekkida uued kolded. Troopilises õhumassis on pilves kohtades oodata kuni 25 °C, aga päikeselistes vaiksetes kohtades kuni 32 °C.
Suurem on äikesevõimalus siiski 26. ja eriti 27. juunil, kui Eesti jääb troopilise õhumassiga täidetud tsükloni sooja sektorisse. Öösiti on sooja valdavalt üle 15 °C ja päeviti kuni 32 °C, pilvede ja saju all võib jääda 20...25 °C vahele.
28. juuniks eemaldub lämbe troopiline õhumass, asendudes mõõdukama suvesoojaga. Siiski võib kuumus lühiajaliselt taastuda veel enne juuni lõppu.

Tugev laussadu radarpildil (http://testbed.fmi.fi/).

Kastepunkt oli ebatavaliselt kõrge (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Älis Saadjärv. Minu esimesed mesokad, paljasilmaga olid palju ilusamad. 24.06.2016 kell 0:34:44 Häädemeeste

Ain Vindi. Jaaniöö mesokad. Võrumaa. 24.06.2016 0:27

Kihtsajukad tõid tugeva lausvihma. 24. juunil 2016 Kibunas.

Nii saabus äike Laitsesse.

23. juunil nõrgenes kõrgrõhuhari Baltimaade kohal ja väheaktiivne madalrõhulohk liikus Skandinaavia lõunaosast kirdesse. Seetõttu alates Loode-Eestist pilvisus tihenes ja kohati sadas hoovihma, seevastu Lõuna-Eestis püsis päikeseline ja sademeteta.
Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 20 °C, kohati kuni 25 °C-ni, kuid pilvistes kohtades ja paiguti rannikualadel jäi siiski madalamaks.

Suur kuumus on ukse ees ja trügib 24. juunil mürinaga sisse. Samas võib sellega kaasneda ka üsna suur sadu, sest edelast lähenev lohk kannab endaga tohutult niiskust, mistõttu võib päev mõnes kohas koguni laussajuseks kujuneda (M. Meiusi ilmateatest: Reede päeval jõuab kõrgrõhkkond oma teekonnal Valgevene kohale ja selle põhjaserv katab endiselt Baltimaad. Samas laieneb Põhjamerelt Skandinaavia ja Saksamaa kohale väheaktiivne madalrõhuala, mis kannab endas rohkelt niiskust ning osa sellest jõuab ka Eestisse. Seetõttu on jaanipäeval hoovihmad üsna sagedased ja välistatud ei ole ka äike. Puhub suhteliselt nõrk lõunakaare tuul ja õhutemperatuur tõuseb valdavalt 20...25 °C piiresse.).
Veel üks värske prognoos on saadavad Ele fb-i seinal, sellest jupike 24. juuni kohta: Eeloleval ööl (24.06) liigub lõunast ulatuv kõrgrõhuhari ida suunas ning merelt läheneb Eestile uus madalrõhulohk. Kesköö ümber on ilm vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta, vastu hommikut läheb lääne poolt alates pilvisemaks ning saartele jõuavad vihmahood, mis päeval üle mandri ida-kirde suunas levivad. Tihedam on sadu Eesti põhjapoolses osas. Sajuga koos võib olla äikest. Õhtu poole läheb ilm edela poolt kuivemaks. Tuul puhub öösel edelast ja lõunast 2-7 m/s, päeval lõunakaarest 3-8, saartel tugevneb peale lõunat edelatuul kuni 12 m/s. Öösel on sooja 11 kuni 16, päeval 18 kuni 23, Lõuna-Eestis kuni 25 °C.
Kuna õhumass on väga soe, siis peaks see vihm mõjuma sooja suvise vihmana (õhutemperatuur võib sajuga olla 16...20 °C), Ilmateenistus on ka äikest prognoosinud http://worldweather.wmo.int/en/city.html?cityId=149.

Troopiline õhumass valitseb vähemalt 27. juunini. Päikeselise ilmaga võib sooja olla üle 30 °C, kui on pilvisem, siis vähem, sajuse ilmaga 20 °C lähedal. Prognoositakse ka äikest – eks näis, kuidas sellega läheb.

Suur kuumus peaks 27. juunil järg-järgult järele andma, aga lõplikku taandumist ei pruugi tulla: kui sobivas kohas areneb uus antitsüklon, siis taastub kuumus juba 30. juuniks, kuid võimalik on ka mõõdukama soojusega stsenaarium.

Polaarmesokad vs. kiudpilved. 23. juuni 2016 öösel Kibunas (Harjumaal).

Tanel Kindsigo. Mesokad 23. juunil kl 1:01, Tartus.

22. juunil oli Läänemerel madalrõhkkonna kaguserv, kuid selle mõju nõrgenes. Edelast saabunud niiske õhumassi tõttu arenes merel udu, mis levis ka rannikualadele (hajus alles lõuna paiku). Mandril oli enamasti pilves ja sombune ilm, kuid alates Harjumaast muutus ilm kuivemaks ja päikeselisemaks, olulisi sademeid polnud.
Õhutemperatuur tõusis valdavalt 20 °C lähedale, pilvistes kohtades ja paiguti rannikualadel jäi madalamaks.
Antitsükloni tugevnedes muutub ilm üha kuivemaks ja soojemaks (samas prognoositakse vihma, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/). Troopiline õhumass peaks kohale jõudma 24. juuni jooksul. See tähendab piisavalt päikeselise ilmaga 25. ja 26. juunil kohati üle 30 °C õhutemperatuuri.

Euroopa mudeli väljund 25. juuniks. Troopilise õhumassi kohalolu võib tähendada üle 30 kraadist õhutemperatuuri (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Äikeseline päev Lääne-Virumaal Simunas 21.06.2016. Esimesel fotol Järvamaal tekkinud äikesekolle 21. juuni pärastõunal. Kairo Kiitsaku fotod

Järvamaal tekkinud äike kõrvaltvaates tekkimisfaasis ja väljakujunenult. 21. juunil 2016 Kibunas Harjumaal.

21. juunil oli Läänemerel madalrõhkkonna kaguserv, mis lähtus Islandi tsüklonist (seega lõunatsüklon sulandus lohuga).
Lõunalohu mõjul hakkas öösel alates Lõuna-Eestist hooti vihma sadama, kuid päevaks taandusid need sajud Eesti idaserva ja eemaldusid siis Venemaale. Äikest oli Pihkva järvel ja Peipsi taga. Mitmel pool sisemaal arenes hommikuks väga niiske õhu jahtumisel udu.
Läänepoolse lohu mõjul alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama, teine sajuvöönd lähenes lõunast. Need sajud levisid tasapisi põhja ja kirde poole. Samal ajal arenes sisemaal tugev konvektsioon, mistõttu sadas hoovihma ja rahet, oli äikest, vaadeldi lehterpilvi (vt foto). Lätist lähenevas pilvemassis tekkis joonpagi tugeva äikesega, mis jõudis õhtul Viljandimaale ja levis põhja-kirde suunas. Tegu oli Valgevene kohale jõudnud ekstreemselt labiilse õhumassi mõjutusega. Äikesest jäänud tugev vihm jäi Lõuna-Eestisse veel mitmeks tunniks.
Õhutemperatuur oli 15...20 °C, päikeselisemates kohtades kuni 24 °C, õhk tundus paljudes kohtades väga lämbe, ainult kohati saartel mõjus kõledana.
Pärast lohu möödumist hakkab tugevnema Ukraina kohal kuum antitsüklon. Antitsükloni kese tuleb lähemale ja selle mõjul muutub ilm kuivemaks ja soojemaks. Suur kuumus jõuab kohale 24. juunil ja püsib vähemalt paar päeva.

Tuline prognoos 25. juuniks (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro&REGION=0004&LAND=ED&UP=1&R=0&CEL=C).

Rapla, 21.juuni 2016, udu, hommik kella 7 ringis. Katri Lumi foto

Eda Varis. Kell 17:15 Mäo 

Raigu 21.06.2016. Ene Mägi foto

20. juunil oli Läänemerel täituva madalrõhkkonna lõunaserv, kuid öösel liikus Liivi lahele lõuna poolt uus lõunatsüklon.

Niiske õhu tõttu arenes öö jooksul Lääne-Eestis madalpilvisus, mistõttu ülikuu erakordset loojumist näha ei saanud. Mujal oli ilm selge. Päeval püsis esialgu valdavalt päikeseline ilm, kuid pärastlõunal alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas sadama hoovihma, oli äikest (ulatus kuni Viljandi-Kunda mõttelise jooneni, loode pool oli sajuta ja selgem). Õhtul ilm paranes ja selgines uuesti.

Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur 20...25 °C-ni, kagunurgas kõrgemalegi, samas mõnel pool rannikualadel jäi alla 20 °C.

Lõunatsüklon tuleb 21. juuniks Eesti kohale. See toob kaasa tugevad vihmad ja ilmselt ka äikest. Sooja frondi tõttu on äike tõenäolisem öösel ja hommikul.

Pärast lõunatsüklonit hakkab tugevnema kuum antitsüklon, mis muudab ilma päev-päevalt soojemaks. Suur kuumus peaks kohale jõudma 24. juuniks, väljavõte ilmateenistuse nädalaprognoosist:
"Pühapäeval (26.06.) liigub Läänemerelt Eestisse madalrõhulohk. Öö on sajuta, päeval läheneb Läänemerelt sajuvöönd Lääne-Eestisse ja liigub edasi ida poole. Sajab vihma, on äikest. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel 15...20, päeval 25...30, kohati tõuseb kuni 33°C, Hiiu- ja Saaremaal 20...25°C."

Polaarmesokate tipphetk Laagris.

Tartusse saabus äike koos tugeva pagiga.

‎Kairo Kiitsak‎ . Äike Simuna äärest kirdesse liikumas 20.06.2016

Paduvihm ja äike Alatskivil 20.06.2016. Einar Laretei foto

Tuleb soe nädal. Aeg-ajalt sajab vihma, võib olla äikest. Öökülmaohtu pole.

Nädala algab Lõuna-Venemaa kuuma antitsükloni üürikese tugevnemisega. See toob suviselt sooja päeva (kohati vähemalt 25 °C), kuid juba õhtul suureneb hoovihmavõimalus, sest läheneb järjekordne lõunatsüklon.

Balkanil tekkinud lõunatsüklon jõuab 21. juuni öösel Eestit mõjutama. See kannab endaga väga sooja ja niisket õhku. Äikeseoht on suurim öösel ja hommikul Ida-Eestis (tegu on ilmselt sooja frondiga). 

Seejärel hakkab uuesti kuum antitsüklon tugevnema. Õhumass on Eesti kohal mõõdukalt soe ja ilmad suviselt soojad. Kuna viimaste päevade sajud on palju niiskust toonud ja vähemalt esialgu jääb antitsüklon üsna kaugele, on päevased hoovihmad võimalikud.

24. juunil on oodata antitsükloni olulist tugevnemist, misjärel tulevad väga soojad ja kuivad päevad.

Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

24. nädala ilm (13.–19.06.2016)

Kommentaariumi link
Ohtlikud ilmanähtused Eestis: https://www.facebook.com/OIEESTIS/?ref=ts&fref=ts

19. juunil on Läänemerel madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul sadas suures osas Eestist veel lausvihma, aga pärastlõunaks eemaldus suurema sadu idapiiri taha. Ööpäevane sajuhulk oli mõnel pool üle 30 mm. Lõunapiiri lähedal oli ilm selgem ja kuiv, võis näha polaarmesokaid.
Suhteliselt soojas õhumassis on õhutemperatuur enamasti 17...20 °C, kus selgem, seal kuni 23 °C, ainult mõnel pool rannikualadel jääb madalamaks.
Uus lõunatsüklon on tulekul. Selle eel tugevneb lühiajaliselt Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon, mis toob sooja päeva, aga suureneb ka hoovihma võimalus. Täpsemalt http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-06-19_10_puhas.mp3.

Pärast suurt sadu Laagris.

18. juunil liikus aktiivne lõunatsüklon mööda Soome lääneserva põhja poole. Selle lõunaservas oli Eestis tormine ilm, esines tugevaid sademeid. Tugevaimad puhangud ületasid 24 m/s (Pärnu-Sauga, Jõhvi).

Tormi tõttu esines mitmel pool tormimurdu, mõnedes kohtades läks elekter, lisandus vihmaraju. Kairolt saabus info, kuidas kellelgi rebis tuul lillepotid rõdult ja lennutas teadmata suunas.
Õhutemperatuur oli 14...19 °C, rajuhoogude ajal veidi vähem, kuid ilm tundus siiski soe. Võrus tõusis õhutemperatuur pärastlõunal üle 20 °C (Kagu-Eestis püsis ilm kuivem).
19. juunil mõjutab ilma veel eemalduva lõunatsükloni lohk. Seetõttu püsib hoovihmavõimalus. Õhumass on soe, nii et päikese toel on vähemalt kohati oodata ka üle 20 °C.
20. juunil tugevneb Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon, mille serv ulatub Eestini. Kuna antitsükloni mõju ei paista väga tugev olevat ja võib tekkida vastasseis jahedama õhumassiga, siis on eeskätt 21. juunil suur äikesevõimalus (Ida-Eestis üle 70%).
Seejärel võib antitsükloni mõju nõrgeneda ja ilm veidi jaheneda (kui 21. juunil võib sooja olla üle 25 °C, siis edaspidi veidi vähem), aga püsib suviselt soe. Öökülmaohtu enam pole.
Jaanipäevaks näib tuline antitsüklon taastuvat, mis tähendab palavaid jaane.

Igor Ignatjev. Jõhvi tormi puhangud

Enne vihmaraju Tartu lähistel

Vihmaraju Jõgeval

17. juuni öösel madalrõhkkond eemaldus ja tugevnes nõrk kõrgrõhuhari, kuid päeval jõudis uus aktiivne lõuna(osa)tsüklon Läänemere lõunaosa kohale.
Lõunatsüklon tõi kohale kuuma ja labiilse õhumassi. Ilmamuutused olid väga kiired: esialgu sadas kohati hoovihma ja oli äikest (näiteks hommikul Tartumaal), seejärel saabusid sooja frondi sajud, siis ilm paranes veidi ja õhtul liikusid juba tugevamad sajud kohatise äikesega üle maa, aga midagi ekstreemset polnud. Öö hakul liikus Kuramaalt tugev äike Liivi lahele ja nõrgenedes üle Saaremaa kuni Vormsini.
Õhutemperatuur tõusis enne sadu mitmel pool 20...25 °C (Narvas kuni 25,5 °C), saju saabudes veidi jahenes. Õhtu oli siiski väga soe: veel keskööl oli sooja valdavalt 17...19 °C, Kagu-Eestis kuni 22 °C.
Aktiivne lõunatsüklon liigub öösel üle Läänemere põhjaosa põhja suunas. See tsüklon on ebatavaliselt võimas: keskmes õhurõhk alla 990 hPa. Selle tõttu on õhurõhugradient väga suur, nii et ilm on 18. juunil tormine ja jaheneb märgatavalt.
19. juunil hakkab tugevnema Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon, mis muudab ilma kuivemaks ja soojemaks. Samas jääb Eesti kuuma õhumassi äärealadele, nii et 20. ja 21. juunil võib Ida-Eestis olla suhteliselt suur äikesevõimalus. Ilm on suviselt soe.

3. astme ohuala näeb haruharva, rääkimata siis selles paiknemisest (http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2016061806_201606162012_3_stormforecast.xml). Siiski osutus väljavaade suhteliselt ebaõigeks, st ohte ilmselt ülehinnati (!?).

17. juuni ilmakaart (http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta). Läänemere lõunaosa kohale jõudis aktiivne ja kiiresti süvenev lõunatsüklon, mis kandis oma idaservas troopilise õhumassi Eestini, ent suured äikesed (joonpagi) jäi pigem Poola ja Leedu kaguossa.

Nidast Šiauliaini. Soojal frondil oli tugev laussadu, seejärel selgines.

Äikese lähenemine ja äike (kaks esimest pilti Šiauliai lähistel, ülejäänud Kesk-Lätis).

Äike Volmari lähistel

16. juunil oli Eesti kohal lõunatsüklon. Selle soojas sektoris oli lämbe ja pilvine ilm sagedaste sajuhoogudega, lõuna paiku liikus üle Lahemaa äike, hiljem oli külmal frondil äikest (kuni Harjumaani). Õhtul ilm paranes, st sajud lakkasid.
Õhutemperatuur oli 15...20 °C, kohati kuni 22 °C (Võru, Jõhvi). Silmapaistev oli kastepunkt, mis enne fronti ulatus 18 °C-ni.

Nidale lähenev äike (Kaliningradi poolt).

Lähenev äike.

Äike 16. juunil Nidas.

15. juunil määrab ilma lõunatsüklon: kõrgrõhuhari liikus Läänemerelt Soome kohale ja selle kannul jõudis lõuna poolt järgnevaks ööks Liivi lahele madalrõhkkond.
Pilvisus tihenes ja alates Kagu-Eestist hakkas vihma sadama, kohati oli sadu väga tugev. Sajustes kohtades jäi õhutemperatuur 15 °C lähedale, kuid saju eel tõusis päikese toel üle 20 °C (peamiselt saartel ja Põhja-Eestis). Äike jõudis kohale õhtuks ja oli peamiselt Ida-Eestis, aga ka nt Viljandimaal.
Õhtuks ja ööks jõuab sadu ilmselt kõikjale, on ka äikesevõimalus (< 50%). Kuivemaks võib ilm muutuda alles 16. juuni õhtuks.
Uus, kuid palju intensiivsem lõunatsüklon jõuab kohale 17. juunil. See toob troopilise õhumassi ka Eestisse, nii et päikeselise ilmaga võib sooja tulla 25...28 °C, aga kus pilvisem ja sajusem, on õhutemperatuur madalam. Lisaks võib tuul vähemalt merel tugevneda tormini. Täpsustamine 16. juuni jooksul, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.

Lõunatsükloni soe front toob sajud (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

14. juunil liikus kõrgrõhuhari aeglaselt Läänemere kohalt põhja poole, kuid lõunast lähenes madalrõhulohk (Ukraina kohal tekkinud lõunaosatsüklon). Ilm oli enamasti päikeseline ja õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 20 °C.
Ukraina kohal tekkiv lõuna(osa)tsüklon liigub loodesse ja ühes sellega soe front, mis toob kohale tunduvalt soojema, kuid niiskema õhumassi. Nii võib päikeselise ilmaga sooja tulla kuni 25 °C. Öökülmaoht on selleks korraks läbi.
Lõunatsüklonid toovad ka vihmasajud ja arvestatava äikesevõimaluse (eriti 16. ja 17. juuni õhtul). Sajuhulgad võivad olla kohati päris suured (> 20 mm/d).
Lõunatsüklonid, eriti 17. juunil saabuv, kannavad endaga väga sooja, kuni troopilist õhumassi. Seega võib sooja olla päikeselisema ilmaga üle 25 °C. Lõunatsüklon püsib 19. juunini, hoides sajuvõimaluse suure ja ilma tuulise.
Selle kannul tugevneb antitsüklon, mis muudab ilma kuivaks ja tasapisi hakkab ka soojemaks minema.

Lõunatsükloni serv õhtul Nidas.

13. juunil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari ja see liikus aeglaselt põhja poole. Ilm oli sajuta ja enamasti päikeseline. Õhutemperatuur oli veel kõikjal alla 20 °C, aga enamasti tõusis 17...18 °C-ni.
Kõrgrõhuhari tugevneb ja toob rahuliku päikeselise ilma. Nidale jõudis õhtuks frontaaltsoon pilvisema ilmaga – see oli märk palju soojema ja niiskema õhumassi saabumisest. See jõuab 16. juuniks ka Eestisse, tuues kaasa saju ja äikesevõimaluse.
16. juunil tekib Kesk-Euroopa kohal klassikaline troopilist õhumassi kandev lõunatsüklon, mis on ära mainitud isegi Ilmateenistuse nädalaprognoosis: Reede (17.06.) öösel on lühiajaliselt mõjusam kõrgrõhuhari. Ilm on suurema sajuta ja rahulik. Päeval liigub Kesk-Euroopast Läänemere äärde "lõunatsüklon". Keskpäeval hakkab Lõuna-Eestis vihma sadama, pärastlõunal laieneb sadu üle Eesti ja muutub intensiivseks, võib olla äikest. Õhtul on tiheda saju tõenäosus üle Eesti 75%, kohati kuni 90%. Idakaare tuul paisub tugevaks. Õhutemperatuur on öösel 9...13, päeval 19...24 °C.

See lõunatsüklon toob tormise ja väga sajuse ilma. Selle eel võib olla ka äikest. Ilm püsib võrreldes viimase väga sajuse ilmaga soojem, st ka laussaju ajal peaks sooja üle 10 kraadi olema.

Lõunatsükloni kannul tugevneb antitsüklon, mis liigub Kesk-Euroopast Läänemere suunas. See muudab ilma tasapisi kuivemaks ja soojemaks.

Ain Vindi. Mõõduklaas. Osa vett on juba ära auranud. Nädalavahetusel sadanud vihm. Jaama järgi sadas siis 11 juuni Tartu linnas 40,9 mm ja 12 juurde veel 2,8.

Polaarmesokad 13.06.2016 öösel kell 1.54 Nidas.

Konksjad kiudpilved 13.06.2016 Nidas.

Mingil hetkel ununesid pilved ja jäin suu ammuli vahtima miraaži Nidas (13. juuni 2016).

Tuleb üsnagi suviselt soe nädal, on vihma- ja äikesevõimalus, eriti nädala lõpu poole.

Nädala algus on jahe ja öökülmaohuga. Päev-päevalt õhumass soojeneb ja juba 14. juunil võib mitmel pool olla üle 20 °C, kuid sadu pole oodata.

15. juunist suureneb sajuvõimalus, võib olla äikest. Ilm on soe, päikeselise ilmaga võib kohati olla kuni 25 °C.

16. juunil tekib ilmselt Kesk-Euroopa kohal lõunatsüklon, mis võib tuua tugevad sajud ja äikeseohu. Kui see tsüklon liigub Läänemerele, võib Eestisse jõuda troopiline õhumass. 

12. juunil paranes ilm, kuid ennelõuna oli ida pool veel vihmane. Valga lähedal

23. nädala ilm (6.–12.06.2016)

Kommentaariumi link 
6. juunil olin Ökoskoobi eetris: http://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/514abc40-aef3-48ad-abf9-0dafe4d461a3/okoskoop-ilm-jaanipaeval-ja-paaskula-raba-taimed

Nädal aega tuleb olla http://www.baltic-earth.eu/nida2016/index.html, mistõttu pole kindel, kuidas postitustega hakkab olema.

12. juunil liikus tsüklon Venemaa lääneosast kirdesse ja Skandinaavia kohal tugevnes kõrgrõhkkond.
Lõunatsüklon tõi kohati kuni 50 mm sademeid, kõige rohkem sadas Peipsi ääres. Samas mõnes kohas nagu Kiilis, sadas vaid paar mm.
Tsükloni kaugenemisega hakkas ilm paranema, kuid kohati oli veel sajune, õhtuks ilm selgines mitmel pool. Õhutemperatuur tõusis kohati juba üle 15 °C.
Soojenemistendents jätkub. Tugevneb kõrgrõhuhari, mille serva mööda hakkavad saabuma lõunalohud ja lõunatsüklonid. Nende täpsest trajektoorist olenevad sajuhulgad ja see, kas tuleb mõõdukalt soe suveilm või leitsakuline kuumus.

Lõunatsüklonitega võivad kaasneda ekstreemsed sajuhulgad (http://www1.wetter3.de/Archiv/).

Paduvihmane Suure-Jaani.

11. juunil liikus tsüklon Läti idaservast väga aeglaselt kirdesse. See hoidis ilma mitmel pool väga sajuse.
Hommikul oli sademeteta, kohati päikeseline Lääne-Eestis, ent päeva jooksul liikus sadu idast läände kuni saarteni (radaripildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Paraku kõikjale sadu ei jõudnud, näiteks Kiili elanikult: Eile pärastlõunal ja õhtupoolikul olin Tallinnas Rocca al mares, kuhu saabudes sain kogeda kella 16 ja 16:15 ümbruses rahet ja paduvihma – rünksajupilve epitsenter. Õhtul radaripilte järele vaadates selgus kurb tõsiasi – suured sajud siia polnud jõudnud ning ennelõunane nõrgenes. Eilne maksimum Kiilist nähtuna oli sellest järelejäänud mõõdukas pagituul ning hilisõhtune päikeseloojang. Aga paraku need nõrgapoolsed sajud ja loojangud eriti ei lohuta, sest pinnas vajab tugevat kestvat sadu. Suured puud ja nende all olev alusmets põhimõtteliselt kuivavad edasi, õigemini nende juurestik.

Oli eelmisel aastal juunis samuti tõsine põud. Selle lokaalsest tagajärjest taimestikule 1 video ka: https://www.youtube.com/watch?v=TqK_b_1JQTw, siin suure veeloigu põhi: https://www.youtube.com/watch?v=BnqnIyq6DC4. 

Kokkuvõtlikult: Kiilis kahjuks vaid paar mm sadanud. Eilsed suured sajud vaid riivasid Kiilit. Pinnas umbes 10 cm ulatuses niiskunud. Puude all ja metsas vaevu paar cm.

Tugeva tuule ja enamikes kohtades ka sajuse ilma tõttu püsis õhutemperatuur madal ega ületanud kuskil 15 °C piiri, sajuga jäi tunduvalt alla 10 °C.
Huvitaval kombel oli sarnane olukord ka 11.06.2012, kuid siis liikus lõunatsüklon otse lõunast põhja (seekord oli tegu kohaliku tekkega tsükloniga, mis liikus läänest itta ja seejärel kirdesse), tuues sarnaselt praegusega enim sademeid Ida-Eestisse (homme sademekaartide võrdlus).
Endiselt on ette näha, et troopiline õhumass hakkab Vahemere idaosast põhja poole liikuma ja haarab vähemalt osa Ida-Euroopast. Näib, et sel õhumassil on eksootilisi omadusi, näiteks: erakordselt kõrge kastepunkt (kohati kuni 30 °C) ja sellest lähtuvalt rekordiline labiilsus (GFS arvutab selle põhiliselt kastepunkti järgi). Prognoositavad labiilsusnäitajad: CAPE kuni 3600 J/kg ja LI kuni -13. Varasematest kordadest on lähedasi näitajaid Euroopas olnud näiteks 25.05.2009 (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2009052518_48.gif). Kui lähedale too eksootiline õhumass võib jõuda, pole teada.
Kommentaaridest: Natuke tulevikku vaadates jäi silma, et 18.06 on GFS mudeli peal ebatavaliselt kõrge CAPE/Li märgitud Ukraina ja Valgevene peale. Selline tumelilla laik, lifted index seal -12 kanti või enamgi veel. Kui tihti olete ise näinud kõrgeid andmeid ja mis on olnud maksimum? Kuskil foorumist kunagi lugesin, et Austraalias äikeseperioodil olla CAPE isegi üle 8000 J/kg. Meil midagi sellist ei juhtu ilmselt kunagi.
Maailma ekstreemseimad labiilsusnäitajad on kindlalt teada USA ja Mehhiko piiri lähedalt (tornaadoallee lõunaservast), kus on olnud CAPE üle 10000 J/kg ja LI -20, kuid see ei tähenda veel mingit konvektiivset aktiivsust, sest tegu võib olla tugeva CAPiga. Veel piirkondi, kus võiks kahtlustada, et aeg-ajalt tuleb ette selliseid näitajaid: mussoonkliimaga piirkonnad, eriti Bangladesh ja mõned India piirkonnad ja Lõuna-Ameerikas Corredor dos tornados da América do Sul (Lõuna-Ameerika tornaadoallee), mille moodustavad mõned Brasiilia osariigid (Rio Grande do Sul, Santa Catarina, Paraná, São Paulo ja Mato Grosso do Sul), Argentina, Paraguay, Uruguay kesk- ja põhjaosa ning Boliivia lõunaosa (Candido ja Candido, 2008)*.
Eesti rekordeid pole uuritud ja seda küsimust vist on väga harva kui üldse selgelt esitatud. Kindlasti võib 2001. a juulist leida ebatavalisi labiilsusnäitajate väärtusi, aga veel ka nt 15.07.2010 (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2010071518_48.gif). Võib oletada, et CAPE ulatub vahel harva ka meil üle 3000 J/kg, aga LI äärmusväärtused jäävad siiski kõrgemale kui -10.
* - Candido, Daniel Henrique; Candido, Rafael Felipe, 2008. Condicionantes Atmosféricos da Tempestade Ocorrida em 21 de abril de 2008 na Cidade de Maringá (PR) e suas Conseqüências. Apresentado no 1° Simpósio sobre pequenas cidades e desenvolvimento local e XVII Semana de Geografia/UEM, de 25 a 27 de agosto de 2008 no eixo temático Geografia física e geociências.

Labiilsusprognoos 18. juuni kohta (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016061818_48.gif, püsiviide).

‎Inga Sõelsepp‎. 10.06.2016 kell 10.05 Tallinnas, Lasnamäel. Selline nägi välja meile vihmavalingu kaasa toonud pilv "selja tagant". See on kolmest pildist kokku lastud HDR

Ja äike paar tundi hiljem Laagris.

 Aasta esimene välkudeta äike (või kaugäike) 8. juuni varahommikul Laagris

10. juunil liikus tsüklon Läänemerelt üle Läti kirdesse. Õhumass selles oli külm, aga väga labiilne: juba hommikul tekkis mitmes kohas äike, eriti põhjarannikul. Sadas ka rahet, üksikutes kohtades lisaks lörtsi ja vesiseid lumekruupe.
Päeva jooksul jäi äikest vähemaks, aga päris ära ei kadunud. Siiski võttis võimust lausvihm, mis jõudis hommikul Liivi lahele ja liikus sealt edasi itta, Pärnumaal muutus sadu tugevaks.
Õhutemperatuur jäi kõikjal 15 °C-st madalamale, saju ajal langes alla 10 °C (nt Harkus langes sajuhooga, mis sisaldas lörtsi ja lumekruupe, õhutemperatuur kell 12 alla 6 °C).
Tsüklon toob tugevad sajud, kohati võib ööpäevaga üle 20 mm sadada. Süvenedes liigub tsüklon tasapisi kirdesse, kuid seejärel tugevneb terav kõrgrõhuhari. See on juba üsna soe, nii et 14. juunil võib tulla juba üle 20 plusskraadi.
See kõrgrõhuhari annab võimaluse tekkida uutel lõunalohkudel ja -tsüklonitel, mis võivad jõuda lõpuks Läänemereni. Kui intensiivsed ja kuhu täpselt liiguvad, on veel ebaselge, ent õhumass on juba suviselt soe.
Väärib märkimist üks huvitav asjaolu. Mudelid näitavad Vahemerelt eriti niiske troopilise õhumassi lähenemist Läänemereni (ilmselt osa niiskusest pärineb Mustalt merelt ja evapotranspiratsioonist). Ilmselt piiritleksid seda õhumassi läänest osatsüklonid või pisikesed lõunatsüklonid, mis on frontidega ühendatud. Sarnane olukord oli vist 1998. a juunis, kui Volgamaalt liikus Peterburi kohale troopiline õhumass, vt http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1998061518_3.gif ja õhutemperatuur tõusis 35 °C-ni, vt https://estonian.wunderground.com/history/airport/ULLI/1998/6/15/DailyHistory.html?. Eriti karmi labiilsust näitab GFS, sest prognoositav kastepunkt ulatub kohati 30 °C lähedale (arvutuslik labiilsus GFS-s on tihedalt seotud kastepunktiga) ja see labiilsus püsiks ka öösiti, näide 19. juuni päevast https://www.upload.ee/image/5873839/Rtavn22211.gif. Euroopa mudel näitab samuti selle õhumassi liikumist põhja poole. Mida siis arvata? Praegu võib kindel olla, et läheb oluliselt soojemaks ja 20 kraadi tuleb kindlasti, aga edasise osas puudub kindel arvamus – on võimalik nii märg kuumalaine kui ka mõõdukalt soe ja kuiv suveilm.

Ilmateenistuse vaatlusandmetesse (http://www.ilmateenistus.ee/) ilmusid tahkete sademete sümbolid – kuna õnnestus midagi näha, siis vähemalt osaliselt on tõsiseltvõetavad andmed.

‎Aigar Telling‎. Pilved koos loojanguga Iisaku vaatetornist ;) 10.06.2016

9. juunil jõudis tormitsüklon Soome kohale ja saavutas suurima võimsuse. See tõi tormise ilma Eestissegi, samuti suure jaheduse, nii et kohati oli tajutav temperatuur miinuspoolel. Sisemaal esines sajuhooge, aga neid on hõredalt ja sajuhulgad pole suured. Õhutemperatuur jäi kõikjal 15 °C-st madalamale.
Arktiline õhumass võimutseb veel paar päeva, kuid siiski soojeneb tasapisi. Tuul hakkab seoses tsükloni lähemaletulekuga ja nõrgenemisega rahunema.
Tõenäoliselt see tsüklon koos külma õhumassiga vastastikmõjustub mingil hetkel lõunapoolsema soojema õhumassiga ja tekib uus võimas tsüklon, mis läheneb juba homme päeval Läti rannikule. See toob kaasa uued sajud (HIRLAM näitab näiteks Kuressaarde 41 mm sademeid kuni laupäeva pärastlõunaks).
Lumesajud Soomes
https://www.facebook.com/mtvsuomi/photos/a.282769011841428.66176.108191125965885/981854955266160/?type=3&theater.

Tajutav temperatuur (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/).



Noorkuu 8. juuni öösel Iisakul. Aigar Telling

8. juunil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kagu suunas. Selle mõjul jõudsid hommikul saartele ja looderannikule hoogsajud äikesega, kohati sadas ka rahet.
Päeval jooksul liikusid sajud üle maa, kohati oli äikest (eriti Peipsi ääres koos tugeva pagiga), samas kõikjale ei pruukinud sajud jõuda (ja kohati sadas üle 10 mm, kohati, nt Laupal, kuni 1 mm). Enne sadu jõudis õhutemperatuur tõusta vähemalt Kagu-Eestis 20 °C-ni (Tartus, Võrus), mujal jäi oluliselt madalamaks ja langes pärast frondi möödumist.
Õhtuks tugevnes loodetuul eeskätt põhjarannikul puhanguti üle 15 m/s. Väga tugev, puhanguti tormine loodetuul püsib Soome lahel ka öösel ja hommikul, päeval hakkab pikkamööda nõrgenema.
Tsüklon triivib tasapisi lähemale ja õhumass püsib arktiline. Päevased sajuhood võivad sisemaal olla sagedased.

Öösel oli ilm veel piisavalt selge, et võis näha polaarmesokaid (esimesi nähti 30. mai öösel), uudis http://aikesehuvilised.ee/eestis-olid-tanavuse-aasta-esimesed-polaarmesosfaaripilved-nahtaval/.

7. juuni öist ilma määras pakaseline antitsüklon, mis jõudis Poola kohale. Mitmel pool oli öökülma (kuni -6 °C), kohati ka õhus (2 m kõrgusel).
Päeval: madalrõhulohk liikus Skandinaaviast kagu suunas. Selle mõjul kadus väga karm arktiline õhumass ja õhutemperatuur tõusis 15...20 °C-ni.
Oodatakse suurt tormi: http://www.hs.fi/kotimaa/a1465187370960?jako=625200eece8bfb16dce3a62445bac3c4&ref=tw-share ja uuemad teated https://twitter.com/meteorologit, lisaks ka https://www.youtube.com/watch?v=4vR-q82Zad0&feature=share. See ebatavaliselt võimas tsüklon toob prognoosi kohaselt suure saju- ja äikesevõimaluse ka Eestisse, nt Ilmateenistuse prognoos: Pilvisus tiheneb. Loode-Eestist levib vihmasadu kiiresti kagusse, on äikeseoht. Õhtuks sadu lakkab. Tuul pöördub edelast loodesse ning tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 17, saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 15...20, Kagu-Eestis kuni 23 °C, pärastlõunal õhutemperatuur langeb. 
Äikesevõimalus näib siiski olevat üsna väike, olles suurim 8. juunil Kagu-Eestis (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016060812_48.gif). Samas Rootsis tekkisid tugevad äikesed (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160607), mis näitavad õhumassi labiilsust, nii et äikest välistada ei saa. Ka saju jõudmine kõikjale on küsitav, sest tegu on sukeldujaga (loodest kagusse) ja mõni mudel ei näita kaugeltki kõikjale sademeid, vt nt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext. Küll aga tugevneb tuul, mida oli juba päeval tunda.
Tsüklon jääb mitmeks päevaks Soome kohale, triivides tasapisi kagusse. Selle lõunaservas on hoovihmadega ilm (tõenäosus suurim Ida-Eestis). Tsirkulatsioon hakkab vastasfaasiliseks muutuma pärast tsükloni täitumist, mis tähendab ilma soojenemist.

‎Inge Baikov‎. 5.juuni 2016kl.13.31 Raplamaa, Kumma. Tõeline möll oli täna taevas! Mõnda kohta jagus vist isegi vihma, aga mitte minu õuele...

6. juunil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhkkond – Eesti jäi selle idaserva, kus toimus intensiivne arktilise õhu advektsioon. Seetõttu olid soodsad tingimused konvektsiooniks; sisemaal, eriti Ida-Eestis, sadas hoovihma, sekka tuli ka lörtsi, lume- ja jääkruupe (vt Einari fotot).
Tõepoolest, olud olid tahketeks sademeteks soodsad: külmumispiir (0 °C isotermi kõrgus) oli kõigest 1000–1200 m (http://www.upload.ee/image/5863011/16060606_2_0606.gif), mis tähendab, et lumi jõudis kindlasti 1000 m kõrgusele, lörts ehk 400–600 m kõrgusele, mõne tugevama sajuhooga napilt aluspinnani. Siiski nii suurejoonelist arktilise õhumassi advektsiooni ja kohalolu nagu 17.06.2014 lumesadudega oli, seekord siiski polnud – lumesadu ja tuisku ei maksnud karta, vaid õhumass soojenes ja 0 °C isoterm tõusis 7. juuni õhtuks juba 2600 m kõrgusele, eriti saarte kohal.
Õhumass oli veel väga külm, mistõttu 15 °C jäi enamikes kohtades ülemiseks piiriks. Aga 7. juunil võib kohati õhutemperatuur tõusta 20 °C lähedale, 8. juunil enne sadu sama kõrgele.
8. juunil jõuab Soome kohale aktiivne ja ebatavaliselt võimas tsüklon, mis viib suviselt sooja õhumassi, mitmel pool on oodata vihma, võib äikest olla. Taaskord pääseb võimutsema arktilise õhumass oma karmuse ja kõledusega. Õhumass soojeneb alles pärast tsükloni täitumist.

Einar Laretei. Alatskivil sadas lörtsi segamine lume- ja jääkruupidega. Autori kommentaar: Saju ajal langes + 4,5 peale. Täna öösel on öökülm kindel pauk ! Juunis ja detsembris tihti sarnased temperatuurid.

Tuleb varasematest märksa jahedam ja sajusem nädal. On nii arktilise kui oluliselt soojemate-niiskemate õhumasside sissetunge. 

Nädal algab arktilises õhumassis öökülmaohuga. Kuna õhumass on niiske, võib tulla hoovihma. Olukord siiski muutub 8. juuniks, sest Skandinaavia kohal on oodata aktiivse tsükloni teket, mis haarab Põhjamere antitsüklonist sooja ja niiske õhumassi kaasa. Selle mõjul võib 7. juunil sooja tulla üle 20 °C (ja ka 8. juunil enne sadu).

8. juunil viib tsüklon õhumassi kaasa, väga suur on saju- ja äikesevõimalus. Asemele tuleb uuesti arktiline õhumass, aga tsükloni läheduses on see niiske, mistõttu peaks hoogsadusid jätkuma. 

Tsükloni täitumisega hakkab õhumass soojenema, aga selle ulatus ja muu toimuv on veel ebaselge.

Kuna sadanud on ainult siin-seal, st vihm pole kaugeltki kõikjale jõudnud, on püsinud ka tuleoht. Kagu-Eestis jõudis arvutuslik tuleohuindeks 4. juuniks üle 10000 ühiku. Kuigi  näiteks Tartus (ja ehk ka teiste asulate ja jaamade lähedal) sadas, ei sadanud Tõravere jaamas (ega ka teistes jaamades, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/), mille andmete põhjal indeks arvutatakse, mistõttu indeksi väärtus kasvab jätkuvalt. 

Praeguseks on täidetud ka punase hoiatuse kriteeriumid: Erakordselt suur tuleoht, metsade tuleohtlikkuse indeks ületab V klassi 30% territooriumist (http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/). Kas hoiatuse taset tõstetakse, selgub 6. juunil.

Tuleohuindeks 5. juuni seisuga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).

Konvektiivne pilvestik Jõgeva ääres 2.06.2016. Kairo Kiitsak