Äike 13. juunil

12. juunil oleks sünoptilise olukorra järgi pidanud olema äikest laialdasemalt kui 11. juunil, kuid oli praktiliselt ainult Saaremaal ja sealgi piiratud alal tunni jooksul. Selle põhjuseks oli palju kuivem õhk, näiteks Tartus langes kastepunkt päeval kõigest 1˚C juurde, kuid sooja oli üle 25˚C. Lääne-Eestis, kus oli õhk niiskem, tekkis ka pilvi ning Saaremaal korraks nimetatud äike. Õhtuks muutus ilm taas selgemaks.

Õhtul jahenes õhk märgatavalt. Tallinnasse liikus merelt külm õhk, millega käis kaasas ka rullpilv. Selle tekkepõhjus oli ilmselt Soomes tekkinud laialdastel äikestel. Välgulööke loendati seal üle 10 tuhande. Tallinnas võis aga vaadelda päikeseloojangu ajal huvitavaid pilvi.

Öösel säilisid kõrgrünkpilved siin-seal, näidates, et varsti võib äikest tulla. Esimesed müristamised olid kuulda poole 6 ajal hommikul Tallinnast ida pool. Vaja oli minna olukorda vaatama. Pilvede areng jätkus ja äikese tipphetk saabus 8-9 vahel. Kohati sadas paduvihma ning tekkisid väiksemad äkkülejutused. Mõned välgulöögid oli väga lähedased, isegi kinniste akendega autos oli heli ebameeldivalt vali. Tuult praktiliselt polnud, seega valitsesid pilvedes ülekaalukalt tõusvad õhuvoolud. Äikesepilvede alla tekkisid madalad kihtpilved ning uduvine. Tavaliselt ei ole äikese ajal taevas madalate kihtpilvedega lausaliselt kaetud, kuid väga nõrk tuul ja kõrge suhteline õhuniiskus ning laskuvate õhuvoolude puudumine põhjustasid seekord seda.

Edasi päeva jooksul liikusid sajupilved ida poole. Äikest oli veel, aga võrdlemisi vähe ning välgud olid üha rohkem pilvesisesed.

Huvitav on märkida, et 13. juunil 2009. aastal oli väga sarnane äike, sest ka siis oli ilm tuulevaikne, tekkisid madalad kihtpilved ning äikesepilved meenutasid ühtlast pilvemassi. Äikest oli tollal küll palju laialdasemalt ning kohati kaasnes tugev pagi.

Laitses 12. juuni õhtupoolikul. Mõned rüngad hakkavad kasvama, aga lagunesid siis ikkaig ära. Pildi ülaosas on sakmelisi kiudpilvi (Ci castellanus) näha.

Sakmelised kiudpilved, sarnased antud juhul kiudrünkpilvedele.

Järjekordne rünkpilv, mis hakkas kasvama.

Õhtul saabus Tallinnasse rullpilv.

13. juuni hommikul Tallinna idataevas. Kõrgrünkpilvedest hakkavad rünksajupilved moodustuma.

Esimesed müristamised.

Lõunataevas. Selles pilves äikest polnud.

Maardu lähedal, otse äikesepilvede all. Oli tuulevaikne, uduvine, sadas üsna nõrka vihma ja välgud olid praktiliselt pea kohal. Lähemad välgud tekitasid kõrgepingeliinides indutseeritud voolu tõttu ülelööke. Neid oli kuulda särisevate praksatustena liinidel või alajaamas.

Aegviidu lähedal. Läänest läheneb üsna tume pilvemassiiv. See pakkus leebet äikest ja üsna palju vihma.

Kehra ja Kose vahel, vaade edelasse. Näha on mõningaid pilvetippusid.

Äike 11. juunil Lääne-Eestis

11. juunil oli tugev äike Lääne-Eestis. Seda õnnestus ka lähemalt käia vaatlemas. Oli nii pagisid kui paduvihma, Saaremaalt anti teada rahest ja tormikahjustustest. See pilvekobar on järgnevalt satelliidipildilt hästi näha:

Päeval tekkis pilvi mujalgi, aga nii korralikku äikest need ei põhjustanud. Küllaga võis vaadelda eriti hästi välja kujunenud alaseid. Lihtsalt ilus alasi ei näita, et tegu on korraliku äikesega. Tiht võibki kõige ilusamaid alaseid näha hajuvate või nõrkade õhumassisiseste äikeste puhul. Korraliku ja ulatusliku äikese puhul on alasi tihti nii ulatuslik, et vaatleja ei näegi seda alasina, vaid äikese lähenedes kattub taevas algul kiudkiht-, siis kõrgkihtpilvedega. Äikesepilvede kobarat katavad tihti kilbina ülemise kihi pilved, mille servad ulatuvad pilvekobarast eemale. 8. augusti tormi puhul oli see eriti hästi näha.

11. juunil oli väga tihe vine - see näitas, et niiskust on palju. Koos labiilse õhumassiga näitas see suurt äikese potentsiaali. Juba lõuna paiku võis kagutaevas näha tornjaid rünkpilvi, mis esialgu kord kerkisid kõrgemale, siis jälle tipud hajusid, see jättis mulje pulseerimisest. Pärastlõunal moodustus esimene rünksajupilv, mille ümber kogunes järjest enam pilvi ning nii saigi alguse läände liikuv äikesepilvede süsteem. Muide, tegu oli nn kõrget tüüpi äikesega, st rünksajupilvede alus on väga kõrgel, antud juhul vähemalt 2-3 km kõrgusel aluspinnast.

Välkude arv oli suur, tipphetkel võis visuaalselt näha kuni 5 ja enamgi välku minutis, müristamist oli aga pidevalt kuulda. See näitas, et esiteks ulatuvad pilvede tipud väga kõrgele, teiseks on pilvedes väga tugevad tõusvad õhuvoolud, võimalik, et 20-30 m/s.

Kogumikus "Universum valguses ja vihmas" on P.Posti ilma ja selle tekkimist käsitlevas artiklis väidetud, et võimsates konvektsioonipilvedes võib troopikas olla tõusvate õhuvoolude kiirus 10 m/s, meil parasvöötmes mõned m/s. See pole kindlasti õige, juba empiiriline andmestik ja vaatlused näitavad, et õhuvoolude kiirus võib-olla palju suurem. Näiteks ei saa mõne m/s õhuvool kuidagi pilvedes hoida isegi mõne cm-seid raheterasid, rääkimata suurematest. Ka suurte, 5-7 mm vihmapiiskade tekkimiseks on tarvis vaja vähemalt 5-10 m/s kiirusega tõusvaid õhuvoolusid. Tavalise, õhumassisisese äikese puhul on tõusvate õhuvoolude kiirus pilvedes 7-14 m/s, kuid tugevate äikesetormide ajal võib-olla üle 30 m/s. Tennisepalli suuruste raheterade tekkeks on vajalik umbes 40-60 m/s kiirusega tõusvad õhuvoolud. Seega ikkagi parasvöötmes ei ole 10-20 m/s tõusvad õhuvoolud äikesepilvedes mingi haruldus ja vahel on need tugevamadki.

Esimene kujunev äikesepilv.

Pärastlõunal arenesid kiiresti rünksajupilved, oli äikest. Vaade Laitsest edela suunas.

Risti lähedal, vaade itta ja kirdesse. Äikesepilvede servad.

Kõige kiiremini arenevad pilved teatud tõusvate õhuvoolude piirkonnas. Satelliidipildilt võib näha, et seda ala katavad kilbina ülemise kihi pilved. Vahel on kogu ala lausaliselt rünksajupilvedest koosnev, kuid mitte alati. Antud juhul olid rünksajupilved vahedega.

Taanduvad äikesepilved lääne suunas (vaade Haapsalu poole). Heledam osa pildil on see ülemistest pilvedest koosnev kilp, mis näitab aktiivset tõusvate õhuvoolude piirkonda. Mujal fotodel on kilp konvektsioonipilvede tõttu maskeeritud.

Mammatused Lihulast nähtuna.

Üks kolmest väga uhkest alasist. Vaatamata muljetavaldavale välimusele oli seal äike väga nõrk.

Ilusaid pilvemaastikke

Taevas võib sageli ilusaid ja huvitavaid pilvi näha. Mõned näited viimastest päevadest.

27. mai õhtul oli taevas kaetud tihedalt väikeste pallikestega. Need on kõrgrünkpilved.

Juuni algus tõi endaga kaasa kiudpilvederikkaid päevi.

Jõgevamaal muutus pilvemaastik maalilisemaks. 2. juuni õhtu.

Veel kiudpilvi.

Siin on lisaks kiudpilvedele näha rünk-, kõrgrünk- ja kihtrünkpilvede tunnustega pilvetükke. Kui neid oleks vaja määrata, siis sobiks vist kihtrünkpilvede nimetus kõige paremini. Alus asus 2-2,5 km kõrgusel maapinnast.

6. juuni oli soojalaine esimene päev. Kiiresti arenesid rünkpilved, kuid sajupilvedeks need ei arenenud. Selline olukord tekib siis, kui niiskust on piisavalt (pilvede hulk on suur ja alus üsna madalal, vähem kui 1 km kõrgusel), aga labiilsus pole väga suur. Need pilved tekkisid ruttu, kuid kõrgemaks ei kasvanud. Seega pidi olema vaid 3-4 km paksune õhukiht üpris labiilne, kõrgemal oli atmosfäär stabiilsem.

Valgussambaid võib ka suvel näha, sest jääkristallid on siis väga tihti kiudpilvedena atmosfääris olemas.

Õhutemperatuurirekordid

Juba palju palju aastaid on Postimees vahendanud Tallinna ja Tartu kohta päevarekordeid (kõige soojem ja kõige külmem), algul vaid paberväljaandes, nüüd juba aastaid ka veebis. Kunagi, kui ilmus veel Sõnumileht, siis seal oli 1999. ja 2000. aastal samuti ilmaküljel olemas absoluuttemperatuurid Tallinna ja Tartu kohta. Ometigi, kui uurida EMHI kodulehte, siis ju pole seal mingeid päevarekordeid leida, vaid ainult kuude ja aasta kohta. Milles siis asi?

Need on tegelikult vananenud rekordid, mida Postimees vahendab. Asi on selles, et EMHI andis kunagi 1990ndatel need rekordid sisuliselt avalikkusele (ilmselt mõnedele ajalehtedele), mida siis on senini on avaldatud enam-vähem järjepidevalt. Aga rekordid anti üle 10 aasta tagasi, seega kuna uuendust pole ilmselt tehtud, siis on need järelikult vananenud. Pole ise täpselt kontrollinud, kas a la 2008. a.-l mingi kuupäeval registreeritud uus õhutemperatuuri päevarekord on järgmisel ehk 2009. a. samal kuupäeval olemas või on ikka kirjas 2008. a. sama kuupäeva vana päevarekord. Lugejad võiksid ju huvi pärast otsida mõne uudise, et Tartus ja Tallinnas registreeriti uueks päevarekordiks nii ja nii palju ja siis vaadata, kas see uuendus on järgmisel aastal või üldse mõnel hilisema aastal sisse viidud või mitte.

Ühe EMHI sünoptiku andmetel on hetkel olukord nii, et need rekordid on praegu enamasti paberil ja digitaliseerimine käib. Pärast 1990ndaid aastaid pole EMHI rekordeid kuhugi andnud ega kellegagi jaganud. Seega tõsiselt suhtuda tõepoolest igasugusesse infosse väga kriitiliselt ja mõelda, enne kui võtta seda "puhta kullana".

Rünksajupilved 1. juunil

2. juuniks taandus Venemaale lämbe lähistroopiline õhumass. Selle lääneservas tekkisid mitmel pool äikesed, kusjuures Baltikumi lõunaosas ja Soomes olid need tugevad. Eestis tekkis ainult üks kitsas rünksajupilvede vöönd, mille äikesed meenutasid pigem õhumassisiseseid.

Georg Verret ütleb oma raamatus "Pikne ja piksekaitseseadmed" (1939), et äikeseid on kolme tüüpi: kuumusäike, frontäike ja talväike. See jaotus on väga üldine, kuid kehtib tänini, kuigi sinna kõrvale on muidki klassifikatsioone välja mõeldud, nagu rünksajupilvede organiseeritusel põhinevaid. Sageli jäetakse talvine äike üldse välja.

1. juunil tekkinud konvektsiooniriba vastas tunnuste poolest kuumusäikesele ehk õhumassisisesele äikesele, kuigi oli seotud samal ajal ka ikkagi frondiga. Nendest pilvedest võis saada väga maalilisi pilte. Tallinnas toimus järsk jahenemine õhtupoolikul, üks inimene kirjeldas, et külm tuli peale trombidega - ta mõtles seda, et tugevate pagisarnaste tuultega. Tegemist oli briisifrondiga, kuid selle teket soodustas kindlasti sünoptiline olukord.

Lõuna. Taevas on vähearenenud rünkpilved.

Suletaoline kiudpilvede kogumik.

Mõned rüngad aktiviseerusid õhtupoolikul.

Need pilved asuvad briisifrondi kohal. Otse frondi all on tuulevaikus, pilvede taga tugev pagilaadne loodetuul, pilvede ees mõõdukas kuum lõunatuul.

Rünksajupilved on tuulenihke tõttu kaldu.

Õhtuks taandusid pilved ida poole.

Kõrgrünkpilvi valgustab loojuv päike.