reede, 26. märts 2010

Soe 10.-11. märts ja siis tere talv

Neil päevadel läks ilm päris soojaks, mõnel pool oli üle 5 soojakraadi. Selle tõi kaasa tugev läänetuul. Ometigi ei jäänud soe püsima, vaid juba 12. märtsil jõudis Põhja-Eestisse külm front ja hommikul võis öelda: "Tere talv!". Sealjuures sadas Tallinnas lund hommikuga üle 10 cm, lõuna pool Eestis palju vähem.

10. märts. Udutaolistel kiudkihtpilvedel (Cs nebulosus) tekkis halo, heledamad pilved on kiudrünkpilved (Cc), näiteks pildi ülaosas.
Temperatuur tõusis pärastlõunaks juba mitu kraadi üle nulli.

12. märtsi hommik Tallinnas. Sadas üle 10 cm lund ja talv nagu talv ikka. Siiski vaatamata pilvedele tõusis keskpäevaks temperatuur nullini.

Üliselge 9. märts

Tartus oli 9. märts üliselge ja igasugune pilvepraks oleks võimatuks osutunud. Tõepoolest oli nii, et terve päeva jooksul ei olnud silmapiirini mitte ühtki pilve, isegi lennukite kondensjälgi ei tekkinud. Nii selge ilm on Eestis haruldus.
Õhtu poole liikus Loode-Eestisse siiski pilvi ning nähti koguni Kelvin-Helmholtzi lainepilvi: http://www.ilm.ee/index.php?47075

Kiudpilved ja irisatsioon 8. märtsil

8. märtsil oli Tartus võimalik rohkelt kiudpilvi määrata. Tartu Ülikoolis on olemas selline õppeaine nagu meteoroloogia praktikum. Seal on üks osa pühendatud ka pilvede vaatlemisele ja määramisele. 8. märts oligi just selline päev ja oli, mida vaadelda.
Esimesel fotol on kiudpilved, sealhulgas tihedad kiudpilved (Ci spissatus, tihedate tompudena, näiteks otse maja kohal).
Teisel fotol, mis on küll udune, aga peaks olema nähtav, on irisatsioon ehk pilvede küütlemine. See tähendab otsekiirgusele poolläbipaistvate pilvede või pilveservade vikerkaarevärvilist helendamist ja põhjuseks on difraktsioon.
Kolmandal fotol on õhukesed ja lamedad kõrgrünkpilved - 8. märtsi õhtuks läks ilm üsna pilve.


















0A

Hõõguv päikeseloojang 6.3.2010

Pärast väikest tsüklonit 6. märtsil oli päikeseloojang hõõguvalt punane. Peaaegu samasugune oli ka 14. augusti loojang (sellest on samuti postitus).
Punased loojangud on tingitud sellest, et päike on madalal horisondi kohal või juba loojumas ning seetõttu peab valgus atmosfääris väga pika tee läbima. Kuna lühilaineline valgus hajub enam, on madala päikese puhul enamus sinisest ja rohelises hajunud, kuid alles on oranž ja punane. Analoogne on olukord ka päikesetõusul, ent loojangud on ikka tihti värvikamad. Seda seletatakse näiteks sellega, et päeval on õhk soojem ja tekib rohkem vertikaalseid liikumisi, mis tolmu ja veeuru lisavad atmosfääri, mistõttu hajumine on tugevam. Öö jooksul liikumised sumbuvad, tolmu ei tule juurde jne ja tõus ei ole ehk nii hõõguv, kuid pilvede korral võib seda siiski ka olla.

neljapäev, 25. märts 2010

Hiidräitsakad 21.-22.3.2010

Aeg-sajalt sajab väga suuri räitsakaid, mille läbimõõt on mitu cm. Viimati juhtus see pealkirjas mainitud kuupäevadel. Üle Eesti liikus tsüklon (polaarfrondiga) ja alguses hakkas vihma sadama, mis Põhja-Eestis läks kiiresti üle lörtsiks ja hiljem lumeks. Sealjuures mõõdeti suurimate räitsakate suuruseks kuni 7 cm (kui uskuda üht ilmahuvilist, kes mõõtis). Kokku sadas mitme cm lumekiht maha.

Tartus sadas veel kesköölgi vihma, kuid viimaks hakkas sealgi lörtsi tulema. Umbes kl 2 ajal öösel läks sadu enam-vähem lumeks üle. Sealjuures mõõtsin seekord ise suurimate räitsakate läbimõõduks 5 cm. Väga lai lumesadu kestis umbes tunni ümber. Pimedas head fotot ei saanud, kuid mõned videoklipid küll. Üks on siingi, ehk tekib mingi ettekujutus räitsakate suurusest.

Ülisuurte räitsakate tekkimise põhjus on õhu suures niiskusesisalduses, nullilähedases temperatuuris ja nõrgas tuules või tuulevaikuses, mistõttu helbed saavad kokku kleepuda.