Valdavalt Eesti ilm ja ilmastik, sünoptilised ülevaated, huvitavad nähtused. /---/ Tallinn selected as a top destination for digital nomads (along with other cities all around the world) https://www.websiteplanet.com/blog/best-locations-digital-nomad/.
pühapäev, 31. august 2008
Sügise algus ja äike 28. augustil
kolmapäev, 27. august 2008
Juubel 2008
teisipäev, 26. august 2008
Südasuvest sai hilissuvi
Mõne minuti pärast tekkis sinna hoopiski kaar.
Õhtul hakkas aga taevas punetama.
22. augusti rünksajupilv.
Vanalinna taevas samal päeval.
Õhtu.
Ja päikeseloojang.
Sünnipäeva õhtu (25. august).
pühapäev, 24. august 2008
Äikesed 20. augustil. Südasuve lõpp
Samal ajal äikesepilv.
Hakkab vihma sadama.
Vihmavalingud.
Äikesepilv eemaldub.
Uus äikesepilv pärastlõunal.
neljapäev, 21. august 2008
Kuumalaine 17. augustil
15. augusti õhtu. Ilm on rahulik ja suvine.
Kl 13:32. Ka Tallinnas murdis päike lõpuks läbi ja saabus soe.
Õhtul. Eemal on huvitavaid pilvi näha.
Päikeseloojang oli punakas.
pühapäev, 17. august 2008
Mida tähendavad üldkasutatavad meteoroloogilised terminid? Heitlik ilm 13. ja 14. augustil
14. augusti hommikul: muutlik ilm.
Edelas on rünkpilvede vahel näha topitaolisi pilvi - äikese lähenemise tunnus!.
Pärastlõunane äikesepilv loodes.
Vaheaeg ilmas.
Enne heitliku ilma algust.
Tormine, sajuhoogudega ilm.
Topeltvikerkaar ja torm.
Ja kõik see ühe päeva sees!
kolmapäev, 13. august 2008
Äikesed ja Viitna laager 10.-13. august
Esimene söögipaus
Sädelev Sirje Keevallik
Enne Ojaäärse matka oli pilveserv selline.
Matk Oandul järgmisel päeval.
Pilvisus tiheneb.
Enne, kui oli välkusid näha.
Soojade ööde aeg
Veel juuliski kimbutasid Eestit mitmel pool öökülmad ja üldse on senini olnud ööd väga külmad. Kõige väiksem on Eesti kliimas öökülmade tõenäosus juuli lõpus ja augusti alguses.
Nüüd ongi siis ööd läinud päris soojaks. Soojaks läks möödunud neljapäevast, kui madalrõhkkond tõi Eestisse südasuviselt sooja ilma (kuni 26°, ehkki oli väga tuuline). Ennustati ka äikeseid, sest õhtul lähenes külm front, ent neid ei tulnud. Uus sooja pealetung oli 12. augustil, kui nii mõnelgi pool täheldati sooja frondi äikest (sellest varsti).
Öö oli soe, kohati miinimumtemperatuur 19°. 13. augusti hommikupoolik oli Eesti sooja õhumassi südames. Ennustati jälle tugevaid äikesid ja vihmu, viimased ka tulid, ent äikest oli kohati ja väga nõrgalt. Õhtul saabusid Vilsandile merelt uued äikesed. August on tõepoolest vihmakuu!
Edaspidi aga läheb veel hulga soojemaks. Reedel läheneb Eestile lõunatsüklon, kuid tundub, et seekord toob ta sooja ka meie õuele. Venemaa on juba hetkel väga soe (Moskvasse ennustatakse soojarekordit), ka Eestis on ehk soe, kuni 30°, kui prognoos peaks täituma.
Enne sooja aga tuleb arvatavasti rohkelt vihma ja võib-olla ka äikest. Suur soe püsib päev-kaks, siis on lihtsalt soojem ilm ja läheb ehkpärast seda veel sama soojaks, kokku kuni nädal niisket ja üle keskmise ilma. Öödki on vastava temperatuuriga: kuni 20° ja nii ongi alanud soojad ööd.
pühapäev, 10. august 2008
Udud 2008. aasta suvel
Käesoleval aastal on udusid juuni ja juulis olnud rohkesti. Suvisel ajal esineb peamiselt radiatsiooniudu, kuid kuna suve hakul on ööd lühikesed, siis ei jõua õhk piisavalt jahtuda, et saaks tekkida paks kinnise taevaga udu, kuid madaludud on sagedased. 2008. aasta on niiske ja väga külmade öödega olnud (juulis oli mõnel pool öökülma), mis soodustas udude teket.
Radiatsiooniudu on kohalik udu tüüp ja tekib esiteks õhu tugeva kiirgusliku jahtumise tõttu. Enamasti on selleks vaja vaikset, aga mitte liiga külma ööd ja teiseks parajalt niiskust. See udutüüp võib püsida mitu tundi pärast päikesetõusu, aga enamasti ei jää terveks päevaks püsima (kui see juhtub, on tekkinud ilmselt inversioonikiht maapinnast kõrgemal ja udutüüp on teiseks muutunud; meenub näiteks 29.-30. september 2006, kui udu püsis 2 päeva, oli väga soe ja vaikne ilm).
Kõige efektsemat vaatepilti pakub see udutüüp augustiõhtutel, kui ta tekib õhukeste viirgudena soode ja põldude teatud kohtadesse. Muuseas, mida tugevamini ja varem udu tekib kuhugi põlluossa, seda öökülmaohtlikum on see koht, seega tasub silmad lahti hoida. Põhjus on lihtne: nii öökülm kui radiatsiooniudu tekivad jahtumise tagajärjel, seega on need nähtused omavahel tihedalt seotud.
Peale radiatsiooniudu on veel olemas auramisudu, mis on ilmselt eriti tuttav kalameestele, sest see tekib eelkõige soojade vete kohal; advektiivne udu, mis on iseloomulik sügisestele ja talvistele sulailmadele, sest soe õhumass jahtub külma aluspinna kohal (ei ole kohalik udutüüp ja on pikima kestusega, kuni nädalapäevad); segatüüpi udu; jääudu ja lumeudu (võib klassifitseerida kui radiatsiooniudu talvist analoogi). Peale nende on olemas veel terve hulk udude modifikatsioone ja alatüüpe.
Peale piltidel esitatu oli märkimisväärsem udu veel 2. juuli hommikul (aga pimeduse tõttu ei saanud korralikult fotografeerida). Ülejäänud päevadel ei olnud udukiht nii paks, kuid põldude kohal tekkis udu rohkesti, samuti tuli teateid mujaltki Eestist, et oli kinnise taevaga udu.
Inimeste jutu järgi oli varasematel aegadel tavaline, et udu oli hommikuti ka juunis ja juulis, aga viimastel aastsatel pole üldiselt enam olnud. Arvatavasti on põhjuseks järjestikused soojad-kuumad ja kuivad suved.
Ilmahuviliste kokkutulek 2. augustil
laupäev, 9. august 2008
Esimene õudukas
Väike nali või lõbus ajsviide kulub alati ära. 9. augustil tegin seltskonnaga ühe väikese õudusvideo, mis tegelikult oli muidugi komöödia, aga algus seegi. Nautige!
teisipäev, 5. august 2008
Äikese võimalikkus konvektsioonivooludeta
Küsimuse järgi võiks teoreetiliselt selline äike tekkida suurtes kihpilvede massis, sest esiteks võib kihtpilve koguneda väga suur elektrilaeng ja teiseks võib laeng kujunenda frontaalpindade hõõrde tõttu, kusjuures frontaaltasapind võib toimida isoleerijana ja nii see laeng koguneb. Senimaani ei ole osanud teadlased minu küsimuse peale kindlalt öelda, kas selline juhtum esineb looduses või mitte. Mõned on sellesuunalisedki kaalutlused kindlalt ümber lüknud, viidates, et konvektsioonivoolud võivad tekkida ka kihtpilvemassi sees. Seda kindlasti, aga ikkagi, kui pole tõestatud vastupidist, ei saa välistada muid võimalusi.
Uus konvektsioonitüüp
esmaspäev, 4. august 2008
Ühest ammusest äikesest
Ilm 3. ja äike 4. augustil 2008
Päeva jooksul oli ka selgimisi, kuid õhtupoolikul siiski sadas lühiajaliselt vihma. Oluline muutus toimus õhtul, kui pilvede tüüp muutus täielikult: taevasse ilmusid konvektsioonivaalud, pilved muutusid pikkadeks ribadeks, oli paar mandlikujulist pilve ja mõnedel pilvedel oli kiudpilveloor peal (see loor ei pruugi sugugi olla jäätunud, kuid välimuse tõttu seda nii kutsutakse). Tundus, et on äikest oodata.
Seda siiski ei juhtunud, vaid hakkas vihma sadama. Mõne aja pärast kattus taevas madalate fractonimbustega, mis enamasti välistab äikest. Kui need aga kaovad mingil hetkel, siis see võib näidata äikese lähenemist. Seda siiski ei tulnud, kuid Läänemerel oli äikest päris palju.
Tegemist oli nn mereäikesega, mis enamasti hajub, kui maismaale jõuab. Mereäike on üks kohaliku äikese tüüpidest. Kohalikud äikesed kipuvad lagunema, kui nad liiguvad teistsugustesse tingimustesse, kui seal, kus nad tekkisid.
4. augusti hommikul veidi pärast kl 7 müristas mõõdukalt, kuigi enne oli udu ja sel hetkel taevas tihedalt madalalt pilves (nende kõrgus ainult 80-100 m maapinnast). Varem olen madalate kihtpilvede või fractonimbustega (taevas on üleni või suures osas nendega kaetud; üksikuid kihtpilvetükke võib sageli eriti lausäikese ajal märgata) äikest näinud ainult ühe korra: 30. septembril 1999.
Sel aastal oli suvi väga soe ja rannailma soosiv. Augusti lõpus oli jahedam, kuid septembri alguseks saabus suurem soojalaine ja kuni kuu keskpaigani oli 25° sooja. Soe püsis kaua, alles novembris saabus külm, kuid seegi ei püsinud kaua. 30. septembril sadas lausvihma ja sooja oli 17°. Puhus kagutuul. Hommikul oli märgata kihtpilvede all suuremaid pilverünki, mille saabumine tõi tiheda, kuid üsna peene vihmasaju.
Õhtul pärast kl 20 võis kagu-ja idataevas esimesi välgusähvatusi näha. Samal ajal sadas nõrka vihma ja taevas oli üleni fractonimbustega kaetud. Kui see sähvatuste piirkond pea kohale jõudis, siis muutus vihm tugevaks. Kogu äike kestis umbes pool tundi. See juhtum on väga haruldane ning teine kord siis oli 4. augusti hommikul.
Varsti pärast müristamist sadas üsna tugevasti vihma ja taevas olid endiselt madalad pilved. Läbi nende oli näha ka äikesepilve, mis oli tumedam piirkond alguses edela-ja läänetaevas, kus ta liikus pea kohale ja edasi itta. Hiljem, saju vaibudes, oli ka selget taevast näha. Läbi madalate pilvede oli idas ja kirdes näha äikesepilve jäätunud tippe ja teisi võimsaid rünkpilvi. Äikesepilve tipud kasvasid kõrgusse ja näha oli kiudpilveloori, millest läbi tipud püüdlesid kõrgusse.
Pilved hakkavad muutuma.
25 min hiljem: üsna äitselt on rünkpilvi tekkinud ja taevas tumeneb eemal.
Kl 19:57.
Enne saju algust (kl 20.01).