Ühest ammusest äikesest

Eesti ilm on muutlik ja pakub aeg-ajalt üllatusi, olgu siis kas ekstreemsustega või kiire muutumisega.

Üks äike oli Tallinnas ja mitmel pool mujalgi Eestis 4. novembril 2005, mis paistab silma just ebatavalise aja poolest, kuid muidu oli tegemist täiesti tavalise äikesega. See äike oli väga sarnane 4. augusti äikesega.

Tol päeval oli hommikust saadik ilm ühtlaselt lauspilves (madalad hallid pilved), kuid sademeteta. Ilm oli tuulevaikne (õhuvool lõunast) ja väga soe, sooja pärastlõunal 11°. Kl 13:30 püsis endiselt sarnane ilm.

Koolist tagasi pöördunud ja arvutist ilma uurinud, selgus, et Eestis on äikest olnud ja see tundus lähenevat. Midagi mõtlemata oli vaja õue minna ja kuulatada. Tõepoolest, müristaski, nii põhjas, kui ka lõunas ja edelas. Umbes poole tunniga rebenesid madalad pilved ja näha oli kõrgem pilvemass, mille all olid kohati pilveviirud. Läänes oli taevas heledam ja seal lõi aeg-ajalt ka välku. Üks välkudest oli ka pea kohal ja sellega kaasnes üsna äkiline müristamine. Inimesed tänaval vahtisid siis üsna imestunult taevasse.

Hakkas sadama vihma, mis oli 4. augusti hommikuga võrreldav, ning kaasnes ka tuulepuhang. Tuul jäi endiselt lõunasse, kuid temperatuur langes 9°-ni. Taevas oli sarnaselt 4. augusti hommikule näha äikesepilve tippu, kusjuures loodes oli korra näha läbi madalate pilvede võimsate rünksajupilvede jäätunud tippude rivi, mis ulatus kuskile Soome kanti välja.

Äike taandus tunniga itta ja taevas kattus kiiresti uuesti madalate pilvedega. Läänetaevas muutus süngemaks, kuid põhjuseks oli päikese loojumine. Vaikselt hakkas sadama uduvihma ja tekkis uduvine.

Satelliidipilt kl 13. Üle Soome on näha Eestisse ulatuvat pilvesaba, milles on näha teravaid ja kõrgele ulatuvaid pilvetippe ning kobrutust. Äike oli sel hetkel Loode-Eesti kohal. Soomes äikest polnud.

Enne ja pärast pilvesaba (äikest) on näha rohekat pilvemassi. See ongi umbes 200-300 m kõrgusel paiknev madal kihtpilvisus.

Põhjus, miks äike ja udu/madal kihtpilvisus koos reeglina ei esine, on ilmselt selles, et kihtpilved näitavad inversioonikihti, kuid äike selle puudumist. Seega juhtub harva, et esinevad mõlemad koos, eriti kuna äikesepilve all on enamasti tugevad õhuvoolud (ka siis, kui ilm on vaikne) ning need õhuvoolud puhuvad ilmselt selle inversioonikihi ajutiselt laiali. Ilmselt juhtus sama nii 4. novembril 2005 kui ka 4. augustil 2008, sest muidu poleks kihtpilved korrakski rebenenud.