Ilm ja inimesed: Mida tähendavad üldkasutatavad meteoroloogilised terminid? Heitlik ilm 13. ja 14. augustil

Nii omavahel öeldes kui meteoroloogias kasutatakse termineid, mille üle me sageli ei mõtle, kuigi võiks. Sõnad sisaldavad rohkem infot, kui esialgu tundub, ja eesti keel on, võib öelda, vägagi rikas ja huvitav.

Niisiis, milliseid sõnu kasutatakse sageli, milliseid peaaegu üldse mitte? Mida need tähendavad? Püüame jõuda selgusele.

Rohkem kasutatakse ilmaprognoosides järgmisi temineid: pilves selgimistega, selge ilm, pilvine, muutlik ja heitlik (ilm), muutlik (pilvisus), kuiv ilm, vihmane, vahel ka pehme. Nende tähendused on aga sellised.

pilves selgimistega - kui lauspilvisuse korral tuleb kasvõi natuke sinist taevast nähtavale;

selge ilm - peaaegu või täiesti pilvedeta ja päikesepaisteline (kas vinene ilm siis kuulub siis alla?);

pilvine - suured, tihedad, sageli sünged pilvedekogumid, aga siiski mitte täiesti tume ja kinnine taevas;

muutlik ilm - aegamööda toimuv muutus vastavate ilmastikuiseloomude vahel, näiteks vaheldub päeva jooksul vahelduv pilvisus vihmase vastu või on ümberpöördult;

heitlik ilm - kiire ilmamuutus, tavaliselt ajutiselt lühiajalised sademed;

muutlik pilvisus - ilm on tugeva tuulega, aga kuiv;

kuiv ilm - sademeteta (tiheda udu korral ei loeta sademeteta ilmaks, aga nõrga udu korral küll);

vihmane ilm - kalduvus sajule; sajuhood, kuid mitte päris lausvihm;

pehme - talvel sula, muul ajal normaalse temperatuuriga ilm (suvel tarvitatakse sõna "mahe").

Harva või peaaegu üldse mitte kohtame järgnevaid sõnu (koos seletustega).

kaunis selge ilm - soe ja päikesepaisteline, kuid selgest ilmast enam pilvi, ilmselt kasutatakse rohkem sõnu "vahelduv pilvisus" (käib pigem suve kohta);

sume ilm - pilved vähendavad päikesepaistet oluliselt;

püsiv ilm - kaua kestev ühetaoline ja üsna vaikne ilm, mis on järskude muutusteta;

niiske ilm - õhk on väga niiske, udu või peen vihm (nn seenevihm), näit. 17. aug hommikul;

vihmaiil - üsna tugev lühiajaline vihm;

ribavihm - üle väikeste maaribade käiv vihm, mis kestab antud punktis lühikest aega, ilmselt siis mõned minutid;

pikaldane vihm - kestev, aga mitte väga tugev ja suures piirkonnas sadav vihm, kusjuures ilm on tuulevaikne või nõrga tuulega;

rahutu ilm - tuul enam kui 6 palli, tugevad vihmahood, rahe, äike, ka vine vmt;

märg külm - niiske, aga madala temperatuuriga;

helge - väga soe ja niiske õhk (lämbe);

kare - madal õhuniiskus, tuuline ja väga külmana tunduv ilm (vahel öeldakse ka kõle).

Ühe ja sama päeva kohta saab kasutada vahel mitut terminit. Nüüd aga paar näidet heitlikust ilmast kombineeritud muutlikuga.

13. augustil asus Eesti soojas õhumassis, ilm oli pilves, niiske, kuid esialgu kuiv. Üsna hommikul hakkas vihma sadama, mille intensiivsus muutus, vahel oli nõrk, vahel üsna paduvihma moodi. Ajuti oli puhanguline tuul.

Õhtul läks ilm märgatavalt paremaks ja tuul jäi ka vaiksemaks. Pilved hõrenesid ning kadusid päikeseloojanguks sootuks.

14. augusti hommik oli soojapoolne, kuid tuuline. Üle taeva liikusid rebenenud servadega rünkpilved (Cu fra). Loodes ja põhjas olid võimsad rünksajupilved, mis aga kadusid kiires edelavoolus kirdesse. Ilm läks soojemaks ja pilved vähenesid.

Pärastlõunal tekkis taevasse läätsetaolisi pilvi ja lääne pool olid kiudpilvetükid (meenutasid rünksajupilvedeta alasit. Edelast ilmus topikesetaolised pilverüngad. Tuul tugevnes. Mõnele pilverüngale tekkis peale kiudpilveloor ja loodesse ilmusid kiiresti muutuvad rünksajupilved. Need aga taandusid väga kiiresti Soome ranniku poole.

Üsna äikitselt kasvasid mitmed rünkpilved rünksajupilvedeks, mis tõid kaasa äikest ja rahehooge. Pilved vahekdusid ja muutusid pidevalt. Tuul aga jätkas tugevnemist. Viimaks tekkis nagu väike vaheaeg ja taevas selgines, kuid siis kerkis edelast üles suurem pilvemassiiv ja tuul muutus tormiks. Natuke sadas vihma. Viimaks taandusid jälle pilved ja itta ilmus topeltvikerkaare täiskaar. Päris õhtul aga selgines ilm jälle, kuid tuul püsis veel mõnda aega tugevana.

Selle päeva kohta võis öelda, et ilm oli (järjekorras): muutlik pilvisus, kuiv, muutlik ilm, heitlik ilm ja lõpuks rahutu ilm.