esmaspäev, 7. mai 2018

19. nädala ilm (7.–13.05.2018)

Kommentaariumi viide
NB! 
  • Head uudised: infoks, et nüüd https://tik.teeilm.ee avalikul lehel näitame ka teeilmajaamade kastepunkti väärtusi. [Teede Tehnokeskus]
  • Aprill oli väga vesine, sest kuu sajuhulk ületas pikaajalist keskmist kohati enam kui poolteisekordselt (ehk üle 150% sajunormist). Ka mai algus jätkus samal lainel, ent 4. maiga sajud lõppesid ja algas sajuta (antitsüklonaalse ilmastikuga) periood, mis võib soodsatel tingimustel areneda põuaks. Et selline kuiv periood näib jätkuvat, tuues põua üha lähemale, siis on põuast pikemalt juttu neljapäevases Maa Elus.
13. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuala lõunaserv. Seetõttu püsis selge ja sajuta ilm. Puhus idakaartetuul 3–8 m/s (puhanguid oli kohati kuni 10 m/s). Õhutemperatuur oli 23...28, rannikul kohati alla 20 °C.
NB! Väga kuiva õhu tõttu on hommikuks õhutemperatuur langenud kohati isegi alla 5 °C. Päeviti on suhteline niiskus langenud alla 20% ja kastepunkt sisemaal olnud vaid 0...–3 °C. Seetõttu on tuleoht metsades kiiresti kasvanud ja ulatub juba mitmel pool V klassini.

Ilmateenistuse kodukalt
  • 14.-15.05. on peamiselt sajuta ilm. Tuleoht suureneb V klassini.
  • 16.05.-17.05. sajab mitmel pool hoovihma. Tuleoht püsib IV-V klassi piires, kohati väheneb I-II klassini.
  • 18.05. sajab vihma, on äikeseoht. Tuleoht väheneb I-III klassini. 

11. ja 12. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu oli selge kuiv ilm, vaid 12. mail oli palju kõrgeid pilvi.
Puhus kagu- ja idatuul, hiljem idakaartetuul 3–9, saartel puhanguti kuni 12 m/s, õhtul nõrgenes, kuid 12. mail oli tuul enamasti väga nõrk. Õhutemperatuur oli 21...24, läänerannikul kohati kuni 25 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu on selge ja sajuta ilm. Puhub idakaartetuul 3–8 m/s. Õhutemperatuur on 20...26, rannikul kohati 15 °C.

 Tolmune ja kuum õhk 11. mail Väänal.

Võimalus pildistada võimsaid tolmupilvi, mis lähevad uude pilveraamatusse (ilmselt defineeritakse uue pilveliigina, kuid eks näis). 12. mai tulikuumal päeval Paldiskis (https://rally.ee/?a=a018&b=6008).

10. mail oli kõrgrõhuala Laadoga lähistel väheliikuv. Seetõttu oli selge ilm. Puhus valdavalt ida- ja kagutuul 4–9, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 19...24, Ida-Eestis, kus tuul Peipsi poolt, oli jahedam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala on Laadoga lähistel väheliikuv. Seetõttu on selge ilm. Puhub kagu- ja idatuul 3–9, saartel puhanguti kuni 13 m/s, kuid õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 19...24, Ida-Eestis, kus tuul Peipsi poolt, on jahedam, mujal rannikul kohati 13 °C.

Ott Tuulberg. 9/05/2018; Christchurch Park + Ipswich, Ühendkuningriik. Viimane ilus päev [kommentaariks, et ilm oli rekordkuum, kui sooja oli üle 30 kraadi, ametlikult küll vähem.]

***

Ele Pedassaar · Suviste (s)ilmadega kevad. 
Põhja-Euroopa taevas on praegu tugevnemas kõrgrõhuala QUINLAN. See kuningliku nimega pööris aitab Kesk-Euroopa soojusel kõrgematele laiustele jõuda ning kannab suvist õhku kõigepealt piki Skandinaaviat põhja suunas. Meie jääme paariks päevaks (8.–.9.05.2018) kõrge veidi jahedama poole peale, kuid kurta oleks patt, lihtsalt ööd on jahedad (2...9 °C). Päevasel ajal tõuseb termomeetri näit ikkagi 20 °C piirile, vaid mere ääres, kuhu tuul peale käib, on õhk ja vesi oma soojuselt üsna samaväärsed ning üle 10 °C õhutemperatuur naljalt tõusta ei taha. 
Nädala teises pooles (10.–13.05) kaardub veidi ida-kagu suunas leviva kõrge abil soojem õhumass üle Läänemere ka Soome ja Baltimaade kohale ning ilm tuleb Eestis lootusrikkalt suvine: öised miinimumid oluliselt 5 °C-st madalamale ei lange ning päevased maksimumid kerkivad juba mõne pügala üle 20. Meri nii kiiresti ei soojene ja eriti rannikul, kuhu idakaare tuul peale puhub, on poole jahedam. Seega ettevaatust, rannailmad pole kohe kindlasti veel käes! Kevad kulgeb aga üsna mitu kraadi soojemalt, kui norm seda ette näeb.

***

Tuleb põuane, aga peaaegu* suviselt soe antitsüklonaalne nädal.

Nädala alguses oli Läänemerel kõrgrõhuala idaserv. Seetõttu oli vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhus edelatuul 2–7, päeval kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli hommikul 3...8, rannikutel kuni 10 °C ja päeval 16...22, rannikul paiguti 11 °C.
Sarnane sajuta ja soe ilm püsib. Päevad on suviselt soojad ehk vähemalt 20-kraadised, aga ööd veel jahedad: enamasti alla 10-kraadised. 
*– peaaegu, sest ööd on veel suvele mittetüüpiliselt jahedad ehk alla 10 °C, on pisike öökülmaoht.

! Kas selline soe ja kuiv mai tähendab et ilm jääbki selliseks? – Tõenäoliselt mitte, sest minevikust teame küll juhtumeid, kui mais (või aprilli lõpus) läks ilm peaaegu suviseks, püsis sellisena paar nädalat ja siis muutus ilm väga külmaks, isegi lumiseks. Ekstreemsed juhtumid olid 1975. ja 1993. a, kui mai lõppes lumesadudega (1993. a kuulub ka klimaatilise suve teadaolev varajasuse rekord, kui suve alguseks määrati 25. aprill kagunurgas, viide).
Sven-Erik Enno: Mnjah, 1988 oli august üks suur pikk vihmapäev. 1998 oli soe ja äikeseline aprill ja seda sooja oli poole juunini. Sealt edasi kallas sügiseni külma vihma. 2008 oli soe ja äikeseline aprill, soe mai ja juuni algus, edasi nigelaim suvi alates 1998-st. 1978 oli ka külm ja vihmane suvi. Näis, kas 8-ga lõppevate aastate suveneedus jätkub ka tänavu.
Priit Retsep: Ojaa,Lahmuse sovhoosis oli igavene jant 1988 ,kartulipõllud nii pehmed selle sajuperioodi järel et kartulikombainiga ei saadud enamikele põldudele minnagi .Tavaliselt oli kool kuu aega sügisel kartulis aga seekord läks nii et esimesel veerandil saime vaid kaks nädalat koolis käia ja hindeid ei pandudki esimesel veerandil välja -kartulipõllul möllasime.
Kokkuvõte: See pole 8, vaid aprilli äikeselisusega seotud või kui on  mingi 10 a tsükkel / seaduspära tsirkulatsioonis, mis puudutab Läänemerd, võib see ka põhjus olla.

Einari blogist: Aprillikuu tervikuna oli keskmisest soojem, samas sajune teine kevadkuu Kõige sajusemaks kujunes kuu viimane kolmandik. Kõige suurem sadu oli 17. aprillil, kui laussajuga sadas 14,8 mm vihma. Kokku sadas aprillis 55,5 mm vihma ehk 168% võrreldes normiga. Kuud iseloomustasid lühiajaliste soojalainete ja pikemate jahedamate ilmaperioodide vaheldumine. Talvine lumikate sulas lõplikult aprillikuu esimestel päevadel. 5. aprilli hilisõhtul oli esimene nõrk äike. Aprillikuu kõige soojem päev oli 9. aprillil, kui Alatskivil oli sooja 21,1 kraadi. Kõige madalam temperatuur pärineb 12. aprilli hommikust, kui siin oli 4,4 kraadi külma. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin +5,9 kraadi.

Kuna põud on alles algusfaasis, siis tuleohuindeks pole veel kuigi kõrge – see jääb kõikjal kindlalt alla 2400 ühiku, mis on kevadel äärmiselt suure (V klassi) tuleohu piiriks (suvel on vastav piir 7000 ühiku juures). Võrdluseks: 2016. a mai lõpuks tõusis tuleoht kohati üle 8000  ühiku. Ilmateenistuse tuleohukaart

54 kommentaari:

  1. Ega saigi juba varem siin vihjatud, et pärast seda möödunud sajuperioodi tuleb pikk põuaperiood, mis halvimal juhul järgib 2016. aasta rada ehk jääb just taimekasvu tipphetkele. Nüüd siis ongi see nõme tõehetk käes...

    Kui juunide trend on lumestumine, siis maide trend on põuastumine.

    VastaKustuta
  2. Jah, veidrad tendentsid. Kes teab, kuudas suvel rannailmaga - tasub vast kasutada viimast nüüd ja praegu. Tuttavad lähevad pärast tööpäeva igatahes randa.

    VastaKustuta
  3. Tegelikult on iga päikeseline ilm rannailm - päevitada saab ka +8 kraadiga. 2014. juunis oli külm, aga päike kuumutas nii et vähe polnud. Arktiline õhumass on ju klaaspuhas.

    VastaKustuta
  4. Tegin ka väikese arvutuse huvi mõttes. Kui aprill on normist soojem (mida ta juba oli) ja kui mai on ka normist soojem siis üsna suur tõenäosus sajusele suvele. Viimati läks selline arvestus mööda korralikult 2002 aastal

    VastaKustuta
  5. 1988 oli ka mai soe ja kuiv ja järgnes soe suvi. elame-näeme

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga olulise jätsid vahele. Aprill ei olnud 1988 normist soojem. Mõlemaid kuid tuleb vaadata !

      Kustuta
  6. Erandid kinnitavad reeglit. Võimalik, et tulemas on selline suvi, mis ei allu mitte ühelegi reeglile ega seaduspärasusele.

    VastaKustuta
  7. Iga nädala uuendusega siin foorum alustatakse teatud kasutajate poolt IKKA uute seoste välja kerimisega varasemate sarnasuste puhul. Unustage ära juba, ilmal ei ole mingit seaduspära. Ilm tuleb kolme päevaga, pikem perspektiiv on puhas pläma ja täielik demagoogia! Ma saan aru,et inimestel on igav ja blogi koht on aruteluks, aga no tegelt ka, sellist üsna mõttetute seoste otsimisega rahuldatakse ainult enda soovunelmaid, mis ei vasta tegelikusele. Iga aasta on korralik kuumalaine ja võimas äike VÄHEMALT korra üle Eesti lennanud ning ükski aasta pole olnud vend, kui põhjalikult asja uurida. Meie laiuskraadidel ei ole Derecho igaastane nähtus aga äikest tukeb piisavalt, teie enda nõudmised on tohutult paisunud. Polaarpöörise muutusega saite ilda-kirde tuule intensiivistuse, iseaasi kas see sademeid või äikese teket siin kuidagi mõjuab, kosmiliste laetud osakeste ülekaalu ja konkreetse labiilse õhumassi (loe NIISKE) paiknemisega meie suhtes. Kõik muu on suht köömes. Edu leiutamisel! ;)

    VastaKustuta
  8. Neid hiidpagisid küll igasse aastasse ei jagu, isegi mitte igasse kümnendisse.

    VastaKustuta
  9. Seda lugesin minagi tema kommentaarist välja, et meie laiuskraadil seda tüüpi äikesed igaaastased pole.
    ---------------------------------
    Tuleoht suureneb mandri sisealadel keskmiselt 300 ühikut ööpäevas, saartel 30 piires.
    Seega 10 ööpäeva pärast on manner hoiatavalt punane.

    VastaKustuta
  10. Huvitav, kas eilsega algas mitmel pool juba klimaatiline suvi? Ööpäeva keskmine oli paljudes kohtades üle 13 kraadi ning suvine ilm näib pikemalt jätkuvat.

    VastaKustuta
  11. Selleks on vist mitu päeva järjest vaja. Soomes näiteks peab 3 päeva järjest olema teatud piirist üle. Meil ma ei teagi.

    VastaKustuta
  12. Eestis on nii: suve alguse kriteeriumina kasutas Ants Raik peamiselt taimefenoloogilisi parameetreid (pihlaka õitsemise algus, viljapuude õitsemise lõpp, soojalembeste köögiviljade kasvuks soodsa ilmastiku perioodi algus).
    Tänapäeval kasutatakse suve määramiseks nende parameetrite head meteoroloogilist vastet, ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat tõusu üle 13 kraadi. Sügise alguseks on peetud ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla 13 °C. Kui on selline periood, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 13 °C, aga sellele järgneb pikem periood, kui see on alla 13 °C, siis kestab senine aastaaeg, ei ole suvi.
    Näiteks 1993. a juhtuski nii, et suvised ilmad jõudsid kohale aprillis ja kestsid mai keskpaigani. Sellele järgnes jahedam aeg kuni juuni teise pooleni. Kuna Lõuna-Eestis ületas varasem soojem periood hilisema jahedama, siis tuligi suve alguseks määrata varasem kuupäev. Põhja- ja Lääne-Eestis osutus aga hilisem jahedam periood võimsamaks ja seal saabus klimaatiline suvi hoopis jaanipäeva paiku. Hilisemast on selline olukord juhtunud väga selgesti 2014. a.
    See näide toob esile klimaatiliste aastaaegade määramise negatiivse omaduse, mispuhul mõnede ilmastikuolude dünaamika korral suhteliselt väikese kvantitatiivse erinevuse tõttu tekib suur kvalitatiivne erinevus.

    VastaKustuta
  13. Nii ,et meil ei ole asi nii konkreetselt paigas kui Soomlastel vaid rohkem selline kuidas keegi arvab.

    VastaKustuta
  14. Kui Soomes on suve kriteeriumiks kindlalt see, et peab olema vähemalt 3 järjestikust päeva, mil ööpäeva keskmine on vähemalt 13 °C, siis jah, Eestis ei ole see nii kindlalt kokku lepitud, vaid rohkem olukorrapõhine. Soome kriteerium on väga jäik ega arvesta, mis olukorraga on tegu, samas on see hea lihtne, sest pole vaja analüüsida, kas see või too periood on eelnevast võimsam jne.
    Ise eelistan Eesti puhul keerukamat olukorrapõhist lähenemist, sest see on paindlikum ega tee nt aprilli 3st suvepäevast veel aastaajaks suve (samas karmimas kliimas on ebatõenäolisem, et kuhugi kevadesse satub järjest selliseid päevi, kui pole just suvega tegu ehk Soomes võib see 3 päeva kriteerium olla rohkem õigustatud).

    VastaKustuta
  15. Jah ja soomes on see kolme piirkonna kaupa. Lõuna, kesk ja põhja. Seega kui Lõunapiirkonnas tuleb see 3 päeva ära siis jah loetakse suvi alanuks ja sama lugu ka teiste aastaaegadega

    VastaKustuta
  16. Tähendab lõunapiirkonnas loetakse suvi alanuks mitte terves Soomes

    VastaKustuta
  17. Siis ikka jaa piirkonnas, sest kui lõunaservas võib need 3 päeva ära tulla, võib ju põhjaservas lumi alles maas olla.

    VastaKustuta
  18. Ruhnus sai ka 20 kraadi piir täna täis.

    VastaKustuta
  19. Nüüd näete. Ka uues Kuressaare jaamas on näit +20,5.
    Muidu oleks terve Saaremaa tänasteks kraadideks arvatud nii 15...16.
    Seda kolme rannikul asuva jaama järgi.

    VastaKustuta
  20. Uskumatu eksole!? Üks Saaremaa tuttav ütles: "Sähh, saite nüüd, va mandrikud!" Pidin vaid telefonikõne peale õlgu kehitama, kuid mõistsin öeldut.

    VastaKustuta
  21. Ei ole saarlane aga isitlik seisukoht on ,et tegelikult võiks üks jaam ka päris saare keskel olla. Näiteks Eikla piirkonnas.

    VastaKustuta
  22. Gismeteo.ru pakub järgmiseks nädalaks väikest äikeselootust. Kas keegi ööbikut on juba kuulnud?

    VastaKustuta
  23. Jah, Ulvar kuulis ööbikute laksutamist 6. mail Viljandis. Äikeselootuse osas võib jääda praegu pessimistlikuks, kuid eks ole näha, kui aeg jõuab lähemale. Jah, Saaremaa keskosas (ja ka Hiiumaa) peaks olema miskit, kasvõi Aste või Käku kandis.

    VastaKustuta
  24. Jah, Kagu-Eestis ka ööbikud kohal.

    VastaKustuta
  25. Ajasin rõdul kõrvad kikki ja tõesti! Ööbikud Tartus on olemas. Piiritajaid pole veel märganud, aga küllap nemadki lähemail päevil jõuavad.

    VastaKustuta
  26. Euroopa mudel ähvardab korraliku külmalainega järgmise nädala teises pooled. Ikka kohe nii ,et öösel õhuski miinused. Ilmselt lähevad selleks ajaks õunapuud õide :(

    VastaKustuta
  27. Jah, pakaseline õhumass Eesti kohal. Samas arvestades mai erakordset suvenägu, poleks see üllatav. Ehk tuleb veel rinda pista lumesadude ja tuisuga?

    VastaKustuta
  28. Tallinna küljeall kuulsin selle aasta esimest ööbikut 5. mai varahommikul, esimest kägu 28. aprillil.
    Varsti lisandub neile ka rukkirääk, piiritajad ja õitsevad toomingad ning aasta ilusaim aeg ongi kätte jõudnud! :)

    VastaKustuta
  29. Kui seda just lumesajud ei tule rikkuma, nagu siin hirmutatakse.

    VastaKustuta
  30. Euroopa mudelist on see -10-ne isoterm siit kaotatud.

    VastaKustuta
  31. See asendub kindlasti +10 isotermiga.

    VastaKustuta
  32. Maardus oli esimene ööbik kohal teise mai öösel, suitsupääsukesed mõni päev hiljem.

    ...

    Toyota ilmamehest ka artikkel - https://sport.postimees.ee/4485783/video-tanaku-isiklik-salarelv-avaldas-et-oli-voiduka-ralli-ajal-tegelikult-raskustes

    VastaKustuta
  33. @ 10. mai 2018 02:56
    Pigem +3-ga.

    VastaKustuta
  34. Tundub, et uue nädala alguspäevil on Euroopa parim suvituskoht Lõuna-Soome sisealadel. Seal võib kuni 27 kraadi tulla. Samas ööd on seal valged võrreldes peaaegu sama sooja Türgiga.

    VastaKustuta
  35. Ka Tallinnas on homme ilmselt Mai kõige soojem päev. Tuleb ehk +24 ära. Tuul on maa poolt. Edaspidi surub meretuule peale ja põhjarannikul sh Tallinnas jääb alla +20 -ne. Seega ärge kiruge ilmateadet kui lubatud +24 laupäeval ja pühapäeval ei tule vaid enda asukohta !

    VastaKustuta
  36. HIRLAM paneb jälle segast. See mudel mis netis ei lähe kokku sellega mis ilmateenistuse lehel ja ka teiste keskuste omadega(ICON,GFS). Võtame või tuule suuna laupäevaks. Meie asukoha prognoos näitab edelatuult aga igaltpoolt mujalt vaadates kagu või idatuul püsib.

    VastaKustuta
  37. Homme siis peaks tuleohukaart juba 4 jaamas punaseks minema - Kuusiku, Valga, Tõravere ja Jõgeva jaamas. Neis on üle 2000 ühiku.

    VastaKustuta
  38. Järgmine nädal peaks siis korralik labiilsus saabuma.

    VastaKustuta
  39. Arvata on, et see kaotatakse ära, kui see aeg lähedal on.

    VastaKustuta
  40. Oled kidel ? Jüripäeva asend näitab äikeseaastat millest olen juba varem rääkinud.

    VastaKustuta
  41. Kas on ka mujal Eestis üli-intensiivsed pilv-aluspind äikesed aja jooksul ära kadunud/vähemaks jäänud või olen ainuke siin Kagu-Eestis, kes on seda tähele pannud? Üli-intensiivse pilv-aluspind äikese all pean silmas sähvimist, millel pole (praktiliselt) vahet ning müristamised sulavad kokku. Jah, tavalisi äikeseid pilv-aluspind välkudega esineb ikka(alla 10 löögi minutis), aga tõeliselt intensiivseid(>20 löögi minutis) pole siin juba sajandi algusest näinud või isegi eelmise sajandi lõpust, kui ei eksi. Üks video ka illustreerimaks, umbes mida silmas pean, kuna paremat praegu ei leidnud.
    https://www.youtube.com/watch?v=RG3JF7GRfRE

    VastaKustuta
  42. Midagi lähedast oli Loode-Eestis viimati 09.08.2013 öösel.

    VastaKustuta
  43. Läkski nii, nagu 11. mai 2018 12:14 pakkusin. Kuna tuleoht tõuseb kohati üle 500 ühiku ööpäevas, siis homseks lisandub veel 7 punanevat jaama - Lääne-Nigula, Võru, Tallinn-Harku, Türi, Pärnu-Sauga, Väike-Maarja ning ilmselt ka Narva.

    VastaKustuta
  44. Jah mulle ka meenub ,et 2013 oli selline pideva välgu ja mürinaga äike ja 2010 oli ka. Vist 8 aug. 2010

    VastaKustuta
  45. Vaatasin järgi ja Harjumaa lõunaosas oli sellist tiheda sähvimisega äikest sel sajandil 2001, 2003, 2007, 2010,2011, 2013 ja veel 2016 26 juuni. Ei saa öelda ,et pole olnud aga võib-olla on seal kagus lihtsalt mingi anomaalia.

    VastaKustuta
  46. Pidasin silmas just PILV-ALUSPIND äikest, mitte pilvedevahelist. Viimast esineb palju ja isegi väga intensiivset.

    VastaKustuta
  47. Jah 2013 oli küll pigem pilvealune ja sisene välk. Peab kohe mõtlema millal viimati oli selline äike kus pidevalt maha välgu lõi. 2010 oli aga mitte see 8 augusti äike ja 2007 ja siis see 2016 juuni lõpu oma ka. Aga rohkem küll nagu ei meenu. 1990 -del samas oli pea iga suvi. Stratosfääri jahtumine süüdi ? Suurte vähemalt VEI.5 vulkaanipursete puudumine. Viimati oli tõeliselt globaalselt mõjuv purse 1991 (VEI.6 ja Helens VEI 5 1980) Võib-olla siit mälestused just alla löövatest välkudest 1980 ja 90 -datel. Näiteks 2010 Islandi oma oli poisike (vaatamata tänu sellele siiski hea äikeseaasta aga ainult ühe suve). Ajakirjandusele ja tänu lennundusele sai tuntuks aga tegelikult ainult VEI.4. Mingi seos peab kuskil olema.

    VastaKustuta
  48. Jah, on samuti meeles, et 90-datel olid intensiivsed pilv-aluspind äikesed väga sagedased, mil sai pidevalt pea õlgade vahel oldud. Nood äikesed olid ikka tõeliselt jõhkrad. Isegi kui neid veel aeg-ajalt kusagil esineb, siis pole nende sagedus kaugeltki võrreldav eelmise sajandi lõpuga, kuna siin Kagu-Eestis pole taolist äikeseid juba käesoleva sajandi algusest alates näinud, kui ei eksi. Seevastu intensiivsed pilvedevahelised või pilvedesisesed äikesed tunduvad isegi sagedasemaks muutuvat, kuna pidevalt võib neid siin kagus näha viimasel ajal.

    VastaKustuta
  49. millal see 26.06.2016 tugev äike siin Harjumaal oli? Ma küll midagi peale 5 välgu tähele siin tollel pärastlõunal ei pannud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Harjumaa kaguosas oli. Ardu suunalt tuli. Tallinna ümbruses oli jah vaikne

      Kustuta
  50. Kummaline, aga videos nähtud äikest nähtud viimastel aastatel Eesti pinnal küll. Äkki kagunurk mingi anomaalia selles osas? Aga see näib õige olevat, et tugeva pilvesisevälkudega pikseid näiv suhteliselt enam olevat.

    VastaKustuta
  51. Ah eks inimesed mäletavad ikka neid esimesi kogemusi kõige eredamalt, et voh ikka vanasti oli muru rohelisem ja taevas sinisem.

    VastaKustuta
  52. Ja äikesed võimsamad ja rohkemate pilv-maa-välkudega.

    VastaKustuta