Kommentaariumi viide
Uudiseid ilma- ja äikesehuvilistele: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Selginev ilm 4. mail Kibuna lähedal (oli tarvis transportida hauaplaati ja kõnniteekive).
Klassikalised kõrgkihtpilved. Selline matjas päikeseketas ilmneb tavaliselt lühiajaliselt enne sadu.
[Arhiveeritud] NB! Äikesehoiatus:
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
30.04.2018, kell 23:10
Hoiatus N 10 Eesti kohta.
Einar Laretei. Udu ja halo.
Äikese saabudes tehti ilustulestik Lauluväljakul.
Tuleb kevadine ja mõõdukalt soe nädal, suuri kõrvalekaldeid ei paista, kuid on üsna sajune.
Uudiseid ilma- ja äikesehuvilistele: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
NB! Alanud on põuane, kuid suhteliselt soe antitsüklonaalne ilmastik. Suuremat sadu ei paista niipea ja päevane õhutemperatuur võib ulatuda päeviti sisemaal koguni 20 °C-ni. See ei ole Venemaa antitsüklon, vaid lääne pool arenenud "antekas", mille idatiib katab Läänemere idakalda.
6. mail oli Läänemerel kohal kõrgrõhuala idaserv. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhus läänekaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli 15...20, rannikul paiguti 9 °C, hommikul paiguti ida pool kuni –1 °C (–1,2 °C Narvas ja –1 °C Jõhvis).
Soe ja päikeseline 6. mai Laagris
5. mail oli Läänemerel kõrgrõhkkond. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid ida pool pilves, selgimistega sajuta ilm. Puhus valdavalt läänekaartetuul 2–8 m/s (saartel edela- ja ida pool loodetuul). Õhutemperatuur oli 10...16 (soojim Lääne-Eesti sisemaal, kus oli päikeseline, rannikul ja pilvises idaservas paiguti 7 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerel on kõrgrõhkkond. Seetõttu on vähese pilvisusega sajuta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6 m/s, päeval läänekaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on hommikul 0...5 °C ja päeval 14...18, rannikul paiguti 9 °C.
Alanud on põuane antitsüklonaalne ilmastik. 5. mail Laagris – tugevasti suumitud vaade lõunasse.
4. mail tuli Taani kohalt üle Läänemere kõrgrõhuhari. Seetõttu hommikuks Lääne-Eestis pilvisus hõrenes ja hoovihma sadas veel vaid Ida-Eestis. Tuul asendust kagust edela- ja ulatus puhanguti 15 m/s (täpsemalt Kundas 14,6 m/s). Õhutemperatuur oli 9...14, Ida-Eestis kuni 17 °C.
Selginev ilm 4. mail Kibuna lähedal (oli tarvis transportida hauaplaati ja kõnniteekive).
3. mail eemaldus kõrgrõhuhari itta. Õhtul tekkis Läänemere kohal uus madalrõhkkond, mis liikus põhja. Seetõttu pilvisus tihenes ja saartelt levis vihmasadu mandrile, lõunaservas oli äikest.
Kagu- ja idatuul tugevnes 5–11, õhtul rannikualadel puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 13...18, Valgas ja Võrus kuni 20, kuid rannikul kohati 8 °C (Sõrves).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel tekib Kesk Skandinaavia kohal uus madalrõhkkond, mis liigub kirdesse. Nii on pilves ilm, sajab vihma, mitmel pool on äikeseoht, kuid hommikul lääne poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Tuul asendub idast edela- 5–10, rannikul puhanguti 14 m/s, äikese ajal on tugevamaid tuulepuhanguid, ja saartel areneb udu. Õhutemperatuur on 5...12, päeval 9...14, Ida-Eestis kuni 16 °C.
Kuuprognoos. Ilmateenistus avaldas 2. mail mai prognoosi: Maikuu esimestel päevadel toob Kesk-Euroopast saabuv väike tsüklon vihma. Alates 5. maist on ülekaalus kuiva ilmaga kõrgrõhkkonnad. Kõrgrõhkkonna kese on algul Läänemere ümbruses, siis Venemaa kohal, kuu teisel poolel võib kõrgema rõhuga ala koonduda Briti saartele. Vihmasadudega päevi on vähe, kuid ajuti on sajud intensiivsed ja koos äikesega ning seetõttu kujuneb kuu sademete hulk kokkuvõttes normilähedaseks (norm 30...55 mm).
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane (norm 8,7...11,9 °C) või sellest kõrgem.
Klassikalised kõrgkihtpilved. Selline matjas päikeseketas ilmneb tavaliselt lühiajaliselt enne sadu.
2. mail liikus madalrõhulohk Läänemere põhjaosa kohalt põhja. Seetõttu oli pilves või vahelduva pilvisusega ilm, kuid peamiselt sajuta. Puhus edela- ja läänetuul 5–10, rannikualadel puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 9...13, Ida-Eestis kuni 16 °C.
Võimsad pilve(stiku)d Laagris, kuid oli olulise sajuta.
1. mail liikus osatsüklon Läänemere põhjaosa kohalt aeglaselt põhja. Nii oli pilves, selgimistega ilm, enamasti idaservas sadas hoovihma, kohati oli äikest. Rannikualadel oli udu ja seal oli väga jahe. Pärastlõunal läks alates lõuna poolt taevas selgemaks.
Tuul pöördus idast edela- 3–9, rannikul puhanguti 14 m/s, mis õhtuks nõrgenes. Õhutemperatuur oli 10...16, Tartus ja Valgas kuni 20 ja Võrus isegi kuni 22 °C.
1. ja 2. mai pilvestik Laagris
30. aprillil oli Läänemere kohal madalrõhuala kirdeserv. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Kohati oli udu, kuid see kadus päeva jooksul (kõige hiljem mere ääres). Puhus põhjakaarte tuul 2–8 m/s, hiljem tugevnes ida- ja kirdetuul 6–12 m/s. Õhutemperatuur oli 11...17, meretuulega rannikul uduga 5...8 °C.
Õhtul ilm muutus ja alates Saaremaast algas pikne, mis ööga küll hääbus, kuid järelmõjuna jätkus tugeva lausvihmana, mis nihkus kirde suunas.
[Arhiveeritud] NB! Äikesehoiatus:
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
30.04.2018, kell 23:10
Hoiatus N 10 Eesti kohta.
1.05. kesköö paiku jõuab äike Liivi lahele ja Saaremaale ning liigub edasi üle Eesti kirde suunas. Äikesepilvedega kaasnevad kuni 20 m/s tugevnevad tuuleiilid, tugev vihmasadu ja rahe.
Ilmateenistused hoiatused 1. mai ööks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Lähenev äike 30. aprilli õhtul, mis jõudis Eestini (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).
Äikesekogum infrapunasel satpildil (https://en.sat24.com/en/bc/infraPolair).
Einar Laretei. Udu ja halo.
***
Nädala alguseks liigub väheaktiivne madalrõhkkond liigub üle Eesti itta ja päevaks tuleb asemele kõrgrõhuala lõunaserv. Nii on hommikupoolikul valdavalt pilves ilm ja paiguti on udu, kuid õhtupoolikul ilm selgineb. Puhub põhja- ja kirdetuul 2–8, õhtul saartel 6–12 m/s. Õhutemperatuur on 10...16, meretuulega rannikul 5...8 °C.
Edasi vahelduvad madalrõhulohud kõrgrõhuharjadega. Lõuna poolt võib mõjule pääseda soe õhumass. Sel juhul on 1. mail päikeselisema ilmaga kuni 20 kraadi, aga ka äikeseoht on suur (mitmemudelivõrdluses on ka üle 20 kraadi võimalik). Olulist ilma jahenemist siiski ei paista, ka öökülmaoht on väike.
Kuivemaks võib ilm muutuda uuesti nädala lõpuks.
Kevadine maastik 28. aprillil Keila lähedal. Martin Niglase foto
Ilmateenistus mainib äikest eelolevaks ööks
VastaKustutaEestis vaevalt et tuleb. Pigem Läänemerel ja Rootsi rannikul, kui praegust seisu vaadata. Lämbes Leedus pole ühtki äikest veel, kuigi sügav pärastlõuna juba käes.
VastaKustutaTeiseks sulgub osatsükloni soe sektor Eestile omaselt just enne piiriületust.
Siin Kagu-Eestis nüüdseks enamus kased hiirekõrvul, kuid võib näha juba ka täiesti rohelisi, lehes kaskesid, mis on aprilli kohta ikka väga haruldane.
VastaKustutaKangesti tahaks jälle GFS'i uskuda, mis prognoosib nädala lõpuks võimast kõrgrõhkkonda
esimese tõelise kuumalainega, kuid mida aeg edasi, seda vähem usaldusväärseks paistab see mudel minevat, ning isiklikult olen juba pikemat aega ainult Euroopa mudelit tõsiselt võtnud. Saame siis näha, kas seekord suudab GFS ometigi nii lühikest perioodi täppi prognoosida.
Eks paistab, kuid edelast lähenev äikesekogum on meeletu ja võimendub.
VastaKustutaNo GFS kuumalaine ju kadunud.
VastaKustutaÄike on tõesti võimas!
VastaKustutaSiit saab praegu otse ülekannet:
https://balticlivecam.com/cameras/lithuania/palanga/palanga-pier/
Ilmateenistus ka äikesehoiatuse andnud. Ilmselt jõuab see enne keskööd Eesti piiridesse, seega juba 8. äikesepäev tänavusel aprillil.
VastaKustutaTundub ,et ei saa kaheksandat päeva.
VastaKustutaJah, sellist aprilli ei ole õnnestunud viimase enam kui 50 a andmetest leida. Mis on huvitav, et kõige võimsamad äikesed aprillis tulevad tavaliselt jaheda või külma ilmaga. Nii näiteks Einari vaatlustest: 19.aprill 1971 oli esimene äge äike, on olnud +12 kraadi. 1971. aastal ilm külmenes, tuli veel isegi lörtsi ja lund.
VastaKustuta16.aprill 2015 näiteks oli 10,1 plusskraadi .äike oli Alatskivil ,seejärel Tartus , ise vaatlesid ka seda äikest,mina tulin linna arstile ja algas äike, sadas lörtsi ja lumekruupe.
17.oktoobril 2017 oli temperatuur veel madalam , alles pärast äikest tõusis +12,5 kraadini.
2001 on olnud minul 1. mail kella 4 paiku varahommikul tugev äike.
Sellele tuleb lisada ka 28.04.2015 äike, kuigi enne äikest oli siiski üle 20 kraadi, aga äikese ajal enamasti kümmekond kraadi.
Aga auto on renditud ja kui äike läheneb mandrile, siis äikesejahile! Esimene ootamatu äikesejaht sel aastal oli 21. aprilli öösel (jälle jaheda ilmaga).
1971 polnud ka suvel suuri kuumalaineid ja ega 2015 ning 2017 ju ka head polnud. Tuleb veel üks "selline" suvi ? No eks näeb. Ei tahaks küll paarisaastate rütmi katkemist just sel aastal.
VastaKustutaEesti lõunapiiril samuti juba märkimisväärne radarikaja tekkinud, kus on juba ka välke registreeritud.
VastaKustutaUskumatu! Möödunud suvedel, kui sai taoliseid äikeseid taga igatsetud ja oodatud, siis neid ei esinenud isegi suure labiilsuse ja kuuma korral, aga nüüd aprilli lõpus, kui labiilsus on olematu ja ilm jahe, tekib vastu ööd võimsaid äikesekoldeid nagu seeni pärast vihma.
VastaKustutaSiin Tartumaal sähvatused juba paista lõunakaares.
VastaKustutaTea, kas Tallinnani sel äiksel jaksu on?
VastaKustutaEi usu, Keilani ehk peab vastu.
VastaKustutaJah, aprill on selline kummaline kuu, kui suured äikesed on pigem jaheda ilmaga.
VastaKustutaIlmselt uued kolded vana süsteemi ees. Aprill on meid üllatanud
VastaKustutaEks vastassuunaline tuulenihe hoiabki seda äikest elus. Praegune idakirdetuul puhub ju edelast lähenevale frondile vastu. Kuhugi peab ju õhk sedasi minema...eks ikka kõrgustesse antud juhul.
VastaKustutaIkkagi peab olema labiilsusenergiat väga palju, et niimoodi äike säilib, lisaks see, et tegu sooja frondiga.
VastaKustutaEnne Viljandit hääbus ikkagi ära põhimõtteliselt, kuigi välgusähvatused olid kenasti nähtavad juba.
VastaKustutaJüri
VastaKustutaKus sa äikese kätte said ?
Lõvi
Siin Kagus esimene selle aasta välgusähvatus kell 00.01. Mai, mitte aprill! Jään vähemalt siinkandis lootma soojale suvele.
VastaKustutaNo sellega on nii ja naa. Kui oleks olnud vööndiaeg oleks su sähvatus olnud Aprilli poolel. Tänu suveajale jäi maisse
VastaKustutaNo siin Harjumaa lõunaosas peaks ka 2010-le sarnaselt korralik suvi tulema, sest siin pole siiani ühtegi äikest olnud.
VastaKustutaMa olen üpris kindel, et see asi ei käi täpselt kellaaja peale. Ja nagu me teame, kõik on veel võimalik, sealhulgas ka kuum suvi...
VastaKustutaEesti asub tugevate äikeste poolelt geograafiliselt väga nõmedas (õrritavas) kohas. Asuksime paarsada km loode pool, siis poleks meil vist ealeski laastavaid äikeseid. Paarsada km kagu pool, siis saaks sisuliselt garanteeritult äikese vaatemängu ka Loode-Eesti.
VastaKustutaNäiteks Ahvenamaa asubki meist keskeltläbi paarsada km loodes ja ma pole sealkandis küll ühtegi joonpagi näinud.
Eesti asub 75% juhtudest selliselt, et oleme ulatuslike äikesesüsteemide põhjatipus. Näiteks möödunudaastased augustiäikesed, (sh ka 2. august) eriti 12. august, mil Ahvenamaa jäi ilma, aga meist 200 km kagus olevad alad said täislaksu.
Kõik oleneb ka voolusuunast. Tüüpilise edalavoolu korral peab see enamsti paika jah, kuid lõuna- ja kaguvooluga, millega tavaliselt kaasnevad kõige võimsamad äikeserajud ja pagid, ei mängi kagupoolne asend enam suurt rolli. Pole edelavoolu kunagi tõsiselt võtnud, isegi siin Kagu-Eestis elades mitte, seevastu lõuna- ja kaguvoolu peale saab peaaegu alati loota. Enne, kui lõuna- või kaguvooluga domineerivat(2010, 2011, 2013), ehk siis kuuma suve ei tule, pole mõtet siin ka suuri äikesetorme oodata.
VastaKustuta2014. unustasid mainimata. Seegi oli kuum suvi.
VastaKustuta• 2014 oli väga vastuoluline suvi, mida võib pidada nii palavaks kui ka ebasoodsaks, kuid äikeseline ilmselt igal juhul.
VastaKustuta• Edelast tulevad suured piksed enamasti saarte ja läänemaakondade kohale, kagust sinnakanti pigem väga harva, näitena 19. mai 2014 (see oli hommikul).
• See seaduspärasus aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel on üldisem ja vist pigem lõunamaakondade järgi.
• Jah, pigem jätaks selle äikese aprillile, sest see lõppes ju mai algusega. Eks kirja läheb see nii aprilli kui mai äikesepäevana.
@1. mai 2018 23:34
VastaKustutaJah, 2014 suvi oli kuumalainetega, kuid keskmise temperatuuri järgi see kuum polnud. 2010, 2011, 2013 olid lisaks kuumalainetele ka keskmise temperatuuri järgi kuumad. Ilmselt polnud 2014. a suvel kagu- ja lõunavool nii domineeriv kui kolmel eelpool nimetatud suvel.
2014 keskmise rikkus juuni ära. Muul ajal kuuma jagus. Mais pandi kirja isegi mai uus rekord.
VastaKustutaMai on käes. Keegi suveprognoose ka juba välja käia julgeb ?
VastaKustutaEi veel, v.a müstiline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel, mis meeldivat suve ei tõota.
VastaKustutaHIRLAMi hetkeväljundi järgi siis reedel korralik soojus tulekul, millesse ma ise ei usu, kuna muud allikad näitavad küll pilves ja üsna sajust päeva reedeks.
VastaKustutaHarjumaalase jaoks oli 2014. aasta suvi üks kuumemaid üldse. 30-kraadiseid päevi oli tollal Tallinnaski vist 7 ringis kui õigesti meeles. 19. mai ja 4. augusti kuumused on selgelt meeles. Õitsevad toomingad 31-kraadises kuumuses on midagi, millest oma järelpõlvele rääkidagi.
VastaKustutaSain Harkus üle +29 päevi 9 tükki. Mis sisemaast veel rääkida.
VastaKustutaSee HIRLAMI vigane prognoos on kadunud. Nüüd läheb teistega kokku.
VastaKustutaJah, 2014 oli kuumuse osas eriline ja kaguvoolu oli meeletult palju. Isegi juunis kogunes 25-kraadiseid päevi omajagu.
VastaKustutaTäpselt. Juuni algus oli ka kuum aga kõik mäletavad ülejäänud juunit mis haruldaselt külm oli ja isegi tahkeid sademeid sai.
VastaKustutaReedese soojaga kaasneva äikesevõimaluse osas on Eesti taaskord oodatavate äikeste äärmises põhjaservas. (Vihjates osaliselt oma 1. mai 2018 13:30 kommentaari 75% juhtumite lõigule)
VastaKustutaKuidas homse vihmaga Keilas?
VastaKustutaKas jõuab ja mis kella paiku?Oleks hädasti vaja teada
Tunni täpsusega suht võimatu aga ütleks ,et Keila puhul 16:00 pluss miinus
VastaKustutaNii aeg teha ka enda suveprognoos enne kui accuweather ette jõuab. Paarisaastate rütmist olen juba rääkinud ja selle järgi oleks nagu kuuma suve kord ja tõesti oleks hea kui see rütm jätkuks. Tundub ,et jätkubki aga väikeste ohtudega. Üleujutuste(kohatiste) ja äikeste näol.
VastaKustutaMAI: on veel üsna tavaline. Ei tule liiga külm ega liiga soe. Pigem selline tavaline sajab ja on ka tuulisevõitu.
JUUNI: Ootaks temperatuuri osas midagi sarnast 2009 aastale. Kuu alguses võib veel öökülmadega üllatada aga kuu lõpp sh jaanipäev saab juba aina rohkem päevitada kui ei juhtu olema äikesepäeva kord. Seda juunis juba esineb aga veel nö sissejuhatuseks.
JUULI: ootan midagi sarnast 2001 aastale. Seega äikesefännid saavad käsi kokku lüüa aga ruuteriomanikud aga peavad nentima ,et jälle kärssas läbi.
Äikeste puhul on sel suvel pilv - maa välgud väga sage nähtus. Samuti ägedad pagid,rahed.
AUGUST: Tuleb juba uuesti normilähedane ja suure sajuhulga tõttu võrdleks seda augustit 2016 omaga. Äikest on aga ehk rohkem.
Ühe asukoha äikesepäevade hulk peaks tulema 25 ringis ja selliste päevade kogus kus temperatuur üle +25 peaks tulema vähemalt 40 (eelkõige sisemaast jutt).
Seega lühidalt niiske või liiga niiske aga soe suvi.
Seda prognoosi toetas ka nüüd sajune 1 mai.
Jääme nüüd siis accuweatheri prognoosi ootama mis lähipäevil tuleb. Viimased suved on neil päris täppi olnud.
Ilmateenistus prognoosib ööseks mitmele poole äikest, ning ka Estofex'i järgi on Lõuna-Eestis kerge äikeseoht. Huvitav kas läheb sarnaselt 30. aprilli/1. maiga? Labiilsus on lõunariikides igatahes võimsaks arvutatud.
VastaKustutaKuuvahetusega kindlasti sarnaselt ei lähe. Saaremaa jääb seekord ilma, aga volbriööl sai kogu saar äikest.
VastaKustutaLäheb Eestile tüüpiliselt nagu ikka - loe jääb ilma ja kagu saab täiega. Ehk teisisõnu jääme taaskord labiilsuse äärmisse põhjaossa.
Nüüd tundub, et Eesti jääb üldse ilma, tänu oma tobedale geograaffilise asukohale.
VastaKustutaEile just tegin ka prognoosi Mai kohta aga praegust GFS prognoosi vaatan küll õudusega. Kui nii läheks ja edasigi jätkuks suvisena siis suve osas sajud jääks aga kuuma osas kaotaks tublisti ja seda eelkõige juulis. Sõrmed risti ,et praegune GFS ei täituks.
VastaKustutaMa loodan ka et see ennustus läheks mööda, sest 2016. aasta maipõua laadset igavust küll ei tahaks enam. Muidu on jälle juuniks rohelus sellist tooni nagu piisavate sademete korral alles augustis.
VastaKustutaHummulist vaadatuna, siis läänes ja lõunas kukkus väga aktiivselt sähvima ja paukuma. Ilmselt aktiviseerus äike.
VastaKustutaSee jääb viimaseks äikeseks lähinädalatel. Võimalik et isegi juunini, kuna edaspidi peaks kõrgrõhkkond ilma määrama, mille kese on ilmselt just Eesti lähedal.
VastaKustutaLäti piiril olevate äikeste sähvatused paistavad juba Tartussegi kätte. Ilmselgelt on välke rohkem kui detektorid näitavad.
VastaKustutaJah, Võrtsjärve põhjatipus tekkis uus välk ja Alatskivil hakkas uuesti sadama. Loodame siis tekkivale osatsüklonile!
VastaKustutaNo Viljandisse pole küll mitte ühkti välgukuma paistnud.
VastaKustutaEga siit midagi märkimisväärset täna enam edasi ei arene. Mõni välk sinna-tänna ja kõik.
VastaKustutaSai just õuest tuldud ja korralik show käis kagusuunal. Suviselt soe õhk ka siin Kagu-Eestis.
VastaKustutaNii nad räägivad. Ees paistavad kuivemad ja soojemad ilmad.
VastaKustutaGFS näitab 06Z uuenduses järgmise nädala teisest poolest taas kuumust kuni 27 kraadi ja ka äikesevõimalust, kuid viimane ei tundu K keskmes usutav.
VastaKustutaSamas tähendab kuum ja äikeseline mai samasugust suvegi - 2010, 2013 ja 2014 on kõige ilmekamad näited.
Keegi kunagi kirjutas siin, et kuumalained mai esimeses dekaadis pole hea suve osas, aga praegu ju ei prognoositagi ühtegi leitsakut enne 10. maid. Isegi GFS'i ei näita üle 25-kraadist sooja enne teist dekaadi. Ilmateenistuse nädalaprognoosis ka maksimaalselt 21 kraadi järgmisel nädalal. 2010. a 8. mail oli Võrus 25,8 kraadi sooja ning 2013. a 9. mail Tiirikojal 28,7 kraadi. Seega, peaks ju kõik hästi olema.
VastaKustutaJah, täiesti nõus, et kuum mai on üldiselt ka kuuma suve tähendanud.
Neli asja elus mida keegi kunagi valida ei saa,
VastaKustuta1 - Sugu
2 - Rahvus
3 - Ilm
4 - Venemaa president
Äiksehuvilised peaksid päris hästi teadma millistes piirkondades seda nähtus tihedalt kogeda saab, äkki siis koliks sinna või...?
Iga aasta siin sama nutt ja hala, piirid pole ju enam kinni või?
Mina olin see ja sellepärast eile ühe GFS jooksu kohta kirjutasingi ,et vaatan õudusega. Õnneks on hakatud neid üle +20 päevi edasi lükkama. Aga kuuma mai osas vaidleks küll vastu vähemalt Harjumaaka pilgu läbi. Seis on selle järgi pigem 50/50 või isegi sajuse suve kasuks. Väga soojad maid on viimastel aastakümnetel olnud kus keskmine Harkus +12 lähedal või ülegi 1984, 1993, 2002, 2013 ja 2016. Nagu näha nii ja naa olukord.
VastaKustutaNäiteks mainitud 2010 mai on soojuselt sel sajandil jagatud 4/5 kohal 2007 aastaga
VastaKustuta2010. aasta mai keskmise tõmbas madalamaks külm algus. Siin Harjumaal oli täna 8 aastat tagasi hommikuks õhuke lörtsjas lumekiht maas ja kraade +1,4.
VastaKustuta@ 4. mai 2018 15:16
Viiendaks ei saa ka Eesti presidenti valida, kuuendaks oma sünniaega ning seitsmendaks nt päikesevarjutuse toimumisaega.
@ 4. mai 2018 15:16
VastaKustutaSee pole nii lihtne kui tundub. Esiteks pead riigikeele ära õppima, teiseks selgeks tegema kohalikud seadused ning kolmandaks austama kohalikke kombeid-tavasid. Kui kogu maailm oleks üks suur riik ehk ühekeelne, näiteks inglise ja kultuur-kombed samad igalpool, siis koliksin Madalmaade-Saksamaa-Poola-Valgevene "nelikusse". Suurima tõenäosusega siiski Poola põhja- või kirdealadele, kuna seal tunduvad kõik ilmanähtused ja aastaajad proportsioonis olevat - alates äikesest ja sügistormidest ja lõpetades näiteks talve ja kevade lõppemisega, seal need aastaajad ei vindu sedasi, nagu siin Eestis.
Kes sedagi teab, vb mu suguvõsa juured ongi Poolas...
Ilmateenistuse kuuprognoosi võib siin Harjumaal ja saartel lugeda juba otse sedasi, et ülejäänud maikuu möödub sademeteta, kuna neis piirkondades mõjutab ilma otseselt konvektsiooni "söövitav" meretuul.
VastaKustutaNii et polaarpöörise pooleks jagunemisest talvel polnud ilmamuutuseks mingit mõju. Kõik jätkub vanaviisi edelavoolus.
VastaKustutaNo ikka on. Vahe eelmise aasta aprilli ja maiga on mäekõrgune.
VastaKustutaTundub et täna hommikuks on ilm kõikjal pilves ja kohati ka udune, ehk et prognoos vähese ja vahelduva pilvisusega ilmast läheb nihu.
VastaKustutaNeed pilvemassid võivad siiski hommikuks eemalduda või kaduda. Aga jah, ütleks küll, et polaarpöörise jagunemise järelmid kestavad ja annavad tunda.
VastaKustutaMis antitsüklon tekkimas on?Venemaa?
VastaKustutaPigem skandinaavia antitsüklon.
VastaKustutaVenemaal on ka, aga see meid ei mõjuta, ilma hakkab määrama praegu Taani kohal laiuv "antekas", nagu mõni sünoptik on žargooni või slängina neid õhukeeriseid hakanud kutsuma: https://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png.
VastaKustutaIlmateenistuse ingliskeelsel versioonil on saanud Facebooki ja Instagrami reklaamivast "Follow us" fraasist "Fallow us".
VastaKustutaFallos us
VastaKustutaHmmm, veider, aga eksitusest on teatatud. Loodame, et parandatakse ära.
VastaKustuta