Kommentaariumi viide
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 16.–21. mail Suurbritannias Silverstones https://www.bentleymotors.com/en/world-of-bentley/motorsport/europe-race-programme.html. Samal ajal toimub Vodafone Rally de Portugal (https://www.rally-maps.com/Rally-de-Portugal-2018), kuid sinnaminekut pole ette nähtud.
Lähemalt kogu teemast (Bentley sarja pole vist mainitud, aga seegi kuulub tööülesannete hulka) https://maaelu.postimees.ee/4475191/rallist-ja-ilmaennustusest-mina-ja-motosport.
Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse, nagu varem sarnastel juhtumitel.
Tuleb suviselt soe ja hoovihmadega nädal.
Nädala alguses on Läänemere kohal kõrgrõhuala lõunaserv. Seetõttu püsib selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaartetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 22...29, rannikul kohati alla 20 °C, vaid hommikul võib langeda 5...10 kraadini.
Sarnane on ilm ka 15. mail, kuigi pilvi tuleb ilmselt juurde ja öö on soojem.
Kevad muutus tõeliselt suvenäoliseks juba eelmisel nädalal, kui iga päev oli sooja üle 20 kraadi ja alates 12. maist kohati ka 25 ja enamgi kraadi. Kuigi ööpäevane keskmine õhutemperatuur tõusis ka üle 13 kraadi, mis tähistab suve algust, kui see on püsiv, on ööd kevadiselt jahedad püsinud ehk hommikuks on sooja mõnel pool vaid 5 kraadi ja vähemgi olnud. Selle põhjuseks on ebatavaliselt kuiv õhk (suhteline niiskus päeviti alla 20% ja kastepunkt kohati vaid 0...–3 kraadi), mistõttu ööd on vaikse ilmaga väga jahedad, aga päevad lausa kuumad. Ühtlasi on muutunud tuleoht erakordselt kõrgeks.
Edaspidi olukord muutub, sest niiskust tuleb juurde, lisandub pilvi ja ööd muutuvad soojemaks, kuid päevad jahedamaks. Ühtlasi on hoovihma- ja äikesevõimalus küllaltki suur, eriti 17. ja 18. mail, kui aktiveeruda võib lõunatsüklon.
Kuigi pilvisemate ja sajusemate ilmadega on jahedam (päeviti ehk isegi alla 20 kraadi), ei paista siiski erilist jahenemist, mida võib pidada ebatavaliseks. Sellega seoses meenutatakse sageli 1993. a, kui mai oli suvine, aga kuu lõpuks saabus külm ilm lumesadudega, soojemaks muutus alles jaanipäeva paiku. Kaugemast minevikust oli sarnane juhtum 1975. a ja lähemast 2014. a. Seega sel korral paistab suvenäoline ilm püsivat, nagu juhtus 2013. a.
Talumatult üksildased kiudpilved 12.05.2018 Pakril.
Einar Laretei pilt samas.
14. ja 15. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuala ja lõuna poolt lähenes madalrõhuala. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. 15. mai pärastlõunal sadas kohati hoovihma ja oli äikest (õhtupoolikul Valgas, öö hakul Mehikoormas ja Räpinas).
Puhus valdavalt idakaartetuul 1–7, pärastlõunal rannikul puhanguti 10 m/s. Õhutemperatuur oli 23...30, tuulele avatud rannikul 18 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohale tuleb madalrõhuvöönd. Nii on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kuid kohati sajab hoovihma ja on äikest (suurema tõenäosusega Virumaal). Puhub muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on 20...25, saju all kohati 15 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (17.05.) liigub madalrõhuala kese veidi lähemale, kuid siiski on sajuvõimalus üsna väike (30 kuni 50%). Öö on sajuta, ent päeval on sajuvõimalus suurem ja õhtul võib Lõuna-Eestis olla ka äikest. Puhub nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur öösel 8...13, päeval 22...27 °C, meremõjuga rannikul on jahedam.
Reedeks (18.05.) liigub madalrõhkkond üle Leedu ja Läti Venemaa suunas ja siin sajab selle vahetus läheduses hoovihma, on äikest. Alla 50% on sajuvõimalus Hiiu- ja Saaremaal. Tuul asendub põhja- ja kirde- ning on enamasti nõrk, üksnes saartel tugevneb õhtupoolikul puhanguti 14 m/s, samuti võivad äikesega kaasneda tugevamad tuuleiilid (pagi). Õhutemperatuur öösel 10...15, päeval 19...24, kohati rannikul ja sajupilvede all on 15 °C lähedal.
Laupäeval (19.05.) eemaldub madalrõhkkond Venemaale ja Skandinaavia kohal tugevneb kõrgrõhuala. Öösel sajab veel siin-seal vihma, kuid päeval püsib sajuvõimalus veel vaid Ida-Eestis. Kirde- ja põhjatuul tugevneb, nii et päeval ulatuvad tuulepuhangud põhjarannikul 15 m/s. Õhutemperatuur öösel 8...13, päeval 17...22, vaid tuulepealsel rannikul on 11...14 °C.
Pühapäeval tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhuala, mis laiendab oma piire nii ida kui ka lõuna suunas. Edasi vähemasti kuni teisipäevani teeb siin ilma kõrgrõhuala.
Õhtused ja varahommikused pilved vastavad 13. ja 15. mail Pääskülas. Einar Laretei fotod
Suur kuumus lõppes äikestega. Üksikutes kohtades kestis äike tunde ja sadas rahet (Järvamaal, mõnes kohas Lõuna-Eestis), kuid rannikule lähemal jäi enamasti selge ilma püsima.
Nii oli 18. mail Läänemerel madalrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas hoovihma ja oli äikest. Puhus põhja- ja loodetuul 5–10, läänerannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 16...21 °C (hommikul .
Kairo kokkuvõte: Järvamaal sadas pärastlõunal kohati paduvihma ja esines hulgaliselt välke. Lisaks tuli vihma sekka 1-2 cm läbimõõduga raheteri, mis tekitasid kahjustusi peamiselt inimeste taimedele. Rahet sadas veel näiteks Võru maakonnas Antsla regioonis, põhjustades väikeseid täkkeid ühe auto klaasile.
Einar Laretei pilt samas.
14. ja 15. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuala ja lõuna poolt lähenes madalrõhuala. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. 15. mai pärastlõunal sadas kohati hoovihma ja oli äikest (õhtupoolikul Valgas, öö hakul Mehikoormas ja Räpinas).
Puhus valdavalt idakaartetuul 1–7, pärastlõunal rannikul puhanguti 10 m/s. Õhutemperatuur oli 23...30, tuulele avatud rannikul 18 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohale tuleb madalrõhuvöönd. Nii on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kuid kohati sajab hoovihma ja on äikest (suurema tõenäosusega Virumaal). Puhub muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on 20...25, saju all kohati 15 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (17.05.) liigub madalrõhuala kese veidi lähemale, kuid siiski on sajuvõimalus üsna väike (30 kuni 50%). Öö on sajuta, ent päeval on sajuvõimalus suurem ja õhtul võib Lõuna-Eestis olla ka äikest. Puhub nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur öösel 8...13, päeval 22...27 °C, meremõjuga rannikul on jahedam.
Reedeks (18.05.) liigub madalrõhkkond üle Leedu ja Läti Venemaa suunas ja siin sajab selle vahetus läheduses hoovihma, on äikest. Alla 50% on sajuvõimalus Hiiu- ja Saaremaal. Tuul asendub põhja- ja kirde- ning on enamasti nõrk, üksnes saartel tugevneb õhtupoolikul puhanguti 14 m/s, samuti võivad äikesega kaasneda tugevamad tuuleiilid (pagi). Õhutemperatuur öösel 10...15, päeval 19...24, kohati rannikul ja sajupilvede all on 15 °C lähedal.
Laupäeval (19.05.) eemaldub madalrõhkkond Venemaale ja Skandinaavia kohal tugevneb kõrgrõhuala. Öösel sajab veel siin-seal vihma, kuid päeval püsib sajuvõimalus veel vaid Ida-Eestis. Kirde- ja põhjatuul tugevneb, nii et päeval ulatuvad tuulepuhangud põhjarannikul 15 m/s. Õhutemperatuur öösel 8...13, päeval 17...22, vaid tuulepealsel rannikul on 11...14 °C.
Pühapäeval tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhuala, mis laiendab oma piire nii ida kui ka lõuna suunas. Edasi vähemasti kuni teisipäevani teeb siin ilma kõrgrõhuala.
Õhtused ja varahommikused pilved vastavad 13. ja 15. mail Pääskülas. Einar Laretei fotod
Suur kuumus lõppes äikestega. Üksikutes kohtades kestis äike tunde ja sadas rahet (Järvamaal, mõnes kohas Lõuna-Eestis), kuid rannikule lähemal jäi enamasti selge ilma püsima.
Nii oli 18. mail Läänemerel madalrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas hoovihma ja oli äikest. Puhus põhja- ja loodetuul 5–10, läänerannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 16...21 °C (hommikul .
Kairo kokkuvõte: Järvamaal sadas pärastlõunal kohati paduvihma ja esines hulgaliselt välke. Lisaks tuli vihma sekka 1-2 cm läbimõõduga raheteri, mis tekitasid kahjustusi peamiselt inimeste taimedele. Rahet sadas veel näiteks Võru maakonnas Antsla regioonis, põhjustades väikeseid täkkeid ühe auto klaasile.
Seekord oli ilm tunduvalt rahulikum lääne ja loode pool, kuigi hommikutundidel esines ka seal üksikuid välke. Hiljem jätkus ainult nõrk või mõõdukas vihmasadu Eesti lääne- ja loodepoolses osas. Kokku oli Eesti territooriumil vähemalt üle 900 välgu. /---/
Lugeja: Siin pildimaterjal Veriora reedesest uputusest. Postitasin siia eile selle kaose tekitanud pilvest pildi, mille klõpsisin Leevakult: https://lounapostimees.postimees.ee/4491233/lugeja-fotod-ja-video-akksadu-tekitas-veriora-lahistel-uputuse?_ga=2.65003759.134622221.1526825497-1549770498.1484322325.
19. mail tugevnes Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhus põhja- ja loodetuul, pärastlõunal loode- ja läänetuul 4–9, puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 14...19 °C (hommikul 2...7, rannikul paiguti 12, maapinnal kohati 0...–2 °C).
Silverstone kohal säras alati päike. Ilma peeti liiga heaks ...
Silverstone kohal säras alati päike. Ilma peeti liiga heaks ...
Ei jõua seda kuumuse kasulikumat poolt äikesevihmade näol ära oodata. Kõik on juba nii vastikult tolmune :/.
VastaKustutaHuvitav kas 30-kraadiste suvede rida saab juba täna täienduse?
VastaKustutaPilvede tõttu ei saa/saanud.
VastaKustuta1993 küll mingit erilist soojenemist polnud pärast. Terve suvi oli pärast maid sajune ja pigem jahedapoolne.
VastaKustutaAa, siis oli 1993 osas valeinfo, sest selle lugesin välja siit http://www.tyk.ee/loodusteadused/00000011316. Kahjuks konkreetset seda suve ei mäleta, aga mingid mälestused on sarnasest ajast (suved veetsin tollal Suure-Jaanis, Tallinnas rohkem alates 1995. aastast).
VastaKustutaJuba täna olevat kohati üle 30 kraadi olnud, aga nn mitteametlikes jaamades (endise nimetusega vaatluspostid, nt Türi-Alliku). Aga tõsi see on, et pilvi tuleb juurde, äikeseoht kasvab ja minna tuleb siit kahetsusväärsel kombel ära. Eks näis, kas nn ametlikult ka 30 kraadi tuleb ära või ei.
Juri, ega Teie ei ole mõlnud sellele, et teha oma youtube channel? oleks väga huvitav
VastaKustutaKa ametlikus jaamas sai 30-kraadi piir ületatud - Kuusikul, 30,5 kraadi, kell 18. Seega, üsna varakult sellel suvel, mis on ühtekokku juba kaheksas aasta järjest, mil temperatatuur on 30-kraadi piiri ületanud.
VastaKustutaViimati jah juhtus 2009, kui üle 30 kraadi ei olnud kogu aasta vältel mitte üheski jaamas. Mäletan seda äikesejahti 19. juulist Lääne-Eestis, kui üle maa käisid metsikud äikesed ja Pärnus oli 29,4 kraadi. Raju oli Tõstamaal nii vägev, et rebis kaamera käest. Käisin seda hiljem otsimas, kuid tulutult.
VastaKustutaJah, kui ööpäevas oleks 28 tundi ja aastas 450 päeva, siis suudaks seda toru.ee kanalit pidada. Praegugi on tegemist meteoseltsiga http://meteoroloogia.ee/ (meil on vaja sinna sisu luua ja logo välja töötada). Siiski, midagi nagu on: https://www.youtube.com/channel/UCSZ290YULwKIA41194YRJpw.
1 Jüri kommentaar on siit kuhugi kustunud...
VastaKustuta@ 15. mai 2018 02:55
VastaKustuta15. mai 2018 00:31 kommenteerija küsis siiski YOUTUBE kanali kohta, mitte toru.ee...
Kuumus hakkab vist juba kahjuks mõndadele liiga tegema. :(
Huvitaval kombel ennustab ilmateenistus tänaseks äikest. Seda küll kuskilt ei paista.
VastaKustutaHea kui edaspidigi paistab. Saarte sisealadel on samuti üle 27 kraadi sooja ja kuna seal on mandriga võrrelduna vihm edaspidi sisuliselt välistatud, siis hakkab põud seal päris karmiks muutuma.
VastaKustutaHarjumaakatel on taas põhjust vinguda, sest kirdetuuled jätkuvad, mis tähendab, et seal tolmkuiv päikeselõõsk jätkub. Ilmateenistus peaks reedese Tallinna hoogsajupilve tähise päikesega asendama.
VastaKustutaJa aina enam ja enam sarnaneb see mai sellistele aastatele (mai keskmine vähemalt +12) nagu 2016, 2002, 1993, 1984, 1963, 1906, 1897, 1839. Ja ainult korra (2002) on sellisele maile järgnenud ilus soe suvi. Loodame ,et ka see suvi on erand mitte reegel. Kirjutasin juba minuteada millalgi eelmine aasta kui mai liiga soe ei pruugi suvest asja saada.
VastaKustutaTeab keegi, miks käesoleval aastal ilmateenistuse lehel mereilma vaatlusandmete all pole enam mõõdetud veetemperatuuri näite Kunda kohta? Dirhamil vist samuti veetempi enam pole. See Kunda näit oli eriti tänuväärne, ta üldjuhul klappis tegelikkusega Võsust Toilani. Nüüd on enamus põhjarannikust teadmata veetemperatuuriga.
VastaKustutaIlm ilmaks aga kus pääsukesed (piiritajad) on ? Kunagi pole nad nii hilja tulnud - eriti kui nii soe on.
VastaKustutaPean oma keskpäevased sõnad vist tagasi võtma, sest Lõuna-Eesti kohal on täitsa normaalne konvektsioon alanud.
VastaKustutaKena õhuke pilve rant on tekkinud radarikajana lõuna eesti peale
VastaKustutaSee radaril näha olev viirg või õigemini front on Viljandisse nüüd jõudnud ja tõstis tuule üles siin.
VastaKustutaIlm ilmaks aga kus pääsukesed (piiritajad) on ? Kunagi pole nad nii hilja tulnud - eriti kui nii soe on.
VastaKustuta---------------------------------------------------------------
Sel aastal tulid nad kuidagi hiljavõitu jah. Piiritajad jõudsid Tartusse alles kusagil 4-5 päeva tagasi. Muidu on tavaliselt ööbikuga enam-vähem ühel ajal jõudnud, aga ööbikud on juba ligi 2 nädalat kohal.
Tallinnas pole veel ühtegi piiritajat näinud. Isegi eelmise aasta mais olid juba kohal.
VastaKustutaMaa instituudi värske prognoos suveks on ,et õiget suve ei tule. Natuke täpsemalt siis juuni - augusti osas peaks olema sarnasusi 2015 aastale. Eelmine suvi näitasid ,et kuumus läheb kagupoolt mööda. No vaatame kuidas seekord.
VastaKustutaPõhja -atlandi soojavarud vähenevad üsna kiirelt. See omakorda peaks soodustama Kõrgrõhkkondi Põhjamere ümbruses ja vahel siin ka.
VastaKustutahttps://watchers.news/2016/06/14/north-atlantic-cooling-suggests-climate-is-about-to-change-over-much-of-the-northern-hemisphere/
1 Jüri kommentaar on siit kuhugi kustunud... - ei ole ise midagi kustutanud. Seda blogi haldab ka Ott, kuid ei ole kahjuks mulle infot laekunud, et midagi kustutatud. Võin seda talt uurida, kui on huvi.
VastaKustuta15. mai 2018 00:31 kommenteerija küsis siiski YOUTUBE kanali kohta, mitte toru.ee... - kommentaaris andsin siiski vastuseks youtube kanali kohta. Minu jaoks on toru.ee youtube eestikeelne versioon. Kõnekeeles räägin inimestega youtube´st sageli kui toru.ee-st ehk mingis mõttes tõlgitult. Päris samad need muidugi ei ole, aga tasub lugeda kommentaari lõpuni ehk viite andsin asjakohase vastusena.
Kuum ei ole mulle mõjunud, kuid Einari sugulane varises küll kuumuse tõttu kokku ja toibus alles õhtutundide jooksul. Nii et kuumus siiski mõjub inimestele.
Einariga oli arutelu suve kohta. Ka tema arvas, et erandlikud olukorrad on võimalikud ja ehk on sel korral erandiga tegu. 2002 ja 2013 järgnes palavale, ühtlaselt suvisele maile uskumatult rannailmne suvi.
Jah, Valgas oli pikne kohal, kuid eriti võimas äike koos rahega oli Lätis Volmaris, seal tekkis ka rahehange. Twitteris on videoklipp sellest: https://twitter.com/Veivs/status/996411794435510272?s=19.
Kahjuks Kunda osas jääb vastuse võlgu, kuid esitasin päringu. Jutt siis: http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/.
Eestis taevas puhas, aga Soomes konvektsioon laes. Tallinnast nähtuna siis.
VastaKustutaMitte enam kauaks. Pilviseks on läinud Viljandis
VastaKustutaMõnel pool teatatud äikesest, sh Aegviidus. Stansted võttis vastu pilves ja 12-kraadise ilmaga.
VastaKustutaHuvitavalt kiire pilvede areng käib ja praegu tundub, et Põhja-Eesti on täna hea paik äikesteks. Äiksed on olnud väga nõrgad, aga kui üks kaob tekib kohe kõrvale teine.
VastaKustutaNeed äikesed on/olid seotud tuulte konvergentsiga. Põhjapoolt pressis edelatuulele peale põhjakaartetuul.
VastaKustutaTallinnas pole täna vihma ega äikest ja ühtlasi pilvi olnudki. Ja jääb sedasi olmselt juunini.
Ja Viljandi jääb jälle kenasti kahe suurema pilvesüsteemi vahele. Ükskõik, kust see äike tuleb, kas põhjast või lõunast jään alati mingisugusesse rahulikku tsooni. Täiesti ajuvaba.
VastaKustutaKunda kohta vastati nii: Kunda ja Dirhami andurid olid blokeeritud, kuna näitasid eksitavaid numbreid. Tänaseks päevaks on asi lahenenud ning blokeering maha võetud. Kodulehel peaksid andmed näha olema.
VastaKustutaSattusin olema täna selle pilve lähedal mis Ardu kandis liikus ja nägin kahel korral kuidas pilvest nö välk lôi välja. Mõtlen olukorda kus välgu üks ots oli pilve alasiosa servas ja teine ots kuskil eemal kus üldse sellel hetkel juba päike paistis. Seega keegi võis täna kogeda nö. "Välku selgest taevast". Olen kuulnud ,et sellised välgud on võimsamad (rohkem ampreid kui nii öelda)
VastaKustutaAccu suveprognoos toetab igaltahel paarisaastate rütmi ,et seekord sooja suve kord nende järgi. Samas NOAA ja usa Maa instituut prognoosib tavalist suve mis võib küll viidata olukorra prognoosimatusele. Samas kevade osas võib accu prognoosiga rahul olla. Lubati normist soojemat kevadet ja juba praegu võib öelda ,et tuligi.
VastaKustutaÜks huvitav tähelepanek veel, mis käib eelkõige käesoleva sajandi kohta, kuna möödunud sajandil olid 30-kraadised maid väga haruldased ning kuumapäevad ja kuumad suved on hüppeliselt kasvanud just eelmise sajandi lõpus ja käesoleval sajandil, millele viitab ka see, et tänavu on juba kaheksas aasta JÄRJEST, mil temperatuur on iga aasta ületanud 30-kraadi piiri, mis on erakorde ja võimalik, et enneolematu. Nimelt käesoleval sajandil, vähemalt nii palju kui Ilmateenistuse kuukokkuvõtetest näha võib, on mai 30-kraadi piiri ületamisele järgnenud soe või kuumalainetega suvi, ning üle 30 kraadi, mis ületab mai maksimumi, on suve jooksul veel esinenud, mistõttu pole mai maksimum kunagi jäänud aasta maksimumiks. See käib ainult 30-kraadi piiri ületamise kohta! Seega, võib loota, et üle 30,5 kraadi tuleb suve jooksul veel. Tänavune mai sarnaneb igatahes 2013. aasta maile, mis oli siin Kagu-Eestis(Võru andmetel) aegade kõige soojem mai, ning millele järgnes pikk ja soe suvi.
VastaKustutaMa see paarisaastate teoreetik. Ei vaidle vastu ja nagu enne olen maininud siis külm veebruar ning märts tulid ainult kasuks. Maalehe ilmatargad on ka pea üksmeelselt sooja suve poolel. Nagu varem mainisin seda seisukohta ei jaga ainult USA saidid (NOAA ja sealne Maa instituut).
VastaKustutaLoodetavasti tuleb tänavune aasa erandlik ning üle 30,4 kraadi ei tuleks. 14. mai aasta maksimumina oleks väga haruldane.
VastaKustuta-------------------------------------------------
Eelmise postituse kommentaariumis küsis keegi, et kas olen kindel, et labiilsus kaotatakse, kui see aeg lähedal on. Nüüd siis saab tõdeda, et sisuliselt kaotatigi. Tänasest ja homsest kollakas-pruunist labiilsusest on järel rohelised riismed.
Soomes on praegu äikest ikka väga laialdaselt hetkel. Eestisse jõuab varsti sama olukord?
VastaKustutaEestimaa pressitakse nüüd kahe õhumassi vahele kokku vä?
VastaKustutaKindlasti mitte
VastaKustutaSoomele sarnane äikeselisus küll Eestisse ei jõua. Labiilsuskaardid on ikka väga lahjad Eesti osas.
VastaKustutaKiudpilvede piir on igaljuhul jõudnud Viljandist ca 50km kaugusele lõunas.
VastaKustutaMaalehe ilmatargad ennustavad jah üksmeelselt sooja, aga samas ka põuast suve.
VastaKustutaViljandisse see pilvepiir ei jõua.
VastaKustutaSeda on jah liiga palju loota, et midagi üldse siia jõuab, ikka ühelt ja teiselt poolt lähevad mööda. Aga öise äikse korral paistavad lõuna-eesti sähvatused siiagi.
VastaKustutaSähvatused on nüüd näha Viljandis. Minutis 1-2 korda.
VastaKustutaSai ka seda showd just vaatlemas käidud siin Kagu-Eestis, kuulda oli ka müristamist. Vaade kagu suunda, kus sähvis: https://ibb.co/idbnLd
VastaKustutaKahjuks vähe siin oldud, sest kaks päeva on tulnud autoga Londonis igas suunas ringi sõita ja suurlinna liiklus, eriti kui see vasakpoolne, on hullumeelne. Praegu rahulikult Silverstones, sest https://www.bentleymotors.com/en/world-of-bentley/motorsport/europe-race-programme.html. Ilma kokkuvõte: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/silverstone_united-kingdom_2637827.
VastaKustutaVälk selgest taevast. Tegemisel on üks ilmateemaline lauamäng. Sealt näidisküsimus:
K: Öeldakse, nagu välk selgest taevast. Millest selline ütlus?
a) välgu ajal ei ole pilvi;
b) välk eemaldub pilvedest kole kaugele;
c) päritolu ei ole, lihtsalt kõnekäänd;
d) ilmaga pole seotud.
V: b)
Hea teada: Positiivne pilv-maa-välk on haruldasem pilv-maa-välgu vorm, umbes 5–10% kõigist pilv-maa-välkudest on sellised. Nimetus positiivne viitab sellele, et niisugune välk kannab pilve tipuosast positiivset laengut maapinnale. Selline välk võib lüüa rünksajukast kuni 80 km eemale, kus vihma ei saja ja ilm on hea ("välk selgest taevast").
https://www.svt.se/vader/amne/resonemang-for-sommaren-2018-langversion
VastaKustutaRootslased ka oma suveprognoosi teinud.
Jah, nüüd on suurem osa valikutest teada, milline võib suvi tulla. Aga osa maagiast on teadmata.
VastaKustutaHuvitav, kas suvi tuleb tõesti kuiv, põuane ja äikesevaene nagu Maalehe ilmatargad ja teisedki prognoosivad? Mudelid igatahes juba näitavad üksteise järel võimsate kõrgrõhkkondade tekkimist meie piirkonnas.
VastaKustutaSeega mu elu kestel seni kõige õudsam suvi tulekul. Pesude kuivatamine õues jääb ära varsti selle hingematva tolmu tõttu.
VastaKustutaMa jälle kes paarisaastatest räägib. Sooja jah peaks periooditi jaguma. Temperatuuri käikude osas tulebki ilmselt sarnasusi 1992 suvele. Samas jüripäev näitab võimsaid äikeseid suve jooksul. Seega äikesevaeset suve ei usu. Küll aga eriti rannikutel võib põud liiga teha (äikesed rannikule satuvad oluliselt harvemini).
VastaKustutaHomme ja ülehomme päikesetõusuks siis ilmselt öökülmad kohal.
VastaKustutaMöödunud ööl juba oli öökülma aga ükski ilmateade sellest ei hoiatanud ? Eeloleval ööl vist samad numbrid võimalikud.
VastaKustutaKahjuks siit eemalt ei ole jõudnud süveneda. Muidu õhumassi järgi poleks öökülmades midagi üllatavat. Miks prognoosides polnud? Sest nad ei julge prognoosida - kardetakse eksida (siis kisa lahti, et pidi tulema öökülma, aga jäi ära.
VastaKustutaMai prognoos just nimelt paistab mööda kiskuvat. Seda enam jään aga oma prognoosis juuni 2009 seisukohale. Nimelt mai tuli liiga soe (võib juba praegu öelda). Juuni aga tundub ,et pigem sarnane 2009 juunile kui 2011 juunile. Lihtsalt kuum juuni ei ole hetkeolukorras võimalik. Muide ka 2014 tegi juunis tagasilöögi. Ilmselt tuleb ka sel aastal veel juuni alguses korralikke öökülmi. Ainult siis mitte kui juuni 1.pool tuleb madalrõhkkonna lembene. Ka juuli ja augusti prognoosi ei muuda.
VastaKustutaLoodetavasti tuleb juuni siis korralik sajukuu. 10 päevakest jäänudki selle kuuni!
VastaKustutaJah, pigem loodame sajust kui öökülmadega ilma. Eks sajuse ilmaga äikest ka rohkem kui öökülmadega.
VastaKustutaAga juunid jah jahenevad ja muutuvad lumisemaks pikaajalise trendi järgi.