Kommentaariumi link
Kalmer Saar. 11.03.2018. Hiiumaa, Tärkma sadam
14. märtsi emakeelepäeva puhul tasub lugeda hiljuti ilmunud artiklit: https://drive.google.com/file/d/1m672e1OZ6i_fWWGVZHIPS1Pw7N5tO-fz/view
Uudis: Eesti Meteoroloogia Seltsi asutamise idee on juba mõnda aega õhus olnud ning huviliste ringis on toimunud ka kaks kohtumist, kus seltsi eesmärki ja võimalikke tegevusi arutati.
Seltsi asutamine toimub 23. märtsil kell 14:00 Keskkonnaagentuuris (Mustamäe tee 33, Tallinn) Ülemaailmse Meteoroloogiapäeva tähistamise raames.
Meteoroloogiapäeva konverentsi kohta leiab täiendavat infot http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/meteoroloogiapaevad/2018-valmis-igaks-ilmaks/.
Kes soovib osaleda vaid päeva lõpus toimuval seltsi asutamisel, ei pea end kogu sündmusele registreerima. Oodatud on kõik, kes valmis seltsi tegevusele õla alla panema. [Edastas Kai Rosin.]
Esialgu kevadine, seejärel talvine nädal.
***
***
18. märtsil eemaldus kõrgrõhuala läände ja Teravmägedelt liikus madalrõhkkond Skandinaavia põhjaossa, päeval tuli selle lõunaserv üle Eesti. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati servaaladel sadas vähest lund. Puhus lääne- ja loodetuul, ajuti ka edelatuul 5–10, rannikul kuni 12, puhanguti 15–17 m/s.
Õhutemperatuur oli 0...4 °C (kõige soojem oli Peipsi ääres ja külmem mere ääres), kusjuures lumi ei sulanud ehk esines nn nominaalne sula. See on olukord, kui õhutemperatuur on üle 0 °C, aga lumi ei sula, v.a päikese käes.
Nominaalne sula on seotud tavaliselt põhjatsüklonitega, kui läänekaartetuul tugevneb ja toob sooja, kuid kuiva õhumassi (DWD).
17. märtsil oli Skandinaavia kohal väheliikuv kõrgrõhkkond, Teravmägedelt liikus madalrõhkkond Skandinaavia põhjaossa. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus põhjakaartetuul 2–7, puhanguti 10 m/s, õhtul alates põhjarannikul läänest ja tugevnes veidi. Õhutemperatuur oli –1...–5 °C.
Õhutemperatuur oli 0...4 °C (kõige soojem oli Peipsi ääres ja külmem mere ääres), kusjuures lumi ei sulanud ehk esines nn nominaalne sula. See on olukord, kui õhutemperatuur on üle 0 °C, aga lumi ei sula, v.a päikese käes.
17. märtsil oli Skandinaavia kohal väheliikuv kõrgrõhkkond, Teravmägedelt liikus madalrõhkkond Skandinaavia põhjaossa. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus põhjakaartetuul 2–7, puhanguti 10 m/s, õhtul alates põhjarannikul läänest ja tugevnes veidi. Õhutemperatuur oli –1...–5 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhkkonna idaserv. Nii on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub lääne- ja loodetuul, pärastlõunal ka edelatuul 7–12, rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur on 0...3 °C (hommikul kuni –15 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (19.03.) jõuab madalrõhkkond Eesti kohale. Õhtul sajab mitmel pool lund. Lääne- ja edelatuul on jätkuvalt tugev: 5–9, puhanguti 12, saartel kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0...–5, päeval on 0...5 °C.
Teisipäevaks (20.03.) jääme madalrõhuvööndisse. Mitmel pool sajab lund. Öö on vaikne (läänekaartetuul, mis hommikuks asendub põhjakaarte 3–9 m/s). Õhutemperatuur on öösel –2...–7, päeval –1...4 °C.
Kolmapäeva (21.03.) öösel madalrõhuvöönd eemaldub ja päevaks jääme nõrka kõrgrõhuvööndisse. Öösel sajab mitmel pool lund, päeval sajuvõimalus väheneb. Mandril puhub nõrk, rannikul mõõdukas põhja- ja kirdetuul 3–9, öö hakul saartel ja rannikul puhanguti 12–14 m/s. Õhutemperatuur on öösel –4...–10, kohati –12, päeval tõuseb –1...–6 °C.
Üldiselt tundub, et talv võib püsima jääda aprillini. Kui siiski kevadise ilma pööre tuleb, jääb see 26. märtsi paiku, aga seda täpsustatakse – palume silm peal hoida www.ilmateenistus.ee ja ilm.ee.
Küll see talv ja kevad ükskord lõppeb, kasvõi augustis. Juunid muutuvad lumisemaks, küsiti:
Lund sajab tavaliselt novembrist märtsini, ka oktoobris ja aprillis on enamasti mõni lumepäev. Lumi on harvem mais, kuid kümne aasta jooksul seda siiski mõned korrad juhtub. Septembris ja juunis on lume korduvusperiood (return period) enam kui 50 aastat. Siiski tuleb tõdeda, et juuni on muutunud aja jooksul lumisemaks (suured lumesajud olid 1982. ja 2014. a juunis, natuke märga lund sadas 1. juunil 2017).
Ain Vindi. Orioni udukogu. Võrumaa.
16. märtsil oli Skandinaavia kohal väheliikuv kõrgrõhkkond. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, ajuti pilvisus tihenes ja kohati sadas kerget lund (Aegviidus oli hommikuks 2 cm lund sadanud). Puhus põhja- ja kirdetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –3...–8 °C, öösel kohati kuni –18 °C (Holstas, Võrumaal).
Kairo Kiitsak. Päikeseline, kuid võrdlemisi külm ilm Simunas. Pinnatuisk Simunas 16.03.2018 õhtul, tuul puhus kirdest.
15. märtsil oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Nii oli mitmel pool vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid kohati pilvisem ilm. Mõnel pool sadas vähest lund, õhtul lisandus ka osaline mereefekt, tuiskas. Puhus põhja- ja kirdetuul 5–11, rannikul õhtul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–6 °C.
Arenesid rünkpilved, esines lumehooge. Palivere lähedal Haapsalu maanteel
Kalmer Saar. 15.-16.03.2018. Virmalised ja linnutee. Orissaare
14. märtsil liikus madalrõhkkond Venemaa loodeossa. Skandinaavia kohal tugevnes kõrgrõhuhari mis tuli üle Läänemere. Nii oli pilves, selgimistega ilm, Ida-Eestis sadas lund ja kohati jäävihma. Õhtuks sadu lakkas. Puhus loode- ja põhjatuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C. Teedel tekkis kiilasjää!
Mere ääres oli külmim ja kagunurgas soojim (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
Pilves, kuid sajuta ilm kogu päeva.
13. märtsil liikus madalrõhkkond Läänemerelt kirdesse. Seega oli pilves ilm, ennelõunal sadas kohati vihma. Keskpäeva paiku jõudis edelast saartele uus vihmasadu, mis tuli õhtuks üle mandri. Paiguti oli udu. Puhus kagu- ja lõunatuul 4–8, puhanguti 11 m/s, õhtul asendus Lääne-Eestis edela-, seejärel loode-. Õhutemperatuur oli 2...5 °C.
Päev oli väga udune, ajuti sadas vihma.
***
Nädala alguses oli siin madalrõhuala ida-kirdeserv. Pärast üpris külma (Peipsi ääres kuni –10 °C) ja esialgu mitmel pool üsna selget ööd pilvisus tihenes ja üsna mitmel pool läks vihmale, tugevamad sajuhood olid põhja pool keskpäeva paiku.
Puhus kagutuul 4–10, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5 °C (hommikul oli Pandivere ja Virumaal veel kuni –3 °C).
Tasub osundada Ilmateenistuse nädalaprognoosi: Atlandi ookeani kohalt pärit soe õhumass on vallutanud Lääne- ja Kesk-Euroopa ning liigub edasi Läänemere poole. Soojas õhumassis tekib Kesk-Euroopa kohal uus osatsüklon, mis liigub teisipäeval (13.03.) üle Läänemere põhja poole ja toob kaasa niiskust. Öö tuleb kõikjal vihmane, hommikuks saab suurem sadu läbi (ennelõunal võib vaid üksikutes kohtades nõrk vihmasabin tulla). Keskpäeva paiku hakkab saartel uuesti vihma sadama. Puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel 1...3, päeval 2...7 °C.
Kolmapäeval (14.03.) liigub madalrõhkkond Üle Lõuna-Soome edasi Karjala poole, selle lohk liigub üle Eesti ja seejärel asendub senine õhuvool loodega, millega tuleb külmemat õhku. Öösel sajab vihma ja lörtsi, pärast keskööd muutub loode poolt alates sadu lumisemaks. Päevaks madalrõhulohk eemaldub ja pilvemass kaugeneb, sajuhooge on veel põhiliselt Kagu-Eestis. Öö hakul puhub edelatuul, pärast keskööd pöördub saartest alates loodesse ja põhja, tugevneb. Õhutemperatuur on 0...4 °C, hommikuks langeb saartel ja Loode-Eestis kuni –2 °C-ni, päeval on –1...2 °C.
Neljapäeval (15.03.) tuleb Skandinaavia kohal tekkinud kõrgrõhkkond Läänemere äärde ja selle serva mööda tuleb Eestisse külma juurde / läheb sooja vähemaks. Tõusva õhurõhu foonil on veel üksikuid lumehooge. Puhub tugev põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...–8, päeval on –2...–5 °C.
[Arhiveeritud 12. märtsi õhtuse seisuga] NB! Riigi Ilmateenistus · Sooviksime juhtida tähelepanu, et täna öösel üle Eesti leviv vihmasadu avaldab suurimat mõju just väiksematele teedele. Kinnisõidetud lumele langev vihm muudab teed paiguti väga libedaks
Niisiis on saabuvas suures soojas 13. märtsil ilm lausa kevadiselt soe: kuigi enamasti vihmane ja udune, on sooja oodata kunu 5 kraadi.
Puhus kagutuul 4–10, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5 °C (hommikul oli Pandivere ja Virumaal veel kuni –3 °C).
Tasub osundada Ilmateenistuse nädalaprognoosi: Atlandi ookeani kohalt pärit soe õhumass on vallutanud Lääne- ja Kesk-Euroopa ning liigub edasi Läänemere poole. Soojas õhumassis tekib Kesk-Euroopa kohal uus osatsüklon, mis liigub teisipäeval (13.03.) üle Läänemere põhja poole ja toob kaasa niiskust. Öö tuleb kõikjal vihmane, hommikuks saab suurem sadu läbi (ennelõunal võib vaid üksikutes kohtades nõrk vihmasabin tulla). Keskpäeva paiku hakkab saartel uuesti vihma sadama. Puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel 1...3, päeval 2...7 °C.
Kolmapäeval (14.03.) liigub madalrõhkkond Üle Lõuna-Soome edasi Karjala poole, selle lohk liigub üle Eesti ja seejärel asendub senine õhuvool loodega, millega tuleb külmemat õhku. Öösel sajab vihma ja lörtsi, pärast keskööd muutub loode poolt alates sadu lumisemaks. Päevaks madalrõhulohk eemaldub ja pilvemass kaugeneb, sajuhooge on veel põhiliselt Kagu-Eestis. Öö hakul puhub edelatuul, pärast keskööd pöördub saartest alates loodesse ja põhja, tugevneb. Õhutemperatuur on 0...4 °C, hommikuks langeb saartel ja Loode-Eestis kuni –2 °C-ni, päeval on –1...2 °C.
Neljapäeval (15.03.) tuleb Skandinaavia kohal tekkinud kõrgrõhkkond Läänemere äärde ja selle serva mööda tuleb Eestisse külma juurde / läheb sooja vähemaks. Tõusva õhurõhu foonil on veel üksikuid lumehooge. Puhub tugev põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...–8, päeval on –2...–5 °C.
[Arhiveeritud 12. märtsi õhtuse seisuga] NB! Riigi Ilmateenistus · Sooviksime juhtida tähelepanu, et täna öösel üle Eesti leviv vihmasadu avaldab suurimat mõju just väiksematele teedele. Kinnisõidetud lumele langev vihm muudab teed paiguti väga libedaks
Niisiis on saabuvas suures soojas 13. märtsil ilm lausa kevadiselt soe: kuigi enamasti vihmane ja udune, on sooja oodata kunu 5 kraadi.
15. märtsiks ilm talvistub. See siiski olulist lund kaasa ei too (mereefekti ja hooglund välistada ei saa), sest antitsüklon on tugev, samas vähemalt mõneks päevaks on õhutemperatuur kindlalt alla 0 °C. Tõenäoliselt läheb tasapisi soojemaks juba enne kevadist võrdpäevsust (20. märtsil), kuid paistab, et kevadet see veel ei too, vaid pigem jätkub (kevad)talv.
12. märtsi öö hakul oli Peipsi ääres väga külm, isegi kuni –10 °C ja kohati tekkis tihe udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
Seega siis kohe eriti mõttetu ilmaperiood tulemas, kui selle talvise ilmaga lund ka ei tule. Maa külmub siis veelgi kiiremini ja sügavamalt ning siis tuleb juunini rohelust oodata...
VastaKustutaMis ilmateenistuse 14.03 öö prognoosi (ligi kella 12-ne ennustus) puudutab, siis lumeks üleminekut kindlasti ei toimu, sest sadu saab enne juba läbi kui külmus siia jõuab.
Ilmateenistus näitab nädalaprognoosis homseks juba kuni 8 kraadi. Eks varsti ole näha kas 4 ööpäeva ennustuses ka see kajastub.
VastaKustutaGismeteo on ka nädala lõpux külmakraade juba maha kruttinud. Täna ja homme on veel veetlev soojalaine paikvel koos mõningase piserdava vihmasajuga. MÄK...KGR..LOT jm. :D
VastaKustutaPLIRTS-PLÄRTS, KÄES ON MÄRTS.
VastaKustutaFui, nagu nad ütlevad! Aga jah, praegune kuumalaine jääb üürikeseks ja kevadeks seda ei loe, lihtsalt üks väga suur talvine sula. Aga kas ikkagi on juba kevadtalv või siiski jääb see sula veel päristalve alla, eks aeg näitab.
VastaKustutaHuvitav kas Loode-Eesti ka ikka vihma saab?
VastaKustutaHommikupoole oli tugev sadu ja vihm tuleb nüüdki, ei jää ükski koht kuivaks.
VastaKustutaKuu vaadata praegu ette ja vaadata mis tuulesuunda ja pilvitust prognoositakse pööripäeva paiku siis accu kevadprognoos läheks küll võssa. Jälle külm kevad tuleks hoopis. Muidugi õnneks see tuule järgi vaatamine pole alati pidanud. Ehk on ka see aasta teisiti tuule järgi. Samas rütmi järgi peaks 2018 soe suvi tulema ja selle jaoks just hea ongi ,et nüüd homsest jälle pikemalt külm. Tuleks nüüd aprillis palju sademeid oleks veel parem.
VastaKustutaEsimene sõna on mul KUI mitte Kuu. Vabandust.
VastaKustutaPole hullu, anname andeks! Aga loodame siis ülisajusele aprillile ja ega mõni lumepäevgi halba tee.
VastaKustutaMa pigem loodaks sajusele maile, sest muidu on jälle taimekasv kidur ja roheline tuhmivõitu nagu 2016 oli. Kuigi jah, sooja aprilli puhul võiks selle lõpupool küll sajune lisaks maile olla.
VastaKustutaAa, loodame siis sajusele maile. Keegi ju ei taha külma, sajust ja vinduvat kevadet, mis kestab augustini.
VastaKustutaKas kevadist ilma on juba paista?
VastaKustuta21 või 22 märts alates tuleb mitu ilusat päeva kus päeval päikese korral nii +5 ja öösel külmetab. Eelmaitse saab sellistest ilmadest juba pühapäeval. Samas see soe ei jää pidama ja aprilli algulgi on metsa all jää alles.
VastaKustutaHetkel juba seda järgmise nädalagi sooja hetke natuke külmemaks keritud. Tundub ,et märts tuleb keskmisena selgelt miinustes mis suvele mõeldes endiselt hea. Hakkaks ainult hiljemalt aprillis ka midagi sadama.
VastaKustutaJah, et kevadet ei paista kuskilt, pigem läheb talv mürinal aprillini ja loodetavasti algab siis sajuperiood, et suvi oleks päästetud.
VastaKustutaPääasi, et aprillis äikest ka ei tulex suvele mõeldes. Jüri kirjutas isegi sellest artikli siin foorumis. MÄR
VastaKustutaKui ka eelolev suvi tuleb selline nagu oli 2015-2017, mil isegi korralikke kuumalaineid ei esine nagu 2014. a, siis ei tasu küll enam Eesti suvedest tuleviku osas midagi loota. Neli jahedat suve järjest näitaks selgelt, et mingi suurem muutus on Eesti suvedega sündimas ja tõenäoliselt on algamas suvede jahenemine, kuna eelmise sajandi lõpus ja käesoleval sajandil on iga 1-3 aasta tagant esinenud kuumad või vähemalt kuumalainetega suved. Sama paistab juhtuvat ka äikeseliste suvedega, mida jääb üha vähemaks.
VastaKustutaIgatahes veebruar tuli külm ja külm tuleb ka märts, aga kui isegi need enam ei aita, siis pole kahtlustki, et parim ajajärk Eesti kliimas on lõppenud. Tänavune suvi otsustab kõik, kuna kolm jahedat, kuumalaineteta suve on täis ning jalka mm aasta, mis teatavasti tähendab tohutuid kuumalaineid ja lõputut leitsakut koos sagedaste äikesetormide ja põuaga.
Jõudsid minu eest variandi ära rääkida ainult ,et kui nii läheb ja rütm katkeb siis ka põhjused on teada. Päike ja kosmiline kiirgus lühidalt.
VastaKustutaJa kui tõesti on Päike süüdi siis kuumasi suvesi mõni tuleb aga sellisel juhul vahemikus 2021 - 2025. Enne ja pärast ei tasuks loota.
VastaKustutaKui tõesti nii läheb, siis tuleb hakata suvel Poolas või teistes lõunariikides käima. Aga kõigepealt elame-näeme, milline tuleb eesolev suvi.
VastaKustutaPäike siis liiga kuum, annab liigselt energiat, et suved jahedad. Tuleks kinni keerata!
VastaKustutaJah, aprilli äikeselisuse ja suve vahel on seos, mis ei vedanud eelmisel aastalgi alt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/mustiline-seos-aprilli-aikeselisuse-ja.html.
Kui mõtlesid neid aastaid (2021 - 25) siis jah väikse muigega võib tõesti öelda ,et siis on Päike sipakese kuumem. Nii 10 000 MW annab rohkem siis Maale välja
VastaKustutaVabandust mitu nulli ikka veel ( 10 000 GW oli see vähemalt) samas kogu energiast on see vaid 0,1 %. Tundub tühine protsent aga enne kui inimene veel kliimat ei mõjutanud sellest langusest piisas ,et väike jääaeg algaks.
VastaKustutaVat sulle! Jah, Päikesest ei käi küll miski üle ...
VastaKustuta