10. nädala ilm (5.–11.03.2018)

Kommentaariumi link
Halolugu (ajendas 6. märtsil nähtu): https://ilm.ee/?516895

11. märtsil oli siin madalrõhuala idaserv. Nii oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas lund ja vihma, paiguti oli hooglund või lumekruupe. Puhus kagu- ja idatuul 2–8 m/s.  Õhutemperatuur oli 2...5 °C, hommikul oli külmem, aga õhtul langes Peipsi ääres kuni –10 °C-ni ja tekkis udu.

Katrin Tarand. 11.03.2018 Paldiski kl.14.55

9. märtsil liikus täituv osatsüklon Läänemere lõunaosa kohalt aeglaselt Stockholmi lähedale. Nii oli valdavalt pilves ilm, mitmel pool sadas lund, Lääne-Eestis ka vihma. Kohati püsis jäiteoht ja oli udu (enamasti saartel). 

Puhus kagutuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli enamasti –1...2 °C, üksikuid paigus oli koguni kuni 4 °C, aga hommikul kuni –3 °C (Peipsi ääres).

10. märtsil täitus väike madalrõhkkond Läänemere põhjaosa kohal. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, kohati sadas vähest lund ja vihma. Paiguti oli udu ja jäiteoht. Puhus kagutuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...3 °C (Sõrves; Virumaal hommikul kuni –4 °C).

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal on väheaktiivne madalrõhulohk. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on 0...3 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (12.03.) ulatub idapoolse kõrgrõhkkonna serv veel Eestini, kuid samal ajal avaldab lääne poolt survet madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail püsib ilm sajuta. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –1...–5, päeval tõuseb 0...3 °C-ni.
Teisipäeval (13.03.) liigub Atlandilt pärit madalrõhkkond Taani kohalt edasi Soome poole ja tuleb servaga üle Läänemere ja toob siia ookeanilt kaasatoodud sooja. Öösel jõuab sadu Lääne-Eestisse ja see liigub edasi ida poole – enamasti sajab vihma, sisemaal võib sekka ka märga lund tulla, kuid päeval sajab siin-seal vihma. Tuul on väga tugev ja puhub öösel kagust, kuid päeval asendub edela-. Õhutemperatuur on öösel 0...3, päeval 2...7 °C.
Kolmapäeval (14.03.) liigub madalrõhkkond edasi Karjala poole, ja selle lohk liigub üle Eesti ja seejärel asendub senine õhuvool loode-, millega tuleb külmemat õhku.
Öösel sajab vihma, kuid pärast keskööd muutub loode poolt alates sadu lumisemaks. Päevaks madalrõhulohk eemaldub ja sajuhood lakkavad. Tuul asendub edelast lääne- ja loode-, mis on väga tugev. Õhutemperatuur on 0...4 °C, ent päeva jooksul langeb.

Ilm vastavalt 8., 9. ja 10. märtsil (ülevalt alla) Tallinna piirkonnas.

8. märtsil liikus madalrõhuala Läänemere lõunaosa kohalt aeglaselt põhja poole. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, Lääne-Eestis sadas vähest lund, kuid päeva jooksul liikus alates lõunapiirist lumesadu üle Eesti. Kohati tuiskas ja oli jäidet.
Puhus kagutuul 3–9, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5, hommikul Virumaal kuni  –10 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Täituv madalrõhkkond Gotlandi lähistelt liigub aeglaselt põhja poole, päeval jõuab Taanist Lõuna-Rootsi uus madalrõhkkond. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, Lääne-Eestis ka vihma. Kohati on udu ja püsib jäiteoht. Puhub kagutuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur on –2...2 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (10.03.) jääb nõrgenev madalrõhkkond Skandinaavia ja Läänemere kohale ning selle servast jõuab vahetevahel sajuhooge lumena. On jäiteoht! Puhub mõõdukas lõuna- ja kagutuul. Õhutemperatuur on öösel 0...–4, päeval –1...2 °C.
Pühapäeval (11.03.) saab üürikeseks mõjusamaks idapoolse kõrgrõhkkonna serv. Öösel sajab mõnes kohas veel veidi lund, päev on olulise sajuta. Idakaartetuul on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel – 1...–5, päeval 0...2 °C.
Esmaspäeval (12.03.) ulatub idapoolse kõrgrõhkkonna serv veel Eestini, kuid samal ajal avaldab lääne poolt survet madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail püsib ilm sajuta. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, selgineva taeva all võib ka –10 °C lähedale langeda, päeval on –1...2 °C.

Kairo Kiitsak. Tuletasin endale interpoleerimist natukene meelde. Selle läbi viimiseks kasutasin 28.02.2018 kella 7:00-8:00 vahel Eesti vaatlusjaamades mõõdetud minimaalseid õhutemperatuuri näite. Kaardile lisasin ka Simuna andmed. Ülejäänud andmed on kättesaadavad Riigi Ilmateenistuse koduleheküljelt.

7. märtsil oli siin ulatusliku madalrõhuala kirdeserv. Seetõttu oli päikesepaisteline sajuta ilm. Puhus ida- ja kirdetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 1...–3 °C (hommikul kuni –12 °C).

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala liigub Läänemere lõunaosast aeglaselt põhja poole. Nii on pilves ja sajab lund, kohati tuiskab. Puhub kagutuul 5–10, rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Reedel (9.03) suundub madalrõhkkond piki Rootsi rannikut Stockholmi suunas ja selle idaserva mööda liigub Eesti poole pehmemat õhku ja ka niiskust. Öösel sajab aeg-ajalt lund. Suureneb jäiteoht! Puhub tugev kagutuul: saartel on puhanguid 14 m/s. Õhutemperatuur on öösel –1...–6, saartel 0 °C lähedal, päeval 0...–2, saartel ja läänerannikul tõuseb 1 °C-ni.

Laupäeval (10.03.) jääb nõrgenev madalrõhkkond Läänemerele ja selle lohk ulatub Eesti kohale. Aeg-ajalt sajab lund. On jäiteoht! Puhub mõõdukas kagu- ja idatuul. Õhutemperatuur on öösel 0...–4, päeval –1...2 °C.

Pühapäeval (11.03.) saab üürikeseks mõjusamaks idapoolse kõrgrõhkkonna serv. Öösel sajab mõnes kohas veel veidi lund, päev on olulise sajuta. Idakaartetuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –1...–6, päeval –1...2 °C.

Kairo Kiitsak. Õhtune pilvemaastik Tartu linna kohal 6.03.2018

Reet Sepp. PÄIKESELOOJANG HARKU JÄRVEL 07.03.2018 poole kuue - kuue vahel.

5. ja 6. märtsil oli siin ulatusliku madalrõhuala ida- või kirdeserv. Nii oli algul vähese ja vahelduva pilvisusega, hiljem pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm. Puhus kagu- ja idatuul 3–9, puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–7, hommikul kuni –12 °C.

Kõige keerulisem hästinähtav multihalo, mida näinud, enamus ei ole pildi peal (6. märtsil Laagris).
Välimine värviline kaar: tegu on 46-kraadise ülemise puutujakaarega (vt mudelit ja tekkimispõhimõtet http://www.atoptics.co.uk/halo/supinf.htm) ja lisaks hästinähtavad 22-kraadise halo puutujakaared (http://www.atoptics.co.uk/halo/column.htm) ja seniidikaar (keskmisel pildil, vt ka http://www.atoptics.co.uk/halo/czaim1.htm).

Haloks nimetatakse optilisi atmosfäärinähtusi, mille on tinginud valguse murdumine jääkristallides või peegeldumine neilt. Kitsamalt mõistetakse halo all 22-kraadist ehk väikest halo või harva tekkivat 46-kraadist haloringi päikese- või kuuketta ümber. Oluline on asjaolu, et halo tekib valguse ja jääkristallide, mitte veetilkade vahel nagu vikerkaare, glooria või näiteks tara puhul. 

Paljud halod on värvilised, mida põhjustab dispersioon. See tähendab, et valguse murdumise näitaja oleneb lainepikkusest, kusjuures rohkem kalduvad esialgsest suunast kõrvale lühemad lainepikkused ehk sinine valgus. Värvilisi halosid kiputakse mõnikord segi ajama vikerkaarega. Pidagem silmas, et vikerkaar tekib valguse peegeldumisel või murdumisel veepiiskades, tavaliselt siis, kui päike paistab vihmakardinale või udumüürile; halo on aga seotud jääkristallidega.

Mõni halovorm, näiteks valgussammas, on siiski ka valge või valgusallikaga sama värvi. Sel juhul valguskiired ei murdu, vaid peegelduvad jääkristallide pinnalt ning halovorm omandabki valgusallika värvuse. Selle alusel võib halod jagada kahte suurde rühma: need, mis tekivad nii valguse murdumisel kui ka peegeldumisel, ja need, mille on põhjustanud vaid valguse peegeldumine. 

Keerukuse järgi saab jagada liht- ja liit- ehk multihalodeks. Sagedasemad on lihthalod (korraga näha üks halovorm), kuid vahel tekib kaks või rohkem halovormi korraga – multihalo.

Marju Läniku laul tuleks ümber teha (algselt laulis seda "ringi laulu" hoopis Marju Kuut). Mõned halovormid võivad näidata ilmamuutusi, näiteks 22-kraadine halo ja ebapäikesed on tüüpilised kiudkihtpilvede korral, viimased aga ilmuvad enne fronte, madalrõhkkondi (tsükloneid) ja madalrõhulohke – oodata võib pilvisuse tihenemist ja sademeid. Sagedasemad on halode vaatemängud just enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Seega võib oodata ilma soojenemist ööpäeva või kahe vältel, mis on ka praegusel juhul nii. 

Klimatoloog Ain Kallis: "Selline nähtus tähendab, et lähenemas on soe front. Seega on vale see, mida laulis Marju Länik, et ring ümber kahvatu kuu, läheb külmaks, mis muud. Tegelikult läheb ikka soojaks, mis muud. Selle laulu võiks küll ümber teha".

***

Tuleb soojem, aga ikka veel talvine nädal. 

Nädala alguses on Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus kirde- ja põhjatuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur oli –15...–23, rannikul kohati –8...–10 °C, päeval on –2...–6 °C.

Endine olukord hakkas taastuma ehk ilm muutus tasapisi, eriti päeviti, soojemaks. Siiski oli veel nädala alguses mitmel pool kuni –20 °C. Tundub, et paari päevaga saabub murdepunkt, kui –10 °C mõnda aega enam ei tule kuskil, veelgi enam: talv suudab ehk vastu pidada vaid 10. märtsini, siis algab kevadtalv ehk lumesulamise aeg. 

Seega näib, et Ilmateenistuse kuuprognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ on hakanud minema hapuks. Siiski, elame-näeme, täpsustades prognoosi jooksvalt nädala jooksul!

Ain Vindi. Sellist trikki pole pole veel teinud, et öösel kell 23 võtan suusad ja lähen öiste metsade vahel suusatama. Aga täiesti uus ja huvitav kogemus on kuuvalgel mööda lund kulgeda. Kellel võimalust on proovige, te ei kahetse. Võrumaa. Koloreinu küla.