45. nädala ilm (7.–13.11.2016)

Kommentaariumi link

Pilvejahi "Pilvepiir 2016" tulemused: http://ilm.ee/?515714. Postimees avaldas pilvejahi (Pilvepiir 2016) paremiku: http://tehnika.postimees.ee/v2/3902125/galerii-vaata-eesti-parimaid-pilvefotosid, sama asi Delfi Fortes:http://forte.delfi.ee/news/maa/pilk-pilvepiirile-ehk-parimaid-fotosid-selle-aasta-pilvefoto-voistluselt?id=76199627.
Veel andmeid varaseimate talve alguste kohta: http://www.looduskalender.ee/n/node/816

13. novembril ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna põhjaserv. Selles oli ilm pilves ja sombune, kohati sadas lund ja lumeteri, Raplamaal ka vihma, päeva ja õhtu jooksul levis aeglaselt tihedam lumesajuala kirdest (Virumaalt) edela poole).
Nõrk tuul oli sisemaal enamasti läänest, rannikualadel loodest ja põhjast, seal olid puhangud ligi 10 m/s.
Päeval asendus nominaalne sula (kraadide järgi üle 0 ºC, aga lume tegelikku sulamist ei toimu) kohati pärissulaga ehk esines lume tegelikku sulamist. Õhutemperatuur oli sisemaal 0...-1 kraadi, kohati isegi kuni +1 kraadi, rannikualadel 2...4 kraadi (Sõrve, Vilsandi jt).
Kuula Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-13_10_puhas.mp3.
Venemaalt läheneb antitsüklon. Tõeliselt pakaseline õhumass jääb Venemaa keskoblastite kohale, vt prognoose: http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro&REGION=0006&LAND=RS&LEVEL=4&R=0&CEL=C&MAPS=over. Läänemere idakaldale jõuab sellest väga vähe, aga kuni 15. novembrini ilm siiski pisut külmeneb. Seejärel võib saabuda troopiline õhumass – kas tuleb 12...14kraadine rekordiline soe ja kui kaua see kestab, sellest uues postituses.

Südatalvine Snelli park ja Toompea 9. novembril 2016

12. novembri sünoptilised protsessid, mis mõjutasid Eestit: Lääne-Venemaal pöörlev madalrõhkkond hääbus ja Saksamaa kohalt ulatus Eestini kõrgrõhuala põhjaserv.
Nende rõhkkondade mõjul oli ilm enamasti pilves, üksikute selgimistega, ja sombune, kohati sadas teralund, lumeteri ehk udulund, hooglund (enamasti põhjarannikul) ja isegi vedelaid sademeid (nt teatati: Täna varahommikul on Tartus veidi vihma tibanud. Miinus viie (-5') juures. Seega on pilvede kõrgusel pluss!!). See tähendab, et tekkinud on inversioon. Kahjuks inversiooni otse andmetest kinnitada ei saanud, sest need on puudulikud või öösel veel ei näidanud inversiooni (http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html).
Õhutemperatuur oli 0...-3 kraadi, mõnel pool rannikualadel oli soojem (näiteks Pakril mõõdeti +2 kraadi, Sõrves ja Ruhnus kuni +3 kraadi). Tallinna kohta saabus vastuolulisi teateid, sest mõned inimesed kirjeldasid lume sulamist, teised seda ei täheldanud (näiteks ebaõnnestus ilm.ee kontori juures lumesõda ja lumememmede ehitamine, sest lumi oli liiga kohev ja mittenakkuv). Ilmselt oli tegu vaid nominaalse sulaga, st kraadide järgi üle 0 ºC, aga lume tegelikku sulamist ei esinenud.
Tuul oli esialgu nõrk ja muutliku suunaga, õhtuks saab mõnel pool ülekaalu edelatuul, mis jääb siiski nõrgaks (ainult mõnel pool merel ja rannikualadel võivad puhangud olla üle 5 m/s), kohati oli tuulevaikne.
Kuula ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5826ca8a14f0362c68cf23c7.
Pilves ilm jääb tõenäoliselt mõneks päevaks püsima, st päikest, nagu juuresoleval fotol, ei pruugi näha. Selgemaks võib minna alles 16. novembriks, kui saabuvad tormisemad ja sajusemad ilmad (ilmamuutus tavaliselt lõhub inversiooni). Kuigi 15. novembriks saabub idast läheneva antitsükloni mõjul külmem õhumass, ei ole see tõenäoliselt piisavalt kuiv ega kaasne ka piisavat tuule tugevnemist, et pilvi hajutada.
Edasise osas on ikka sünoptikud eri meelt ja segaduses. Praegu pole midagi paremat ega selgemat välja pakkuda kui Ilmateenistuse 4 päeva prognoos: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/.
Marko Kaasik kirjeldab http://ilmake.www.ee/ ilmateates olukorda koguni nii: Lähemal nädalal peavad Siberi kõrgrõhkkond ja Põhja-Atlandi madalrõhkkonnad visa võitlust Skandinaavia ja Baltimaade pärast ning tundub, et kumbki ei saavuta otsustavat edu. Pehme talveilm jääb püsima, suurt lund ja tugevat tuult ei ole oodata.

Kairo Kiitsak. Kõrgkihtpilved ja nõrk lumesadu Jõgeval 10.11.2016

11. novembril toimusid järgmised sünoptilised sündmused: piki Lääne-Venemaad põhja poole liikuv madalrõhkkond (lõunatsüklon) hääbus ja Eesti ilma peamiseks kujundajaks muutus Lõuna-Skandinaaviast kagu suunas liikuv kõrgrõhuala (selle mõju tugevneb).
Ilm oli valdavalt pilves, peamiselt Ida-Eestis sadas udulund ehk lumeteri, aga tuli teisigi tahkeid sademeliike (teralund), mis on inversiooni tunnuseks. Alates saartelt ilm selgines lühiajaliselt ja see selge ilma vöönd nihkus õhtu jooksul tasapisi itta. Tuul oli loodest ja valdavalt nõrk, rannikualadel ulatusid päeval üksikud puhangud 10 m/s, õhtul tugevnes rannikualadel põhjatuul (puhangud kuni 14 m/s).
Õhutemperatuur oli valdavalt -3...-5 kraadi, üksnes saarte rannikualadel kohati 0 ºC lähedal, õhtul langes selgetes kohtades -12 (Pärnumaal) kuni -15 kraadini (Raplamaal).
Kõrgrõhkkond tuleb Eesti kohale ja muudab ilma rahulikuks, aga ilm võib jääda pilve, koguni sombuseks, ja seal, kus selgineb, on suur ööpäevane kraadikõikumine, võib tekkida udu. 
14. novembriks hakkab ilma määrama Venemaalt saabuv antitsüklon, mis kannab endaga kontinentaalset polaarset õhumassi. Selle mõjul ilm ajutiselt külmeneb. 

Edasise ilma osas võib osundada Helve reedest ilm.ee ilmajuttu: Nädalavahetus tuleb pehme, öösiti õhutemperatuur enam allapoole 10 kraadi ei lange. Pühapäeva päeval on õhutemperatuur üle maa nullilähedane ning läänesaarte tõuseb kuni 3 kraadi nullist kõrgemale. Uue nädala algul ulatub Põhja-Venemaalt meieni korraks külma õhumassiga kõrgrõhuhari. Ilm on sajuta ning ilm taas külmeneb. Kõige külmem tuleb öö vastu teisipäeva, kui mitmel pool langeb termomeetri näit taas 10 kraadi piirile ja võimalik et sellest madalamalegi.

Teisipäeva päeval jõuab Läänemerele,  juba pikemat aega Põhja-Atlandil tegutsevate madalrõhkkondade kaguserv. Tuul tugevneb ja edelatuul kannab meile märksa soojemat õhku. Lume ja lörtsina algav sadu läheb kolmapäeval ka mandril üle vihmaks. Teisipäeval jõuab soe Hiiu- ja Saaremaale,  kolmapäeval ka mandrile, vaid Ida-Eesti võib jääda Venemaal pesitseva külma kõrgrõhuala mõju alla ja siis sulailm sinna ei ulatu, kuid täie kindlusega aga seda veel väita ei saa.

Euroopa keskuse andmetel jääb saabuv sombune ja nullilähedase temperatuuriga  ilm üle Eesti püsima, globaalmudel lubab sula vaid Lääne-Eestisse, Ida-Eesti aga jätab talve valitsuskepi alla.

Seda ei pea kuigi tõenäoliseks, et külm jääb püsima, sest idast lähenev antitsüklon või selle kese jääb liiga kaugele Venemaale. Samas paistab, et see antitsüklon soojeneb, aga ära ei kao, tõrjudes läänetsüklonid eemale (Norra merele, Jäämerele), ka võib selle mõju  hakata uuesti tugevnema. 

Lumine Alatskivi (külma oli 4 kraadi ja sadas udulund ehk lumeteri).

Talv Peipsi ääres (Omedu küla)

10. novembril liikus madalrõhkkond (lõunatsüklon) Venemaa kohalt põhja suunas. Järgneval ööl tekib Skandinaavia kohal uus kõrgrõhkkond. See tõi alates Lõuna-Eestist lumesaju ja kohati tuisu, sest kagutuul tugevnes ja asendus hiljem kirdetuulega, tuule tugevnemine oli märgatavam põhjarannikul (puhangud kuni 15 m/s); õhtul oli tuul sisemaal enamasti loodest, rannikualadel põhjast ja kirdest, nõrgenedes samal ajal.
Õhutemperatuur oli enamasti -0...-5 kraadi, paiguti merel ja rannikualal, kus kirdetuul tõi vee kohalt sooja õhku, isegi kõrgem (esines üksnes nominaalne sula, st kraadide järgi). Õhtul, kus ilm selgines (peamiselt Pärnumaal), langes õhutemperatuur -9 kraadini, pilvistes kohtades jäi -5 kraadi lähedale
12. novembriks areneb Läänemerel antitsüklon, kuid mõju avaldab ka Venemaal täituv tsüklon. See antitsüklon muudab ilma kuivemaks, aga kas ka selgemaks, on küsitav (võib-olla on inversioon tugev ja siis on pilves, võimalik on uduvine ja udu).
Antitsükloni serva mööda võib põhjast Eesti kohale kanduda soojem õhumass. See loob soodsad tingimused inversiooni, udu, uduvihma ja jäite-kiilasjää tekkeks.
Täiendavaks selgituseks. Üpris tõenäoliselt läheb enne uut külmenemist soojemaks, aga kui palju, selles osas ollakse eriarvamusel. Mõned asjatundjad ja huvilised arvavad, et võib-olla tõuseb õhutemperatuur nulli lähedale, teised arvavad, et sooja tuleb koguni mõni kraad ja kolmandad ei julge midagi arvata. Seda võimalikku soojenemist ei osatud veel kaks päeva tagasi (7. novembri paiku) ette näha.
On arvatud, et saabuv soojenemine on osa mingist teisest soojenemisest, näiteks sellest, mis võib pärast 17. novembrit saabuda. Siiski on nüüd soojenemine hoopis isoleeritud sündmus ega ole seotud hilisema läänevoolu taastumisega, mida üldiselt peetakse sooja, sula jms all silmas.
Kas talv jääb püsima? Ilmateenistuse nädalaprognoosist osund: Kolmapäevane (16.11) ilm sõltub Norra merelt läheneva madalrõhkkonna jõulisusest. Tõenäoliselt suudab madalrõhkkond Skandinaavia põhjatipu lähistele tungida ning sel juhul saab Läänemere ääres valdavaks edelavoolus saabuv soe õhumass. Sel juhul tulevad sajud alla lörtsi ja vihmana ja lõõtsuvas edelatuules on valdavad plusskraadid. Kui madalrõhkkonna idaserv jääb Läänemere kohale toppama, siis sajab meil lund ja temperatuurifoon püsib miinuspoolel.
Neljapäeval (17.11.) püsib erinevate prognoosväljade vastuolu. Jõulise tsüklonaalse tegevuse korral liigub üle Skandinaavia uus aktiivne madalrõhkkond ja selle lõunaserva mööda jätkub läänekaarest võrdlemisi sooja õhu juurdevool. Temperatuur on siis kindlalt plusspoolel, edela- ja läänetuul tugev ja sajuhood tulevad alla lörtsi ja vihmana. Kui madalrõhkkonna raskuspunkt jääb Norra merele ja selle kaguserv ulatub üle Läänemere, siis jääb õhutemperatuur meil 0 °C ümbrusse - lääne pool tõuseb plusspoolele, ida pool võib veel miinustes olla ning sajud tulevad sel juhul alla lörtsi ja lumena.
Kommentaar-arvamus. Mudelite väljundid on praeguseks konvergeerunud järgmise olukorra ümbrusesse: Atlandi ookeanil elavneb tsüklonaalne tegevus ja seetõttu pääseb soojus kaugemale mandrile. Samal ajal tuleb idast eriti külm antitsüklon, mis ulatub 15. novembri paiku Läänemereni. Esialgu on ülekaalus antitsükloni mõju, mistõttu ilm külmeneb. Hiljem suureneb tsüklonite mõju.
Läänemere regioon võib jääda kaalukausile, kus on võimalikud variandid tuisusest ilmast tugeva lausvihma ja 12-kraadise lähistroopilise soojuseni.

Tarmo Lukk. 5. nov 2016 Kummas Raplamaal (www.stargatemax.com -> https://www.stargatemax.com/gallery/skyscape/).

Südatalv Laagris. 

9. novembril täitus Läänemere kohal olev madalrõhulohk ja järgneval ööl tugevnes kõrgrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli ilm rahulik. Öösel pilvisus tihenes ja lumesadu liikus lõunast põhja, mõnes kohas lisandus hommikuks enam kui 5 cm lund. Päeval tuli selgimisi juurde, kohati läks päris selgeks ja seetõttu oli olulise sajuta. Tuul oli enamasti kagust, päeval lühiajaliselt ka lõunast ja püsis nõrk, ainult avatud veemassi lähedal esines puhanguid üle 10 m/s.
Kus ilm selgines (peamiselt saartel), seal langes hommikuks õhutemperatuur enamasti alla -10 kraadi, näiteks kella  8 ajal 9 andmete järgi mõõdeti madalaimaks temperatuuriks Saaremaal Uue-Lõve jaamas -15,2 ºC ja Hiiumaal Luguse jaamas -12,3 ºC, mujal oli enamasti pilves ja alla -8 ºC ei langenud. Päeval oli õhutemperatuur 0...-5 kraadi, õhtul, kus püsis selge, langes kiiresti -10 ºC lähedale ja tekkis udu, mujal oli -1...-4 kraadi. 
Kuigi põhjapoolne antitsüklon tugevneb, on põhja poole teel lõunatsüklon (DWD), mis toob lumesaju ja tuisu, vt satpildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. See lõunatsüklon hoiab karmi arktilist õhumassi Eesti kohal, mistõttu öösiti on õhutemperatuur selgimise korral -10 kraadist madalam, päeval -2...7 kraadi.
12. kuni 15. novembrini jääb Eesti üsna neutraalsesse rõhuvälja, kus mõju avaldab korraga mitu rõhkkonda või mitte ükski neist. Õhumass võib siis olla soojem, mistõttu on võimalik, et mõnel pool võib õhutemperatuur koguni üle 0 ºC tõusta ja lumi hakata sulama, kuid eri mudelid näitavad seda erinevalt. 
Seejärel on tõenäoline külmenemistendents, sest Siberi kõrgrõhkkond ulatub jätkuvalt Euroopani ja ootab oma järge. Osa sellest külmast jõuab ka Läänemere idakaldale. Kui see õhumass on piisavalt külm, kuiv ja ulatuslik, siis ei saa ookeanilt tulev soojus sellest jagu ja praegune ilm jääb püsima, aga elame-näeme!

Näide mudelväljundite ebastabiilsusest: 8. novembri päevane (vasakul) ja õhtune (paremal) GFS mudeli arvutus 17. novembri kohta. 10 päeva peale võib iga uus arvutus anda lausa vastandlikke tulemusi (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html). Heitlus jätkub.

8. novembril oli Läänemere kohal täituv madalrõhuala, täpsemalt Venemaale jõudnud lõunatsükloni lohk. Ilm oli pilves, üksikute selgimistega, ja mitmel pool lumesajune. Põhjapoolse kõrgrõhuvööndi tõttu oli külm (vt ilmakaarti allpool): õhutemperatuur oli enamasti -4...-7 kraadi.
Tuul oli nõrk ja enamasti kirdest, üksnes põhjarannikul lõunast ja kagust, kandes maismaalt külma õhku mere kohale. Seetõttu tekkis lahe kohal konvergentsivöönd, kus püsis eriti tugev lumesadu ühes puhangulise tuulega (vt animatsiooni allpool). Radari järgi on mõnes Soome lahe osas ööpäevaga üle 30 mm sademeid tulnud, mis võib koheva lumena anda üle meetrise lumekihi (selliseid teateid olevat Keri saarelt tulnud, seda külastab aeg-ajalt saarevaht).
Õhtuks sadu lakkas ja mereefekti lumi lükkus Soome ranniku poole. Ilm külmenes tasapisi.
Antitsüklon nihkub Barentsi merele. Selle lõunaserva tuleb Musta mere äärest lõunatsüklon, mis toob 10. novembriks uued lumesajud. Selle lääneservas püsib karm arktiline õhumass Eesti kohal. Seejärel jääb Eesti tõenäoliselt üsna neutraalsesse rõhuvälja, kus on võimalus mitmel rõhkkonnal või tsirkulatsioonitüübil ülekaal saavutada: võib taastuda sombune hilissügisene ilm, aga võib jääda ka talviseks.

Mereefekti radarikaja evolutsioon 8. novembril (http://testbed.fmi.fi/, kokku pannud Kairo Kiitsak).

Siberi kõrgrõhkkond ulatub Atlandi ookeanini, muutes ilma südatalviseks (FMI).

Kairo Kiitsak. Päikeseloojangu ajal tekkis Kariväraval udu 5.11.2016

Täpsustus varajasimate talve alguste kohta: Jaak Jaagus Üks eesti rahva vanasõnadest ütleb, et talv saabub alati täiesti ootamatult. Nii ka tänavu. Veel eelmisel nädalal ei näidanud ilmaprognoosid seda, et tuleb selline lumi, mis üsna tõenäoliselt jääb püsima pikemaks ajaks. Vähemasti praegused ennustused näitavad aga, nii pikaks ajaks, kui ilmamudelid on ette rehkendanud, et november tuleb talvine. Samas tuleb tunnistada, et atmosfääri seisund on praegu väga dünaamiline, tsüklonid ehk suured õhukeerised on võimsad ja liiguvad kiiresti, mistõttu ennustamine on raske.

Talve klimaatilise aastaajana on defineeritud kui püsiva lumikattega ja valdavalt külmailmadega (maksimumtemperatuur ei tõuse üle nulli) perioodi. Kunagi sai määratud talve alguskuupäevi Tartu pikas vaatlusreas. Selle kohaselt on kõige varasem talve algus (alates 1891/92. aastast) fikseeritud 25. oktoobril 1921, kui mahasadanud lumi jäi püsima kogu talveks. Teine varaseim talve algus on määratud 31. oktoobril 1941, mille järel kujunes välja 20. sajandi konkurentsitult kõige külmem talv, mis pani seisma Hitleri sõjakäigu Venemaale. Tartu andmetel oli kolme talvekuu keskmine õhutemperatuur siis -12,6 kraadi. /---/

7. novembril oli Läänemere kohal aktiivse madalrõhuala loodeserv. See tõi sajuse ja tuisuse ilma. Kohati kasvas lumikate ööpäevaga enam kui 10 cm võrra (kõige paksem on vaatlusjaamades Saaremaal Uue-Lõves: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). 

Tuul hakkas nõrgenema: kui hommikul ja kohati päeval olid kirdetuule puhangud põhjarannikul veel üle 20 m/s, siis õhtul enamasti alla 10 m/s (rannikualadel oli siis enamasti idatuul, sisemaal kirdetuul), ainult mereefekti mõjul (konvektsioon) esines lahe avaosas puhanguid 20–25 m/s. 

Õhutemperatuur oli hommikul -1 kraadist põhjarannikul kuni -6 kraadini Lõuna-Eestis, kuid õhtuks ühtlustus, olles enamasti -4...-7 kraadi, vaid merel ja kohati rannikualadel püsis soojem.

Valgevene kohalt jõuab aktiivne tsüklon Venemaale ja täitub üsna kiiresti. Selle lohk ulatub esialgu veel Eesti kohale, mistõttu ilm on pilves ja sajuvõimalus üsna suur. 9. novembriks saavutab juba kindlama ülekaalu antitsüklon, mis võib Eesti kohale jääda pikemaks ajaks. See blokeering tõrjub Atlandilt tulevad tsükloni eemale – osa liigub mööda põhjapoolseid radu pidi pooluse lähedale (alloleval ilmakaardil hästi näha), teine osa jõuab või tegutsevad iseseisvalt Vahemerel.

Juba praegu on näha, et antitsükloni mõjul suunatakse tsüklonid mööda põhjapoolseid radu pidi pooluse lähedale, teine osa tsükloneid tegutseb Vahemerel või Musta mere lähedal – sinna kuulub ka Valgevene kohale jõudnud osaline lõunatsüklon (FMI).

Seekord alustan teisiti. Marko Kaasik uuendas just oma hooajaprognoosi: http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. Seal on kirjas:
Kommentaar. Vastu ootusi oli oktoober paljuaastasest keskmisest ligi kahe kraadi võrra külmem – see tulenes püsivast kõrgrõhkkonnast, mis tõi külmad ööd. Sadas vaid pool tavalisest, mida on tunduvalt vähem, kui oktoobri alguses prognoositud ligikaudu keskmine sajuhulk.
Uus prognoos. Vaatamata külmale novembrile ootame pehmepoolset ja madalrõhkkondade ülekaaluga talve.
Novembri kohta on tal kirjas: Euroopa põhjaaladel on õhurõhk tavatult kõrge, sest siia ulatub Siberi antitsükloni lääneserv – olukord, mis tavaliselt kujuneb välja alles talve teisel poolel. Tsüklonid liiguvad Atlandi ookeanilt üle Kesk-Euroopa Lõuna-Venemale, tuues meile külma õhku idast. Kuigi kuu lõpupoole on oodata tavalise hilissügisese läänevoolu taastumist, nullkraadi lähedasi temperatuure ning vihma ja lörtsi, kujuneb november tervikuna tavalisest külmemaks ja veidi sajusemaks.
Ele Pedassaar kirjutas oma seinal alanud talvest nii:

Novembritalv kestab.

Eile, 6.11. laienes Põhjamerelt üle Läänemere Baltimaade kohale aktiivse madalrõhkkonna (nimeks HUSCH) kirdeserv ning ida- ja kirdetuule iilid tõusid 10-14, rannikul 17-22 m/s. Keskpäeva paiku jõudis lõuna poolt lumesadu, mis pärastlõunal aeglaselt põhja suunas triivis ning hilisõhtul Põhja-Eestile lähenes. Külma oli 1...4 ºC, Liivi lahe rannal tõusis õhutemperatuur lühiajaliselt ka plusspoolele, kuid külmatunne ulatus päeva lõikes -10 ºC-ni.
Möödunud öösel (7.11) oli Eesti ilm tuisune, lund sadas kõikjal ning ida- ja kirdetuule iilid ulatusid 10-13, saartel 19, põhjarannikul 22, vastu hommikut loodes kuni 26 m/s. Tuule tugevnemiseks andis lisaenergiat eile Vahemere äärest kirde suunas kihutanud ja täna hommikul Ukraina-Valgevene aladele jõudnud tsüklon ILKA. Külma oli 1...7 ºC, kuid külmatunne oli 15 ºC ringis.
Täna hommikul mõõdeti Eestis lund 5 kuni 14 cm, Virumaal ulatusid hanged 17, Saaremaa idaosas koguni 20 cm-ni, seevastu Saaremaa läänerannikul oli lund 2 kuni 3 cm jagu.
Täna päeval toovad ühinenud madalrõhkkonnad Eestisse lund juurde, tsükloni keskpunkt koondub Valgevene kohale ja pööris liigub edasi kirdesse. Ida- ja kirdetuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 17-23, looderannikul kuni 26 m/s. Õhtu poole jääb nii sadu kui tuult vähemaks. Õhutemperatuur oluliselt ei tõuse ning jääb -1...-6 ºC vahele.
Homme kaugeneb ILKA nimeline pööris Lääne-Venemaale ning selle järel annab tormituul järele, lund tuleb rohkem juurde põhjarannikule ning õhus valitsevad miinuskraadid. Õhtul läheneb põhja poolt kõrgrõhuala, mis pilvede vahele rohkem selgemaid laike puurib ning järgnev öö tuleb juba kargem.
Atlandi soe ja niiske õhumass võib teha läbimurde järgmisel nädalal ehk novembri keskpaigas, aga sinnamaani tuleb meil arvestada nii talveilma rõõmude kui muredega.

Seega arvatakse pigem, et talv suurt üle kahe nädala ei kesta, sest mingil hetkel peab ju ookean mõjule pääsema. Arvan, et mõlemad variandid on üsna võrdse tõenäosusega võimalikud – nii lume ärasulamine hiljemalt kahe nädala pärast kui talve püsima jäämine (nii näitab nt GFS: http://old.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2402.gif ja Euroopa mudel: http://old.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif). Lähiminevikust on mõlema variandi (blokeeringu vms ilmamustri, mitte ülivarase talve) kohta hulgaliselt näiteid.

NOAA on arvutanud talve üha külmemaks, aga see on allikana suhteliselt väheusaldusväärne http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.

Kalmer Saar. 04.11.2016.a. Saaremaa, Taaliku.

Nädala algus on tuisune, hiljem muutub ilm rahulikumaks ja külmemaks. Soe ja niiske õhk ei suuda üle olla külmast ja kuivast õhust, seetõttu suunatakse tsüklonid lõunapoolsemaid liikumisteid pidi itta. Siia ulatub ainult tuuline ja külm ilm, tuiskab. Õhutemperatuur on valdavalt -2...-7 kraadi, selgimiste korral madalam. Rannikualadel tugevneb mereefekt.Talv süveneb kiiresti ja tuisk toob külma. Loodus on oma arengus jõudnud peaaegu kaks kuud ette ehk detsembri lõppu, kuula Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-06_10_puhas.mp3.

Antitsüklon koos eriti külma ja kuiva õhumassiga jääb põhja poole püsima. Selle kese võib nihkuda pisut Koola poolsaare poole, aga üldjoontes on väheliikuv. Nädala lõpus võib Uuralite tagant idavooluga külma õhku juurde tulla (kas kõrgrõhuvööndi lõunaservas või tuleb sealt Euroopa poole teine antitsüklon – ultrapolaarne telg, vt lähemalt Jürissaar 1998, 2011).  See tähendab senisest palju külmemaid ilmu.
Ilmahuviline Janek meenutab: nii varast talve algust ei mäleta. 93-ndal algas talv temperatuuri poolest 8. või 9 nov.algul lund polnud,korralik lumi tuli 18.nov ja pärast seda kohe paar päeva väga krõbe külm.mõõdukas külm põsis siis umbes 5.detsembrini. Klimatoloog Jaak Jaagus tegi varase talve alguse osas veidi uurimistööd ja selgitas välja või kinnitas, et 1993. a juhtum oli senimaani talve alguse varajasuse osas 2. kohal. 1. koht on senimaani kauge 1921. aasta käes, kui näiteks Tartus tuli püsiv lumi 25. oktoobril. Nende andmete valguses jääb praegune talve algus hilise ajaloo osas 2. kohale ja 1993. a 3. kohale. Sel juhul tuleks käsitleda 25. oktoobril sadanud päevi, kui sadas lund, eeltalvena, aga võib ka hilissügiseks lugeda, sest esimesele lumele järgnes väga soe periood – viimase tõlgenduse korral jäi eeltalv vahele ja hilissügis transformeerus otse päristalveks. Väga varane talve algus oli ka 2010. aastal, praegusest vaid paar nädalat hilisem ja suladeta aeg kestis siis jaanuarini: alles 9. jaanuariks (2011) läks sulale ja püsis sellisena hulk aega, vt ka ühe jaama ajalugu: https://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2011/1/8/DailyHistory.html?.
Tänavu võib Eestis talve alguseks lugeda 1. novembrit, võrdluseks: eelmine talv algas alles 26. detsembril, seega tohutu aastatevaheline muutlikkus – peaaegu kahekuuline erinevus aastaaja alguses. Nii eelmine kui hästi varane 1993. a talv olid silmapaistvad selle poolest, et talv algas lumeta: 1993. a tuli lumi alles siis, kui talv oli 10 päeva kestnud ja eelmisel talvel läks ligi nädal pärast algust lumetulekuni.
Kuna idatuuled ja -tormid on endiselt väga aktuaalne teema, eriti kuna mereveetase on taas keskmisest kohati üle 60 cm madalam (Pärnu lahes oli 6. novembril -64 cm), siis esitan Tõnu Ploompuu kommentaari-arvamuse, mille ta postitas Eesti ilma grupis:
Kuivõrd erandlik on tänavuse sügise idatuulte domineerumine? Mis on sellise ilmaolukorra põhjustaja?
Vaadates ise ilmaasju vaid ühe silmaga, pole ma teadlik kõigist selleteemalistest Eestivälistest teabeallikatest ja hinnangud on eelkõige juhuslike vihjete põhised. Seda ka järgnev mõttekäik.
Tundub, et selle aasta ilmastik Jäämerel (~Euroopa sektor) on olnud erakordselt soe. Kaninist Jenissei suudmeni on vististi suvi olnud ~sama soe kui Eestis (sajakonna kilomeetri kaugusel merest, rannas on paratamatult mere jahutav mõju). Seega on toimunud selles piirkonnas väga suur Jäämere soojenemine, seega peaks ilmselt sealkandis olema jääd erakordselt vähe, meri erakordselt soe.
Selle Jäämere osa soojus (koos saabuva hoovuste veega) veab jahtuva maismaa tingimustes tsükloneid sinna liikuma. Nii kujuneb Euraasia põhjaserva tugev kõrgrõhuala vöönd, mille lõunaserv kingib meile ida- ja kirdetuuled.
Minu arvamus: sel teemal on olnud teadusettekandeid. Minu meelest on esitatud õiged seosed hästi lihtsustatud kujul – vähe merejääd polaaraladel soodustab arktilise õhu sissetunge keskmistele laiustele ja seega karme talve meil. Täpsemalt: http://www.baltex-research.eu/hazards/oral/11_Vihma.pdf
Idatuultest. Sirje Keevalliku vastus ühele kitsamale küsimusele (vt allpool), kuid kõlbab ka siia: Idakaare tormid Soome lahes pole mingi haruldus: T. Soomere, S. Keevallik, 2003. Directional and extreme wind properties in the Gulf of Finland. Proc. Estonian Academy of Sci. Engineering, 9, 2, 73-90.
Jaak Jaagu kommentaar (küsimus kas idatuuli on rohkem?): Idatuulte ja tormide korduvuse suurenemist pole me küll täheldanud. Pigem on neid vähemaks jäänud. Kui ma õigesti mäletan, siis sügisel oli Vilsandil vist siiski näha mõningat, kuid statistiliselt mitteolulist suurenemist. 
Tormid on üldse väga juhuslikud nähtused, mille kohta on väga raske mingeid pikaajalisi muutusi välja tuua. Meil oli vist vaid talvel ja veebruaris tormisuse suurenemist märgata. Juurde võib veel märkida, et idatuultega peaks Soome lahe lõunarannikul esinema apvellingu nähtus, mis näiteks suvel peaks põhjustama pinnavee temperatuur järsku alanemist. Kuid üldiselt ei tasu siiski mingitest selgetest kliimamuutustest idatuulte korduvuse puhul rääkida.

Martin Sepp. 1.11.16 kl 14:08 Tallinnas, Akadeemia teel. Jüri Voit lisab: Ilmamuutus.6.11.2016.Kuusalu.12:29 [pilt on kahjuks sotsiaalvõrgustikes, aga ütlus on seekord õige, et läheb tuisule ja külmale].

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Kariväraval 5.11.2016.