46. nädala ilm (14.–20.11.2016)

Kommentaariumi link

Suur sulapäevik: "Kui mardipäeval külmetab, on jõuluks sula" ja "Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab", ütleb vanarahvatarkus. Elame-näeme! Täpsemalt kirjutame Elluga  ilmapäevikus, mis sellest talvest saab ja saama hakkab: http://ilm.ee/?515727.
Pidin ERR novaatorisse kirjutama kahele põnevale pilveteemalisele küsimusele vastuse: http://novaator.err.ee/v/lugejakysimus/e81f9cb5-1a79-47c6-b013-c594a266660a/lugeja-kusib-kui-palju-pilvedesse-lund-mahub.

20. novembril liikus osatsüklon kiiresti üle Baltimaade kirdesse ja teine aktiivne madalrõhkkond liigub Inglismaalt Skandinaavia kohale.
Öösel sadas enamasti vihma, paljudes kohtades tugev või koguni ülitugev (sajuhulk hommikul Tartus 20,4 mm, Marul öö jooksul 16,3 mm; teade Alatskivilt: Alatskivil sadas möödunud ööl 23,6 mm vihma. Maad ujuvad,tugev vihm +lume sulamise veed), hommikul läks mõnel pool, ilmselt osatsükloni külmas sektoris, sadu üle lumeks (esmalt Pandiverel, seejärel nihkus lumisem sajuvöönd loodesse Raplani ja Tallinnani välja), tekkis ajutine lumikate, päeva jooksul muutus sadu kõikjal vihmaks tagasi ja seejärel lakkas hoopiski.
Sveni märkus: öösel oli torm, padukas ja äike. tundus, et Cb-d olid üldise Ns kihi sees. Välgudetektori andmed (vt Läti, Leedu): https://www.lightningmaps.org/blitzortung/europe/index.php?bo_page=archive&bo_map=0&lang=en&bo_year=2016&bo_month=11&bo_day=20&bo_hour_from=0&bo_hour_range=6#bo_arch_strikes_maps_form.
Osatsükloni soojas sektoris, mis oli täidetud troopilise õhumassiga, tõusis õhutemperatuur 8 kraadini (see ala nihkus hommiku jooksul mööda Peipsiäärseid maakondi põhja), mujal püsis 2 kraadi lähedal, lumesaju ajal langes kuni -0,1 kraadini, pärast sadu tõusis tasapisi 5 kraadini, ainult ida pool langes külma frondi üleminekul 3 kraadini ja madalamagi, seejärel tõusis tasapisi 4 kraadini. Muutusi temperatuuris saab jälgida http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/ või ülevaatlikumalt kaardina http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/.
Einar Alatskivilt: Sina kirjutad blogis suurtest temperatuuri kõikumistest ,siis täheldasin ise ka neid kõikumisi , maksimum tõusis hommikul siin +7 -ni ,hiljem langes kiiresti +2,6 kraadini hiljem päeval jäi kõikuma +4 kraadi piiresse.
Tuul oli enamasti idast, soojas sektoris lõunast, pärast osatsükloni eemaldumist enamasti läänest, saartel edelast, püsides üsna nõrk (puhangud olid alla 10 m/s), kuid päeval asendus edela- ja läänetuulega, mis tugevnes lühiajaliselt puhanguti üle 15 m/s (pärast külma fronti), siis nõrgenes uuesti. Alatskivilt: Päeva esimesel poolel tõusis kella 10-11 vahel tõeline maru,mis rauges ka järsku.

Järgmine osatsüklon toob juba ööpäeva jooksul uue tuule tugevnemise ja troopilise õhumassi kuni 10-kraadise soojaga, aga sademeid jagub olulisem vähem, ilmselt rohkem loodesaartele. Pikemalt järgmises postituses.

Osatsüklon oli hommikul otse Eesti kohal, tuues ohtralt sademeid ja suure temperatuurierinevuse (DWD)

19. novembril oli siinmail ulatusliku madalrõhuala kaguserv.
Ilm oli pilves, selgimistega või koguni muutliku pilvisusega. Mitmel pool sadas hoovihma, kohati olid sajuhood väga tugevad, üksikutes kohtades, peamiselt Läänemerel, oli äikest (leedusaitidel on isegi mitmel pool välke märgitud, aga need pole tõenäoliselt õiged andmed, st artefaktid ehk kvaliteedihälbed: https://twitter.com/ltmeteo/status/800036795140313088/photo/1 ja http://www.meteo.lt/en/web/guest/lightning-detection).
Tormine lõunatuul (puhangud rannikualadel kuni üle 20 m/s) nõrgenes öö jooksul kiiresti ja nii oli hommikul sisemaal ka puhangud enamasti alla 10 m/s. Tuule tugevus oli siiski muutlik ja päeval tugevnes lõunatuul ajuti taas enam kui 15 m/s, kuid õhtuks nõrgenes jälle.
Õhutemperatuur tõusis öösel 3–7 kraadini, hommikul langes pisut, kuid päeval tõusis enamasti 5–8 kraadini, õhtu jooksul langes tasapisi alla 5 kraadi, ainult mere ääres jäi kohati veel soojemaks.
Polaarset ja troopilist õhumassi eraldaval frontaalvööndis tekkis laine, mis aktiveerus ja tormab öö jooksul osatsüklonina üle Eesti kirdesse. Alates Lõuna-Eestist hakkab sadama vihma, sadu on mitmel pool tugev (võimalik ööpäevane sajuhulk enamasti 20 mm ja enamgi).
20. novembri jooksul eemaldub sadu kirdesse ja ilm paraneb, tuul on nõrk ja muutliku suunaga, ida pool võib tuul valdavalt lõunast ja kagust olla, päeval asendub kõikjal enamasti edelatuulega.
Edaspidi on sajud nõrgemad ja kohatisemad, sest tugevneb antitsüklon. See toob kaasa soojema õhumassi, mistõttu ilm võib pilves ja sombune olla. Õhutemperatuur püsib plusspoolel.

Satelliidipildil on näha, et frondil tekkis laine, mis aktiveerus ja tormab osatsüklonina üle Eesti, tuues ohtralt sademeid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Musta mere äärest on troopiline õhumass kaugele põhja tunginud. Selle piiri tähistab soe front ja sel tekib aktiivne osatsüklon, mis tormab üle Eesti, tuues ohtralt sademeid (FMI).

Nele-Liz Sammul. Kell 14:45 09.11.16 Rakveres

18. novembri õhtul liikus aktiivne madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Öösel alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama. Sadu asendas mitmel pool eelnevalt tekkinud udu. Sadu muutus põhja poole liikudes lumisemaks, kuid oli kohati (üli)tugev, lisaks täheldati saju hootist iseloomu. Hommikuks lisandus mõnele poole kuni 5 cm värsket lund (vt fotol), aga see sulas päeva jooksul. Päeval liikusid üle Eesti vihmahood.
Hommikuks langes õhutemperatuur lumesajuga kohtades kuni -0,1 kraadini, eriti Pandiverel, mujal oli kuni +3 kraadi, mere ääres kohati rohkemgi. Päeval tõusis kõikjal 3–6 kraadini, mere kohal oli kuni 7 kraadi sooja.
Tuul oli lõunast, kohati kagust, ja üsna tugev (sisemaalgi puhangud üle 10 m/s).
Tuul püsib esialgu tugev, nõrgeneb alles 20. novembriks. Välistatud pole tormised puhangud (merel, rannikualadel 21 m/s). Sageli sajab, kuid seekord ainult vihma, sest õhumass on piisavalt soe.
22. novembriks tugevneb idapoolne antitsüklon. Õhumass soojeneb, aga ilm muutub kuivemaks ja õhutemperatuur tasapisi langeb, võib tekkida udu. Talviseid olusid enne 25. novembrit oodata pole.

Jarmo Arusoo. Tohutult värsket lund 18. nov hommikul Paides.

Vägevad kihtsajupilved tugeva lörtsiga Tartus (17. nov).

Sünoptik Helve Meitern imelikust ilma-aastast ja lähiaja ilmast: http://ilm.ee/?515753.
17. novembril liikus järgmine madalrõhulohk Läänemere kohale. See tõi mitmele poole vihmasaju, mis läks ida pool üle lörtsiks, eriti tugev lörts ja märja lume sadu oli Jõgevamaal, seevastu selget ilma oli pärast laussadu saartel ja mere kohal. Tuul oli enamasti lõunast ja üsna nõrk, ainult hommikul põhjarannikul puhanguti üle 15 m/s, õhtul nõrgenes kõikjal. Sisemaal tekkis nõrga tuulega ja pärast laussaju lakkamist udu. Sooja oli 2–6 kraadi, lörtsi ajal kohati vähem.
Lisaks oli Eesti pilvenduses jälle (jälle, sest 8. novembril oli Teletornis pilvepiiri lõpetamine, millele järgnes mõõdukas meediakajastus) üks tähtis päev, vt fotol.
Kehtiv Helve öeldu (viide eespool): Atlandi põhjaosas, uuel nädala juba ka Atlandi keskosas tegutsevad aktiivsed mitme keskmega madalrõhualad, mis transpordivad esialgu Lõuna-Euroopasse , edasi Lääne-Euroopasse sooja juurde. Madalrõhkkondade lohud väisavad üksteise järel Eestit ning edelavoolus saabub osa soojusest ka meile. Ilmakaarti vaata allpool – seal on näha seda mitmekeskmelist madalrõhuala (ülisuurt tsüklonit). Selle mõju asendub ilmselt alles pärast 20. novembrit idast läheneva antitsükloni mõjuga. Õhumass soojeneb, aga õhutemperatuur langeb ja ilm muutub kuivemaks.


Kairo Kiitsak. 17. novembril külastas president Kersti Kaljulaid Jõgevamaa Gümnaasiumi oma teisel siseriiklikul visiidil Jõgeva- ja Tartumaale.
Tore oli osaleda nii erakordsel ja olulise tähendusega sündmusel. Mul oli väga suur au ja rõõm, et sain kinkida proua presidendile enda jäädvustatud foto lainelistest kihtrünkpilvedest, mis pälvis kõrge koha suvel ka maailma meteoroloogia organisatsiooni (WMO) poolt korraldatud pilvekonkursil.
Minust ja presidendist jäädvustas foto: Eili Arula 

Kairo Kiitsak. Kihtpilved ehk udu Jõgeval 17.11.2016

Läänemere õhuruumi saabuvad järjestikku lohud (FMI).

16. novembril liikus järgmine madalrõhulohk Läänemere kohale. Öösel sadas veel üsna tugevat lund Ida-Eestis, lääne pool (saartel, läänerannikul) läks sadu vesisemaks, mandri kohal tekkis sekundaarne laussajuala, mis puistas hommikuks nt Tallinnasse kuni 4 cm värsket lund.
Hommikuks eemaldus suurem laussadu idapiiri taha ja päev oli pilves, kohati udune, kuid olulise sajuta. Õhutemperatuur tõusis kõikjal üle 0 °C.

17. novembriks on oodata järgmist laussadu, mis võib muutuda tugevaks. See tuleb ilmselt juba kõikjal vihmana. Siiski ei saa ka lörtsi välistada, sest 850 hPa pinna temperatuur on kuni -2 kraadi.

Eriti soe võib õhumass olla enne 25. novembrit, kuid see ei tähenda, et valitsevad plusskraadid, sest ilma määrab idas tugevnev antitsüklon. Seejärel võib talvisem ilm hakata tasapisi tagasi pöörduma.

Ööl vastu 16ndat novembrit esines Tartuski tugev lumesadu. Selline nähtus jääb nüüd küll hulgaks ajaks viimaseks omataoliseks.

15. novembril liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Selle madalrõhulohu mõjul alguses ilm isegi selgines: hommikune kohati tihe udu asendus mõnel pool, nt Tartus, ennelõunal suhteliselt päikeselise ilmaga (vt fotot). Päeva teises pooles pilvisus tihenes taas ja alates saartest hakkas sadama nii vihma, lörtsi kui lund, õhtu jooksul muutus sadu siiski lumisemaks (frondi eel sooja õhku ei lisandunud, mistõttu sulamispiir laskus aluspinnani, vt põhjalikumalt http://www.theweatherprediction.com/habyhints/220/).
Hommikune nõrk tuul asendus õhtuks tugevama lõunatuulega, kohati oli tuul kagust. Puhangud ulatusid kohati merel ja rannikualadel õhtuks enam kui 15 m/s. Vaindlool registreeriti ka enam kui 20 m/s tuult, aga see võis olla artefakt (kvaliteedihälve andmetes). Õhutemperatuur oli keskpäevani mitmel pool 0...-4 kraadi (külmem oli Harjumaal), kuid õhtul tõusis enamasti pisut üle 0 °C, lumesajus langes napilt alla 0 °C.

Ain Vindi. Selge ilm Tartus.

Tarmo Lukk. Aga ma sain Q pildi eile Nõmmel. Selline taevas oli (ülemine pilt ) ja tulemus (alumine pilt, Q on originaalsuuruses, aga ümbert must taust on ära cropitud) [autori kirjaviis muutmata].
Viiteid: www.stargatemax.com -> https://www.stargatemax.com/gallery/skyscape/.

Sünoptik Ele Pedassaar avaldas 14. novembril oma seinal sellise ülevaate:
Kellele hea, kellele halb uudis, aga ilm läheb soojemaks ning nädala lõpuks on sügisilm tagasi.
Tänast (14.11) vaikelu põhjustab Eesti kohal nõrk madalrõhuala, mille all on tuul nõrk, kuid sadu laialdaselt. Mandril sajab valdavalt lund, läänerannikul ka lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur ulatub mõnest miinuskraadist Ida-Eestis +4 kraadini saarte rannikul. 
Homme (15.11) laienevad plusskraadid sügavamale sisemaale, kuna ilmakujundajaks saab Norra merelt kirdesse liikuv aktiivne madalrõhkkond LAURA. Pöörise idaserv laieneb üle Skandinaavia Läänemerele ning tsükloni niiske lohk jõuab Eestisse homme päeval. 
Eelolev öö veel suuri muutusi ei too, ilm on talvine, kohati kerge lume- ja lörtsisajuga. Mõnel pool tekib nähtavust piirav udu. Tuul pöördub lõunasse ja kagusse, kuid enne hommikut oluliselt ei tugevne. Õhutemperatuur jõuab langeda 0... -6 kraadini, kohati võimalik ka, et -10 °C-ni, saarte rannikul on sooja kuni 3 °C.
Hommikul annab madalrõhkkonna tulekust märku tihedamate pilvedega kattuv taevas ning rannikualadel 11 m/s tugevnev kagutuul. Keskpäeva paiku jõuab meie saartele tihedam sadu ning liigub pärastlõunal edasi mandrile. Saartel sajab vihma ja lörtsi, mandril tuleb ka lund. Vesise saju ladestumine külmale maapinnale põhjustab mitmel pool jäite tekke! Kagu- ja lõunatuul tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 15-17 m/s. Õhutemperatuur tõuseb -1...+4 °C-ni.
Kolmapäeval (16.11) ja neljapäeval (17.11) jätkub Atlandi ookeanilt Põhja-Euroopa kohale niiske ja sooja õhumassi sissetung ning aktiivsed madalrõhulohud liiguvad üksteise järel üle Eesti. 
Kolmapäeval sajab aeg-ajalt lörtsi ja vihma, mandril esialgu ka lund. Neljapäeval on sadu juba vesisem. Jäiteoht püsib suur! Tuul puhub lõunakaarest ning ulatub sisealadel 5-12, rannikul 14-17 m/s. Kolmapäeva öö on mandril valdavalt miinuskraadidega, saarte rannikul on mõni kraad sooja, päevane õhutemperatuur tõuseb 0..+4, saartel kohati +6 °C-ni.
Neljapäeva öösel ei tohiks 0 °C-st madalamaid temperatuure enam olla, saartel on sooja kuni 5 °C, päev toob sooja üle terve maa 2...6 °C.
Nädala lõpu poole soojenemine jätkub, sageli sajab vihma ning lumikate hävib. Samas: päristalveni on ju ka veel aega! [Kas viimased kaks nädalat polnudki päristalv?]

14. novembril määras ilma nõrk madalrõhuväli, järgneval päeval levib üle Läänemere nõrk madalrõhulohk. See madalrõhuväli piiritles idast lähenevat antitsüklonit ja sellega seotud külma õhumassi.
Külma õhumassi pealetungil (külma tüüpi oklusioonifrondil) esines öösel ja hommikul kuni keskpäevani lumesadu, mis oli paiguti tugev, see liikus kirdest edelasse, õhtul sadas veel lõuna pool. Saju järel ilm kohati selgines, kuid selge ilmaga ala ei ulatunud Pandiverest ega Pakrist lõuna-edela poole, kus püsis kogu õhtu pilves. Pärast päikeseloojangust ja ülikuu ilmumist arenesid kihtpilved ka mere lähedal, kus õhtu oli selge, tekkis udu.
Tuul oli valdavalt idast ja nõrk, õhtul oli tuul pigem muutliku suunaga. Õhutemperatuur oli frondi järel kuni -5 kraadi (ka päeval, peamiselt Pandiverel ja Virumaal), eel aga -1...+3 kraadi; õhtul, kus ilm selgines, langes -8 kraadini, pilvede all oli enamasti 0...-3 kraadi. Alates Kagu-Eestist hakkas ilm soojenema.
15. ja kohati sisemaal ehk ka 16. november jäävad mõneks ajaks viimaseks talviseks päevaks ehk kahenädalane talv saab selleks korraks läbi (analoogia maiga, kui oli suvi, mis lõppes justkui 4. juuniga). Küllalt põhjaliku ülevaate saab Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Teisipäeva (15.11) öösel kõrgrõhkkonna mõju väheneb, kuid sajuhooge on üksikuid. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on 0...-5, kohati võib paar-kolm kraadi madalamale langeda, saarte rannikul on kuni +3 °C. Päeval laieneb üle Skandinaavia madalrõhkkond ja tõstab Läänemere ääres lõuna- ja kagutuule tugevaks, puhanguid 12, saartel ja rannikul 15 m/s. Ennelõunal sajab kohati lund ja lörtsi, saartel ka vihma, õhtupoolikul muutub sadu laialdasemaks ja tihedamaks. On jäiteoht! Õhutemperatuur on -2...+1, saartel ja läänerannikul kuni +4 °C. 
Kolmapäeva (16.11) öösel läheneb Läänemerelt madalrõhulohk ja selle eel sajab tihedat lund ja lörtsi, saartel vihma. On jäiteoht! Puhub tugev kagutuul, puhanguid on 14, saartel 16 m/s. Päeval jõuab madalrõhulohk mere idarannikule. Idapoolsetes maakondades sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis tuleb sajuhooge vihmana. Libeduseoht on suur! Õhutemperatuur on öösel -3...+1, saartel kuni +3, päeval Lääne-Eestis 0...+4, Kesk- ja Ida-Eestis kõigub kraadi ulatuses 0 °C ümber.
Seega jääb Venemaa keskoblastite kohale jõudnud ultrapolaarne antitsüklon liiga kaugeks ega suuda ookeani mõju efektiivselt tõrjuda. Tsüklonite raskuskese tuleb Gröönimaa ja Islandi lähedalt Norra merele ja nende haare ulatub kindlalt Läänemere idakaldale.
Kuna õhumass on alguses veel üsna külm, saab sisemaa lumelisa, hiljem on sadu vihmana ja lumi hakkab intensiivselt sulama (sulatajaks on soe õhk koos pilvealuse ilmaga, mitte vihm).
Venemaa antitsüklon jääb esialgu küll püsima, aga selle läände nihkumine on küsitav. Igal juhul soodustab see lõunast troopilise õhumassi saabumist (pole välistatud, et ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb koguni oktoobri tasemele). 

Kairo Kiitsak. Madalad kihtpilved Jõgeva linna kohal 14.11.2016. Seega igal pool ei tõmmanud tähelepanu ülikuu, vaid kihtpilved.

Sellised vägevad jääpurikad, mis olid veel pühapäeval Laagri katlamaja küljes, jäävad mõneks ajaks minevikku.

Iga kord, kui Kuu satub perigeesse (ülikuu), satub meedia segadusse ja hullub. Saabus üks huvitav kirjeldus ülipäikesest, Maret Kents kirjutab ülipäikesest nii:

Ma ei tea, kas Teid selline asi huvitab, kuid täna 21.11. oli päike enne loojumist ebaharilikult suur ja valgustas ka tugevamini kui harilikul.

Väljusin Tallinnast Keila poole 14.58. ilm oli ilus. Päike paistis.  peale Lilleküla keeras rong nii, et päike hakkas mulle, läbi akna peale paistma. Kuna mul on komme, sügisel kinnisilmi  päikese poole vaadata (see vähendab sügisgaamose halli meeleolu) tundsin, et päike on kuidagi soe. Siis kadus Nõmme mändide taha.Kui olime jõudnud Kivimäe jaama 15.14. tundus mulle, et meile tuleb vastu rong, mis oma võimasa esilaterna tulega valgustab teed. Rongi ei olnud, kuid päike paistis otse raudteele, valgustates seda nii tugevalt. Olen sõitnud ju palju rongides, ja pidanud õhtuti ja ööseti aknast välja vaatama ja nii oli mul vastutuleva rongi tuli heaks võrdluseks. Kui olime juba Tallinnast välja sõitnud, keeras päikeaseketas jälle otse minu peale, ja mulle paistis ta olemapalju suurem, kui avaliselt. Umbes sama suur, kui vahel Augustikuu õhtuti täiskuu, mida kutsutakse ka PÕUAKUUKS. Päikese ketta diameeter oli vähemalt 2,3 cm. Päike loojus 15.16. Sain sellest aru, sest maja katustelt kadus päikese valgus, kuid kiriku torn helendas veel päikese käes. 

Margarita  kirjutas, et 14.11 öine kuu pidi olema suurem kui harilikult. Enne, 14.11 oli öö pilves, kuid hommikul kella 4-5 paiku oli aias "lume valgus" selline, et vaatasin, kas automaat lamp on põlema hakanud. Lamp ei põlenud. Kuid harilik kuuvalgus sellisel kellaajal pole küll nii hele olnud.

Sellele andis Martin Vällik selgituseks: Maakera on Päikesele teinekord lähemal kui mõni teinekord, kuid see erinevus on 150 miljoni km peale 5 miljonit km, seega silmaga nähtavalt seda küll ei erista. Isegi nn ülikuud ei suuda inimsilm eriti eristada, eks see rohkem selline meediahaip, sest paljud meist ikka päevast päeva ja kuust kuusse kuud vaatleb ja silmaga selle nurkläbimõõtu hindab. Päikese läbimõõt sentimeetrites on mõttetu asi, kuna juurde peab ütlema siis ka kauguse, kust see sentimeetrite hulk tuleb - nurkläbimõõt on see füüsikaline suurus, mida vaja, nt mündi läbimõõt väljasirutatud käe sõrmede vahel. Ja igasuguseid tundmusi tuleb meil aegajalt peale, kuulsaim neist on SUUR KUU, kui see tõuseb, aga otseseid mõõtmisi tehes kaob see suur suurus ära. Täna teen ka ühe sellise - tõusva ülikuu juba pildistasin, kõrgemaid teen veel juurde ja laon need siis ühele pildile kuidagi kokku, et suurust võrrelda saaks.

Martin Kivi. Selle aasta novembri senini selgeim ilm (pilved kaugel horisondil pea igas ilmakaares) Kiili vallas 14.11.2016 16:30 (alumine foto). Viimati oli päevasel ajal siinkandis nii selge 20. oktoobril.

Tuleb soe ja sajune nädal. Kuula ka Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-13_10_puhas.mp3. 

Esialgu on ilm veel üpris talvine, võib esineda nõrk külmenemistendents, sest idast läheneb antitsüklon, mis toob külmema õhumassi, kohati sajab lund.

16. novembril läheb sajule ja soojemaks. Sademed tulevad vihmast lumeni. Paistab siiski, et antitsüklon jääb Venemaale püsima ja võib nädala lõpuks jälle ülekaalu saavutada. See tähendab, et ilm läheb külmemaks, aga suuremat sadu kaasneda ei pruugi. Senimaani on soe, välistatud ei ole koguni 10-kraadine soe. 

Lumi võib nädalaga kaduda, eriti kui saabub troopiline õhumass ja ilm on samal ajal pilves.

Südatalv saabus sel aastal tavatult vara. Foto: Katri Lumi. 16.01.2016 Rapla.