44. nädala ilm (31.10.–6.11.2016)

Kommentaariumi link

Pilvekütid on oodatud 8. novembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?515673. Soovitame saata oma tulekust e-kirja aadressil ilm@ilm.ee

Kes soovib oma pilte siin näidata, siis saatke failid palun kamenikmeister@gmail.com (hea, kui juures on andmed, kus ja millal pildistatud).

Kuula Merikese ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/581f096714f03646202a7a62

6. novembril jõudis Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna kirdeserv. See tõi tuule tugevnemise (kirdetuul puhanguti kuni 20 m/s) ja alates Lõuna-Eestist tuisu (mereefekt kandus Soome rannikule, kuigi tuul oli pigem kirdest). Õhutemperatuur ühtlustus: öine kohati -10...-16 kraadi asendus päeval enamasti -2...-5 kraadiga.

Tuisk levis tasapisi põhja poole ja jõudis 7. novembriks pea kogu Eestisse. Rootsis oli suur lumesaju hoiatus väljas https://www.krisinformation.se/nyheter/2016/november/smhi-klass-2-varnar-for-snofall.
Tuisk toob ilma külmenemise ja nädala vältel läheb krõbedamaks. Lähemalt uues postituses (vt ülalpool).

Eda Varis. Rünkpilved. 05.11.2016 Röa

5. novembril levis Läänemere kohale uue madalrõhkkonna kirdeserv. Selle levikut tõkestas mõõdukalt tugev antitsüklon Skandinaavias. Öö oli pilves selgimistega (läks hommikuks selgemaks) ja vaikne, kohati sadas lund ja tekkis udu. Kus selgines, oli õhutemperatuur -10 °C, muidu oli soojem, näiteks -3 või -5 kraadi rannikualadel koguni 0 °C lähedal.
Päeval asendus nõrk ja muutliku suunaga tuul või tuulevaikus saartel kagutuulega, seejärel idatuulega, mis hakkas tugevnema, sisemaal püsis esialgu veel tuulevaikne. Ilm muutus päikeselisemaks ja külmemaks: kuigi päeval tõusis päikese toel peaaegu tuulevaikuses mitmel pool 0 °C lähedale ja tekkisid rünkpilved, oli juba õhtul kohati kuni -12 kraadi ja tekkis tihe udu.
Tuule tugevnemine levib aeglaselt itta. Suurem sadu ja tuisk peaks kohale jõudma 6. ja 7. novembril. Esimesena võib tuiskama hakata Soome lahe ääres, kus on mereefekt, seda mainitakse ka Merikese ilmateates: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-05_10_puhas.mp3. Samas arvan, et kuna õhk liigub algul kagust loodesse või idast läände, jääb mereefekti tuisk Soome poole või avamerele ja alles hiljem vastavalt tsükloni liikumisele, kui õhk liigub kirdest edelasse, võib tuisk koonduda põhjaranniku lähedale.
Üllataval kombel pole sula veel ette näha. Külm ja tuisune ilm annab 9. novembriks järele, kuid lumesajud võivad jätkuda. Pärast seda võib mööda Venemaa lääneserva põhja poole liikuda aktiivne lõunatsüklon, millel on lumetormi potentsiaal (kui nii läheb, on tingimused ehk sarnased 26.03.2008 juhtumiga). Teine variant on see, et läänetsüklonid üritavad tungida ida poole, aga väga külm ja kuiv õhumass tõkestab tee (soojuse ja niiskuse levimist põhja ja ookeani suhtes itta takistab suure tihedusega külm ja kuiv õhumass, milles on praegu antitsüklon tekkinud).

Tööpäevad on pikad ja lõppevad alles pimedas, aga vaade pilvedele on kena. 4.11.2016 Tallinnas.

4. novembril ulatus Baltimaade kohale madalrõhkkonna lääneserv, pärast seda levis Läänemere kohale uue madalrõhkkonna kirdeserv. 

Soome lahe mõjul jätkus mereefekt, mille mõjul kasvas lumikate mõnes põhjamaakonnas kuni 20 cm-ni. Sadu jätkus ka sisemaale. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või sisemaal loodest ja rannikualadel kirdest. Õhutemperatuur püsis enamasti pisut alla 0 °C, rannikualadel oli soojem.

Rahulik ilm püsib veel veidi aega, sest Eesti jääb tsüklonite vahele. Alles 6. novembril ulatub Eestini järjekordse tsükloni kirdeserv, mille mõjul tuul tugevneb, aga sadu ei pruugi veel kohale jõuda, v.a mereefekti lumi. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeval (6.11.) laieneb madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohale ja selle kirdeserv tungib jõulisemalt Eesti poole. Ida- ja kirdetuul tugevneb, puhanguid on 15, saartel ja põhjarannikul 20 m/s. Öö ja ennelõuna on veel suurema sajuta, vaid meretuulega rannikul püsib lume- ja lörtsihoogude võimalus. Tihedamad lumepilved jõuavad pärastlõunal Liivi lahe ümbrusse ja Eesti lõunaserva ning levivad õhtul edasi põhja poole. Tänastel andmetel Põhja-Eestisse ei tarvitse sadu jõuda. Õhutemperatuur on öösel -5...-10, öö hakul Eesti põhjapoolses osas kuni -13, saarte rannikul jääb 0 °C lähedale, päeval 0...-5 °C.

Edaspidi on ilm tuisune ja talvine. Lumelisa võib tulla rohkesti. Erinevalt 1993. a novembrist ei ole seekord antitsüklonid ülekaalus, vaid pigem on palju madalrõhkkondi, torme ja sadusid (tuiske).

 Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeva linnas 1. novembril ja 2. novembril

Kairo Kiitsak kohas  Jõgeva. Läbi kaamerasilma on õhtud värvilisemad. 3.11.2016

3. novembril oli siinmail madalrõhkkonna loode-lääneserv.  Tuul nõrgenes ja idatuul asendus valdavalt põhjatuulega, üksnes Soome lahe ääres oli kuni 21 m/s tugevusega kirdetuulepuhanguid (konvektsioon merel). Mitmel pool sadas lund, tugevamaid sajud ja tuisk oli ikka Soome lahe ääres – mereefekt. Lund oli alates 2. novembrist Põlva lähedal kuni 17 cm (Ivar Uutari andmed), Lääne-Eestis kuni 13 cm, mujal vähem, kuid lumikatte paksus kasvas päeva jooksul eeskätt põhjarannikul.
Õhutemperatuur jäi enamasti alla 0 °C, vaid kohati rannikualadel oli pisut soojem. 

Ilmateates mainiti ka jäävihma http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-03_09_puhas.mp3.
Talvine ilm jääb püsima. Tuleb nii edelast kui lõunast aktiivseid tsükloneid, millest mõnel on väga suur soojavaru, aga Eestisse nad sulailma ei too. Ilmselt ei jaksa soe ja niiske õhk, mis on väiksema tihedusega, üle olla põhja pool valitsevas tihedast külmast ja kuivast õhust (õigemini õhumassist). Seetõttu suunduvad tsüklonid lõuna- või idapoolsemaid radu pidi Venemaale ega too sooja õhku siia, vaid soojad sektorid niiske sulailmaga jäävad lõuna või ida poole. Siiski on oodata tormiseid ja ilmselt ka tuisuseid ilmu.
Merike kirjutab oma reedeses ilmajutus: Üleöö saabunud talv, kuigi kaugelt ette nähtud, loob ootamatut ilu ja paraku ka palju valu. Talviseid ilmamustreid pakuvad ka järgnevad päevad. Lund ning tuisku on nii nädalavahetusel kui  uuel nädalal. /---/ 
Valdavalt  on novembritalvega nii nagu me kõik mäletame, tuleb ja läheb. Seekord kipub saabunud tali pikemalt kestma, kuid  ükski seos pole nii hea, et midagi kindlamat ülejäänud  talvekuude kohta ette väita. Aga suur rõõm, et pikka halli aega vähemaks jääb!
Reedel-laupäeval jätame hüvasti ilusa lumevaiba(üle 10 cm) toonud tsüklon Gisiga. Külm õhk, mis selle tagalas kohale saabus, peaks ööl vastu laupäeva mõnel pool õhutemperatuuri alla  -10 langetama. Laupäeva päeval saab ilmaohjad endale Põhjamerel süvenev tsüklon nimega Husch.
Tuul pöördub idakaartesse ja paisub tugevaks ööl vastu pühapäeva. Lumesadu ja tuisk on pühapäeva õhtupoolikul liiklejate kuri kiusaja. Tuisuilm jätkub ka esmaspäeval, mil Huschi jäänustega on liitunud uus süvenev tsüklon Aadria mere äärest. Õhutemperatuuri kontrastid põhjalaiustelt tulnud külma ja lõuna poolt läheneva soojuse vahel koonduvad Baltimaade kohale.
Eriti ägedaks võib kujuneda sadu ja tuisk ööl vastu teisipäeva, mil tsükloni kese jõuab  Pihkva oblasti kohale. Kolmapäeval näib hääbuv tsüklon lausa Eesti kohale tulevat, siis jätkub ikka lumesadu, kuid tuul vaibub. Sulailma saabumine võib jääda kuu keskpaika. Seega võib ilus ja valus talveilm kesta ühtejärge kümmekond päeva. /---/

Nii see talv algas. 31. oktoobril Tartus. Ain Vindi foto

2. novembril liikus aktiivne tsüklon Läänemere kohalt itta. Seetõttu ilm sajune ja tuisune, vaid Liivi lahel oli vihmane. Lumikatte paksus ulatus hommikul 11 cm-ni Hiiumaal, seevastu Saaremaal ja Virumaal paiguti 1 cm või vähemgi. Muhu elanik: päeval oli lumikatte paksus erinevates kohtades mõõdetuna 12 kuni 17 cm, üksikud tuisuvaalud muidugi sügavamad. Päeva jooksul muutus sadu katkendlikumaks ja hootisemaks, kuid kohati oli sadu tugev. Õhtutundidel käivitus Soome lahel mereefekt, mis siiski veel maismaale ei jõudnud.
Õhutemperatuur oli valdavalt -1 kuni -2 kraadi, vaid Liivi lahel kuni +5 kraadi.
Ilm muutub rahulikumaks ja külmemaks. Tugevama saju tõenäosus on esialgu veel üsna suur, aga väheneb, säilides viimaks peamiselt Soome lahe ääres (mereefekt).

Järgmine tsüklon hakkab ilma mõjutama 5. novembril. See toob tuule tugevnemise ja ilmselt ka uue tuisu. Talvine ilm jääb usaldusväärse ajahorisondi piires püsima.

Lumikatte paksus 2. novembri hommikul (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

2. novembri ja edasine ilm. Ele Pedassaar kirjutas oma seinal ülevaate praegusest ja eesootavast ilmast (muutmata, v.a arvuvahemike märkimiseks punkt juurde lisatud ja lisatud tühik arvu ja °C vahele):

Talv süveneb, lumi on ja jääb (vähemalt nädalaks)!

Möödunud ööpäeval arenes külma ja sooja õhu kokkupuute piiril Lõuna-Rootsi kohal madalrõhkkond. Pööris süvenes ning liikus täna (2.11) Gotlandi saare lähedale Läänemerele. Selline asjade käik on kulmineerunud faktiga, et Eestis on lumi maas, isegi saartel. Hiiumaal mõõdeti lumikatte paksuseks 9 kuni 11 cm, 5 kuni 9 cm on lund ka mandri lääne- ja lõunaosas. Ülejäänud Eestit katab 1 kuni 3 cm-ne õrn lumekiht. Mahasadavat lund keerutas öösel kagu- ja idatuul, mille iilid ulatusid sisemaal 11-14, rannikul 18, saartel kuni 21 m/s. Külma oli 1...3 °C, Liivi lahe saarte ümbruses valitsesid kerged plusskraadid.

Tsüklon, millele sakslased on pannud nimeks GISI, jätkab täna oma edasist teed üle Läänemere keskosa Läti ja Leedu suunas. Eesti jääb selle külmemasse kirdeserva, kus ilm püsib sajuhoogudega ja tuuline. Sajab enamasti lund ja lörtsi, Eesti edelaosas ka vihma. Tuul pöördub kagust ja idast kirdesse, püsib puhanguline ning vaatamata päevavalgusele on liikluses nähtavus tuisu tõttu piiratud. Lisaks segavad liiklemist ka libedad teeolud. Õhutemperatuur jääb sisealadel miinuspoolele, mandri läänepoolsel rannikul on 0 °C ümber, Eesti edelaservas on saarte rannal sooja kuni 6 °C.

Homme (3.11) liigub madalrõhkkond üle Leedu ja Valgevene Lääne-Venemaale. Eesti taevas esineb kohati selgimisi, hootine lume- ja lörtsisadu jätkub. Arvestatava lumelisa võib siiski saada Eesti põhjapoolne rannik, kus sajupilvi hakkab tootma kirdetuule abil Soome laht ise. Kirdesse ja põhja pöörduv tuul annab järk-järgult järele ning kannab põhjast külma õhku. Selgemates kohtades langeb õhutemperatuur homseks varahommikuks kohati -7 °C-ni, pilvisemates paikades on miinuseid vähe, Saaremaa rannal on õhutemperatuur 0 °C ümber. Päevane õhutemperatuur tõuseb -2...+2 °C-ni.

Järgnevatel päevadel püsib ilm talvine ja talvised püsivad ka teeolud!

Kristjan Geisha Ojaveer. Võru 2/11/16 11:20

1. ja 2. novembril liikus aktiivne osatsüklon Läänemerelt kagusse.
Lumesadu ja tuisk algas 1. novembri ennelõunal saartelt ja liikus tasapisi itta. Kohati saartel ja merel sadas alguses lörtsi ja vihma. Hilisõhtuks jõudis sadu Kesk-Eestini ja jõuab hommikuks pea kõikjale. Enne sadu oli paiguti selgimisi või läks taevas isegi üsna selgeks. Keskööks oli kohati saartel ja mandri lääneservas lumikatte paksuseks ~5 cm.
Õhutemperatuur langes 1. novembri hommikuks selgemates kohtades -4 kraadi lähedale, mujal oli 0 °C lähedal. Hommikuks tihenes pilvisus ja õhutemperatuur tõusis enamasti kõikjal 0 °C-ni. Päevane õhutemperatuur üle Eesti keskmistatuna oluliselt ei muutunud, kuid regionaalsed erinevused suurenesid: Kagu-Eestis jäi pisut alla 0 °C, mandri loodeosas oli kuni +2 kraadi ja saarte rannikualadel kuni +4 kraadi, kuid saju algusega läks külmemaks. Lumesajus ja tuisus püsib õhutemperatuur enamasti veidi alla 0 °C. Tuul oli esialgu kagust, aga pöördus vastavalt tsükloni liikumisele: hakkas 2. novembri päeva jooksul idast ja kirdest puhuma, püsides mõõdukas või tugev (puhangud sisemaal ca 10 m/s, rannikutel kohati üle 15 m/s).
2. novembril jätkus lumesadu ja tuisk, kohati oli sadu tugev, kuigi päeva jooksul muutus laussadu katkendlikumaks ja nõrgemaks, tekkis pikemaid sajupause. Lumikatte paksus jõudis 10 cm-ni, jäädes madalaimaks Virumaal, kuhu sadu jõuab hiljem ja nõrgemana, ja kohati Liivi lahe ääres, kus osa sadu tuli vihma ja lörtsina.
3. novembril õhumass külmeneb ja see võib käivitada mereefekti. Siis on suuremas lumesajuohus eeskätt Soome lahe äärsed alad. Mujal jääb ilm rahulikumaks ja pilvisus võib hõreneda. Õhutemperatuur langeb: soodsates oludes võib kohati öösel tulla kuni -15 °C ja päeviti enamasti alla 0 °C.

Järgmine suurem tuisk võib saabuda 6. novembri paiku. Praegu on veel ebaselge, kas läheb soojemaks ja lumi hakkab sulama või veel mitte. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Uue nädala prognoospilt on vastuoluline - sõltuvalt madalrõhkkonna edasisest teekonnast ilm jääb kas talviseks või jõuab meile soojem õhumass. 
Kui esmaspäeval (7.11.) kulgeb madalrõhkkonna trajektoor Eestist lõuna poolt mööda, siis jääme külmemasse õhumassi. Sel juhul nii esmaspäeval kui teisipäeval (8.11.) sajab meil vahete-vahel lund ja lörtsi. Puhub tugev kirdetuul. Õhutemperatuur on öösiti -2...-7, rannikul 0 °C lähedal, päeval -4...+1 °C. 
Kui madalrõhkkond piki Läänemerd põhja poole suundub, siis kandub selle idaserva mööda lõunavoolus meile soojem õhumass ning sadu läheb üle vihmaks. Õhutemperatuur tõuseb ja on öösiti 0 °C lähedal või pisut ülegi, päeval tõuseb aga kõikjal plusspoolele. 
Järgnevatel päevadel täpsustame prognoosi vastavalt madalrõhkkonna tõenäolisemale prognoostrajektoorile.

 Älis Saadjärv. Esimene lumi Häädemeestel

Targo Taggo. Pilt 1.11.16 Pärnu

31. oktoobril oli Läänemere kohal nõrk rõhuväli, kuid juba järgmiseks hommikuks jõuab Lõuna-Skandinaaviasse aktiivne osatsüklon.
Päeval oli idakaartetsüklonist lähtuv front Ida-Eesti kohal (https://www.upload.ee/image/6304612/Analysekarten31.10.2016.png) ja see põhjustas sagedasi sajuhooge või laussadu lörtsi ja lumena, lääne pool oli ülekaalus vihm, Raplamaal ja veelgi läänes aga hulgaliselt selgimisi ja isegi päikeselisi tunde. Idamaakondades, kus lumesadu oli tugevam, tekkis paigutine lumikate ja õhutemperatuur oli 0 °C lähedal, mujal oli soojem, kohati rannikualadel isegi üle +6 °C. Tuul oli valdavalt nõrk ja muutliku suunaga (frondist idas enamasti kagust ja idast, läänes loodest ja põhjast), rannikualadel põhjatuul kuni 14 m/s (puhangud).
Novembri juhatab sisse rahuliku ilmaga kõrgrõhuhari – ilm on suurema sajuta. See soodustab jahtumist, eriti selge ilmaga (võimalik on kuni -6 °C), võib tekkida udu.
Skandinaavia kohal tekib uus osatsüklon,  mis toob juba keskpäevaks saju saartele. See sadu liigub läänerannikule ja pärastlõunal edasi sisemaale, sajab enamasti lörtsi ja lund, võib tuisata (ööpäevane lisanduv lumekogus 5–10 cm, kohati ehk >10 cm). Õhutemperatuur võib tugevama sajuga jääda -1 kraadi juurde, aga kus vihmane või nõrgem sadu, kuni +2 kraadi ja kohati rannikualadel kuni +4 °C.
Tuisune ja talvenäoline ilm jääbki püsima. Kui tekib mereefekt, võib Soome lahe ääres sadu olla tugevam, eriti 3. novembri paiku (ööpäevane lisanduv lumekogus >10 cm). Seejärel on lühike rahuliku ilma periood, kuid pärast seda võib oodata eriti aktiivse tsükloni saabumist tohute sadudega, nt Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Esmaspäeval (7.11.) tuleb aktiivne madalrõhkkond Eestile lähemale ning sajab lund ja lörtsi, mõnel pool sekka ka vihma. On võimalik rohke sadu, aga see vajab lähipäevil kindlasti täpsustamist. Puhub tugev põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -4...+1, päeval 0 °C ümbruses, rannikul kuni +3 °C. 

Varsti võib jälle sellist vaatepilti näha. 26.10.2016 Leedi. Raikki Luik

Ilm muutub talvisemaks.

Nädala alguses määrab ilma veel Venemaa tsüklon, mille lääneservas püsib tuntav põhjatuul ja sajuhoogude võimalus.
Novembri juhatab sisse Läänemerele saabuv väga aktiivne tsüklon, mis toob tugeva tuule saju (vihmast lumeni), võib tuisata. Animatsiooni sünoptilise olukorra arengust ühest sajualade liikumisega vaata https://twitter.com/YleSaa/status/792741255369330688.
Tsüklon jääb Eesti lähedal väheliikuvaks, nihkudes tasapisi siiski Venemaale (itta). Kui õhutemperatuur on alguses enamasti üle 0 kraadi, vaid selgimiste korral võib öösel langeda miinuspoolele, siis nädala teises pooles võivad mõnel pool saabuda poolaasta esimesed külmapäevad, st õhutemperatuur jääb kogu ööpäeva vältel alla 0 °C ja sadu tuleb lumena.
Talvine ilm jääb esialgu püsima. Kas see märgib üksnes eeltalve saabumist või kohati ka päristalve algust, on veel lahtine.
Tartu Postimehest http://tartu.postimees.ee/3886113/ilm-keerab-soojemaks-tagasi võib lugeda: Kallise vaatlusandmete järgi on esimene lumi kõige varem maha sadanud 25. septembril, nii juhtus 2013. aastal. 26. septembril tuli Põhja-Eestis lumi maha 1986. aastal. Kummalgi korral ei jäänud valge vaipkate aga kauaks püsima. See-eest 1992. aastal tuli Kundas ja Jõhvis esimene lumi 24. oktoobril ning jäi maha kogu talveks. Lumikatte püsimise rekord pärineb aastast 1921, kui lumi tuli maha 25. oktoobril ning püsis 29. aprillini ehk 186 päeva. Seega on päristalv mõnel üksikul aastal alanud koguni oktoobris. Praegune olukord võib sarnaneda nagu selles lõigus kirjeldatakse: Meitern nentis, et oktoobri lõpus pole esimene lumi midagi erakordset.  «Tänavu ongi esimene lumi natukene hilisemaks jäänud, sest meil on sel ajal olnud isegi suuri lumetorme,» ütles sünoptik. Tema meenutusel sadas 2003. aasta oktoobri lõpus Tallinnas ja kogu Eesti põhjarannikul maha väga suur kogus lund. Tollal läks juba novembri alguseks väga soojaks (kohati kuni 10 kraadi sooja) ja jäi selliseks üsna pikaks ajaks.

Martin Kivi. 29.10.2016 17:47 Kiili vallas.