43. nädala ilm (24.–30.10.2016)

Kommentaariumi link
Pilvekütid on oodatud 8. novembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?515673.

Kes soovib oma pilte siin näidata, siis saatke failid palun kamenikmeister@gmail.com (hea, kui juures on andmed, kus ja millal pildistatud).
Sademeandmed: *Augustis sadas Marul 182,8 mm,septembris ,51,3 mm ja oktoobris sadanud tänase õhtu(28 okt ) seisuga40mm.
* Laupa: august: 186 mm, september: 26 mm ja oktoober (tänase õhtu seisuga): 43 mm, kusjuures 41 mm on sadanud viimase 4 päeva jooksul.
* Tartu: august 152,2 mm,September 15,4mm,Tartus ja oktoober hetkeseisuga 26mm. Võrumaal Holstas on sadanud oktoobris 58 mm.

30. oktoobril määras Eesti ilma aktiivse madalrõhkkonna loodeserv. Selles olnud oklusioonifront andis möödunud ööpäeva jooksul idamaakondades mitmel poole sajuhulgaks üle 10 mm, Virumaal kohati koguni üle 30 mm.
Päev oli pilves, kuid laussadu kadus, selle asemel oli kohatisi sajuhooge, mis olid üksikutes kohtades üpris intensiivsed. Põhjatuul oli sisemaal nõrk või mõõdukas, kohati saarte rannikualadel ja Loode-Eestis ulatus siiski puhanguti üle 15 m/s. Sooja oli valdavalt 5 kraadi lähedal (ida pool vähem, lääne pool rohkem.

Sademe-ebavõrdsus on idakaartetsüklonitega tavaline (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). Siin pean idakaartetsükloniga silmas seda, et madalrõhuala kese on Eestist kirde, ida või kagu pool.

‎Kairo Kiitsak‎. Oklusioonifrondiga seotud vihmasadu kestis Simunas päris kaua. 30.10.2016 hommikuks oli sademetemõõtjasse kogunenud 19 millimeetrit vihmavett.

Loodenurk nägi päikest ja kuiva, aga selle suhteline vastand Virumaa üksnes tohutut lausvihma.

29. oktoobril ulatus Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna edela- ja lääneserv. Esines nii selgimisi (kohati oli üsna selge) kui sajuhooge, rünksajupilvi ühes äikeseohuga oli peamiselt saartel ja Liivi lahel. Võimsad rünksajupilved Lätis: http://www.meteolapa.lv/galleries/2730/lica-sarazotie, üht eriti suurejoonelist fotot näeb https://twitter.com/Janis_Pelcis.
Virumaal tihenes hommikul pilvisus ja läks sajule. Laussadu haaras idamaakonnad, kohati oli sadu tugev ja vihmale sekka sadas ka lörtsi ja märga lund (kõrgustikel, nt Laekverest anti lumest teada). Õhutemperatuur püsis veel üle 5 kraadi (selgemates kohtades tõusis 8 kraadini, saju ajal oli kohati vähem kui 5 kraadi sooja). Loodetuul oli tugev, puhanguti tormine, peamiselt põhjarannikul kuni 20 m/s.
Eesti kohale tuleb lohk, mis toob laussaju mõnesse maakonda, vt http://en.sat24.com/en/bc/visual. Uus ja eriti aktiivne tsüklon jõuab Eesti kohale 1. novembriks, tuues endaga tugeva saju. Sadu võib olla vihmast lumeni, võib tuisata. Edaspidi jääb suure tõenäosusega valitsema talvine ilm (klimatoloogilise eeltalve algus, praegu on veel hilissügis, kuigi leidub arvamusi, et eeltalv algab esimesest lumest, vt http://www.looduskalender.ee/node/25647).

Äikeseoht on arvestatav (http://tinyurl.com/ncmvsh4).

Kairo Kiitsak. Virmalised Simunas 26.10.2016

Õhtuks oli lumesadu Simunas lõppenud. Ilm püsis pilves ja puhus suhteliselt nõrk tuul. Kell 18 oli sooja 1 kraad. Hilisõhtul algas pilvisuse kiire hõrenemine lääne ja loode poolt. Selge taeva all hakkas ka õhutemperatuur kiiresti langema. Enne keskööd näitas termomeeter ligi 1,5 kraadi külma. Põhjakaares olid kaunid virmalised, mida õnnestus ka minul nautida ja jäädvustada.



28. oktoobril liikus aktiivne madalrõhulohk Läänemerelt itta. See tõi tugeva laussaju (kohati sajuhulk >20 mm/d). Õhtul alates saartest lausvihm lakkas ja ilm selgines, kuid esialgu jätkusid veel hoovihmad, suurenes äikeseoht.
Lõunatuul asendus läänetuulega, mis oli mõõdukas või tugev (Häädemeestel puhangud isegi üle 20 m/s), tuule pöördumise ajal oli ka nõrk (puhangud alla 7 m/s), kuid seejärel tugevnes: Riigi Ilmateenistuse kella 22:00 vaatlusandmete kohaselt mõõdeti Pakril kõige tugevamaks tuulepuhanguks 24,2 m/s! Üle Eesti liikusid läänest itta rünksajupilved, mis tõid kohati hoovihma.
Õhutemperatuur tõusis 10 kraadini, ainult kõrgustikel jäi kohati 5 kraadist madalamaks (nt Tuulemäel oli sooja alla 4 kraadi).

Lohk jõuab Venemaale ja areneb tsükloniks. Selle tagalas tugevneb loodetuul ja õhumass jaheneb, mistõttu 10 kraadist sooja enam ei tule. Samas ilma külmenemine pole kuigi kiire ja seetõttu ka talvist ilma veel oodata ei ole. Siiski selgematel öödel võib tulla öökülma ja tekib lörtsi või lume võimalus (pärast 30. oktoobrit).

Novembri alguseks on arvutatud Eesti kohale sügav tsüklon, mis võib tuua tugeva saju (algul vihmana, hiljem lörtsi ja lumena). Elame-näeme!

Vihm ehk lausvihm on vedelad sademed, mis langevad aluspinnale veetilkadena, mis jätavad veepinnale ringid. Taevas on pikka aega kaetud pilvedega (kõrgkihtpilved, kihtsajupilved). Sadu kestab pikka aega, tavaliselt mitmeid tunde.

27. oktoobril ulatus Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna kaguserv. Selle mõjul pilvisus tihenes ja läks sajule (vihm). Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 5 kraadi, üksnes Virumaal ja kõrgustikel säilis senine jahedus. Ööl vastu 25. oktoobrit tekkinud lumikate lagunes. Lõunatuul tugevnes, ulatudes rannikualadel kohati puhanguti üle 15 m/s, saartel on tuul rohkem edelast.

Eesti kohal tekib sügav lohk (õhurõhu absoluutväärtus ei ole eriti madal, kuid ümbritsevate aladega võrreldes on erinevus suur), mis muudab ilma tormiseks ja sajuseks. Soojust tuleb juurde (kogu ööpäeva vältel on sooja  5–10 kraadi). 

Lohk areneb Venemaal tsükloniks ja õhumass selles jahtub. Nii jääb ka sooja vähemaks. On äikeseoht, eriti saartel ja mandri lääneosas. 30. oktoobril suuremad sajupilved ja äikeseoht eemalduvad, aga loodetuul on tugev.

Älis Saadjärv. Häädemeeste 26.10.16 ISO1250 , f4, säri 15sek

26. oktoobril liikus madalrõhkkond (tsüklon) Eesti kohalt kirdesse. Seetõttu püsis ilm pilves ja sajune. Hommikul sadas mõnel pool lund, teisal lörtsi ja vihma, kuid päeval oli ülekaalus vihm ja lörts. Sajukogused polnud siiski suured. Õhtul selgines kõrgrõhuharja mõjul kohati saartel ja mandri lääneosas, kus võis näha virmaliste vaatemängu.
Õhutemperatuur oli 1–3 kraadi, paiguti rannikualadel kuni 5 kraadi, kõrgustikel ja tugevamate lörtsi- või lumehoogude ajal jäi 0 °C lähedale. Õhtul, kus selgines, langes alla 0 °C (kuni -3 kraadini).
28. oktoobriks tuleb Eesti kohale sügav lohk. See toob sajuse ja tormise ilma, lisandub soojust (võib kuni 10 kraadi tulla). Lohk areneb Venemaal tsükloniks, mille tagalas jääb paariks päevaks püsima tugeva loodetuulega ja aeglaselt külmenev ilm, esineb sajuhooge. Äikeseoht on 29. oktoobri öösel saartel ja mujalgi Lääne-Eestis.
Novembri alguses muutub ilm taas talvisemaks, aga mil määral, on veel lahtine.

29. oktoobri öösel on äikeseoht, vt ka http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Haapsalu.htm (http://tinyurl.com/zvp2wa5).

Ikka on meedias teemaks http://uudised.tv3.ee/ilm/uudis/2016/10/25/ilmaennustajad-vastavad-kas-toesti-tuleb-vimase-saja-aasta-kulmeim-talv/. Üks ilmahuviline selle kohta: Koprad igatahes erilisi varusid kogunud pole,mingit krõbedat talve ei tule,no nädal,paar võib ju korralikku pakast teha aga mingit pikka külma küll tulemas pole.
Minu kommentaar (käis algselt http://buduaar.ee/Article/article/teadlased-saabuv-talv-tuleb-viimase-100-aasta-koige-kulmem kohta): Esiteks, kui mingi artikli autor on Buduaar, siis on see sama mis "naised saunas rääkisid" ega vääri reklaamimist. Umbes nagu perefoorum või Delfi naistekas või Elu24 või Tibi24. Need ei ole ju autoriteetsed allikad!
Miks ma sellest siis ikkagi räägin ja seda "reklaamin"? Kuna juba igapäevaselt keegi pärib selle tõelevastavust, siis lihtsalt ei viitsi igaühele eraldi rääkida, vaid olgu siis siin asi selgeks tehtud!
Kommentaariks, et oktoober (mis juba poole peal) ja võib olla ka november on kuivad ja külmad. See võib varast talve tähendada, aga lund vähe – nii oli näiteks 1993. a.
Võib juhtuda, et olukord muutub talve jooksul ja nii võib kuiv ja külm talve algus (juhul, kui see ikka on nii – see on kaugel kindlusest) muutuda soojaks ja sajuseks, mille näiteks sobib 2010/11 talv. Arvan siiski, et tuleb eelmistest pikem ja külmem talv.
Vaata ka: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. Nende järgi võib november tulla külmavõitu, aga edaspidi on talv tavaline või isegi soojapoolne.

Ilmateenistuse lumekaardid kolme päeva kohta (http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/sademetekaart/snowmap.png).

25. oktoobril liikus madalrõhkkond üle Läänemere kirdesse. Hommikul sadas enamasti lund ja lörtsi, aga see sadu ei olnud saabuva tsükloniga seotud, vaid esines oklusioonifrondil, vt ka https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET. Mitmel pool tekkis ajutine lumikate (vt lumekaarti).  Päeval jätkus tugevam ja kestvam sadu Ida-Eesti, eemaldudes õhtuks kirdesse. Õhtul tekkis kohati udu, mitmel pool sadas uduvihma, Kagu-Eestisse jõudis uus lumesajuala. Saartele jõudis üksnes vihm ja lörts. Kagutuul nõrgenes ja asendus ida-, hiljem muutliku suunaga tuulega.
Õhutemperatuur langes lumesajus hommikuks enamasti pisut alla 0 kraadi, kuid tõusis päeval kuni 2 kraadini, saju ajal püsis 0 °C lähedal. Seoses õhutemperatuuriga saabus huvitavaid kirjeldusi, näiteks 24. oktoobri õhtust Lasnamäelt: Käisin keskööl jalutamas, oli väga soe, peaaegu 5 kraadi ja rahulik, väikesed tuulehood. Väga mõnus oli! Ainult et nii palju pilvine, et kuud polnud näha. Tundub uskumatu, et kõigest mõni tund hiljem hakkas sellise soojaga sadama lund ja see oli veel suhteliselt kuiv!
Tsüklon tuleb Eesti kohale, aga igale poole tugevat sadu ei pruugi jätkuda, vaid pigem on see nõrga vihmana või uduvihmana. Selles osas on tegu nn kuiva tüüpi tsükloniga. Suurim võimalus kestvaks ja tugevaks sajuks on kagunurgas.
Tsüklon täitub juba ööpäeva möödudes ja jätab maha külma õhumassi. Siiski talvine ilm veel püsima ei jää: ookeanilt tuleb soojust ja niiskust, mis ühes tormise ilmaga tuuakse Läänemere idakaldale. Nii juhatatakse nädalavahetus sisse senisest soojema ja vihmase ilmaga. Aga novembri alguseks on õhumass jahtunud ja enam kui 5-kraadine soe asendub kargema õhu ja ehk ka lörtsi ja lume hoogudega.

Suurem laussadu oli seotud oklusioonifrondiga või tsükloni sulguva sooja sektoriga, viimasest jagus Eestisse vähe (FMI).

Kairo Kiitsak. Tihe lumesadu ennelõunal Simunas 25.10.2016

Padulumi lumetormis 26.03.2008. Annely Ahse foto [oktoobris möllas selline lumetorm viimati vist 2002. a. Kohati esines hommikul sarnane vaatepilt].

24. oktoobril oli Eesti kohal madalrõhuala kirdeserv. Selle mõjul oli ilm enamasti pilves, ehkki kohati oli selgimisi või kumas päike läbi pilvekihi. Kohati sadas vihma ja lörtsi (peamiselt kõrgustikel, teateid saabus nt Laekverest); need sajualad liikusid kagust loodesse, nagu viimastel päevadel on olnud (antitsükloni mõju). Tuul oli valdavalt idast ja selle tugevus mõõdukas, vaid mõnes kohas oli puhanguid üle 10 m/s. Sooja oli enamasti pisut üle 5 kraadi. Lumesadu on jõudnud Leetu.  Pilvemasside levik. 

Antitsüklon asendub tsüklonitega. Saksamaal tekkiv tsüklon liigub üle Eesti ja toob kaasa tugevad sajud. Need võivad tulla vihmast lumeni (sulamispiiri laskumiseks on soodsad tingimused, sest soe õhukiht ei ole kuigi paks, vaid kuni 600 m). Sadu võib olla üsna tugev, vt http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/clouds-precipitation-film/sweden.html.
Mõneks ajaks võib idavool asenduda läänevooluga.

Ees ootavad sajused ilmad (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1&REGION=0004&DAY=1&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).

Raikki Luik / Jüri K. Sünge sügisõhtu. 

Tuleb hilissügiseselt jahe ja sajune nädal (võib tulla lund ja lörtsi).

Ilm muutub: antitsükloni mõju kaob ja lõunast tuleb asemele tsüklon, mis toob sajuse ilma. Kuna Eesti kohale jääb üsna külm õhumass, on lörtsi ja lume tõenäosus suur (üle 70%). Esialgu on tuul idakaartest ja aitab hoida mere madalat veetaset, aga tsükloni eemaldumisel olukord muutub ja asemele tuleb läänekaartetuul.

Ilm läheb ilmselt oktoobri lõpule lähenedes soojemaks ja uuesti tuulisemaks. Kui lumikate tekib, siis üle 2 või 3 päeva see püsida ei tohiks.

Jarmo Arusoo. 14.10.2016. Mõtlesin et tuleks vaataks jägala joa ka üle. Kummikuid oleks vaja. Saaks ägedamaid pilte [Keila-Joa; jätan algse kirjapildi tavaliselt muutmata, isegi kui on vigu või ebatäpsusi].