42. nädala ilm (17.–23.10.2016)

Kommentaariumi link

23. oktoobril oli Eesti kohal madalrõhkkonna kirdeserv. Selle mõjul oli ilm pilves, ehkki päike kumas algul mitmel pool läbi. Kohati hakkas ka vihma sadama ja see sadu liikus õhtuks põhjarannikule. Idatuul püsis tugev (puhangud kuni 15 m/s, merel rohkemgi). Õhutemperatuur tõusis pisut soojemas õhumassis mitmel pool +5 kraadini ja kohati kõrgemalegi.
Mereveetase püsis kuni -70 cm. Õhtul arenes Rootsi ranniku ja Gotlandi ümbruses äike, mis oli kohati üsna intensiivne, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20161023.

Ebatavaliselt madal mereveetase püsib.

22. oktoobril oli siinmail madalrõhkkonna kirdeserv. Selle mõjul tugevnes kagutuul ja ilm läks pilve, nõrk sadu jõudis saartele. Sarnane ilm püsis ka päeval: tugeva idatuulega (kohati puhangud üle 15 m/s) ja pilves, kuid olulise sajuta. Õhutemperatuur jäi ühtlaselt 1 kuni 2 kraadi vahele, vaid paiguti rannikualadel oli kuni 5 kraadi sooja.

Sünoptiline olukord püsib mõne päeva olulise muutuseta. Alles 25. oktoobril on oodata Läänemere õhuruumis tsükloni teket, mis suundub Venemaale ja Eesti jääb ilmselt selle "külma sektorisse" – algselt prognoositud tugev lume- ja lörtsisadu võib hoopiski eemale jääda. Siiski sajuvõimalus muutub oluliselt suuremaks ja lörtsi või lumega peaks arvestama. Õhutemperatuur(ifoon) püsib novembrile kohane ja mereveetase ebatavaliselt madal.

Sünoptiline olukord – antitsüklon kirdes ja tsüklon edelas, st rõhkkondade vastasseis tugeva idatuulega – jääb püsima veel mitmeks päevaks ja õhutemperatuur püsib novembrile kohane (FMI).

Wooder Ise. Ufod maad vallutamas rohuküla 20.10.2016

21. oktoobril oli siin madalrõhkkonna kirdeserv. Selle mõjul pilvisus tihenes, kuid pilvi lisandus idatuule mõjul ka kõrgrõhkkonnast. Sadu polnud. Öö jooksul langes õhutemperatuur selgetes kohtades -3 kraadini, kuid tiheneva pilvisusega aladel (Ida-Eestis) tõusis üle 0 kraadi, saarte rannikualadel püsis koguni kuni 7 kraadi juures.

Päeval pilvisus tihenes, ainult Loode-Eestisse jäi päikeseline ilm õhtuni püsima. Sooja oli 1 kuni 4 kraadi, kohati kõrgustikel 0 °C lähedal ja paiguti rannikualadel kuni 6 kraadi. Idatuul tugevnes ja asendus õhtuks kagutuulega, mille puhangud oli sisemaal kuni 10 m/s ja Liivi lahel kuni 15 m/s. Mereveetase püsis valdavalt -50...-60 cm juures.

Tuuline ja tormine idakaartetuul jääb mõneks ajaks püsima ja aitab veetasemel langeda. Vähest vihma võib tulla saartel ja Pärnumaal. Suurema sajuni on aega veel mitu päeva. Õhutemperatuur jääb enamasti 5 kraadist madalamaks.
Kas tuleb lund ja lörtsi, pole selge. Merike kirjutab ilm.ee reedeses ilmateates nii: /---/ Sadude vöönd haarab kõigepealt Saaremaa ja Liivi lahe, pühapäeval võib terve Eesti külmast vihmast osa saada, Pandivere kõrgustikule on ilmamudel ka lörtsi arvutanud. Lehti langeb rabinal ja neid võib esmaspäeva õhtuks  tuule vaibudes juba enamus maas olla. Millised sajud aga Balti riikide rannikul nõrgenevas madalrõhualas alla langevad, pole praegu veel selge. Maapinna lähedal püsib pilves taeva alla nullist kõrgem õhutemperatuur, 1,5 km kõrgusel aga -5 kraadi. Arvutuste järgi on vihma tõenäosus suurem, kuid kõrgustikel võib ka lörtsi tulla. Tähtsam on, et tuul, olgugi valdavalt idakaarest enam tugev ei ole.
Neljapäeva õhtuste viimaste arvutuste põhjal võib lumeseguse ilmamuutuse tuua neljapäeval Musta mere ääres süvenev tsüklon, kui selle loodeserv asetub Eesti kohale. Läänetsüklonite päästvat saabumist need arvutused ei kuuluta. Lume ja lörtsi osas olen skeptiline kuni 25. oktoobrini, ainult ehk kõrgustikele lubab õhumass tõepoolest lund, vt sondeeringut http://tinyurl.com/zz5pqq5. Alles siis võib tekkida tsüklon, mille sobiva trajektoori korral on lörts ja lumi Eestis võimalik. Üks võimalikest prognoosidest on selline http://tinyurl.com/h4gscex.

Siis kui udu on üle mõistuse tihe (nähtavus oli < 50 m, õhutemperatuur -5 °C). 20. okt Väike-Maarja lähedal.

Merike kirjutas oma reedeses ilm.ee reedeses ilmateates sellise kokkuvõtte. Veel ilusaid hetki kuldses sügises! Peaaegu kaks nädalat on kestnud normist 1...5 kraadi madalam ööpäeva keskmine õhutemperatuur. Öine külm oli ägedaim alles vastu neljapäeva, mil maapinnal märgiti Türil -10,4 kraadi. Pole siis ime, et mõnes kohas juba härmast teegi libedaks muutus. Kõik see külm oli seotud Lääne-Venemaale paigutunud kõrgrõhualaga. Madal veetase Väinamerel on juba sama vana teema ja põhjustab ka sel nädalavahetusel hiidlastele meelehärmi. Tahaks ka kodust lehesadu jälgida, aga ei saa riskida. 

Nüüd ootavad juba kõik leebemaid läänekaare tuuli, olgu või tormiga. Kuid neid pole sugugi näha, vähemalt nädalajagu päevi tuleb endiselt  idakaare tuultega arvestada.

Eriti võimsad kihtpilved Rakvere lähedal

20. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna lääneserv ja homme suureneb madalrõhuala mõju. Eesti jäi üsna sobivalt selge ilma oaasi, mistõttu hommikuks langes õhutemperatuur kohati -5 kraadini ja tekkis uduvine, Pandiverel arenes üsna tihe udu (vt ülal).
Päeval püsis selge (päikeseline) ilm. Sooja oli 5 kuni 8 kraadi. Idatuul oli nõrk või mõõdukas, üksnes Liivi lahel ulatusid puhangud enam kui 10 m/s (tsükloni mõju).
Öö hakul valdavalt selge ilm püsib, kuid tugevnev idavool võib Venemaalt kohale tuua pilved. Tuule olulist tugevnemist on siiski oodata 22. oktoobriks ja siis suureneb ka sajuvõimalus, kuid see jääb ikkagi alla 50%. Õhutemperatuur on selge ilma korral öösiti enamasti alla 0 kraadi, päeval üle 5 kraadi, pilves ilmaga on kogu ööpäeva vältel pisut üle 0 kraadi.
Meedias on hakanud levima uudised kohe algavast lumesajust http://ilmateade.delfi.ee/uudised/sunoptik-homse-esimese-lume-kuuldustest-see-on-ikka-vaga-suur-liialdus-ehk-haanjal-naeb-uht-lumehelbekest?id=75984239. Praegu ei näi lumesadu kuigi tõenäoline, sest esiteks jääb sadu veel üsna kaugele ja selle liikumine põhja on tõkestatud, teiseks on õhumass liiga soe, kuigi Euroopa mudeli järgi võiks isegi öisel ajal olla lumi võimalik (http://old.wetterzentrale.de/pics/Recm482.gif).
Ilm muutub tormiseks. Idatorm võib kesta koguni mitu päeva, enne kui hakkab nõrgenema. Seetõttu võib veetase langeda -70...-90 cm-ni.

Kairo Kiitsak. 19.10.2016 hommikul esines nii Jõgeval kui ka mujal Eestis miinuskraade. Taevas oli enamasti selge.

19. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna (antitsükloni) lääneserv. Tugevam tuul hoidis ilma selge: nii langes õhutemperatuur hommikuks pea kõikjal alla 0 (Mustvees maapinnal kuni -9 kraadi) ja tekkis hall, vaid saartel jäi plusspoolele.
Päeval püsis Eestis vaat et Euroopa päikeselisim ilm. Nii tõusis päikese toel õhutemperatuur 6 kuni 9 kraadini. Kagutuul püsis nõrk või mõõdukas, üksnes Liivi lahel ulatusid puhangud üle 10 m/s, sest õhurõhuväli oli seal edelapoolse tsükloni mõjul kõige pingelisem (suurim õhurõhugradient).
Antitsüklon püsib Ida-Euroopa kohal. Kuigi tsüklon tuleb lähemale (Saksamaa ja Poola kohale), see edasi tungida ei suuda. Tuul tugevneb rõhkkondade vastasseisu tõttu. See annab lootust selge ilma püsimiseks, ent öösiti on õhutemperatuur ikka enamasti alla 0 kraadi ja päeval siis plusspoolel.
Antitsüklon tugevneb ja nihkub tagasi Skandinaaviasse. Selle lõunaservas tugevneb idavool lõunapoolse tsükloni mõjul. See tähendab suure tõenäosusega kontinentaalse ja juba jahtunud õhumassi kohalejõudmist ehk eeskätt päeval läheb külmemaks. Tugeva idatuule mõjul on oodata mereveetaseme madalseisu jätkumist, ja see võib veelgi langeda (kohati -80...-90 cm-ni, vt http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/). Õhutemperatuur(ifoon) püsib novembrile vastav.

Tugev hall Laekveres. Eero Hermanni foto

18. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna lääneserv. Tugevam tuul lõhkus inversiooni piisavalt, et ilm selgineks. Nii langes hommikuks õhutemperatuur pea kõikjal alla 0 kraadi, v.a kohati rannikualadel ja seal, kus oli veel palju pilvi. Päeval oli päikeseline ja nii tõusis õhutemperatuur kuni 9 kraadini. Kagutuul oli nõrk või mõõdukas (kohati rannikualadel puhangud 8–11 m/s) ja tugevnes õhtu jooksul tasapisi.

Antitsüklon nõrgeneb ja edelast läheneb tsüklon, ent ilm suurt ei muutu. Ilmselt tiheneb pilvisus uuesti, sest tsüklon toob niiskust juurde, samuti tugevneb kagu- ja idatuul, mis aitab veetaseme langusele kaasa (kohati alla -70 cm). Hiljem, kui jõudu koguv antitsüklon jõuab Soome kohale, tugevneb idavool, mis toob kohale senisest külmema õhumassi.
Vaiksel ookeanil tugevnes Haima (Lawin) enam kui 5. kategooriani ja läheneb Filipiinidele, liikudes lähema ööpäevaga ilmselt üle põhjasaare. Õhurõhk on keskmes 900 hPa ja 1 min keskmine tuule kiirus 260 km/h, puhanguti üle 300 km/h. Jälgi taifuune http://www.jma.go.jp/en/typh/.

Erakordse tugevusega orkaan (seal nimetatakse taifuuniks) 18. oktoobril Vaiksel ookeanil (http://rammb.cira.colostate.edu/ramsdis/online/images/loop_of_the_day/20161018000000/video/20161018000000_haima.gif).

17. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna (antitsükloni) lääne-loodeserv. Selle mõjul oli ilm pilves, ehkki Lääne-Eestis esines selgimisi ja kohati läks üsna selgeks. Pilves kohtades oli õhutemperatuur üle 0 kraadi, selgetes kohtades langes -3 kraadini. Päev oli samasugune, ainult pisut soojem: kõikjal üle 0 kraadi. Õhtul tugevnes kagutuul, aidates ilma selginemisele kaasa (tugevam tuul lõhub inversioonikihi).

Antitsüklon nõrgeneb Venemaa kohal ja seetõttu tulevad tsüklonid lähemale. Mõjule viimased ei pääse, ent tuul tugevneb ja ilm selgineb. Nii on öösiti mitmel pool õhutemperatuur alla 0 kraadi, päeval napilt plusspoolel, ainult rannikualadel võib kuni 6 kraadi sooja olla.

Nädala edenedes tugevneb antitsüklon, mis tuleb esialgu Karjala, hiljem ilmselt Soome või isegi Skandinaavia kohale. Selle lõunaservas tugevneb idavool ja see alandab veetaset ja muudab ilma külmaks (850 hPa isoterm võib 22. oktoobriks -9 kraadini langeda).

Atlandi ookeanil tegutseb endiselt orkaan Nicole. See peaks siiski paari päevaga muutuma parasvöötmetsükloniks ja lõpuks ühinema mõne teise tsükloniga. Eesti lähedusse on selle jäänuste jõudmine vähetõenäoline.

Vaiksel ookeanil on kaks taifuuni: Sarika (Karen) on Lõuna-Hiina mere kohal ja suundub Hainani saare poole, suurt intensiivsust sellest karta ilmselt enam pole; Haima (Lawin) on tugevnenud 4. kategooriani ja liigub Filipiinide poole, kuid võimalik, et otse üle saare ei liigu, vaid põhja poolt, see võib tugevneda isegi enam kui 5. kategooriani (ülitaifuuniks), sest keskkonnatingimused on ebatavaliselt soodsad. Jälgi taifuune http://www.jma.go.jp/en/typh/.

Taifuun Haima animatsioon (http://rammb.cira.colostate.edu/ramsdis/online/images/loop_of_the_day/20161017000000/video/20161017000000_haima.gif).

Tuleb jahe ja peamiselt sajuta nädal, kuid läheb tuulisemaks.

Nädala alguses liigub kõrgrõhkkond (antitsüklon) Eesti kohalt aeglaselt kagusse ja nõrgeneb. Tsüklonid ilmselt siiski mõjule ei pääse, aga tuulisemaks ja ehk ka selgemaks läheb  küll. Õhutemperatuur on päeviti enamasti kuni + 5 kraadi, öösiti selge ilmaga mitmel pool alla 0 kraadi, pilves ilmaga ja rannikualadel kogu ööpäeva vältel plusspoolel.

Nädala teises pooles ootab oma järge uus ja palju külmem antitsüklon. Eesti jääb tõenäoliselt selle külma lõunaserva, kus ööpäeva keskmine õhutemperatuur võib jääda 0 kraadi lähedale või isegi madalamale. Siiski ei ole lund veel ette näha ehk selles osas kuuprognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ arvatavasti ei täitu. Aga enne novembrit võib olla näeb lume ikkagi ära.

Vaiksel ookeanil on kaks ohtlikku taifuuni: Sarika (Karen) on Lõuna-Hiina mere kohal ja tugevneb uuesti, suundudes Hainani saare poole, kuid eriti suurt intensiivsust enam ei prognoosita. Vaikse ookeani avaosas on taifuun Haimal erakordne potentsiaal muutuda ebatavaliselt tugevaks 5. kategooria orkaaniks (ülitaifuuniks), milles õhurõhk võib langeda alla 900 hPa ja 1 min keskmine tuule kiirus jõuda enam kui 300 km/h, vt täpsemalt http://www.jma.go.jp/en/typh/1622.html. See suundub Filipiinide poole. 

Ain Vindi. Tartu. 10.10.2016.

Ain Vindi · 14. oktoober · Vaade Võru poole ülemisest pesast.